Meie Elu = Our life, October 21, 1982

              ,^eie Elu" lir. ^2
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Bt'oadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 — Td. 466^951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parmiiig,' 473 Luhmann Dr., New Milford;
USA. Tel. (201)^262-0771
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
Asuti A. Weileri alga^tusel 1950.
„Meie E l u " toinietus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadvlew
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6Canada —Tel.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.
—5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm. 8 õ., laup. k l . 9 hm.
—1 p.l. I. " ' ,, -
„MEIE ELÜ" tdlimishinnad: Kanadas 1 a. $34.00, 6 k. .
:S18.00, 3 k. $13.00; USA-sse — i a. $37.00, 6 k. $20-00, 3 k.
$1^.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k .
$14.00. Kiripos|tilisa Kanadas: l a , $23.40, 6 k. $11.70. K i ­r
i - ja ohupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k, $13.00. Õhu-
. .postilisa ülemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15. ;
Üksiknumber-—i650.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
Kui vajate maja välisvoodrit, räästa alust, aknaid, uksi või
jätkudeta vihmavee renne, siis pöörduge himia saamiseks
MUMINUM SIDING DESII^I
TEL. 416/755-0694
Kõrg©' kvaliteediga tööd * Tagasihoidlikudl Mmaad •
Lic.B1767 MemberB.B.B.
SOTSIDE
GEISLINGEN (,JVIeie Elu kaas­tööliselt)
— Räiikraske päranduse
oma järeMijatele jättis 1. okt. ame­tist
lahkunud Helmut Schmidti pa-h(
5mpooIne liberaalne valitsus. Riigi­võlga,
mis tehtud nende valitsusajal,
on 312 miljardit marka, praegu 1,8
miljonit töötut, ainuwksi tänavu ar­vestatakse
.16.000»nde ettevõtte pank-rotti
minemist. Enamuses on tege­mist
väikeste Ja keskmiste^ettevõte-
9!llllllilli!llllllli!lllll!nillllillllll!llilllllilllllliilllliillliililiilllliiliiiliinilillilllliii^
r f
• Intresside Jangus- on just see, ..mi­da
oleme proiiageeijinud. Kõrgeid
laenuprotsente ei jõua keegi maks­ta,
kes tahab veepeal s^feista. Kahe­kümne
protsendini tõusnud laenu­protsendid
seisatasid ehitustööstu­se,
autotoodangu ja kaubanduse
kõikides faasides. Kes end koormas >
20-protsendiliste ja suuremate laenu=
dega, on nüüd hädas.
Krediit peab olema kättesaadav
eriti neile, kes opereerivad suurmiä-te
summadega. See tähendab oda­vat
krediiti neiie> kes ostavad kin­nisvara,
auto või läenus^avad oma
ettevõtet. Kõik laenustused kõrge
protsendiga ripuvad rtagu kivi kae­las
neil, kes tahavad ujudes kaldale
1)leöö on protsendid langenud: lae­najatele
15 protsendile, hoiustajaile
9—10 protsendile. See järsk langus
ori'tooriud uue aktiviteedi. Aktsiate
ost börsidel Torontos jä New Yor­gis.
Elavnemine kinnisvarade ostmi­sel.
Kuid ülekõige hoiuste omanike
lingis, Jce«; näe va suuri kaotusi
oma intresside laekumisel.! Otsitakse
uusi paigutusi, sest 9—10 protsenti
hoiusummade arvel ei rahulda enam.
