Meie Elu = Our life, November 20, 1986

              I ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ " - ' ^ . . f i . . . . . . "
•»•« (
- Il
„Meie Elu" nr. 47 (1915) 198(S
99
6$
99
E" - Est©mian Weekly
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N2R6.
\: , Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane, ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
YorgisB. Parming,473 LuhmannDr., NewMilford, N.J.USA.
TeL (201] 262-0773.
„MeieElu" väljaandjaks on Eesti Kirjastas Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusell950.
„Meie Elu" toimetus.ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
,,MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm! - 5 p.L, teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - 1 p.l.
,,MEIE E L U " teüimishinnad: Kanadas l a . 143.00,6 k. ^24.00,
3 k.415.00. ® USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
# Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. §
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3' k. $7.00.
USA-ssel a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
r^. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
'. : . ÜKSIKNUMBER —7H
KUULUTUSHINNAD: 1 toil ühel veerul - esiküljel
1 tekstis $5.00..
Võib-olla just see küsimiis mõl­gub
John Turneri meeles pärast
MarkLalonde'i aktsioonii liberaali­de
praeguse liideri vastu. Seda ajal,
mil Turner peab valmistuma oma
erakonna juhtiva kogu kokkutule­ku
vastu käesoleva kuu lõpul Libe­raalide
sisemised lahkhelid ei ol-nud
senini silmapaistvad. Nad on
seda nüüd.
Paremini kui keegi muu mõistab
Turner nüüd, et see vana kamp
Trudeau ümber valitsuses ei ole
Turnerile unustanud viimase oma­aegset
lahkumist valitsusest. Tol
korral isoleeris Turner end valit­sevast
kambakraatiast ja kindlustas
end oma advokaadibüroos Bay tä­naval
Torontos. Neid liberaale, kes
tundsid rahulolematust valitsuse
ftolleaja poliitikaga ja hoiakuga,
p i d i olema küllalt palju. Jlma sel­leta
ei oleks Tur^ierit valitud hiljem
liberaalide l i i d e r i k S i;
Võib-olla vähem valitsuse poliiti­ka
kui just hoiakoli see, mis valmis­tas
teed hilisemateks valimisteks
konservatiivide enneolematule
enamusele praeguses parlamen­dis.
Liberaalid näitasid igal sam­mul,
et ainult nemad on need, kel­lel
on õigus^ Kanadat valitseda ja
Juhtida permanentsuse alusel. Va­lijaskond
arvas aga teisiti, sest va­litsuse
poliitika tulemused ei olnud
kaugeltki vajätuvõetavad.
Mark Lalonde Trudeau valitsu­ses
oli üks neid osavaid m^hi, keda
Trudeau avalikkuse ette saatis va­litsuse
poliitikat ja seisukohti esin­dama.
Ta tegi seda kogu oma intel­ligentsiga
ja sageli arrogantsusega,
nagu ta tegi seda ka nüüd Turneri
vastu välja astudes. Mis iganes ta
rääkis nüüd uue liidri valiku küsi­muse
vajadusest, oli see endine
Lalonde, kes Trudeau mõtete ja
aktsioonide eost tulle>läks. Ta küll
ei pretendeeri oma sõnade järgi
liberaalide juhi kohale, kuid tema
teine aktiivne kolleeg Jean Ghre-tien
ja võib-olla ka Pierre Trudeau
on endiselt taga|põhjal.
Nii on selge, et Lalonde võitleb
vana kambakraatia nimel Turneri
kui praeguse juhi vastu. Nii püsib
vana poliitiline kamp, kes on võit­lusse
kutsutud liberaalide teise
poole vastu eesotsas Tts^neriga.
Kusagil tagapõhjal vilksatab var­judes
ka endine peaminister, kes
poliitikast taganes omal tahtel ja
võib-oila ka poliitiliste instinktide
ajeL On selge, et oma kokkutulekul
selle kuu lõpul pole teisiti võima­lik,
et liberaalide partei esineb ka­hes
leeris ja ei moodusta enam po­liitilist
tervikut.
