Meie Elu = Our life, March 10, 1983

              1
ISB
Publishedby EstonianPublishingGo.TofontpLtd., Esta-mm
House, 958 Bfroadview Ave., Toronto, O^t.
M4K 2R6 r- s M . 466^51; ,
Toimetajad: H. Rebane jaS.Veidenfeum/']^oimeftaja^N
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann D n , f
USA.Tel, (201) 2624)773.
„MEIE ELU'' väijaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut, A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu'^ toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 JBroadview
Ave., Toronto, Ont.M4K2R6 Caiž^da — Tel. 466r095L
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igajl tööp. kl. 9 hm.
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 91im. —8^, laup. kl. 9hm.
„MEIE ELU" tellimishinnad ;Kanadas 1 a. $37.0fl, 6 k.
' 120.00, 3 k. $15.00; USA-sse~ l a . $41.00, 6 k. $23.00,3 k.
:S17.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $46.00, 6 k. 25.00,3 k,
119.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50,6 k. $14.25. Ki-ri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Öhu-pöstilisa
ülemeremäadesse: 1 a. $58.00, 6 k. $29.00,
Üksiknumber ~-.65(^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühe! veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljd $4.25.
,^eieElu" imr. 10 (1723) 1983
cpw^jmi.ijiiiii m i
mmm RÖÖVIB EESTLASTE
TOtDyiAUM H!11ERI EESKUJUL
PLO probleemi lahendus?
TÖÖTAOLEKUl USA-jasem
pensionile siirdumine jg osal
töötamine leiab kasvdvat o®®lehd
iniiiiiiiiiiiiiiiiisiiiitiiitiitiniiitiiiiiitiiiiiü
Kuhiiigaima Elisabeth II saabus
Kalifomiasse nagu tipp-staar. Staa­ride
maal Kalifomlas langesid kõik
teised staarid. Osteti tualette val­geid
kindaid ja võideldi kutsete pä-rast.
Kuninganna oli astunud oma
kuninglikult jahilt Britannialt maale
Ja sellega langesid kõik teked staa-
Elizabeth II on ainus monarh, Jkes
teiste hulgas on suutnud hoida oma
suursugususe ja auväärsuse. Tema
ees vähenevad ka teised auväärsu­sed,
kuigi hoopis suuremate maade
Juhid. President Ronald Reagani
„barbeque*<party" Santa Barbaras ei
saanud olla Buckbighami pidusöök-kuldtaldrikuilt.
Nancy Reagani dinee
Hollywoodis ei olnud samane nagu
kuningannal Londonis.
Elizabeth II sügaVtõsfaie Briti mo.
1^ marh meeldiva naeratusega näol.
' Kuid tema reis oli jette nähtud vii­mase
nüanssini, ka selle kohta mida
rääkida ja mida mitte. See on vana
Briti kunhigrligi traditsioon^ n^les
kuninganna on paremini treenitud
kui ü k ^ tehie monarh tänapäeval.
Kuid kasvatuse ja ette>valmistuse
kõrval mängib tähtsat osa ka ise­loom.
Ta tahab olla Briti kunhiga-koja
stiilis monarh ja ta naudib selle
olemasolu. Tradltsi(^n ja pmtokoll
Inglismaal teeb monarhi tugevaks.
Ta käib Briti traditsiooni Ja kunin-gakoja
eeskirjade kohaselt isegi Ka-lifomias
ja kõik tei^ alistuvad hea.
tahtlikult temale. Kuigi eksimustega.
Neid ekshnusi pidi ka kunhiganna
kuulma Kalifomlas [George Bumsi
suust: „Kui ma mõtlen seksile, siis
ma nutan. Kui tahan naerda, siis
mõtlen jälle seksile." Kui Elizabeth
oli alles troonipärija piintsess, siis
Isirjutasld Stokholml lehed: „Ta ar­mastab
kõndida lossivalvurite rea
ees ja naudib silmnähtavalt, kui
hed tema möödumisel Igakord val-
> velseisaki^ võtavad " Rootsi lehed
kidsid, et printsessil on tubli annus
mahnast ja võimutahet. Kunlngan-sDana
on sellised plikalikud ambit-siooijid
silmnähtavalt välja nivellee.
ritud, kuid ta o^ab oma isevalltse-jalikku
prestiishi alati hoida. Pole
ime siis, et kuninganna juuresolekul
langesid ICalifomias kõik teised staa­rid,
kes ilma temata olid omajagu
suured ja vägevad.
