1982-10-21-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,^eie Elu" lir. ^2 Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Bt'oadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 — Td. 466^951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parmiiig,' 473 Luhmann Dr., New Milford; USA. Tel. (201)^262-0771 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, Asuti A. Weileri alga^tusel 1950. „Meie E l u " toinietus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadvlew Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6Canada —Tel. Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm. —5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm. 8 õ., laup. k l . 9 hm. —1 p.l. I. " ' ,, - „MEIE ELÜ" tdlimishinnad: Kanadas 1 a. $34.00, 6 k. . :S18.00, 3 k. $13.00; USA-sse — i a. $37.00, 6 k. $20-00, 3 k. $1^.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k . $14.00. Kiripos|tilisa Kanadas: l a , $23.40, 6 k. $11.70. K i r i - ja ohupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k, $13.00. Õhu- . .postilisa ülemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15. ; Üksiknumber-—i650. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis $4.50, kuulutuste küljel $4.25. Kui vajate maja välisvoodrit, räästa alust, aknaid, uksi või jätkudeta vihmavee renne, siis pöörduge himia saamiseks MUMINUM SIDING DESII^I TEL. 416/755-0694 Kõrg©' kvaliteediga tööd * Tagasihoidlikudl Mmaad • Lic.B1767 MemberB.B.B. SOTSIDE GEISLINGEN (,JVIeie Elu kaastööliselt) — Räiikraske päranduse oma järeMijatele jättis 1. okt. ametist lahkunud Helmut Schmidti pa-h( 5mpooIne liberaalne valitsus. Riigivõlga, mis tehtud nende valitsusajal, on 312 miljardit marka, praegu 1,8 miljonit töötut, ainuwksi tänavu arvestatakse .16.000»nde ettevõtte pank-rotti minemist. Enamuses on tegemist väikeste Ja keskmiste^ettevõte- 9!llllllilli!llllllli!lllll!nillllillllll!llilllllilllllliilllliillliililiilllliiliiiliinilillilllliii^ r f • Intresside Jangus- on just see, ..mida oleme proiiageeijinud. Kõrgeid laenuprotsente ei jõua keegi maksta, kes tahab veepeal s^feista. Kahekümne protsendini tõusnud laenuprotsendid seisatasid ehitustööstuse, autotoodangu ja kaubanduse kõikides faasides. Kes end koormas > 20-protsendiliste ja suuremate laenu= dega, on nüüd hädas. Krediit peab olema kättesaadav eriti neile, kes opereerivad suurmiä-te summadega. See tähendab odavat krediiti neiie> kes ostavad kinnisvara, auto või läenus^avad oma ettevõtet. Kõik laenustused kõrge protsendiga ripuvad rtagu kivi kaelas neil, kes tahavad ujudes kaldale 1)leöö on protsendid langenud: laenajatele 15 protsendile, hoiustajaile 9—10 protsendile. See järsk langus ori'tooriud uue aktiviteedi. Aktsiate ost börsidel Torontos jä New Yorgis. Elavnemine kinnisvarade ostmisel. Kuid ülekõige hoiuste omanike lingis, Jce«; näe va suuri kaotusi oma intresside laekumisel.! Otsitakse uusi paigutusi, sest 9—10 protsenti hoiusummade arvel ei rahulda enam. M siis nieie probleem? Meie hulgas on üksikuid, kes valdavad mõni 'miljon dollareid! Nende eest meie ei muretseb Nad võivad riskida börsil miljoni dollariga jä kui nad osa sellest kaotavad, siis pole katki ka midagi, kui nad näiteks kaotaivad hoiüprotsentides vüs protsenti 3 miljoni; dollari pealt, süs jääb neile endiselt järgi 300 tuhat dollarit — igapäevaseks „taskürahaks'^ Kuid väga vähesied meist oli milj«>- närid. Seepärast otsimed meie seast keskmist hoiustajat. Veel viisteist aastat taglasi peeti seda pensionäri, kellel