M siis nieie probleem? Meie
hulgas on üksikuid, kes valdavad
mõni 'miljon dollareid! Nende eest
meie ei muretseb Nad võivad riskida
börsil miljoni dollariga jä kui nad
osa sellest kaotavad, siis pole katki
ka midagi, kui nad näiteks kaotaivad
hoiüprotsentides vüs protsenti 3
miljoni; dollari pealt, süs jääb neile
endiselt järgi 300 tuhat dollarit —
igapäevaseks „taskürahaks'^
Kuid väga vähesied meist oli milj«>-
närid. Seepärast otsimed meie seast
keskmist hoiustajat. Veel viisteist
aastat taglasi peeti seda pensionäri,
kellel oli 35 tuhat dollarit säästus
enärahuldayaks. See tähendab ta pi­di
endaga läbi tulema, kui tal ei ol­nud
suureinaid kohustusi. Kuid
nüüd on olukorrad muutunud. End-rahuldavaks
saab pidada seda, kellel
on IpÖ kuni 200 tuhat tlbllarit pan-
; gas ja ilnia kohustusteta. Pangakon­to
15—-10 protsendi juures andis sar­nasele
hoiustajale 10 kuni 30 tuhai
dollarit elamiseks. '
Tulu (ka pangaprotsentidesfc) või­maldas
hoiustajal-pensionäril rahul­dava
elam^ vahep^lsete aastate
intresside juures. Nüüd on need int­ressid
kukkunud 100.000 dollari pealt
9—10 tuhandele dollarile ja seda ei
qle palju, kuigi 25.000 dollarit aas-tas
on tänapäeval tulu, millist pen­sionär
tohiks oma töötavate aastate
tulemusena oodata.
Kuid selle vastu seisab meie parft-rotis
valitsus. On kõne all väiius-pensioni
elimineerimine, mis on um­bes
3JOOO.— dollarit aastas. Kui ar-vestämö
jäUe 100.000 Kpiuše intres-silangusega
15 ^ protsendilt 10 prot­sendile,
siis on pensionäri sissetule­ku
langus kokku 8.000.— dollarit aas­tas,
küsifi5atainOatsi<M)n^3t.
,, 'On -jin päris..selge, .et .samast, tufc.
jarigust ei aktsepteeri ükski töötaja,
organiseeritud või mitte, Pensionil
olevad peavad saama oma kompesii-satsiooni
sissemakstud tulumaksu
summade arvel nii, et nad saavad
jeksi^teejida iseenda poolt väljatee­nitud
summade arvel ja minemata
valitsuse ixkse taha soisiaalMiidluš-
Wst paluma; \
Selliselt ei ole tulumaksulehe ma-haaarvestüsed
2—3 tuhat dollarit
küllaldased ja neid tuleb tõsta vähe­malt
selle võ,rra, et pensionäri netto-tulu
oleks kõrgusel, mis ületab mi-nimaalvajadused,
arvestades inflat-sioonilisl
nähteid. Meie arVates
peaks olema pensionäri nettotidu
20-T25 tuhat dollarit aastas. Ilma
selleta jõuavad pensionärid peagi
hooldusasutuste uste taha ja neil on
õigus nõuda, et nad sinna ei tarvits©
;;minna.'^-^; ' •;
• - Kanada rahval, pole' küllagi"ü^
olnud peaminister Trudeau Just so-ciety'sse
— õiglasse ühiskonda. Kuld
Kanada rahval jääb alatij õigus, et
ndd ei kooritaäcš selleks^ et siis
miits käes minna Trudeau ukse tahai
Meie ei taha olla Ottawa sandid.
Kuid meie tahame nõuda, et Ottawa
võimaldab inimväänselt elada neil,
. kes.'.on. senini aidanud: Kanada ^hea--
• olu sMtadä.; •
Suuremad 'kahjud kui need - kõik,
on tehtud .illusoorsete idalspiTigute-ga,
milkga .legaMseeritud šovettide
vallutused, uinutatud läänd kaitse­valmidust,
kaubalepingutega tugeva
datud šovettide sõjalist. jõudu.
Väärõpetusega, koolidieg on laosta-tud
noorte imoraaine-eetiline tase.
Töö on vastavalt paljudele kooliraa­matutele
tervistrikkuv,'orjastav ja
ainult kapitaliste rikastav., Vargust
ei pea kooliraamatud kudteciks, vaid
varade võrdseks jaotamiseks. Pole
ka ime, et on • kasvanud noorte hulik,
kes oma ütduse järgi ühiskonnast
välja, astunud. Nad eitavad riiki J a
korda, kuid ei keeldu riigilt vastu
võtmast oppetcetust^
Riigivõlgadega pn sotsiaatne või^k
tehtud nii tihedaks,, et i^egi lollpead.
ja viimased vedelvorstid võivad töö­ta
iahedait elada. Sotsiaalne hoole­kanne
pole laita, aga see on damine
üle jõu ning põfijustab kuritarvita­misi
riagu haiguse ettekäändel;„viili-
•misi" täispalgai, lõpmatuseni kest­vat
studeerimist, töötatöölisena pa­kutava
töö mitte vastuvõtmist.