Inglise monarh tänapäeval on
sümboohie kuju kuigi teatud mcmar-hištlike
funktsioonidega poliitilises
elus. Kunüigakoja hddmlne Inglis­maal
m^sab palju rahva raha. Kuid
see annab ka prestüzhi, millist ükski
teine poliitiline suurus ei suudaks
hoida. Kriiticale vaatamata leiab bri­ti
rahvas, et selline kulu on hästi in­vesteeritud.
Kuningliku suuruse ja traditsiooni
üks elemente on distaaits. Igas tema\
seltskonnas on terve rida tiitlitega
inhnesi. Kuid seal on ainult üks
,JIer Royal Hlghness". Tdsed daa­mid
teevael reverenssi. Ainult kunin­ganna
ei tee seda. Kuid ka võimalik
(kui võissi^) distants muust rahr
vast. Ta on imetletav, teised tema
kõrval tsMXt.
Viiekümn^daE aasitail Torontos
viibides sõitis noor kunSnganna leil-nant-
kubemeri abikaasaga Sunny»
brook Hospltall sõjaveterane külas­tama.
Teekond vtis mööda allakirju­tanu
majast, kus siis seadsime end
frondimurule ootusele. Kui ihnus
nähtavale kuninganna auto, lehvita­sime
tervituseks' meeleheitlikult ja
kuningannal puudus võimalus seda
kahe inimese tervitust mitte näha.
Ku|d kuninganna käsi ei tõusnud
sõbralikuks vastutervituseks. Dis^
tants oli liiga suur, kuigi ainidt 30
sammu. Oli selge, et allakirjutanu
,/kodu on mfaiu kindlus". Kuid ku-sninganna
kõdu on Buckingham palee
ja see on suur vahe. Aga ometi on
mhiul foto Elizabeth Teisest minu
maja ©es. Ma ise ei ole veel jõud­nud
Bücklnghami ette. ,
Kuninganna Elizabeth II on graat­siliselt
ja suure järjekindlusega
hoidnud Briti Krooni ja enda kui
monarhi tiitlit. Kas see alati saab
nii olema, seda näitab vaid tulevik.
Troonipärija priiits Charles näikse
olevat teissugusest puust. Kuid te­mal
on troonini veel pikk maa min­na.
Alles mõned päevad tagasi tuli
ta oma rentniku talust lehmi lüps»
mast ja talutööd tegemast. Kas
Charles soovibki tulevikus kuningas
olles eksiteerivat traditsioonilist di&
tantsi või loob ta traditsiooni enda
näo järgi. Sest noorsugu kasvab uues
vahnus, kui tema ema kasvatati.
Kuld kes ütleb mis m. õige?
HELLARRA
SERVICES
lifipoteeldaenud
raamatupidamiiiio
ja Wumaks
2001 Danfortb Toronto
bib Rannii
(gndine
tulumaksurevident
Broadview Ave., Toronto,
ühenduses on jõtid
ODAVAD LAENUD SCAASMAALASTi
iooniks helistädo
465-4659: '
xmm, J
Magu ei ole kõik kuld, mis hiilgab,
nõnda ei ole ka kõ& tõde, mdda sta­tistika
kuidutab. On ju üldiseltki tut.
tav ütelus kahest valest — hädavale
ja statistika vale, kusjuures need
kaks mõnikord liituvad. Sellelt lähte-kohalt
on huvitav heita pilku USA
ajakirjandusse seoses valitsuse ring­konnist
tulevate kinnitustega, et töö-tute
arv on hakanud oma ametlikult
kõrgseisult — 10.8»/o-lt langema. Si
sult huvitavad andmed valgustavad
pigem põhjusi, miks töötiite arv ei
' ole viünasel ajal eriti tõusnud, kuigi
ettevõtete sulgemine kestab edasi.
Põhjuseks on tööandjate-suurfii-o
made uus majamduspoiliitika, mis
seisab selles, et ,'vallandamiste välti
mi^seks soovitata^kse 55—60-aastastel
minna kohe pensionile. Seejiu^ires ta­sutakse
täisipension, antaikse lisatasu-:
sid vastavQJit teenistusaastatele ja:
kindlutatakse arstiabitoetus kuni 62;
aastaseks saamiseni, miUal a&jaosali-1
ne hakkab (praeguste seaduste koha 1
selt saama Tiiklikl^u vanadusikindlüs-ti2st
social securityt.
