Meie Elu = Our life, October 21, 1982

              Jr
ATU PUHUL
,^eie Elli" m. 42 (1703) 1982 „21.
[a on sõnaraamat toonud eesti
^Ide hidga võõrsõnu, mille vaja-
Bt Võib pidada küsitavaks, ^uu-
Ji osa neist- on varem ära toodud
stis ilmunud Võõrsõnade leksiko^
(1978). Nende eesti keelde aktsep-
[rimise süsteemgi jääb selguse-is.
Kas vajame sõnu nagu 'futraal'
i)oiskaut'? Sealjuures aga puu-i^
ad mõne4 vajalikumad võõrsõ-jl,
mille tuiinustamist eesti keeles
\ks nagu o >danud, näiteks hai­ste
alalt 'žnorexia (n^rvosa)' Ja .y.
bifida'. '
sõnaraamat iit sissejuhatavas osas
lause kesl ei käänd- ja pöördsõ-arvatavasti
inglise keele mõ-
— kirjuta ixd suure algustähega.
iulgaaršed sõnad oleksid võinud
paigutatud eri sõnaraamatusse,
see on enamasti tavaks teiste
Jväšte juures. Need sobiksid sel-
_ ulatuses sõdurikeele leksikoni,
isiiimede osas torkab eriti sihna
lanimede juhuslikkus. Paljud val-
Ide nimed on jäetud välja. Näiteks
Irnumaa valdadest on Audru sees,
id Sauga ja Reiu puuduvad. See
arvatavasti seletatav ruumipuu-sega.
Ebaühtlusi esineb k a tüüp-
Inade numbrite kasutamisel ja ge- .
liivide lõppude moodustamisel
imane neist võib kujuneda eriti ae-
Ivõtvaks muulasile Ja eesti keelt
|tte hästi oskajaile liitsõnade kää-jisel.
Kuhu küll paigutada silpi-ja
märkiderohkes reas antud ge-itiivi
lõpp?
[una grammatilise osa on koostä-
|d J . Aavik, süs esineb siin erinevu-
1 eesti kirjakeelest, seega ka öige-jlsuse
sõnaraamatust (ÕS), mille
išeksion nn. J . VesM ja E . M u u k l
ei. Näiteks Aavik eelistab teatud-laliikides
-ää-^lsi vorme (päämi-
It), ÕS aga ^a-lisi (peamiselt)»
Ivik toovitab kasutada 'koinma',
-'kõma'. Suurim erinevus ilmneb
tüüpsõnade (käänamise j
riseWustersõnade) arvus,
neid 115, Aavikul 594.
poo-
Tutvunud üldjoonis nimetatud sõ-raamatuga
võime kokkuvõtteks
|lda, et arvestades selle sõnalist ja
Ikelist osa ning grammatilist üle-
[adet, peaks iga eestlane olema
andunud, et see on suureks abiks
vajaduseks eesti keele õppijaile,
[iütajaile ja kasutajaile. Eesti—ing-sõnaraamat
on meil nüüd ole­jas,
kuid tmie nooi%^ gm&rsäH
>n, kelle eesti keel kipub juba
kunema, ja muulased vajavad hä-
[sti ka sõnaraamatu teist poolt ~
;lise--eesti sõnaraamatut. tähtu°
b eesti keele säilitamise seisuko-ist
võime süski öelda, et sõnaraa-itu
tähtsam osa on valmis, jsest
Jti—inglise sõnaraamatu põhjal
)ib tulevikus nii mõnigi võõrsil üles
svanud teadlane koostada inglise
;esti sõnaraamatu. Vaevalt aga lei-ub
tulevikus neid teadlasi, kes võik-
Id mi laialdasel kujul eesti—inglise
lönaraamatuga hakkama saada, na»
u seda on suutnud käesoleva sõna-laamatu
autor.
tJksikud puudused selles suures
|:eel€llises mosaügis ei vähenda põr-lugi
äsjaibnunud suursõnaraamatnj
|äärtust. Paul F; Saagpakk on mahu»
janud kaunite sini.must-valgevärvl-liste
kaante vahele eestluse hinnata-fraima
varanduse — meie emalceele
ja rikastanud selle sama täjusM-sult
ingliskeelsete vastetega..