oli 35 tuhat dollarit säästus enärahuldayaks. See tähendab ta pidi endaga läbi tulema, kui tal ei olnud suureinaid kohustusi. Kuid nüüd on olukorrad muutunud. End-rahuldavaks saab pidada seda, kellel on IpÖ kuni 200 tuhat tlbllarit pan- ; gas ja ilnia kohustusteta. Pangakonto 15—-10 protsendi juures andis sarnasele hoiustajale 10 kuni 30 tuhai dollarit elamiseks. ' Tulu (ka pangaprotsentidesfc) võimaldas hoiustajal-pensionäril rahuldava elam^ vahep^lsete aastate intresside juures. Nüüd on need intressid kukkunud 100.000 dollari pealt 9—10 tuhandele dollarile ja seda ei qle palju, kuigi 25.000 dollarit aas-tas on tänapäeval tulu, millist pensionär tohiks oma töötavate aastate tulemusena oodata. Kuid selle vastu seisab meie parft-rotis valitsus. On kõne all väiius-pensioni elimineerimine, mis on umbes 3JOOO.— dollarit aastas. Kui ar-vestämö jäUe 100.000 Kpiuše intres-silangusega 15 ^ protsendilt 10 protsendile, siis on pensionäri sissetuleku langus kokku 8.000.— dollarit aastas, küsifi5atainOatsi<M)n^3t. ,, 'On -jin päris..selge, .et .samast, tufc. jarigust ei aktsepteeri ükski töötaja, organiseeritud või mitte, Pensionil olevad peavad saama oma kompesii-satsiooni sissemakstud tulumaksu summade arvel nii, et nad saavad jeksi^teejida iseenda poolt väljateenitud summade arvel ja minemata valitsuse ixkse taha soisiaalMiidluš- Wst paluma; \ Selliselt ei ole tulumaksulehe ma-haaarvestüsed 2—3 tuhat dollarit küllaldased ja neid tuleb tõsta vähemalt selle võ,rra, et pensionäri netto-tulu oleks kõrgusel, mis ületab mi-nimaalvajadused, arvestades inflat-sioonilisl nähteid. Meie arVates peaks olema pensionäri nettotidu 20-T25 tuhat dollarit aastas. Ilma selleta jõuavad pensionärid peagi hooldusasutuste uste taha ja neil on õigus nõuda, et nad sinna ei tarvits© ;;minna.'^-^; ' •; • - Kanada rahval, pole' küllagi"ü^ olnud peaminister Trudeau Just so-ciety'sse — õiglasse ühiskonda. Kuld Kanada rahval jääb alatij õigus, et ndd ei kooritaäcš selleks^ et siis miits käes minna Trudeau ukse tahai Meie ei taha olla Ottawa sandid. Kuid meie tahame nõuda, et Ottawa võimaldab inimväänselt elada neil, . kes.'.on. senini aidanud: Kanada ^hea-- • olu sMtadä.; • Suuremad 'kahjud kui need - kõik, on tehtud .illusoorsete idalspiTigute-ga, milkga .legaMseeritud šovettide vallutused, uinutatud läänd kaitsevalmidust, kaubalepingutega tugeva datud šovettide sõjalist. jõudu. Väärõpetusega, koolidieg on laosta-tud noorte imoraaine-eetiline tase. Töö on vastavalt paljudele kooliraamatutele tervistrikkuv,'orjastav ja ainult kapitaliste rikastav., Vargust ei pea kooliraamatud kudteciks, vaid varade võrdseks jaotamiseks. Pole ka ime, et on • kasvanud noorte hulik, kes oma ütduse järgi ühiskonnast välja, astunud. Nad eitavad riiki J a korda, kuid ei keeldu riigilt vastu võtmast oppetcetust^ Riigivõlgadega pn sotsiaatne või^k tehtud nii tihedaks,, et i^egi lollpead. ja viimased vedelvorstid võivad tööta iahedait elada. Sotsiaalne hoolekanne pole laita, aga see on damine üle jõu ning põfijustab kuritarvitamisi riagu haiguse ettekäändel;„viili- •misi" täispalgai, lõpmatuseni kestvat studeerimist, töötatöölisena pakutava töö mitte vastuvõtmist. Ilma sotsiaalse demontäažhitä ei saa ükski valitsus enam riigi eelarvet kokku. Uuel valitsusd tuleb rakery dada ebiapapulaarseid abinõusid, .na» ,gü laste abiraha kärpimine tööliste abiraha vä|iendamine,üüri-seadüse muutmine, iga-äastaste palgatõusude vaoshoidmine, i.viilijate;' ' selekteeriniine õigetest haigetesi op-petoduse