VAIAKULT PENSIONILE
üksikutest 'näidetest tuualkse 3Mi
kompanii. Üle 20 aasta teeninud 2400!
töölisest kasujtas pakikumist koheselt
950, kelle i^anus oli 55 või i>isut roh­kem.
DuPonti soiurfthnas (lisatasuga
ühe nädala täispalk iga teenistuses
oi dud aasta kohta) läks sel v M pen-sionile
58-aastastest 22(H), piiillega väl­diti
2900 töölise vallandamine. Lisaks
Loodab fimiia säästa sel arvel järg.
mise 5 aasta jodksul ca 30 miljonilt
dollarit. Järgnevad Momitain Bell
Telef. 1200, Aliimlnum Coanp. of
America 539 pensionile siiirdujaiga,
Firestone Tire & Rubber, Southern
Pacific Transp. Co., Eastman Kodalk,
Pratt & Whi)tney, Union Banik Los,
Angelesis, Polaroid i.p.t. Iselooonus-tav
nei'st on Eastman Kodaki juh­tum,
kus pakuti ligi WoI& 93 000
töötajast varaija&t pensioni. iCima
pakkumine ei andnud soovitud tule­musi,
oldi sunnitud 2 nädalat hiljem
1100 töötajat vallandama.
Varajase pensionile saatmise hü­vesid
põhjendatakse esiteks sellega,
ct kui asjaosaline kaotab, m& õige
vähe, olles majandusilikult ik'kagi ku.
ni 62-aastasoks saamiseni Kindlusta­tud.
Tema arvel teostab fifrma palga
ja mitmesuguste maksude anvel sil­mapaistvat
säästu. 'Enamail juhtudel
ei täideta sel viisil vabanenud kohti
ja langeb ära vajadus nooremate val­landamiseks,
kes oma vähese teenis-tusajaiga
olnuksid esimesed minejad,
Samal ajal ei itõsta need pensionärid,
samuti ka mitte osalise ajaga töö­tanud
üle 65-aastaste töökoJitade
kaotamüne töötute riiklikku koguar­vu
ametlikus statistikas, kuna see
saadakse tööametites töötadeikuta-sude
maksmise andmetest.
OSTUJÕUD LANGEB
Kuid asjal on ka oma negatiivne
külig: see vähendab väga suurel mää­ral
socsec. maksudfe laekumise kogu­summat
fondi, mis juba praegu on
nii suurtes rasikustes, et arutatakse
maiksusaaijate vanusemäära tõstmist
65 aastalt 68Jle või.7We ja Mima tee­nistuseta
vanade ilmajätmist elulcal-
: 'lidusMsast 6 llcuuifcs, mis tähendab ta-gaÄöki
ka üldisele kaubandusele,
kuna sellega asjaosaliste ostujõud
I langeb. Ei ole vähese; tähtsusega ka
see, et kui 1953. aastal d i reArs ai.
nult 12.1% mehi, kes 55—64 aasta va-hemaall
ei töötanud ega, otsinud tööd,
siis on praegu selleks 30.4%, samaea­liste
n a i ^ puhul agia .60 protsenti.
Suur osa naistest ja üks osa m ^
test saab juba 62-aastaselt sotsia^i.
kindlustusest toetust, ise ei lisa a|a
enam midagi' sellesse fondi, välja ar­vatud
tagasihoidlik mahaarvamine
arstiabitoetuse arvel igakuisest tfe
tussummast..