Ilma sotsiaalse demontäažhitä ei
saa ükski valitsus enam riigi eelarvet
kokku. Uuel valitsusd tuleb rakery
dada ebiapapulaarseid abinõusid, .na»
,gü laste abiraha kärpimine
tööliste abiraha vä|iendamine,üüri-seadüse
muutmine, iga-äastaste pal­gatõusude
vaoshoidmine, i.viilijate;'
' selekteeriniine õigetest haigetesi op-petoduse
redutseerimine ja palju
fnuud, et panriä kulud-tuiüd tasakaa­lu,
elustada investeerimist j a soikus
olevat ehitustegevust. Äga kõik need
muudatused põrkuvad kahtematult
pahempoolsete ametiühingute vastu­seisule.
Valitsus Ise andis hea ees­kuju.
Esimese sammuna vähendati
valitsusliikmete ja riigisekretärid^
palkasid 5 protsendi võrra. Kui ka
ülisuurt liiduipäeva (519 liiget) paari­saja
võrra vähendada, oleks näida­tud
kurss õiges suunas. '
PATUNE PREESTER
Passaus suspendeeriti ametis.t üks
katoliku preester, kelle nime ajale­hed
ei nimetanud. Püha mees oli kü­lastanud
väga sageli linnas asuvaid
lõbumaju, kuni arved läksid mi suu­reks,
et palgast enam ei piisanud.
Seetõttu maksis ta armuteenir^tele
katmata tshekkidega. Petetud „daa-mid"
andsid asja'kohtusse, misjärel
kogu skandaal tuli avalikuks. Kiri­kuvalitsusel
seletusel olevat nimeta­tud
preester parandamatu joomar,
kes saadetakse sundvõõrutamisele.
VAESESTUNUD AADEL
Siin elab ümmarguselt 70.000 aad­likku
lihtlabasest „von"-ist kuni
,;kõrgeaüsuseni". Rahva hulgas esi­nev
kujutlus, nagu elaksid aadlikud
külluses, ön väär. Eriti Ida-Saksa-raaalt
põgenenud, samuti Balti riiki­dest
ümberasunud aadlikud erinevad
tavalisest kodanikusft ainult oma tiit­l
i tõttu. On printsesse, ikeš\ töötavad
massööridena, krahvidest taksojuhte
ja parunitest hotelliportjeesid. Lää-
• ne^aksamaal elavad ^põlised aadli­kud
ei jõua omi losse ega kindlitsi
enam korras hoida ega kütta. Paljiid
hertsogid ja vabahärrad on pidanud
oma põlised ködlid maha müüma.
Ositjiatieks oii kas finantsaadd või:
n i k ^ - . ' " . - - : . , - ^ • ' . . : : ' . s V v ' •::••.:.•.•';•.'
UHE SÕNARAAMATU PÜHÜi
Faul F. Saagpakk: Eestl-inglis. Ka on sõnaraamat t ^ u d ^^ti
sõnan^at, Yale University ^^^^^'^"^^./""^l^S^ ""at
Yress, 1982;cjd - r 1180 lk, dust võib pidada küsitavaks. Sud-resn
osa neist on varem ara toodud
Paul F. Saagpaku Eesti—inglise sõ- Eestis ilmunud Võõrsõnade leksiko-naraamatu
ihnumisega on eesti keel (1978). Nende eesti keelde aktsep-rikastunud
meil seni puudunud seerimise süsteemgl jääb selguse-väärtusliku
leksikaalse suurteosega, ^yj^g^ vajame sõnu nagu 'futraal'
mida vajasime juba ammu. Sellest või Tjoiskaut'? Sealjuures aga puu-peegeldub
vastu ühe eesti teadlase ^uvad mõned vajalikumad võõrsõ-
30-neaastane elutöö võõrsil ning ees- jj^d, mille tunnustamist eesti keeles
ti keele sõnavara ja väljendusviiside oieks nagu oodanud, näiteks hai-tohutu
rikkus. Seda sõnaraamatut guste alalt 'anoresia (nervosa)' ja
lehitsedes mõistame alles, kui jõu- »spjna bifida'.