redutseerimine ja palju fnuud, et panriä kulud-tuiüd tasakaalu, elustada investeerimist j a soikus olevat ehitustegevust. Äga kõik need muudatused põrkuvad kahtematult pahempoolsete ametiühingute vastuseisule. Valitsus Ise andis hea eeskuju. Esimese sammuna vähendati valitsusliikmete ja riigisekretärid^ palkasid 5 protsendi võrra. Kui ka ülisuurt liiduipäeva (519 liiget) paarisaja võrra vähendada, oleks näidatud kurss õiges suunas. ' PATUNE PREESTER Passaus suspendeeriti ametis.t üks katoliku preester, kelle nime ajalehed ei nimetanud. Püha mees oli külastanud väga sageli linnas asuvaid lõbumaju, kuni arved läksid mi suureks, et palgast enam ei piisanud. Seetõttu maksis ta armuteenir^tele katmata tshekkidega. Petetud „daa-mid" andsid asja'kohtusse, misjärel kogu skandaal tuli avalikuks. Kirikuvalitsusel seletusel olevat nimetatud preester parandamatu joomar, kes saadetakse sundvõõrutamisele. VAESESTUNUD AADEL Siin elab ümmarguselt 70.000 aadlikku lihtlabasest „von"-ist kuni ,;kõrgeaüsuseni". Rahva hulgas esinev kujutlus, nagu elaksid aadlikud külluses, ön väär. Eriti Ida-Saksa-raaalt põgenenud, samuti Balti riikidest ümberasunud aadlikud erinevad tavalisest kodanikusft ainult oma tiitl i tõttu. On printsesse, ikeš\ töötavad massööridena, krahvidest taksojuhte ja parunitest hotelliportjeesid. Lää- • ne^aksamaal elavad ^põlised aadlikud ei jõua omi losse ega kindlitsi enam korras hoida ega kütta. Paljiid hertsogid ja vabahärrad on pidanud oma põlised ködlid maha müüma. Ositjiatieks oii kas finantsaadd või: n i k ^ - . ' " . - - : . , - ^ • ' . . : : ' . s V v ' •::••.:.•.•';•.' UHE SÕNARAAMATU PÜHÜi Faul F. Saagpakk: Eestl-inglis. Ka on sõnaraamat t ^ u d ^^ti sõnan^at, Yale University ^^^^^'^"^^./""^l^S^ ""at Yress, 1982;cjd - r 1180 lk, dust võib pidada küsitavaks. Sud-resn osa neist on varem ara toodud Paul F. Saagpaku Eesti—inglise sõ- Eestis ilmunud Võõrsõnade leksiko-naraamatu ihnumisega on eesti keel (1978). Nende eesti keelde aktsep-rikastunud meil seni puudunud seerimise süsteemgl jääb selguse-väärtusliku leksikaalse suurteosega, ^yj^g^ vajame sõnu nagu 'futraal' mida vajasime juba ammu. Sellest või Tjoiskaut'? Sealjuures aga puu-peegeldub vastu ühe eesti teadlase ^uvad mõned vajalikumad võõrsõ- 30-neaastane elutöö võõrsil ning ees- jj^d, mille tunnustamist eesti keeles ti keele sõnavara ja väljendusviiside oieks nagu oodanud, näiteks hai-tohutu rikkus. Seda sõnaraamatut guste alalt 'anoresia (nervosa)' ja lehitsedes mõistame alles, kui jõu- »spjna bifida'. kad me oleme. t Sõnaraamatut sissejuSiatavas osas Autor taotleb oma sõnaraamatuga ^n lause keskel käänd- ja pöördsõ-kolme eesmärki. Esiteks — jäädvus- j^g^j^ arvatavasti inglise keele mõ-tada kultuurmaailmale eesti keele j^irjütatud suurs algustähega, sõnavara ja fraseoloogia inglise keele kaudu. Teiseks — olla eestlasile. Vulgaarsed sõnad oleksid võinud eriti just eesti noortele, käsiraamä- olla paigutatud eri sõnaraamatusse, tuks ingliskeelsete vastete leidmisel nagu see on enamasti tavaks teiste eesti sõnadele ja muile keelelisile rahvaste juures. Need sobiksid sel-väljendusvi]<> idele. Kolmandaks lises ulatuses sõdurikeele leksikoni, •paikkuda muulasile, eriti maailma Pärisnimede osas torkab eriti silma keelehuvUisile, A^hendit eesti keele kohanimede juhuslikkus. Paljud vai-põhjalikumaks tundma õppimiseks, dade nimed on jäetud välja. Näiteks Eesti keele senist küllaltki roliket Pärnumaa valdadest on Audru sees, sõnavara on autor rikkalikult täien- kidd Sauga