Lisaks varasemale pensionile saat-
• misele on hakatud USA-s^ikika
kem praktseerima nn „job shaiin-gut",
mis seisab selles, et sabale
töökohale määratakse osaiise töö­ajaga
2 inimest, olgu siis tegemist
poole päevaga kummalegi või ülenä-dalase
tööajaga. Kalifomias üksi on
rakendanud 2567 firmat 99 332 tööta­ja
suhtes vallandamiste vältimiseks
paliga vähendamise ja tööaja lühen­damise
süsteemi Mõningates osarii^
kides võimaldab see saada osalist
töötaoldku tasu. Paiguti kasutatakse
saatmist ühest töökohast teise, mõ­nel
juhul koguni koos vajalike masi­natega,
eriti kui on tegemist spetsia­listidega,
.,Work sharing", nagu se­da
nimetatakse. Denveris võitis Bell
Telef. kompanii eelmisel aastal 92150
tööpäeva või 354 täisajalist kohta sel
teel, et vähendas puhkusajafks palka­sid
ja redutseeris tasulisi pikki nä-ilalalõppiisid
ning igalaadseid sünni-päevapühi,
mis on muutunud eriti
paeruväärseiks riiklikes asutustes,,
kindlustusseltsides ja pankades, kus
kulutustele ei pöörata kuigi suurt tä-
Js.Uu.
Teised lehd
fei^ž........• .•; ^vs.^
ESTO 84
ootsist vaaddtuneä
— selle pealkirjaga avaldas „Teata-ja"
nr. 4 seoses sanias lehes ilmu­nud
Esto üleskutsetega alljärgneva
kirjutise ,^evakaja"j veerul:
LAENATUD LAUL/
Üks neilst puudutab „populaQrsete
laulude võistlust", mille punkt 2 kõ­lab:
: ;
sõnad kui viis võivad osa­liselt
tõlgitud või laenatud olla.
Siiski originaalsust hinnatakse
kõrgemalt." -
Kuidas tuleb seda mõista? Kui näi­teks
läti helilooja A. Viintersi laul
„Viljandii paadimees", mida eestlaste
huilgas läilalt tuntalkse, ümber tdia,
paadimees Emajõele või Või^tsjärve-le
paigutada ja viisi natuke muuta
— kas, ütleme, IM auhiraia võite
saada?
JÜUBELILIPP
Ja ma Ütlesin neile: Kel on
kulda? nemad kiskusid varsti
ära ja andsid mulle; siis viskasin
ma seda tulesse, ja see vasikas
tuli välja.
2. Moosese raamat 32,24
„Toirmatud ja piiratud" Eesti lipp
saab 100 aastaseks. ESTO 84 ajal ka­vatsetakse
seda väärikalt tähistada
ja Juubeli Komitee on saatnud üles­kutse
juubelit tähistava „©ri l i ­pu"
looiniselks.
Nagu loeme:
,^oovitav oleks ka jiamiasite
kasutamine.
Lisa-värvina tuleks kasiBiamisg-le
peamiselt kuld-värv."
Ei ~ muidugi Juubeli Komitee ©i
tee uut Eesti 'lippu, aga on lausa sol­vav,
ikui juubelil ei ole küllalt sellest
lipust, mille ümber meie rahvas
koondus juba tsaari ajal, mille all
võideti Vabadusisõda, ejhitati Eesti
Vabariiki, mida keelati ja kisti maha
okupantide ja mõnitati nende käsi­laste
poot, mida kodumaal hoitakse
praegu varjatult paremate aegade
ootel ja mille all eestlased vabas
maailmas on töötanud iseseisvuse
taassaavutamiseilcs.
• , ; f
H. C. Andersenil on. muinasijutt
Ööbik", 'lois Hiina Veisiile ^adetali-
Juri Ändropovi võimuletulek Krem.
lis on toonud ,J^ew York TirnesT'
teateil kaasa müstilise toitainete va­liku
suurenemise ka Moskva tavali­sele
elanikide. See olevat olnud mäiv
gatav välismaalastele icui uus „boss"
tuli võünule. Senini moskvalastel tuil
võidelda toidunappusega ja sabas-sslsjad
..märkavat igat ..muudatust
kauplustes.
Samal ajal kui Moskva kõrgem
klass oli võünuvahetuses, tavaline
Moskva elanik hakkas kõnelema pii^
mast ja hapukoorest, samuti lihast,
apelsiinidest ja siditmitest. Neid d i
korraga riiulitel rohkem. Soome
\x)rstikesi devat ka võimalik osta
väljspool eliitrahiva kauplusi.
MOSKVA ERIOLUKORRAS
Moskva ümbruses on poed tavali­selt
.kaupadest ipalju tühjemad kui
pealinnas endas. Selle pärast sajad
tuhanded venelased teevad iga päev
ostatrippe rongidel Mostkvassej Aga
kui Brezhnev suri, siis suleti need
sõidud täiesti ja kui keegi siiski tah^
lis Moskvasse sõita, siis ta pidi pile­ti
ostimisel teatavaks teigema põhju­se.