Nüüd kerkibki küsimias, et küsi­muses
ei ole ainult Turner ja partei
liider, Küsimuses on terve partei
teguvõime poliitilise jõuna. Küsi­muses
on uued valimised paari aas­ta
pärast ja valimiste tulemused.
Kuidas loodavad liberaalid välimi­si
võita nagu Lalonde näha tahab.
Partei on juba nüüd majanduslikult
pankroteerunud. Lalondi aktsioon
viib partei ka ideoloogilise ja
tilise pankroti äärele.
On selge, et Lalonde ömj
Turnerile ei ole ainult hüüdja hääl
kõrbes. Tema toetajtiskortnas on
need, kellest Turner on kahe aasta
jooksul mööda läinud ja kes olid
harjunud olema võimu juures ja
lähedal. Ainult senat on täis libe°
raale, kes on sinna pandud Tru»
deau poolt. Lalonde ise ütleb, et ta
on rääkinud paljude liberaalidega,
kes on kriitilised Turneri suhtes.
Nii arvatakse, et konventsioonide
delegaatide (3000) hulgas on üks
kolmandik, kes tema mõtteid toe­tavad.
Paljud teised on esialgu
tundmata kujud.
Kuid nii on 2/3 tundmata kujud,
ka Turnerile. Nii on Lalonde Tur­nerile
oma obaduse juba andnud,
kes astub praeguse liidrina osali­selt
tundmata kogu ette, kellele Ja
peab rääkima ja oma ideoloogia ja
aktsioonikavad esile tooma. Selli­ses
olukorras astub Turner ainult
iseenda isikus 3000 ette, peab esi­tama
oma erakonna- ja riigipoliiti­ka
ja peab selles suuremast osast
vaimselt üle olema, et poolehoidu
võita.
Kuid päevakorda tuleb otseselt
mitte Turneri küsimus, vaid juhi
kaalumise küsimus. Kui Turneril
on konverentsil vajalik enamus,
siis lõpetatakse see küsimus kohe
ja sealsamas. Kui see nii toimub,
siis võib turner jälle kergemalt
ingeta ja Brutust mitte karte. '
„Suomen Kuvalehti", mille artik­leid
peetakse üldiselt usaldusvää^
seiks ja erapooletuiks, avaldas oma
augustikuu numbris ülaloleva peal°
kirjaga artikli Eestis soome keeles
ilmunud okupeeritud Eesti ajaloo
kohta. Artikli autor Timo Anttilg
kirjutis andis mõista, et ajaloo võlt°
simine on muutnud ainult oma
vormi, kuid valed on siiski samad.
,.Tallinnas on ilmunud soomekeel­se
Eesti ajaloo uus kordustrükk. Võr­reldes
varasemate väljaannetega si­saldab
see mõningaid parandusi ja
täpsustusi. Sellest hoolimata on aga
teose sisu väga tendentslik ja ideo­loogiliselt
varjundatud. Sotsialistlik
ajaloo käsitlus erineb tunduvalt lää­ne
omast.
Teose ilmseks sihiks pn kinnitada,
kui hästi on lood praeguses Eestis-võrreldes
varasemate aastatega. Ees­ti
iseseisvuse ajast räägitakse
lühidalt peatükis, mille pealkirjalcs
on ..Rahvuslik-kodanliku ikke all".
Seevastu liitumine N. Liiduga kan­nab
pealkirja „Voim rahvale".
Teoses ,,Eesti nõukogude sotsia.
listliku vabariigi ajalugu" ei räägita
teiste maade või rahvusvahelise, po­liitika
sündmusist. Soomest pole raa­matus
peaaegu ühtki märget ja need­ki
harvad on enamasti negatiivsed.