ja Reiu puuduvad. See danud hulga rahvusvaheliste võõr- on arvatavasti seletatav ruumipuu-sõnadega, erialaliste oskussõnadega dusega. Ebaühtlusi esineb ka tüüp- Ja neologismidega. Sõnaraamatule sõnade numbrite kasutamisel ja ge-lisaridub- ka kogukas grammatiline, nitiivide lõppude moodustamisel osa ning etümoloogiagi — sõnade Viimane neist võib kujuneda eriti ae-päritolu — leiab käsitlemist. \ gavõtvaks muulasile ja eesti keelt Ärvestadeis sellist rohket materjali mitte hästi oskajaile liitsõnade kää-võime julgesti öelda, et nimetatud namisel. Kuhu küll paigutada silpi-sõnaraamat on kõige täiuslikum ja de- ja märkiderohkes reas antud ge-mitmekülgsem eesti—võõrkeelne sõ- netiivi lõpp? naraamat. Et inglise keel on maail- , mas kõige ulatuslikunu.lt kasutatav Kuna g ™ t . l . s e osa on koosta-keel, sas suudab just eesti-inglise m,d J. AavJj siis esineb sUnerinevu-sõriaraamaf tutvustada eesti keelt f f •«rjakeelest seega ka õige-keelsuse sõnaraamatust (OS), mille aluseks on nn. J. Veski ja E . Muukl keel. Näiteks Aavik eelistab teatud sõnaliikides -ää-lisi vorme (päämi-selt), ÕS aga -ea-lisi ((peamiselt). Aavik soovitab kasutada 'komma', ÕS -'koma\ Suurim erinevus ilmneb aga tiiüpsõnade (käänamise ja pööramise müste^sõriade) arvus. õS-s on neid 115, Aavikul 594. Tutvunud üldjoonis nimetatud sõ-kõige laiemalt. On locmuUk, et nii suures ja cmastkohast esmakordses leksikaalses teoses esineb ka mõningaid puudusi ja lünki. Kuna raamat trükiti Ameerikas ja trükiladujad ning osa kaastöölisigi olid muulased, kes ei vallanud eesti keelt, süs on osa lünki ka mõistetavad. Kõike saab aga parandada sõnaraamatu järgmisis trii-kes, kuhu on võimalik juurde lisada ka hiljem keelde tekkinud sõnu ja näraamatuga v^lme kok^ fraase, sest eesti keel hagu iga tet^ ödda, et arvestades selle sõnalist jä negi keel muutub ja areneb üha. lõlkdist osa nmg grammatilist üle- Huvitav pn siiski märkida monin- vaadet, peaks iga eestlane olema gaid tähelepanekuid jä arvamusis veendunud, et see oiismireks abiks Sõnaraamatu trükk on väike, kuid ja vajadušdts eesti keele õppijaile, küllaltki selge Ja loetav. Paber ül- säilitajaile ja kasutajaile. Eesti—ing-diselt hea, tugev ja paks. Kašütamis- lise sõnaraamat on mdl hüüd ole-juhised mõlemas keeles on lühike- ^ mas, ktiid mieie hooreftn generati sed, selged ja täpsed. Sõnaraamatu sioon, kelle eesti keel kipub juba ülesehitus jälgib rahvusvaheliselt ununema, ja mutdased vajavad häbituna nöstalgialainest M i b siin ikka veel äritsemine aadiitütlitegä. Juba lihtne: .von" maksab vastaval turul kümneid tuhandeid. SCrahvi-tiitlit peetžikse võrdseiks akadeemilise' Inäiis aktsepteeritud standardeid, biisi Itar' gab korrektsuse ja järjekindluse. Kuigi sõnaraamat 6n keelelisest ja teaduslikust seisukohast lähtudes hea, kohtame šüski mõnmgaid ebamäärasusi. Nende üheks põhjuseks on see, et Saagpakk on valinud oma ingliskeelsete vastete aluseks Inglismaal aktsepteeritud inglise keele või nn. oxfordi keele (Oxford Dictiona-ry). Seda on ta ainult psaliseU täiendanud Põhja-Ameerika mandril ka^ sutatava inglise keele vastetega. Selle tulemuseks ön, et Põhja-Ameerika eestlane kohtab Saagpaku sõnaraa-miatus erinevusi, mis võivad talle tunduda puudustena. Näiteks geo- mugi äsjaibnunüd suursõnaraämatu dasti ka sõnaraaimatu teist poolt — inglise-^sti sõnaraamatut. Lähtudes eesti keele säilitamise seisukohast võime siiski öelda, et sõnaraamatu tähtsam osa on vahnis, sest eesti—inglise sõnaraamatu põhjal võib tulevikus nii mõnigi võõrsil