Juri Andropcvi võimul dlles (kao­tati
kitsendused. '
Et rahvale seletada seda äkilist
toidurohkust, on lastud Mosikvas liilc-vele
mitmed kuulujutud. 'Esimene
on: AndTX)pov on lubanud kehtestada
rasked . kaitstused toidukaupluste
korruptiivsetele juhtidele ja selle hir­mul
devat müügil toitaineid' tavalik
sde kodanikule eliitrahva ä^rvelt.
Käib ka ringi jutt nagu oleks 'Andi-ropov
lasknud arreteerida Moskva
suurima ja parima delifcatessäri äri­juhi
ja see olevat hirmu peale ajanud
teistele. (Kolmas jutt: Andnopov laslc- •
nud sulgeda Komimunistliku Partei
Keskkomitee juures ühe eliidile
määratud „Snack bar'i", kus partei­lased
saanud odavalt omale toitai­neid
osta. Ja kõige viimaks: Ändro-pov
lasknud 'Moskva toidukauplusi
ohtralt varustada valitsuse tagavara-ladudest.
HITLER. EESKUJUKS
Tegelikult aga on asi Moskvas- ja
tervel Venemaal palju lihtsam: And-ropov
on võtnud kasutamisele toit­ainete
siiuremal hulgal Moskvasse
toomiselks samad võtted, nagu seda
tegi natside partei Saksamaa üldise
toitainete d^ukorra halvenemisel
Hitler ajastu lõjpuperiocdil.
Teatavasti süs Hitler määras Sak-samaa
maijandüsjuhiks Feldmarssal
Göringu ja ühel päeva Saksamaa
raadiojaamades võis kuulda tema
tähtsat kõ;?lk millega ta kuulutas
välja uue juhtnööri okupeeritud
Ida-ala rahvad võivad nälgida, aga
mitte saksa rahvas!
Sed^ juhtnööri ei trükitud tsense^
ritud tdleaeg&etes eesti ja teistes
Ida-Euroopa rahvaste ajalbhtedtes,
aga selle käsu järele sakslased toi­misid:
lEestist veeti' ni paTju toitai­neid
välja — nii Saksa, sõjaväele kui
ka otseselt Saksa^aal^, et eesti rah­vas,
eriti Tallinnas jäi näljanonni-dele.
Ja saikslastest „oberfuhrerid'
saatsid peale sejle suurtes Lutheri
vineerilt kastides! nüpalju toitaineid,
kui nad kätte saiid, kõik Saksamaale
oma sugulastele ia tuttavatele. Veel
rohkem: Hitleri'valitsuse ministrid
tegid külaskäike dcüpeeritud Balti
riikidesse, oma Berliinis asuvatele
ametnikele lisatoitaineid hankimir
seks. Näiteks Ida-aläde minister A.
Rosenberg andis salajase käsu Tal­linna
linna Turuyalitsusele, linnaela-like
näljanormidest ära yõtta 1000 Itg
võid oma ameLnikde ^kingituseks.
TOIT VEETAKSE VENEMAALE
Mitmed tundemärgid Tallinnas näi­tavad,
et sellist Göringu moodi juht­mõtet
praegu rakendatakse Eestis.
Tallinnast ja kogu Eestist on kadu­nud
mitmet sorti piima- ja lihatoo­ted,
nii et isegi Viru hotellis pole d-nud
väliskülalistele anda piima koh­vi
peale! Eesti.rahvale kasutamiseks
ette nähtud tooted on kogutud taga-varaladudesse
ja nüüd tõenädikuU
Mosikvas tumle paisatud.
Et varjata eesti rahva ja eesti soost,
kommunistide ees fakte, sdlöks on
läinud aastal 24. augustil kõrvalda­tud
Eesti vaniminister A. Pedajas ja
tema asemele määratud uueks varu-ministriks
venelane V. Rajevski. Sel­le
sammuga on Moskva maailmale
avalikult näidanud Balti riike kui Ve­ne
kolooniaid, kus Mosikva halasta­matult
imeb itühjaks riigid tdtaine-
. test suurvenclaste hüvanguks ja Bal­ti
rahvaste genotsiidi teostamiseks.