Näiteks lahinguistl919.aastalEestis
kirjutatakse järgmist: ,.Valge terrori
elluviijatena torkasid eriti silma soo­me
palgasõdurid, kelle hulgas oli
rohkesti kriminaalset elementi. See­tõttu
esines ka marodeerimisi ja röö­vimisi."
uba teose 1979.a. ilmunud välja­andes
võrreldi Eesti majanduslikku
arengut Soome omaga. Uues trükis
on rahvamajanduse kasvuarvusid
muudetud. Vanas teoses öeldi ju, et
Eesti majandus kasvas pärast sõda
10% aastas, uues raamatus aga esita­takse
kasvuprotsendina seitset. Soo-,
me rahvamajanduse kasvuprotsenti
esitatakse üha väiksemana. Vanas
kirjutati, kuidas Soome majandus
t.õusis 4-7% aastas ja uues trükis
väidetakse, et see jäi alla nelja.
Teisi statistilisi andmeid on teoses
samuti asendatud uutega. Näiteks
väideti vanas, et haiglakohti olevat
Eestis kolm korda rohkem kui aastal
1940. Uue trükise järgi aga haigl|i-kohtade
suurenemine olnud siiski
vaid ainult peaaegu kahekordne^
Teose eelmistes väljaannetes on
kirjeldatud Eesti siirdumist sotsia­lismile
probleemideta sündmusena.
Uuemas versioonis mööndakse siis­ki,
et probleeme on olnud.
Põllumajanduse kollektiviseerimi­sest
räägitakse' näiteks järgmiselt:
Kollektiviseerimise laiendamisel
võeti suurmajapidajailt maa ja need
saadeti välja riigi ida imaa-aladele.
Kahjuks sattus väljasaadetute hulka
ka töötava maarahva esindajaid, kes
polnud sõdinud nõukc^ude võimu
vastu. Pärast kolhoosijcorra tugev­nemist
Ja banditismi lõpetamist anti
väljasaadetuile võimalus oma endis­tele
asukohtadele tagasi tulla."
Teose põllumajandust puudutav
osa sisaldab ka teisi ümberhinnan­guid.'
Varem rõhutati Eesti põlluma­janduse
ja tööstuse sidemeid teiste
nõukogude vabariikide arenguga,
mida Eesti jälgis. Nüüd tuuakse asjad
esile vastupidises valguses: ..Põllu­majanduse
raamides on tööviljakus
kaks korda suurem kui keskmine
tase N. Liidus... Eesti põllumajan­dustöötajad
olid uutlaadi majapida­mise
— põllumajanduslik-tööstusli­ku
ühingute asutamisel teerajajad N.
Liidus."
Eesti liitumisest N. Liitu räägitak­se
teoses kirevusega. Selle järgi oli N.
Liit 1939. aastal ainukeseks suurrii­giks,
mis tundis muret naabruses asu­vate
Baltimaade üle. Revolutsiooni-teele
mindi,kui,,töötav rahvas tüdi­nes
ootamast seda, et Eesti kodanla­sed
saaksid aru sellest õigustatud
huvist.",! ,
Teoses väidetakse, et revolutsioon
võib õnnestuda ka väikse jõuga, kui
oskuslikud inimesed seda teostavad.
Raamatu kohaselt kuulus 1940. aasta
algupoolel Eestimaa Kommunistlik­ku
Parteisse vaid natuke üle 130
liikme, kel õnnestus inimesi revolut­siooni
kaasa tõmmata. Selle koht^
öeldakse teoses: ..Kommunistliku
partei Tallinna aktivistide üleskutsel
tuli 20. juuli hilisõhtuks tööliste
võimlemissaali kokku tuhatkond
esindajat tööstusettevõtteist ja teis­test
töökohtadest. Tööliste esindajad
nõudsid kodanliku valitsuse kuku­tamist.
Koosoleku lõpul lauldi Inter-natsionaali...