üles kasvanud teadlane koostada inglise r-eesti sõnaraamatu. Vaevalt aga leidub tulevikus ndd teadlasi, kes võiksid iiii laialdasel kujul eesti—inglise sõnaraamatuga hakkama saada} nagu seda on suutnud käesoleva sõnaraamatu autor. Üksikud puudused selles suures keelelises mosaiigis ei vähenda põr- GtlllllillillllliilllilllliiillllliiilMtHllililiiillHill^ Akeride asendamine thenno-akendega;^ § tollised veerteid kuues värvis. ^ Rpstaaluste katmine, keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed. I Kodus 7690932 S S 0 J N y : E S T M E U I § I N C , 110335 Keele Str., Mäple, OntaMo LOI Broadvlew Ave., Toronto, • ö Ä i o mK^^m ühenduses on jõud Inglise ajaleht „The Economist" kirjutas positüvselt Soomest ja selle positsioomst rahvusvaheliselt mõeldes. Ajalehe järgi paistab Koi» visto ajastul olevat paremad võimalused tasakaalustada Põhjala olukorda kui Kekkoss presidendi olles. : PeaMcu-jagä ,^üvistp uus Soome" leht könstateeri's, et Soome on saa-: nud uue presidendi pärast aastat 1^56, Ta M s i b Kekkpse lahkumine ja KoiH/iiSto vateisvõit ei ole toonud muudatusi' välispoliütiikas, samuti mitte paheih^>olsete-parem-' poolsete tasailcaalu suhtes, mis siis on uut Soiomes?' Jä vastab: „Väga palju. Kekkose aijastu lõppeniiiie' tähendab, et poliitifet mäiigu mängitakse nüiid uute reeglitega." Esimese sotsialistliku presidendi vaUmine tä-hendab> et Soome kodusõja 64-ras-täsed haavad olesvat lõplikult ikiniii kasvanud: „Ri'igis valitseb praegu simrema eneseusalduse vsdim, mis peegeldiab uut küpsust." . ENERGIAT KÜLLAUF; : • Majanduslikust arengust iieht konstateeris, ©t üiüte tööstusharude tous on märgatav nmg see on läände Suundunud. Energiaalilikatešt tuuakse M^^» et Soomel on seda juba liiga J a : et Liit <m, sellest hoolimata iiõus müüma energiat r Ä e m km Šootmel vaja. : Metsatööstuse tulevikupilt • pole „Economisti" järgi eriti hea, sest -on sunnitud oldud sulgema mõningad saeveskid; paberi- ja tsellutoos-vabrikud tegutsevad vaid ainult 85 protsendi ulatuses hing tööstus üldse on suuresti vola&tünud. : Sdles; a|äiehel on õigus, sest jätkuvalt tööstused saadavad töölisi ^puhkusele. Paremad ajad olevat briti lehe järgi oodata alles 1984. aastal, mil EEC (Euroopa Ühisturg) lõper tab toIMaksüd paberiilt Soomega sõlmitud kokkuleppe järgi. Uuest parteimängust märgib leht, €t praeguste vjClHsü?^aSeide. võimtitäsaikaal on jätkuvalt muutunud: >jResteakonnal, keltel oli 50 kohta .parlamendis 1960^hdate aastate lõpul, on praegu vaid i36 ning kaotab vist: lisa inärtsis. Kommunistid ori kohti kaotanud ja jagunenud lÕp-. likultž Sotsiiaaldemoikraädid, kes enne olid vaid' üks ,kpl(mest võrdsest parteist, pin riigi 'kõige tuigevam era-, ikPnd o l r i u d ^ ^ ^ 1966 saadik ja ilmselt tugevneb edasigi 'kommunistide rõhenemisd;. MOSKVAL POLE MURETT ,^conoxniist" kaWub, arvamisele, et vene kommunistid ei peaks muret tundma S K P toetuse vähenemise tõt-tu, 'kuna pn selgelt näha, ©t poliitika, mis põhineb heade naabersuihete si i^ litamisele N. Liiduga, pole' vaid presidendi poolt l Soomele simnitujd, vaid seda aktsepteeritaikse ehtsalt Tõeiine üksmeelsus on tulnud vagatsemise aseniele. jKas see arvam'is läheneb Soome rahva arvamisele, kes teiselt küljelt mõnikord mõtleb,, et Rootsil peaks rohkem oma kaitseks tegema, et soon^lased saaksid suhtuda rahulikumalt Põhjala tasakaalu, ning julgeoiekusse. ^ Ainulaadseks ipeab ajaleht Soomet selltes, et:„seepn ainukene endine tsaari-yehemaa osa, mis on nüüd demokraatia — .peaasjalikult oma pingutuste