President Reagani podt läbi viidud
krediitide 'keelustamised ja majan»
duslikud sanktsioonid on Venemaa
maljanduse nü alla viinud, et viimas­te
teadete järgi ei olevat Moskval
enarti välisvaluuta varusid — see
sunnib Kremli valitsejaid natside
eeskujul majanduslikule kannibalis^
miile, kus allasurutud" vähemusrah-vastelt
röövitakse nende söögilauda­delt
toitained, mis vnalcse^ vene här­rasrahva
toidulauale.
! ICAIKAS
se kunstlik teemantide, rubiinide ja
safiiridega kaunistatud ööbik, midia
õukond jmetles. Õige ööbiik pidas
targema'ks lahkuda.
Kas ei juhtu ka õige JEesti lipuga
ESTO 84 ajal samuti,^et lõpetab leh­vimise^
ja norus varda otsas ripub,
kui õulwnd imetleb uut narmasite ja
küllaga ehitatud juubelilMppu?
ESTO 84 LAULUPEO
ikava rqjertuaari komisjon pidas 21.
juunil 1982 koosoleku, mille proto­kollist
loeme mjh.:
,JECoosolek otsustas hoiduda
kasutamast Nõukogude Ee^ti heli­loomingut,
et vältida vaidhisi ja
võimalikke lahldielisid. Samal ajal
otsustati aga kasutada meie pagu-^
lasloomingut, mis lõpuks katab
umbes 25 % mõeldavast repertuaa­rist."
Mis tähendab ^Nõukogude Eesti
helilooming"? Minu amsaamise järe­le
ole;ks need laulud parteist, Leni­nist
jne. Neid oldks aga õigem nime­tada
lihtsalt ,Aiõukogude heliloo­ming",
sest Eestiga pole sel kõigel
mingit; tegemist. Aga kas on tõesti
vaja mingit eri otsust nende kohta,
sest ices seda sün üldse laulda ta»
haks? (Ja kes seda Eestiski tahab,
kuigi ollakse sunnitud.)
Kui mõtelda .^Nõukogude Eesti
heliloomingu" all Eestis Nõukogude
okupatsiooni ajal elanud helUoojate
helitöid, siis see ei lange ühte kava-,
ga, kus leiduvad autorid nagu A. l ^ -
te, M. Lüdig, M. Saar, C. Kneeüc ja E.
Võrk. Ilmselt ei peeta nende teoseid
—- täie õigusega' — mitte ,;Nõuk.
Eesti heliloominguilcs", vaid eesti he-liloominiguks.
Mida selle otsusega mõteldi jääb
ebaselgeks.
Mõtteid äratab ka otsuse teme lm-se:
„otsustati aga kasutada meie p0>-
gulaslioomingut..."
Aga kavas puuduvad helUoojad' na­gu
Eduard Tubin, Kaljo Raid, Udo
Kasemets ja Lembit Avesson, kes on
rikastanud meie kooride repertuaari'
paljude väärtuslike lauludega'.
ESTO 80 ajal Stokholmis oli näit.
kavas Kaljo Raidi „Tütre tänu".
Aga helilooja praeguses kodulumas,
Torontos toitouval laulupeol seda ei
laulda.
innase protsess
märtsi lõpus
NEW YORK (M.E.) - Karl Unna-,
se vastu USA kohtuministeerlumi
edjuurdluste asutiselt (OSI) algata­tud
süüdistuse protsesside äsjane
järk on immigratsioonlkohtunikv
ees lükatud edasi märtsikuu lõppu,
et kuulata ära täiendavaid seletusi.
See ei tarvitse jääda lõplikuks, kuna
on võimalik jätkata seadusepäraselt
uut protsessi teisel viisil.
Veebruari lõpus immigratsiooni-kohtunik
Gordon Saeks määras uk-rainlase
Feodor Fdderenko Philadep-hiast
deporteerimisele, kelle protsess
on kestnud ühest kohtust teise 6 aas­tat
ja vahelduvate, kohati üksteise
vastu käivate otsustega. Ukrainlane
oli II .maailmasõja ajal vangivalvu-riks
Treblhika koonduslaagris Poo­las,
kus olla tapetud tuhat juuti ja
kommunisti päevas, kokku üle 800-
tuhande 1942. a. ja 44. a. vahel. Koh­tunik
Gordon Saeks määras ta de-porteerhnisele
Nõuk. LUtu „kus ta
on sündinud". Mõned ameerika aja-lehed
küsivad enam kui naiivselt, et
„...on teadmata kas N. Liit teda
vastu võtab". 75. a. v. Federenko ad­vokaat
selgitab võimalusi protsessi
jätkamiseks.