21. juuni õhtul kell
22.15 teatas raadio uue valitsuse
moodustamisest." ;
. Raamatu järgi tähendas Eesti liitu­mine
N. Liiduga demokraatia lisan­dumist
ja heaolu paranemist iseseis­vusega
võrreldes. Ühinemise tagajär­jel
tõusid palgad 30-40%, kõik said
tasuta tervishoiu ning rajati näiteks
orkestreid.
_ ,.Eesti NSV ajaloo soomekeelne
väljaanne võib-olla jääb unikaalseks
koguja harulduseks. Soomes pole
;S^da meie teada saada ja ega ka
Tallinnas pole seda palju, kuna trüki-arv
on ainult 1200". lõpetab soome
ajakiri oma kriitilise artikli.
J.M. ,
OLEME KOLINUD
; • Uus aadress?
; VÄLJAMÜÜK
KÕIK KANGASRIIDED.
40%-50% hinnaalandusega
TEL: (416)'920'973?
1065 STEELES AVE
NORTH YORK ONT
M2R 289
Avatud 7 päeva nädalas ©Ülelinna kohaleviimine
. 1
RelJihsrS ASSütidlöÖ
Yöur Host TrawI
Agency (1986) Ud
EESTLASE REISIBÜROO
ANDERSOm CJ.C
President
V^oocisiüe Square Mall. 157lSandhurst CirclQ (McCowan & Finch)
Scarborough.Önono.CaneöaMIV 1V2 Avatud nädala sees 9 30-9-30
4Wm.2im laupäeval 9:30-5:30
V INDIVIDUAAL' JA GRUPIREISID ÜLE MAAILMA
. . . „ „ . . , . . „ , . , . ,.,,v.|l, , J „ , , , a | , , , , | | , , l M . ^ ^ • . l ^ ^ l l ^ l l l l ^ ^ l ; ^ • ^ m l l 1 • ' ^ L ^ ^ l L ^ ^ • • ^ • ^ N ' J ] J l l^
,,MEIE ELU" TALITUS
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
TELÜMISKUPONG:
Palun saatke minule ;,MEIE ELÜ" kuuks.
Tellimisraha siinjuures . . . ..
(Tshekiga, panga, rahakcsardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: . . . . . . . . . _ . . , . . ..
Postiaadress: . . . . . . . ..
Kuupäev . . . . . . . . . . . . Y
» 0 f 0 • 0 e 0
(Allkiri)
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Torontrf,
Ontario. M4K 2R6
Ühesiduses on jõiad
isiklekud Saenud alates 11,00
465-4659
avatud G&masp.-reede 10:00-3:
Teiisip. j a nõljap. õhtuti $:30-8:90
Tl lESTI ÜHISPANGA
I, kollel on CUCARD rahakaart
võivad sooritada
IRAHA VÄUAVÕTTEiO
ARVELE SISSEKANDEID
mis
E ÜHISPANGA kontoris
Egiinton Ave. E. Torontos,
tel. 486-1533
as Fistusk võidab
¥Õi k a o t a b pinda?
•9
3.
Et leida vastust sellele küsimuse­le,
käsitlesin oma eelmistes kirju»
tistes ristiusu tänapäevast üld-olu-korda.
Selles avalduvaid nii jaata­vaid,
kui ka eitavaid eeldusi maail­ma
uskude tandril.
Praegu teadaolevail andmeil on
kristlus killustunud umbes 20 tu­handesse
erigruppi, kelledel pole
küllaldasi teadmisi ristiusu taga­põhjast
ja kujunemis- või arene­misprotsessist,
ning kellede poolt
naatsareti Jeesuse õpetus ja sõnad
sageli on väärmõistetud ja-tõlgen°
Ajalugu näitab, et umbes 300 a.
pärast judaismi ühe väikese dissident
sekti juhi ristisurma, õpetus mis, vä­hehaaval
kohandatud mitte-juutide-le,
organiseerituna oli levinenud üle
kreeka-rooma kultuuriga alade, sai
domineerivaks usuks riigis, ja seadis
eesmärgiks maailma usulise valluta­mise
(Rooma riigi poliitiliste huvide
soodustusel).