liingohfverdü&te tõttu. • TASAK^U^ÜSTV^ J ; : . Lõpuks „Econoniiist" ülistab uut presidenti foivistot, kes põle valitud : mitte šöome poliiitikute ega Brezh-neyi toetusel, vaid soome rahva soovil. Sellepärast Koivistol' pole poliitilisi võlgu,' ja ta ön suuteline esindama oma isiksusega Soomet sama hästi kui ta eelkäija^ .,See on tähelepanu äratav õnneKk lõpptulemus sündmustest, milledest oleks võinud tulla väga keeruline pöördepunkt riigi ajaloos. Ajal; mil Rootsi ja Taani paistsid olevat poliitilise ebakindluse ja teiste tegurite poolt nõrgendatud ja mil Jpogiasse kuuluvat sõnade gruppi kontrollides ilmnes, et sõna 'iriaalihe' on tõlgitud landslip'. Põhja-Ameeri-kas äga kasutatakse samas tähenduses ka 'landslide* ja isegi suuremas ulatuses kui 'landslip'. Või siis 'pan-tihose* on kirjutatud -i-ga ja mitte -y-ga nagu see esineb siinses inglise keeles (Webster). Puudusi esineb ka teädu.slikes termineis. Eriti aatomiajastu ja maailmaruumi uiirimlsega seoses olevad oskussõnad ei küüni tänapäevani. See on ka arusaadav, sest teadused ja uurimused neil aladel on viimaste aastakümnete jooksul teinud nii kiireid edusamme, et sõnaraamatute koostajad ei ole jõudnud nendega sammu pidada. Kuna enamus neist sõnust on tekkinud Põhja-Ameerika maiidril> siis oxfõrdi elsk briti irigli. se keel ei kiirusta nende tunnustamisega. Seega need sageli puuduvad Näiteks ei osanud kuidagi leida eestikeelset vastet mõistele 'space shutt-leV Või oli see otsijate viga? IngSiS" keelsete sõnade 'spaceship' ja 'spa-cecraft" eestikeelse vastena oii märgatud kosmoselaev. Kas 'space shuttle' oleks kosmosesüstik? väärtust. Paul F. Saagpakk on mahutanud kaunite siiii-must-valgeyärvi-liste kaante vahele eestluse hinnata-vaiiha varanduse — meie em^eele — ja rikastanud selle sama täiuslikult "ingliskeelsete vastetega, i Kui sageli oleme otsinud tähtpäe-vik! s väärilist Wnki. Nüüd «m see meil olemas. Paul F. Saagpaku Ees-ti-- inglise sõnaraamat peaks kujunema iga eesti kodu eelistatuimaks väärtuseks ja iga eestinoore hinnatuimaks vajaduseks. ' .; ELLEN.:iWTEN§ • • , : ILLE-MAl GERDELS ienderi grupid on üksteisest eraldatud iien-de vahele kiilunud samatüveliste liitsõnadega, mis teeb Uitsõnade leidmise sõnaraamatu igapäevasele kasutajale küllaltki keeruliseks. r STOKHOLM Seoses Lenderi tütarlastegümnaasiumi ;75-^stä juubeli j ä Icpoii asutaba ning juhi Elf rie- Pisut komplitseeritust tekitav on de Lenden 100 aasta sünnipäeva tä-kamtsõnade ülitäppis tähestikuline ^^^^ Järjelrord^ Sama prefudga sõnade^^^-^^^^^ aasta stipendiujtnide . väljajagamine Elfriede Lenderi mälestuseks asutatud stipendiumifon- 'dist.' Koklcu anti välja 5Q(X) krooni ja: stipendiaadid olid sel aastal Laine Laks, Leena Kotkas jgj; Alio kebas. Juubelikoosviibimise alvas kaduniid koplijuhataja tütar ' i [ l k a L e n d e^ Görman, Päevakohase kõne pidas Heli Rebas Göteborgist. 'Muusikalisi vahepalu esiitäsid alt Koidu Ventser ja viiuldaja Sanda IfeibHa — mõfö^ mäd lenderiased. j: ! Ülevaate mälestusfondi tegevusest andis Ellen Roosme, tuletades meelde, et E L G õpilaskogu poolt Elf riede ^Lenderi mälestuseks asutatud ka Pbpla-ikonflikt tungis Läänemere piirkonda, keegi täie mõistusega lääne inimene ei ofeks tahtnud djakind-l a Soome ilmumist Põhja-fEuroopä näitelavale. Kekkpse ajastu ootama-^ tu lõppemine ofeks saanud viia just' selleni. Soome on aga osutanud veenvat küpsust nmg väljavaated, et. ta jätkab oma tašaikaalustavat panust. paistavad .nutte ai fondist on seni väi^a jagatud 21 000 ole^t i u ^ i K ^ t e e perraoA^ vaid .krooni:ieM(u ,6 stipenJaadiie, veel paremad .lõpetab ,,The Econo- ; - V. r • Tartu ülikooli 350. aastapäeva ra saali. W. Mart Laanemäe Gustav Adolfi mälestussamba avamine Tartus 26. |uunll 1928. a. Ropl^ .fieftpU^H0PJSv.S blomi poolt. 