Kui sageli oleme otsinud tähtpäe=
nks väärilist kinki. Nüüd on see
leil olemas. Paul F. Saagpaku Ees-fl—
mglise sõnaraamat peaks kuju-lema
iga eesti kodu eelistatuimaks
i^äärtuseks ja iga eesti noore hinna­tuimaks
vajaduseks.
ELLEN MARTENS
ILLE-MAI GERDELS
Lenderi
stipendiaadid
STOKHOLM - Seoses Lenderi
liütarlastegümnaasiumi 75-aasta juu­b
e l i ja kooli asutaja ning juhi Eifrie-
Ide Lenderi 100 aasta sünnipäeva tä-
|histamisega Stokholmi Eesti Majas,
jtoimus. 'ka selle aasta stiipendiumide
Iväljajagamine Elfriede Lenderi mä­lestuseks
asutatud stipendiumifon-
Idist.
Kokku anti välja 5000 krooni j a -
I; vtipendiaadi d oi id sel aastal- Laine
laks, Leena Kotkas ja Aho Rebas.
|Jutibelikoosviibi-mi;se avas kadunud
koolijuhataja tütar Ilka Lender-
Görm.an. „ Päevaikohase kõne pidas
[Heli Rebas Göteborgist. Muusikalisi
vahepalu esitasid alt Koidu Ventser
ja viiuldaja Sanda Umblia — mõlfe-mad
lenderlased.
-Ülevaate mälestusfondi tegevusest
ändi's Ellen Roosme, tuletades meel­de,
et ELQ õpilaskogu poolt Elfrie-
-de Lenderi mälestuseks asutatud
fondist on seni välja jagatud 21000
krooni kckkV stipendiaadile.
EPL
Tartu Ülikooli 350.; aastapäeyatähistainfflisel Tartu
ra saali. W« Mart Laanemäe kõnelemas (vasakul);
pere ava»
Foto— 0. Haamer
Gustav Adolfi mälestussamba
avamine Tartus 26* juunil 1928.
a. •RoptsJ,,.|5eapij[skoR- 3'^d(št^,
blomi poolt.
D U O
(Algus esiküljd)
Päevalehele" inimene, kes juubeli-rüüs
linna septembri keskpaigu nä-
Wajade fassaadid olid värskelt
värvitud, s.t, et pärast viimast .vär­vimist
õnneks ei ole veel vihma tul­nud
. . . Ülikooli aula sambad õlid
siniste, valgete ja punaste lintidega
dekoreeritud (ENSV lipuvärvid).
Uus juubeliks avatu4 raamatukogu
oli täis mustades ülikondades mehi,
ke$ walkie-talki^dega juhtisid küla-
'liste liiklemist, meenutades armee-staapi
Teise maailmasõja võidukal
eelõhtul.
Siiski oli mee tünni segatud tu­gev
annus tökatit. Nimelt käis juba
varahommikul ausamba ümber, mis
püstitatud endise Gustav Adolfi ja
Kroonu (nüüdse Kingissepa ja Kom­somoli
uulitsad) tänavate nurgale,
äge sagiminp. Kv.i keskpäeval au­sammas
avati, võis sealt lugeda, et'
see on 'püstitatud Tartu ülikooli ini­mestele,
kes on võidelnud kodanluse
ja fashrsmi vastu...
— Murelikult on häälestatud üli­kooli
õpetlased, kes nüüd Tartust e i
saa saata kirjandust välismaale. Se­da
saab teha vaid ainsa asutuse kau­du
Tallinnas.
' Nii ehitatud bürokraatlik barri-kaad
vähendab veelgi ja tunduvalt
isegi teaduslikke kontakte Tartu
ülikooli tja muu teadusliku maailma
vahel, õpetlastel on 1 tunne, et kui
nad siiamaani elasid ja töötasid ko­tis,
siis on nüüd koti ,suu järsu tõm­bega
kinni sõlmitud.
— Kõigest isellest hoolimata tun­dis
end TartU' ja ka Tartu ülikool
end olevat kogu eesti haritlaskonna
ja välismaa ülikoolide poolehoiu foo­kuses
ja mure segunes kahtlemata
ka rõõmuga^ selle tähelepanu üle.