Kui kaugel oleme sellest sihist
praegu? Kas võidame pinda, või kao­tame?
Kas kasvame, või kängume?
Milline näiteks pn olnud areng 20-
da sajandi jooksul? Milline oli risti-usuliste
protsentuaalne seis maailma
rahvastikus, võrreldes teiste uskude­ga,
aastal 1900? Ja milline võiks see
olla sajandi lõpul? Veel 5-6 aasta eest
oli nendele küsimustele vastamine
samahästi kui võimatu. Kuid nüüd,
tänu inglasest misjonärile ja kiriku-statistika
teadlasele, dr. David Bar-rettlle
ja ta 14 aastat kestnud uuri­mustöö
tulemusena (koos sadade
spetsialistidest abidegajr ilmunud
1010 leheküljelise teosele, „World
Christian Encyclopedia", on meil
olemas üsna kasulik alus, kuigi hili­semate
andmete alusel veidi opti­mistlik
ja mitte päris erapooletu..Ol­les
siit-sealt (teistest allikatest) nopi­tud
mõningate arvudega sajandi vii­mase
osa üldpilti veidi korrigeerinud,
tooksin siin väikse ja väga kokkuvõt­liku
võrdluspildi, et püüda anda
vastust eeltoodud küsimustele.
Aastal 1900 loeti maailmas olevat
1,6 miljardit elanikku. Neist olid: 1)
kristlasi 34,4%; 2) hiina rähvausulisi
(konfutsianismi ja taoismi segu
23,5%; 3) hinduiste 12,5%; 4) islam-lasil2,4%;
5) budiste 7,8%; 6) animis-te-
shamaniste 7,3%; 7) shinto, sikh,
parsi ja bahai-usulisi 0,8%; 8) juudi-usulisi
0,8%; 9)„Uute uskude" (teo­soofia,
spiritism j.t.) liikmeid 0,4%;
10) ateiste & mitteusulisi 0,2%.
Aastaks 1980 oli piU suuresti muu­tunud.
Elanikke maailmas loeti 4,4
miljardit. Neist kristlasi umbes
30,5% 2) ateiste & mitteusulisi 20,9%;
3) islamlasi 16,9%; 4) hinduistq
13,5%; 5) budiste 7,0%; 6) hiina räh­vausulisi
5;5%; 7} animište-shaman-iste
2,4%; 8) „uute uskude" liikm.
(peamiselt spiritislid) 2,2%; 9) shinto,
sikh, parsi-usulisi (zoroasteristid)
1,0%; 10) juudiusulisi 0,4%
Aastal 2000 saab maailmas arva­tavasti
olema 6,3 miljardit inimest.
Neist ristiusulisi umbes 28,3% ateiste
& mitteusulisi 21,6% islamlasi 20,5%
hinduiste 13,7% budiste 6,7% hiina
rähvausulisi 3,% ,, uute uskude"
liikm. 2,2%; animiste 1,8%; shinto-,
parsi ja juudiusulisi 1,2% ja huma-nist-
universaliste umbes 1,0%.
Ristiusuliste arv 1980 ja 2000 aas­tate
osas võib tegelikult aga olla nii­hästi
suurem kui ka väiksem. Sel­leks
on kaks võimalikku põhjust:
Maades, kus puudub usuvabadus
(võika lihtsalt, saljiivus — nagu kom­munistlike
rezhiimidega riikides), tu­handed,
pigem öeldud miljonid, on
sunnitud endi usku hoidma ,,vaka
all", saladuses. Ja teisel juhul, kiriku­te
ametlikud arvud liikmetest on pal­ju
suuremad, kui tõeliküH on kiriku-toetajaid
ja veendunuina oma usku
,,praktiseerivaid". Näiteks, Vatika­ni
andmete järgi Brasiilia on maailma
suurim rooma-katoliiklik maa elani^
kest). Tegelikult, nagu tunnistab ka­toliku
preester ja sotsioloog, Pascoal
Lacroix: „Meie maal tõeliste kato­liiklaste
arv ei ulata üle 10-12%. Neo-paganism
ja spiritism levivad kõikjal
väga kiirelt. Palju on ka neid, kes
pühapäeva hommikul vahest näita­vad
end missal, kuid õhtul ruttavad
endi vaimsesse päris-koju — spiritis-tide
kirikuisse!"