kad me oleme. t Sõnaraamatut sissejuSiatavas osas
Autor taotleb oma sõnaraamatuga ^n lause keskel käänd- ja pöördsõ-kolme
eesmärki. Esiteks — jäädvus- j^g^j^ arvatavasti inglise keele mõ-tada
kultuurmaailmale eesti keele j^irjütatud suurs algustähega,
sõnavara ja fraseoloogia inglise kee­le
kaudu. Teiseks — olla eestlasile. Vulgaarsed sõnad oleksid võinud
eriti just eesti noortele, käsiraamä- olla paigutatud eri sõnaraamatusse,
tuks ingliskeelsete vastete leidmisel nagu see on enamasti tavaks teiste
eesti sõnadele ja muile keelelisile rahvaste juures. Need sobiksid sel-väljendusvi]<>
idele. Kolmandaks lises ulatuses sõdurikeele leksikoni,
•paikkuda muulasile, eriti maailma Pärisnimede osas torkab eriti silma
keelehuvUisile, A^hendit eesti keele kohanimede juhuslikkus. Paljud vai-põhjalikumaks
tundma õppimiseks, dade nimed on jäetud välja. Näiteks
Eesti keele senist küllaltki roliket Pärnumaa valdadest on Audru sees,
sõnavara on autor rikkalikult täien- kidd Sauga ja Reiu puuduvad. See
danud hulga rahvusvaheliste võõr- on arvatavasti seletatav ruumipuu-sõnadega,
erialaliste oskussõnadega dusega. Ebaühtlusi esineb ka tüüp-
Ja neologismidega. Sõnaraamatule sõnade numbrite kasutamisel ja ge-lisaridub-
ka kogukas grammatiline, nitiivide lõppude moodustamisel
osa ning etümoloogiagi — sõnade Viimane neist võib kujuneda eriti ae-päritolu
— leiab käsitlemist. \ gavõtvaks muulasile ja eesti keelt
Ärvestadeis sellist rohket materjali mitte hästi oskajaile liitsõnade kää-võime
julgesti öelda, et nimetatud namisel. Kuhu küll paigutada silpi-sõnaraamat
on kõige täiuslikum ja de- ja märkiderohkes reas antud ge-mitmekülgsem
eesti—võõrkeelne sõ- netiivi lõpp?
naraamat. Et inglise keel on maail- ,
mas kõige ulatuslikunu.lt kasutatav Kuna g ™ t . l . s e osa on koosta-keel,
sas suudab just eesti-inglise m,d J. AavJj siis esineb sUnerinevu-sõriaraamaf
tutvustada eesti keelt f f •«rjakeelest seega ka õige-keelsuse
sõnaraamatust (OS), mille
aluseks on nn. J. Veski ja E . Muukl
keel. Näiteks Aavik eelistab teatud
sõnaliikides -ää-lisi vorme (päämi-selt),
ÕS aga -ea-lisi ((peamiselt).
Aavik soovitab kasutada 'komma',
ÕS -'koma\ Suurim erinevus ilmneb
aga tiiüpsõnade (käänamise ja pöö­ramise
müste^sõriade) arvus. õS-s
on neid 115, Aavikul 594.
Tutvunud üldjoonis nimetatud sõ-kõige
laiemalt.