KALMISTU VÕSAYABA
Tartu ülikooli üliõpilased ja Vane­muise
teatripere on juubeliga ühen-.
duses talgukorras võsavabaks teinud
, ka VanaJaani kalmistu, kus on paar­sada
eesti kultuuriajalooga ühendu­ses
olevat hauda. ;
Paarsada, aastat on juba möödu-mid
selle kalmistu tekkimisest. Mis­suguses
olukorras see nüüd oli sel­gub
töökirjeldustest"; 3,8 hektari suu­rune
ala kaevati pärast võsastiku
väljajuurimist käsitsi kolm korda lä­b
i , ^ ! uut mum külvata.. Nüüd kar-detakseyW
kirikuaed on kahe aasta
pärast jälle võsas — kui vabatahtli­kud
seda korras ei h o i a . . .
^ Tartia üfikooM 3S0-ndat. aastapäe­va
tähistati Tartu eollege'is pühapäe­val,
17. okt. algusega W. 2 p. Aktus®
korraldajateks olid Metsaülikool Ja
Tartu Instituut. Aktusele oli kogune­nud
Toronto akadeemilhie pere suu-mrvuliseU
(90-100), peamiselt küll
vanemasse generatsiooni kuuluvad.
Aktuse avasõnas Käbi Lokk andis
lühikese ülevaate Tartu Ülikooli aja­loost,
millele Järgnes toditsiooniäi^
selt „Gaudeamus".
' Läti professorite ja teadlaste-iSnfi-gu
nimel tõi tervitusi geograafia
prof; Subins, kellele Tartu Ül&ooli
ajalugu hästi tuntud.
Äktusekõnelejaid tutvustas Epp
Anija. Esimene kõneleja Mari Laa­nemäe
on sündinud Vancouveris 1959
aastal, sai seal alg- ja keskhariduse
ning lõpetas Briti Kolumbia Ülikoo-.
li. Taotleb magistrikraadi Toronto
Ülikooli juures metallurgia alal. Ta
tegutseb ka muusika ja rahvatant­suga
ning teeb kaastööd ajalehtedele.
Aktusekõne teemaks: >,Universitas
DorpatensiSe loijimemislugu aastast
182^1862.^'
Üle tunniajaliiie kõne andis väga
üksiikasjalikuülfevaate ülikooli õppe­töö
ja vormi kujunemisest, üliõpi­laste
kommetest ja traditsioonidest,
maakondlikkude korporatsioonide
te^kkrmisest,- duellidest Ja rongikäigu-dest
jne.
Teine kõneleja, prof. Toivo Raun,
sündis 1943. a. Tartus, õppis ajalugu
Swarthmore College'is, omandas ma­gistri
kraadi Princetoni Ülikoolis
1966. a. Tema doktoritöö pealkirjaks
sama ülikooli^ juures oli „The iRevo-lution
of 1905 and the Movemeit for
Estonian National Autonomy. (1896
—1907)". Ta on kirjutanud rea artik­leid,
millest silmapaistvamad on pea­tükid
tsaariaegsest venestamisest
Eestis. Praegu on ta ajaloo professor
Kalifornia Ülikoolis. Aktusekõne
pealkirjaks: ,Järtu Ülikooli osa ees-;
ti ühiskonnas Ja kultuuris 186(M
1914." ,
Kõne ühike koMcuvõte:
Enne 1860-daid aastaid oli eestlas­test
üliõpilaste arv Tartu Ülilcoolis
väga väike. Kreutzwald ja Fählman
olid esimesed teadlased, kes tunnis­tasid
ennast eestlasteks. Kaksküm­mend
aastat hiljem õppis juba 41
eestlast ülikoolis ja kümme aastat
hiljem oli eestlastest üliõpilasi juba
üle saja. 1914. a. oli eesti üliõpilasi
üle 400- (1/5 üliõpilaste koguarvust).
Geograafiliselt tuli' enamik eesti
üliõpilasi Liivimaalt (peamiselt Tar­tu-
ja Viljandimaalt). 80% üliõpilas­test
tulid maalt ja ainult 20% lin­nadest.
. I
1860—1895. aastani domineeris Tar­tu
Ülikoolis Balti-Saksa õhkkond.
Ka eestlastest üliõpilased, kuigi rah­vuslased,
rääkisid omakeskel saksa
keelt, õppekeel läks pidevalt üle ve­ne
keelele — algas venesta^mine. Ve­nelastest
õppejõud tõid kaasa teist­suguse
ilmavaate. 1905. a. revolut­sioon
lõi ülikoolile vabama õhkkon­na
Tartu Üliikool oli vene ja saksa
õppejõudude käes ja eesti kultuurile
polnud neist suurt kasu, kuid kok­kuvõttes
oli Tartu Ülikool tähtis va­hend
eestlaste tõusuk§ ülesipoole.