USA apellatsiconikohtu liige New
Yorgis G. C. Pratt lükkas tagasi koh-tuministeeriumi
taotluse USÄ koda­kondsuse
ära võtmiseks lätlaselt F1-
mars Sprogiselt, nii et teda saaks
USA»st välja küüditada. Ta oli pisi­linna
Gulbene (3900 elan.) politsei-ülema
abi, eriosak. süüdistab teda
juutide tapmises. Kohtunik põhjen­das
oma otsust sellega, et N. Liidult
varutud süüdistusmaterjal ja tõen­did
ei ole usaldusväärsed. Arvatakse,
et eriosakond toob N. IJidust uusS
«tõendeid" ja kaebab edasi
m
MEIE ELU" TALITUSES
TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGIL
WINTARIO (11.00)
THE PROVINCIÄL (3.00)
SUPER LOTO (110.00)
LOTERIIPILETID.
I-MRM KIISK ^ i SEED
'i.r
t
!0
Elu" nr. 10 (172^) 1983
,.Tõniscpäcv" Seneca College'is
TANTSULAVASTI
T.E.R.R. „Kungla" ' „Tõnlscpäev"
Minklcri auditooriumis tõi kokku
arvuka publiku. Kahevaalusellue T.
Metsala poolt koostatud lavastuse
rahvatantsude vahele põimusid lau*
lucttckandcd, ..Positiivsed mdicd"
jn.c, mis hoidis ära kava monotoon­seks
muutmise. Rahvapillide ansam­bel
(kuulutustel „UlahvapilliUdc Or-il
kester") koosseisus: Hnnno Pohl ja
Alfred Kuus — kannel, Pln Metsalal
— viiul, Voldemar Gustavson — I
klarnet, Mihkel Liik — clcktriklavcr
ning Allan Liik,. Peeter Jecgcr, Pcc-|
fer Sorra, Llhia Toose ja Ellen Val­ter
akordion hoolitses muusikal
eest.' I
..Positiivsed mehed" (Alar Kivilo.l
Erik Teose. Mart Toome Ja Hillari
'''1
mi
Eesti Kodu pere tähLstas Eestj
loiaril Eesti Kodu scitslioiullil
jaile. Esireas, vasakult Vabadl
Johannes Naar, õpetaja Edgar
du õpetaja Elmar Pähn ja alet
Eesti Kodu segakoor esinemaij
kult: L. Anclin. E. Ivandi. T. K]
langu, J. Fioss, V. Lindcman.
Rünk, M. Plutus, V. Musta, A.
Nlinvec, V. Võika, A. Lcpismaij
BATUN'i aktsioon Genfis
Andropov süürendo|
survet Baltimaadel
Presslagcntuuild Reuter ja AP u
tasld 24. veebruaril Gcnfist, ct paj
lasce.sllaste, -lätlaste ja .lcedulas|
esindajad väidavad surve suurei
mist Balti rahvuslastele Androp<
võimule tulles. BATUN'i esindajj
New Yprgist sõitsid Genfi, cl taot|
' da küshnuse tõstatamist UNO Inü
õiguste komisjonis. BATUN'i prc|
dent Juta Rist soo ütles ajakirjani!
le, ct Andropovl KGB ülemaks ollI
murti Ukraina rahvuslik llikumiij
Lätis algasid läblot,slmiscd ja konf|
keeriti lääncklrjandust. Piibleid
käsitsi kirjutatud koopiaid Hclsiij
kokkulcppesi. Jaanuaris vahlsts
Leedii preester, kes juhtis usklil
kaitsckomltccd ja Eestis tabati v|
Isikut põgenemiskatsel, kuues saac
tl tagasi Soomest.
Lätlane Jullus Kadelis ütles, ct 1
on andnud edasi UNOlc ja Punasj
Ristile 22 lätlase palvekirja abi s\
mlseks Läände emigrcorumisoks.