5000 noor® 0 a o . V (Algus esiküljel) Päevalehele" inimenei kes juubeli-rüüs linna septembri keskpalgu nägi. Majade fassaadid olid värskelt, värvitud, s.t. et pära^st viimast .värvimist õnneks ei ole iveel vihma tuln u d , . . Ülijkooli aula sambad õlid siniste, valgete ja punaste lintidega dekoreeritud (ENSV lipuvärvid). Uus juubeliks avatud raamatukogu oli täis mustades ülikondades mehi, kes walkie:talkiedega juhtisid 'kiila-liste liiklemist, meenutades' ärmee-staapi Teise maailmasõja võidukal eelõhtul. : ' — Siiski oli meetünni segatud tugev ärinus tökatit. Nimelt käis juba varahommikui aüsanriba ümber, mis püstitatud endise Gustav Adolfi ja Kr<x)nu (nüüdse Kingissepa ja Komsomoli uulitsad) tänavate nurgale, äge sagimine. Kvj keskpäeval ausammas avati, võis sealt lijgeda^ et see on püstitatud Tartu ülikooli inimestele, Ices on võidelnud kodanluse ja fashismi vastu. — Murelikult on häälestatud üli-; kooli õpetlased, kes nüüd Tartust ei saa saata kirjandust välismaale, Se- i da saab teha vaid ainsa asutuseikau-du Tallinnas. Nii ehitatud bürokraatlik barri-kaad väljendab veelgi ja tunduvalt isegi, teaduslikke kontakte Tartu ülikooli ja muu teadüsliiku maailma vahel, õpetlastel, on tunne, et kui nad siiamaani elasid ja töötasid kotis; siis on nüüd koti suü järsu tõm-.- bega kinni sõlmitud . . . — Kõigest seilest hoolimata tun- I dis end Tartu ja ka Tartu ülikool end olevat kogu ^eesti haritlaskonna ja välismaa ülikol^lide poolehoiu fookuses ja mure segunes kahtlemata ka rõõmuga^ selle tähelepanu üle. ' K A L M I S T U V Ö S A V A B A ; r Tartu ülikooli üliõpilased jä. Vanemuise teatripere on juubeliga ühenduses talgukorras võsavabaks teinud ka Vana-Jaani kalmistu, kus on paarsada eesti kultuuriajalooga ühenduses olevat hauda. . / Paarsada aasta,t on juba möödunud selle kalmistu tekkimisest. Missuguses olukorras see nüüd oli selgub töokirjeldustest: 3,8 hektari suurune ala kaevati pärast võsastiku väljajuurimist käsitsi kolm korda läbi, et- uut muru külvata. Nüüd kar^ detakse, et kirikuaed on kahe aasta pärast jälle võsas — kui vabatahtlj-kud seda korras ei hoia.;.. " X E P L / K / ;.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 21, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-10-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E821021 |
Description
Title | 1982-10-21-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
,^eie Elu" lir. ^2
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Bt'oadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 — Td. 466^951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parmiiig,' 473 Luhmann Dr., New Milford;
USA. Tel. (201)^262-0771
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
Asuti A. Weileri alga^tusel 1950.
„Meie E l u " toinietus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadvlew
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6Canada —Tel.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.
—5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm. 8 õ., laup. k l . 9 hm.
—1 p.l. I. " ' ,, -
„MEIE ELÜ" tdlimishinnad: Kanadas 1 a. $34.00, 6 k. .
:S18.00, 3 k. $13.00; USA-sse — i a. $37.00, 6 k. $20-00, 3 k.
$1^.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k .