Ametlik osa oli väike, kuid mitte­ametlik
osa küllalt suur.
ICanadas maksvate seaduste koha­selt
Sihtasutus Eesti Päevad Kana»
das inkorporeeiitud organisatsiooni­na,
pidas oma sunduslikQ aasta pea­koosoleku
pühapäeval, i l oktoobril
Toronto Eesti Majas; v
Vormitäiteks kokkukutsutud koos­olek
kestis ainult poolteist tundi,
mille kestel valiti tagasi endine; esi­mees
Toomas Metsala ning endine
S-HJkmeline juhatus, v
Revisjonikomisjoni valiti laan
Terts, Heikki Paara ja Arvo Vaht­ra
..nmg ..välisrevidendiks .1 Gunnar
Mitt.
1981. a. lõpul oli Sihtasutus Eesti
Päevad Kanadas varade seis $20,765.-
Sihtasutuse põhikirjas tehti paar
väikest muudatust: 7-liikmelise juha­tuse
asemel jääb nüüd„juhatuse
koosseis vähemalt 7-liitaneline'>
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
juhatus on ühtlasi Esto '84 peždtomi-teeks,
kuigi need on vormiliselt
kaks eriorganisatsiooni. Peakomitee
liikmed andsid lühikese ülevaate Es-to
'84 seninitehtud eeltpödest ja
tulevikuplaanidest. . ;
Esto '84 peasekretäri koht ön prae­gu
täitmata, ajutiselt täidab neid
ülesandeid praegu pr. Anivald.
Ülestõstetud küs^uste all selgus
ajaline konflikt ^autide/gaidide
raaailmalaagri Ja Seedrioru Sihtasu­tuse
vahel
Seedrioru on oma ,,Suviharja" ala­ti
korraldanud juulikuu alul ning ka-^
vatseb seda teha ka 1984 aastal, 7.
juulil, mis oleks just laupäev enne
Esto '84-algust, nii, nagu See toimus
ka 1972. a. eesti päevade eel.
Skaudid ja gaidid, ikelle maaihna-laager
oli- 1972. a. kohe pärast Eesti
Päevi, soovivad seekord' laagri kor­raldada;
otseselt ame Esto '84i Nii
jääks suurlõke laupäevale, 7. jüuiile,,
seega samale päevale Seedrioruga Ja
laagri lõpuparaad pühapäevale, siis
M Torontos toimuks Esto '84 pidu­lik
avamine.
Konflikti lahendamiseks kavatse­takse
pidada koosolek asjaosaliste ja
Esto '84 vahel ^
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiiiii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pänindused Ja
mälestusfondid on ttdusnaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organlsatsioonidde
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont/ M4K 2R6
õpetaja Andres Taul'ilntroduk^
slooni jumalateenistus peeti Peetri
Mrikus möödunud pühapäeval algu­sega
keU 11.00 honmiikul. Juba timd
enne algas rahva kogunemine kiri­kusse
ning keÜUM kui kõik võima­likud
kohad OÜd toolidega täidetud,
ei olnud enam muud kui selsuruumi
ja needki kohad OÜd viimase võima­luseni
täidetud.
Kirikukeliade kajades saabus pü­hakotta
protsessioon— ees skauti­de
ja gaidide kantuna eesti lipp, lipu
järel Mriku nõukogu liikmed, õpeta­jad
ja nende järel piiskop oma karja-sdce^
iga.
Altari ette kogunesid piiskop Karl
Raudsepp, praostid Jaak ja Andres
Taurid, õpet. emeritus Oskar Puhm,
õpetaja E. Pähn, läti õpetaja Juris
Calitis, inglise koguduse õpetaja
Hutehison Ja uus õpetaja A. Roost.
Teenistus algas metsasarvede kvar­tetiga
j a„Lootuse" koori lauluga, Sel
leks jumalateenistuseks oli eriliselt
Calgaryst kohale sõitnud Reet Lin­dau
kes Juhatas teenistuse ajal kä
Cantate Domino koon,
önnistamiskõne pidas läti õpetaja,"
kes meenutas omi^lÖ-e aastast koos­tööd
õpetaja Aiidres Taüliga Vana
Andrese kirikus. Siis kogunesid piis­kop
Ja kõik õpetajad intröduktsiöo-hi-
teenistuseks altari ette. ; Püsköp
ütles pärast pühakhja lugemist:
„Juniialasõna on sinule taevast nagu
süsi kätte antud, hoia, et see põleks^
ja hõõguks elava söena. Sa tuled
põlisest vaimulikkude perekonnast
Ja täna, sinu 21-1 ordinatsiooni päe­val
paneb sinu auväärne isa^käed si­nu
pea peale sind ametisse õnnista­des."