<i 0 OI
Nagu kõike eeltoodut kokku võttes
võime näha, et kuigi ristiusk on seni­ni
jäänud .suurimaks, univeraalse-maks
ja suurima mõjuga kõikidest
uskudest, on ta kaotamas pinda! See­pärast,
mida kristlus' kiires korras
vajaks, on theismi harmooniline
ühendamine tänapäevaelu problee­mide
kogemustega, piibli mütoloogi­liste
ja sümbolitesse mähitud lugude
intelligentne tõlgendamine — ning
kõige rohkem — keeruliste, ebapii-bellike
ja arusaamatuks jäävate dog­made
korrigeerimine, laiade masside
valgustuseks. Jumal, kes on inimese­le
andnud mõistuse, pole kindlasti
tahtnud, et see oma tarkuse ülehin­damises
hakkaks Teda oma segadu-des
defineerima, selle asemel et imet­luses
ja alandlikkuses kõndida vaik­selt
Suure Müsteeriumiga...
VELLE
OVER 50 YEARS OF CM SALES AND SERVICE
PAUL JÜTTÜS
Müük ja rentimine
Chev OIds Limited Kodus
5000 Sheppard Ave. E. Scarborough, Ont. MIS 4L9
„Meie Elu" nr. 47 (
Tulevik
MUS-Vali
pär
Ottaw
Möödunud nädal
mus Torontos Kana
se riigisekretäri ku
nn. rahvusõppetool
ne seoses Ontario
suse Ühingu küm
vusaja tähistamis
viibis kaheksa kün
petooli professori
kolm juhtivat riigi
mepositsioonidel
tuleku kaksikcesm
maldada profess
kohata ja arutada 0
lisi küsimusi t seos
tegevusega erineva
ning sceknudu võii
sel lisaks paremin
ressursse ja rakend
paremini hinnata,
võttis ka osa kesti
dajana professor d
RahvusõppetooHd
1977. aastal, mil un
sid toetuse saamise
poole. Kui kolme aa
õppetoolide nõupidi
oli neid vaid üksikiii
dc tekkinud ukrainl
õppetoolid Toronto:
petool York'i ülikoo
saks terve rida teisi,
saksa päritoluga usi
tide õppetool, Novv
kelti õppetooli, mil)(
cis Xavier ülikoolis 1
dajaid Sotimaalt, toi
koolis Halifaxis a^a
on veel kolmas õpp(
koulis. New Bruns
samuti kaks õppeto
geleb maa pärise
prantsuse päritolugj
ERINEVATEL ALU
Tegevus algas e
reedel, mlUele sam
vastuvõtt. Kuid olul
Parmingu arvates
nud kinnine nõupidf
tud aruannetest selg
on rajatud küllaltki
tele. Üks tegeleb ke(
ga, teine folklooriga
ga. Mõne tähelepal
vusgrupi kogenuislt
šed on yalinud või
asetamiseks päritol
petool rõhutab õpeti
mist. Samuti on väg
korrad rahvusgrupp
ja eri arvamiste esir
Prof. Parmingu se'
aineline õppetool oi
samini korraldatud,
gasid ka ta kolleegi
juures oli juba algi
see, et põhikava töö
das. Samuti, mis p
damist.on eestlaste
põhikapital pärine,
sioonilt (või selle va
te otse rahvusgrupis
üksikliikmelt. Edas
on ainuke, kus ei ru
la kohe tööle, teadi
sihid ja praktilised
olema. Lõpuks, Ees
mise juures on arves
TÕNIS LAA
firmas BEL
EN
on ühinenu