On locmuUk, et nii suures ja
cmastkohast esmakordses leksikaal­ses
teoses esineb ka mõningaid puu­dusi
ja lünki. Kuna raamat trükiti
Ameerikas ja trükiladujad ning osa
kaastöölisigi olid muulased, kes ei
vallanud eesti keelt, süs on osa lünki
ka mõistetavad. Kõike saab aga pa­randada
sõnaraamatu järgmisis trii-kes,
kuhu on võimalik juurde lisada
ka hiljem keelde tekkinud sõnu ja näraamatuga v^lme kok^
fraase, sest eesti keel hagu iga tet^ ödda, et arvestades selle sõnalist jä
negi keel muutub ja areneb üha. lõlkdist osa nmg grammatilist üle-
Huvitav pn siiski märkida monin- vaadet, peaks iga eestlane olema
gaid tähelepanekuid jä arvamusis veendunud, et see oiismireks abiks
Sõnaraamatu trükk on väike, kuid ja vajadušdts eesti keele õppijaile,
küllaltki selge Ja loetav. Paber ül- säilitajaile ja kasutajaile. Eesti—ing-diselt
hea, tugev ja paks. Kašütamis- lise sõnaraamat on mdl hüüd ole-juhised
mõlemas keeles on lühike- ^ mas, ktiid mieie hooreftn generati
sed, selged ja täpsed. Sõnaraamatu sioon, kelle eesti keel kipub juba
ülesehitus jälgib rahvusvaheliselt ununema, ja mutdased vajavad hä­bituna
nöstalgialainest M i b siin
ikka veel äritsemine aadiitütlitegä.
Juba lihtne: .von" maksab vastaval
turul kümneid tuhandeid. SCrahvi-tiitlit
peetžikse võrdseiks akadeemili­se'
Inäiis
aktsepteeritud standardeid, biisi Itar'
gab korrektsuse ja järjekindluse.
Kuigi sõnaraamat 6n keelelisest ja
teaduslikust seisukohast lähtudes
hea, kohtame šüski mõnmgaid eba­määrasusi.
Nende üheks põhjuseks
on see, et Saagpakk on valinud oma
ingliskeelsete vastete aluseks Inglis­maal
aktsepteeritud inglise keele või
nn. oxfordi keele (Oxford Dictiona-ry).
Seda on ta ainult psaliseU täien­danud
Põhja-Ameerika mandril ka^
sutatava inglise keele vastetega. Sel­le
tulemuseks ön, et Põhja-Ameerika
eestlane kohtab Saagpaku sõnaraa-miatus
erinevusi, mis võivad talle
tunduda puudustena. Näiteks geo- mugi äsjaibnunüd suursõnaraämatu
dasti ka sõnaraaimatu teist poolt —
inglise-^sti sõnaraamatut. Lähtu­des
eesti keele säilitamise seisuko­hast
võime siiski öelda, et sõnaraa­matu
tähtsam osa on vahnis, sest
eesti—inglise sõnaraamatu põhjal
võib tulevikus nii mõnigi võõrsil üles
kasvanud teadlane koostada inglise
r-eesti sõnaraamatu. Vaevalt aga lei­dub
tulevikus ndd teadlasi, kes võik­sid
iiii laialdasel kujul eesti—inglise
sõnaraamatuga hakkama saada} na­gu
seda on suutnud käesoleva sõna­raamatu
autor.
Üksikud puudused selles suures
keelelises mosaiigis ei vähenda põr-
GtlllllillillllliilllilllliiillllliiilMtHllililiiillHill^
Akeride asendamine thenno-akendega;^ § tollised veerteid
kuues värvis. ^ Rpstaaluste katmine,
keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
I Kodus 7690932
S S 0 J N y : E S T M E U I § I N C
, 110335 Keele Str., Mäple, OntaMo LOI
Broadvlew Ave., Toronto,
• ö Ä i o mK^^m
ühenduses on jõud
Inglise ajaleht „The Economist"
kirjutas positüvselt Soomest ja sel­le
positsioomst rahvusvaheliselt
mõeldes. Ajalehe järgi paistab Koi»
visto ajastul olevat paremad võima­lused
tasakaalustada Põhjala olukor­da
kui Kekkoss presidendi olles.