Kogudusele ütles piiskoj): ,J^o-;
gudus, yõtä vastu oma Õpetaja Ja
tema õpetus,"
Pärast ametivande võtmist andis
piiskop vastava diiplomi, ning siis
asetasid kõik oma käed õpetaja
Andres Tauli pea peale, ning andsid
'kaasa ön^a soovisõriad.
Juthise pidas praost Jaak Taul;
•kes tuli siia Inglismaalt; Ta ütles
öihä Jüthises: „õpetaja ei ole muud
kui Jumala tahte kuulutajal. Jumal
täidab oma tahtmised teie õpetaja
läbi"/; >
Pärast palvet ja ühist pahdauhi
kodiunaale, ütles tänusõnad ametis­se
õnnistatu. Südamlikkude sõnade­ga
pöördus ta oma isa praost Jaak
Tauli pool^: „Sina, isa: olid minu ipt^
roduktsiooni juures Inglismaal
Bradfordis 1961, a. kus mu esimene
kogudus di). Sa piid minu juures,' kui
mind New Yorgis õnnistati Lexing-toni
kiriku abiõpetajaks 1969. a. Sa
olid minu juures kui mind õnnistati
1971. a. Torontos Vana Andrese ko­guduse
õpetajaks. Ma öiehsihu kõr­val
käinud pool minu eluaega Ja ma i
tänan sind selle'^st."
PRAOST ANDRES TAUL
- KirikupaWe ' lugesid õpetajad • A.
Taul, E. Pähn, 0. Puhm Ja A: Roost.
Ka tervitused üteldi kirikus. EsW
mesena tervitas koguduse poolt n 3Ü-kõgu
esimees ÄiidresTork, ning an­dis
teistele tervitajatele sõn^', kelleks;
olid:; kiriku näisrin|i; esinaine pr.
Leetsmann, ingliskeelse koguduse
eslmes hr. Peterson, Äp. Õigeusu ko­guduse
ja ülempreestrite Emanuel
Lepiku ja Nikolai Raagi poolt tervi­tas
nende koguduse nõuk. esimees
hr. Välig. Vana Andrese koguduse
Ja õp. Petersoo nimel tervitas nende
nõuk. esimees Tõnu Orav. Järgnevalt
aupeakonsul Ilmar Heinsoo, . E KN
esimees Laas Leivat, Sihtkiapitali J ^
koolide nimel Hans Lupp. „Rajaleid-
Jate" lipkonna nimel juht ngdr. Ing­rid
Kütt, Lembitu" lipkonna nimel
juht skm. Harold Kivi. , '
Kirjalikke tervitusi oli: piiskop
Konrad Veemilt, USA-st I praostkon­na
nimel R. Reinaru, II praostkonna
nimel R. Kiviranna, Austraaliast õp.
Einar Kiviste, Kanadast õpetajad H .
Laaneots. T. Vaga, E. Lootsmaa ja
Gnadenteich, \ L.-Florida koguduse
nimd Erik Maldur, Missouri Sinodi
nimel dr. M . Stanford. Endised Peet­ri
kiriku inglise koguduse õpetajad
Kükasch ja Hahn. i B L K Kanada
praostkonna nimel sekretär E. Hein­soo
ja laekur L. Vahtras.
Lõpuks tänas ametisse õnnistatu
kohalolnud õpetajaid • piiskopiga ees­otsas,
eriti praost emeritus Oskar
Puhmi kes on ilusa kiriku ja kogu­duse
üles ehitanud, nii et nüüd on
hea seda teenida.
Peale piiskopi vaikse palve väljus
protsessioon .kirikust, noored lipuga
ees, nõukogu Ja õpetajad piiskopiga
All saalis ootas kõiki koHv ja süu-
•piisted'
•. E.R. •
KONTSERT
Sopran õnne Laikve andis kont­serdi
koos pianist Charles Kipper'iga
17. okt. Eesti Maja suures saalis. Sel­lele
pühapäevale langes mitu üritust,
kuid siiski oli kolmveerand saali
muupika inimestega täidetud. Kont-
^ r d i kava koosnes peamiselt saksa
ja eesti heündeist. Saksa laulud kan-tl
ette algkeeles.