$14.00. Kiripos|tilisa Kanadas: l a , $23.40, 6 k. $11.70. K i r
i - ja ohupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k, $13.00. Õhu-
. .postilisa ülemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15. ;
Üksiknumber-—i650.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
Kui vajate maja välisvoodrit, räästa alust, aknaid, uksi või
jätkudeta vihmavee renne, siis pöörduge himia saamiseks
MUMINUM SIDING DESII^I
TEL. 416/755-0694
Kõrg©' kvaliteediga tööd * Tagasihoidlikudl Mmaad •
Lic.B1767 MemberB.B.B.
SOTSIDE
GEISLINGEN (,JVIeie Elu kaastööliselt)
— Räiikraske päranduse
oma järeMijatele jättis 1. okt. ametist
lahkunud Helmut Schmidti pa-h(
5mpooIne liberaalne valitsus. Riigivõlga,
mis tehtud nende valitsusajal,
on 312 miljardit marka, praegu 1,8
miljonit töötut, ainuwksi tänavu arvestatakse
.16.000»nde ettevõtte pank-rotti
minemist. Enamuses on tegemist
väikeste Ja keskmiste^ettevõte-
9!llllllilli!llllllli!lllll!nillllillllll!llilllllilllllliilllliillliililiilllliiliiiliinilillilllliii^
r f
• Intresside Jangus- on just see, ..mida
oleme proiiageeijinud. Kõrgeid
laenuprotsente ei jõua keegi maksta,
kes tahab veepeal s^feista. Kahekümne
protsendini tõusnud laenuprotsendid
seisatasid ehitustööstuse,
autotoodangu ja kaubanduse
kõikides faasides. Kes end koormas >
20-protsendiliste ja suuremate laenu=
dega, on nüüd hädas.
Krediit peab olema kättesaadav
eriti neile, kes opereerivad suurmiä-te
summadega. See tähendab odavat
krediiti neiie> kes ostavad kinnisvara,
auto või läenus^avad oma
ettevõtet. Kõik laenustused kõrge
protsendiga ripuvad rtagu kivi kaelas
neil, kes tahavad ujudes kaldale
1)leöö on protsendid langenud: laenajatele
15 protsendile, hoiustajaile
9—10 protsendile. See järsk langus
ori'tooriud uue aktiviteedi. Aktsiate
ost börsidel Torontos jä New Yorgis.
Elavnemine kinnisvarade ostmisel.
Kuid ülekõige hoiuste omanike
lingis, Jce«; näe va suuri kaotusi
oma intresside laekumisel.! Otsitakse
uusi paigutusi, sest 9—10 protsenti
hoiusummade arvel ei rahulda enam.
M siis nieie probleem? Meie
hulgas on üksikuid, kes valdavad
mõni 'miljon dollareid! Nende eest
meie ei muretseb Nad võivad riskida
börsil miljoni dollariga jä kui nad
osa sellest kaotavad, siis pole katki
ka midagi, kui nad näiteks kaotaivad
hoiüprotsentides vüs protsenti 3
miljoni; dollari pealt, süs jääb neile
endiselt järgi 300 tuhat dollarit —
igapäevaseks „taskürahaks'^
Kuid väga vähesied meist oli milj«>-
närid. Seepärast otsimed meie seast
keskmist hoiustajat. Veel viisteist
aastat taglasi peeti seda pensionäri,
kellel oli 35 tuhat dollarit säästus
enärahuldayaks. See tähendab ta pidi
endaga läbi tulema, kui tal ei olnud
suureinaid kohustusi. Kuid
nüüd on olukorrad muutunud. End-rahuldavaks
saab pidada seda, kellel
on IpÖ kuni 200 tuhat tlbllarit pan-
; gas ja ilnia kohustusteta. Pangakonto
15—-10 protsendi juures andis sarnasele
hoiustajale 10 kuni 30 tuhai
dollarit elamiseks. '
Tulu (ka pangaprotsentidesfc) võimaldas
hoiustajal-pensionäril rahuldava
elam^ vahep^lsete aastate
intresside juures. Nüüd on need intressid
kukkunud 100.000 dollari pealt
9—10 tuhandele dollarile ja seda ei
qle palju, kuigi 25.000 dollarit aas-tas
on tänapäeval tulu, millist pensionär
tohiks oma töötavate aastate
tulemusena oodata.
Kuid selle vastu seisab meie parft-rotis
valitsus. On kõne all väiius-pensioni
elimineerimine, mis on umbes
3JOOO.— dollarit aastas. Kui ar-vestämö
jäUe 100.000 Kpiuše intres-silangusega
15 ^ protsendilt 10 protsendile,
siis on pensionäri sissetuleku
langus kokku 8.000.— dollarit aastas,
küsifi5atainOatsi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-21-02