: PeaMcu-jagä ,^üvistp uus Soome"
leht könstateeri's, et Soome on saa-:
nud uue presidendi pärast aastat
1^56, Ta M s i b Kekkpse lah­kumine
ja KoiH/iiSto vateisvõit ei ole
toonud muudatusi' välispoliütiikas, sa­muti
mitte paheih^>olsete-parem-'
poolsete tasailcaalu suhtes, mis siis
on uut Soiomes?' Jä vastab: „Väga
palju. Kekkose aijastu lõppeniiiie' tä­hendab,
et poliitifet mäiigu mängi­takse
nüiid uute reeglitega." Esimese
sotsialistliku presidendi vaUmine tä-hendab>
et Soome kodusõja 64-ras-täsed
haavad olesvat lõplikult ikiniii
kasvanud: „Ri'igis valitseb praegu
simrema eneseusalduse vsdim, mis
peegeldiab uut küpsust." .
ENERGIAT KÜLLAUF; :
• Majanduslikust arengust iieht kons­tateeris,
©t üiüte tööstusharude tous
on märgatav nmg see on läände
Suundunud. Energiaalilikatešt tuuak­se
M^^» et Soomel on seda juba liiga
J a : et Liit <m, sellest hoolimata
iiõus müüma energiat r Ä e m km
Šootmel vaja.
: Metsatööstuse tulevikupilt • pole
„Economisti" järgi eriti hea, sest
-on sunnitud oldud sulgema mõnin­gad
saeveskid; paberi- ja tsellutoos-vabrikud
tegutsevad vaid ainult 85
protsendi ulatuses hing tööstus üld­se
on suuresti vola&tünud. :
Sdles; a|äiehel on õigus, sest jät­kuvalt
tööstused saadavad töölisi
^puhkusele. Paremad ajad olevat briti
lehe järgi oodata alles 1984. aastal,
mil EEC (Euroopa Ühisturg) lõper
tab toIMaksüd paberiilt Soomega
sõlmitud kokkuleppe järgi.
Uuest parteimängust märgib
leht, €t praeguste vjClHsü?^aSeide.
võimtitäsaikaal on jätkuvalt muutu­nud:
>jResteakonnal, keltel oli 50
kohta .parlamendis 1960^hdate aasta­te
lõpul, on praegu vaid i36 ning kao­tab
vist: lisa inärtsis. Kommunistid
ori kohti kaotanud ja jagunenud lÕp-.
likultž Sotsiiaaldemoikraädid, kes en­ne
olid vaid' üks ,kpl(mest võrdsest
parteist, pin riigi 'kõige tuigevam era-,
ikPnd o l r i u d ^ ^ ^ 1966 saadik ja
ilmselt tugevneb edasigi 'kommunis­tide
rõhenemisd;.
MOSKVAL POLE MURETT
,^conoxniist" kaWub, arvamisele,
et vene kommunistid ei peaks muret
tundma S K P toetuse vähenemise tõt-tu,
'kuna pn selgelt näha, ©t poliitika,
mis põhineb heade naabersuihete si i^
litamisele N. Liiduga, pole' vaid pre­sidendi
poolt l Soomele simnitujd,
vaid seda aktsepteeritaikse ehtsalt
Tõeiine üksmeelsus on tulnud vagat­semise
aseniele. jKas see arvam'is
läheneb Soome rahva arvamisele,
kes teiselt küljelt mõnikord mõtleb,,
et Rootsil peaks rohkem oma kait­seks
tegema, et soon^lased saaksid
suhtuda rahulikumalt Põhjala tasa­kaalu,
ning julgeoiekusse. ^
Ainulaadseks ipeab ajaleht Soomet
selltes, et:„seepn ainukene endine
tsaari-yehemaa osa, mis on nüüd
demokraatia — .peaasjalikult oma
pingutuste liingohfverdü&te tõttu.
• TASAK^U^ÜSTV^ J ; : .
Lõpuks „Econoniiist" ülistab uut
presidenti foivistot, kes põle valitud
: mitte šöome poliiitikute ega Brezh-neyi
toetusel, vaid soome rahva soo­vil.