õnne Laikve võidab kohe kuulaja
oma kauni ja puhtakõlalise soprani­ga.
Juba esimese kahe lauluga oli
pubUk võlutuä! Need olid F. Hän-deriCare
Selve aaria Atlanta!st ja
Oh- had i Jul^ars lyre Joshua aa­ria.
• •
Edasi järgnes H . Wolf — Verbor-genheit,
Die Stiile ja Mondnacht. Siis
R. Schumann Schöne Fremde. Ap»
laus muutus tugevamaks kui esituse­le
tuli E. Oja Põhjamaa lapsed ja M .
Saar — Kui lillekene nurmel.
Pärast vaheaega esitati raske G.
Verdi Pace, pace mio dio, aaria La
Forza del Destbio, mis oli sillerda­valt
lõbus ja Charles Kipperi sõrmed
libisesid klaveriklahvidel suure teh­nilise
nobedusega. Solistil oU sUski
veidi viperust. Järgnes E. German'1
— Valtsi laulust Torn Jones aaria ja
siis V. Kapp— Sa tulid, R. Päts —
Koites, J . Aavilf Tervitused, A. Ka-rindi
^ Hällilaul ja E. Griegl Mu
Johann.
Publik elas kaasa nii et vahest
oleks võbiud saalis isegi nööpnõela'
kukkumist kuulda. Terve kontsert
läks eduga ja aplauside saatel. Esi­mene
lisapala oli rahvaviis Kannel
Talvi ja Olev MAIMETS teatavad
rõõmuga oma esimese lapse
MARI TUULA
sümiist 6. oktoobril
Moskva ki
filhep imbbb
B3i@§8t®l9 |ci ndetdl®
— MANTLID
kvaliteet materjalidl
7 lUvmlew Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
isseo
armas, kannel kallis, ja teine lisapala
oli Tammeveski — Üks ainus õis...
Olime lüürilises meeleolus ja tänuks
said sületäied nelke õnne Laikve js^
Charles Kipper. Lilli ulatasid Unda
ja Hedi Laikve. Publik oli pärast pa­lutud
kehakümitust võtma.
E.T.T.
S463 Yonge St Wfflowdale M2N 5SI
(Finchi lähedal) — Tel. 222-7575
Soome delilcatess-, pagaritoodete ja kinlc^ri
20-25% HINNAALANDUST
KLMSKAUBAD. KÜÜNLAD, SERVIISID, LAUDLINAD J.M.
Avatud esmasp., teisip., kolmap. 9-H6; neljap., reedel 9-8; laup. 9-4
füänemaailmas tehakse oletusi,
miks Moskva ootamatult kitsendas
telefonikontakte mitmete Euroopa
riikide ja USA-ga. Telefoniliine Soo­me
ja mitmete teiste riikidega vä­hendati
juba L juidist. ^Septeanbris
katkesid mõneks ajaks ühendused
USA-ga, Rootsist d saadud heUstada
juba kuu algul.
Täielik katkestus puudutas Mosk­vat,
kuna ühendusi siiski sai Tallin­na
ja Lenhigradiga — keskjaama
kaudu.
Rootsi välismiiiisteerium leiab, et
telefoniühenduste katkestamine ja
drastiüne vähendamine küldagivüsi
ei vasta Helshigi koldaileppele. Vene­lased
on teatanud et nad on ,^tehni^
Ustel põhjustel" olnud sunnitud liine
ära võtma.
**N. LUdu julgeole;kuteenistus KGB
on kaotanud kontrolli telefonikõne­de
üle läänest N. Liitu ja sealt väl-ja",
arvavad Läänemaaflma te9efo-niasutused
olevat tegelikuks põhju­seks,
miks N. LUt kogu läänemaaU-telefoniühendused
koondas
rtifanumile. N. Liidu ametliku tea-daande
järgi pidi 16.n^tliiiast pä­rast
.3. septembrit funktsioneerima
5, kuid ahiult üks nendest funktsio­neeris.
Seegi vastas Moskvas: „Liin
on rikis..." Rikisolemihe kestab
kaks aastat, kui tõsiselt võtta N. Lil-du
ametlikku teadaannet. ,jWeie ehi­tame
oma tekvõrku ümber" ,ön öel-nast.