Sellepärast Koivistol' pole po­liitilisi
võlgu,' ja ta ön suuteline esin­dama
oma isiksusega Soomet sama
hästi kui ta eelkäija^ .,See on tähe­lepanu
äratav õnneKk lõpptulemus
sündmustest, milledest oleks võinud
tulla väga keeruline pöördepunkt rii­gi
ajaloos.
Ajal; mil Rootsi ja Taani paistsid
olevat poliitilise ebakindluse ja teis­te
tegurite poolt nõrgendatud ja mil
Jpogiasse kuuluvat sõnade gruppi
kontrollides ilmnes, et sõna 'iriaalihe'
on tõlgitud landslip'. Põhja-Ameeri-kas
äga kasutatakse samas tähendu­ses
ka 'landslide* ja isegi suuremas
ulatuses kui 'landslip'. Või siis 'pan-tihose*
on kirjutatud -i-ga ja mitte
-y-ga nagu see esineb siinses inglise
keeles (Webster).
Puudusi esineb ka teädu.slikes ter­mineis.
Eriti aatomiajastu ja maail­maruumi
uiirimlsega seoses olevad
oskussõnad ei küüni tänapäevani.
See on ka arusaadav, sest teadused
ja uurimused neil aladel on viimas­te
aastakümnete jooksul teinud nii
kiireid edusamme, et sõnaraamatute
koostajad ei ole jõudnud nendega
sammu pidada. Kuna enamus neist
sõnust on tekkinud Põhja-Ameerika
maiidril> siis oxfõrdi elsk briti irigli.
se keel ei kiirusta nende tunnustami­sega.
Seega need sageli puuduvad
Näiteks ei osanud kuidagi leida ees­tikeelset
vastet mõistele 'space shutt-leV
Või oli see otsijate viga? IngSiS"
keelsete sõnade 'spaceship' ja 'spa-cecraft"
eestikeelse vastena oii märga­tud
kosmoselaev. Kas 'space shuttle'
oleks kosmosesüstik?
väärtust. Paul F. Saagpakk on mahu­tanud
kaunite siiii-must-valgeyärvi-liste
kaante vahele eestluse hinnata-vaiiha
varanduse — meie em^eele
— ja rikastanud selle sama täiusli­kult
"ingliskeelsete vastetega, i
Kui sageli oleme otsinud tähtpäe-vik!
s väärilist Wnki. Nüüd «m see
meil olemas. Paul F. Saagpaku Ees-ti--
inglise sõnaraamat peaks kuju­nema
iga eesti kodu eelistatuimaks
väärtuseks ja iga eestinoore hinna­tuimaks
vajaduseks.
' .; ELLEN.:iWTEN§ •
• , : ILLE-MAl GERDELS
ienderi
grupid on üksteisest eraldatud iien-de
vahele kiilunud samatüveliste
liitsõnadega, mis teeb Uitsõnade
leidmise sõnaraamatu igapäevasele
kasutajale küllaltki keeruliseks.
r STOKHOLM Seoses Lenderi
tütarlastegümnaasiumi ;75-^stä juu­beli
j ä Icpoii asutaba ning juhi Elf rie-
Pisut komplitseeritust tekitav on de Lenden 100 aasta sünnipäeva tä-kamtsõnade
ülitäppis tähestikuline ^^^^
Järjelrord^ Sama prefudga sõnade^^^-^^^^^ aasta stipendiujtnide
. väljajagamine Elfriede Lenderi mä­lestuseks
asutatud stipendiumifon-
'dist.'
Koklcu anti välja 5Q(X) krooni ja:
stipendiaadid olid sel aastal Laine
Laks, Leena Kotkas jgj; Alio kebas.
Juubelikoosviibimise alvas kaduniid
koplijuhataja tütar ' i [ l k a L e n d e^
Görman, Päevakohase kõne pidas
Heli Rebas Göteborgist. 'Muusikalisi
vahepalu esiitäsid alt Koidu Ventser
ja viiuldaja Sanda IfeibHa — mõfö^
mäd lenderiased. j: !