Liidu liltumiüte automaatsete!
Jte^kjaamade võrguga tekitas KGB-le^
ihnselt suuri probleeme. Telefo-w
«õnede arv, milliseid oli võimatu
kontrolüda, kasvas kiiresti ja seda
kasutasid ära ka teisitimõtlejad oma
raportide Läände teleföheerimlseks
j : ka Eestist. Üks Londoni ajaleht
'aks nii kaugele, ®t ta telefoni kaudu
lakkas Moskva elanikke, kel on te­lefonid,
otse intervjueerima, kõik
on ümselt põhjuseks telefönillik-li
»ss
Kohus teä) lähemal ajal otsuse,
kas sõjaroimades süü^sfatud Albert
Helmut Rauca antakse välja Lääne-
Saksamaaie. Möödimud nädalad toi­munud
istung tema kaitsja WilÜam
i . Parker väitis> et kanada uus õ5-1
guste harta tagab kodanikele õiguse i
vahalt tulla, elada ja lahkuda Kana-;
dast. Advokaat tõstatas samuti väite,
et Leedu ei olnud Lääne-Saksamaa
osa kui Rauca sea! viibis.
Albert Hebnut Raucat, kes on Ka­nada
kodanik, süüdistatakse Lääne-
Saksamaa ameüvõimude poolt 11584
jUiidi mõrvamises Kaunase surma­laagris
ajavahemikul 1941 kuni 1943.
KuSüigUkU Ratsapolitsei käekirja-ekspert,
kes käis Jeruusalemas kin­nitas,
et Iisraeli valitsuse valduses
olevatel dokumentidel Albert Rauca
allkirjad on identsed nende^, mis
ta on Wrjutanüd Kanadas. Prokura­tuur
on muretsenud ka tunnistalafd
Iisraelist, Saksamaalt ja Kanadast.
l^dtsja d e s l^
süü küsimuses, kuid vaidles välja­andmise
yaštu ja väitis, et Rauca üle
tuleks kohut mõista Kanadas, kuigi-praegu
ei ole selleks legaalset- alust.
Uus põhiseadus võimaldab aga uue
seaduse andmist, mis on tagasiula-tava
jõuga taoliste süütegude osas.
Protsessi ajal demonstreerisid juu­did
kohtumaja Et kini^ustada
oma julgeolekut oh Albert Rauca
dmal soovil vanglas.
^ s t l a s t e KesknõuikogU' Kanadas,
endise Rahvusliku Välisvõitluse Nõu­kogu,
tegevuse algusest möödus hil­juti
30 aastat. E K N 30. aastapäeva
tähistamiseks korraldatakse reedel,
29. oktoobri õhtul Eesti.Majas EKN
liikmete ja kutsutud külalfete pidu­lik
koosviibimine, ^posviibimise esi­mene
osa on B K N 30. aastapäeva ak­tuseks,
, kus tagasi- ja edasivaate
BKN tegevuselt teeb E K N endine
esimees õp. Udo Petersoo. Aktuse'
osas on ka tervitused.
Aktusele järgneb 30. aastapäeva tä­histamise
seltskondlik osa muusika­liste
ettekannetega. Tantsuks män­gib
G. Iltali orkester. Aktusest ja
koosviibimisest osavõtust palutakse
teatada E K N büroole hiljemalt es­maspäevaks,
25. oktoobriks.
Järgmisel päeval, laupäeval 30. ok­toobril
peetakse E K N aastakoosolek,
kus BKN tegevuse sihtjoontest kõne­leb
Ä N esimees L. Leivat. Päeva­korras
on aruanded, tegevuskava. ja
valimised põhikiTJa järgi.
gaqvad Liibanoni
Lübanoni president Amin Gemayel
mõjutas LRO julgeolekunõukogu
hoidma rahuvalvurid veel kolm kuud
Lõuna-Liibanonis. LRO relvajõud
seal on 6500 meest USA, Prantsuse
ja Itaalia üksustena.j President esi­nes
nõudega, et kõik teised võõrad
väed lahkuks lübanonist.
PÄINTING >
ÖECORATING
Soomlane, teeb maalimis-, täpetšeeri-mis-,
vidieseinade- ja muid eliitustöid.
-ft- K a täielik köökide uuendamine.
HfeLISTAGE: NISSE 883-4337