Ülevaate mälestusfondi tegevusest
andis Ellen Roosme, tuletades meel­de,
et E L G õpilaskogu poolt Elf rie­de
^Lenderi mälestuseks asutatud
ka Pbpla-ikonflikt tungis Läänemere
piirkonda, keegi täie mõistusega lää­ne
inimene ei ofeks tahtnud djakind-l
a Soome ilmumist Põhja-fEuroopä
näitelavale. Kekkpse ajastu ootama-^
tu lõppemine ofeks saanud viia just'
selleni. Soome on aga osutanud veen­vat
küpsust nmg väljavaated, et. ta
jätkab oma tašaikaalustavat panust.
paistavad .nutte ai fondist on seni väi^a jagatud 21 000
ole^t i u ^ i K ^ t e e perraoA^ vaid .krooni:ieM(u ,6 stipenJaadiie,
veel paremad .lõpetab ,,The Econo- ; -
V.
r •
Tartu ülikooli 350. aastapäeva
ra saali. W. Mart Laanemäe
Gustav Adolfi mälestussamba
avamine Tartus 26. |uunll 1928.
a. Ropl^ .fieftpU^H0PJSv.S
blomi poolt.
5000 noor® 0 a o .
V (Algus esiküljel)
Päevalehele" inimenei kes juubeli-rüüs
linna septembri keskpalgu nä­gi.
Majade fassaadid olid värskelt,
värvitud, s.t. et pära^st viimast .vär­vimist
õnneks ei ole iveel vihma tul­n
u d , . . Ülijkooli aula sambad õlid
siniste, valgete ja punaste lintidega
dekoreeritud (ENSV lipuvärvid).
Uus juubeliks avatud raamatukogu
oli täis mustades ülikondades mehi,
kes walkie:talkiedega juhtisid 'kiila-liste
liiklemist, meenutades' ärmee-staapi
Teise maailmasõja võidukal
eelõhtul. :
' — Siiski oli meetünni segatud tu­gev
ärinus tökatit. Nimelt käis juba
varahommikui aüsanriba ümber, mis
püstitatud endise Gustav Adolfi ja
Kr<x)nu (nüüdse Kingissepa ja Kom­somoli
uulitsad) tänavate nurgale,
äge sagimine. Kvj keskpäeval au­sammas
avati, võis sealt lijgeda^ et
see on püstitatud Tartu ülikooli ini­mestele,
Ices on võidelnud kodanluse
ja fashismi vastu.
— Murelikult on häälestatud üli-;
kooli õpetlased, kes nüüd Tartust ei
saa saata kirjandust välismaale, Se- i
da saab teha vaid ainsa asutuseikau-du
Tallinnas.
Nii ehitatud bürokraatlik barri-kaad
väljendab veelgi ja tunduvalt
isegi, teaduslikke kontakte Tartu
ülikooli ja muu teadüsliiku maailma
vahel, õpetlastel, on tunne, et kui
nad siiamaani elasid ja töötasid ko­tis;
siis on nüüd koti suü järsu tõm-.-
bega kinni sõlmitud . . .
— Kõigest seilest hoolimata tun-
I dis end Tartu ja ka Tartu ülikool
end olevat kogu ^eesti haritlaskonna
ja välismaa ülikol^lide poolehoiu foo­kuses
ja mure segunes kahtlemata
ka rõõmuga^ selle tähelepanu üle.
' K A L M I S T U V Ö S A V A B A ;
r Tartu ülikooli üliõpilased jä. Vane­muise
teatripere on juubeliga ühen­duses
talgukorras võsavabaks teinud
ka Vana-Jaani kalmistu, kus on paar­sada
eesti kultuuriajalooga ühendu­ses
olevat hauda. . /
Paarsada aasta,t on juba möödu­nud
selle kalmistu tekkimisest. Mis­suguses
olukorras see nüüd oli sel­gub
töokirjeldustest: 3,8 hektari suu­rune
ala kaevati pärast võsastiku
väljajuurimist käsitsi kolm korda lä­bi,
et- uut muru külvata. Nüüd kar^
detakse, et kirikuaed on kahe aasta
pärast jälle võsas — kui vabatahtlj-kud
seda korras ei hoia.;..
" X E P L / K / ;.