1985-02-28-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 9
mmsmmm
my and
my Imppkiant
iz. to make.
"Ayi and
tö
\UV2.nMKiJ
in
i oi Ontauo,
Unaa Vay
I9«5
If iniario
• V l - ^ l > « . 1 L t ; v * ^ , » . > . » . l - * . » . t - V I . » ' l > l > i - J
e proklamatsioonel
fy-mo
223-0201
LTD
i
• I
0
RE
lar.
99 Elu" 9 (1826) 1985 MELJÄPÄEVÄL, 2S. VEEBRUÄilL - -^HURSDÄY, FEBIUAEY 28
mi
Osavõturohke
Ontario peaministri esindaja parlamendiliige ]uriShymko annab 24.
veebruari Eesti Iseseisvuspäevaks kuulutamise proklamatsiooni
E,V. aupeakonsul Ilmar Heinsoole ja Toronto Eesti Seltsi esimehele
Jaan Tertsileo , Foto — S.Preem
(Algus esiküljel)
maal mÖrvanu(| või Siberisse küüditanud
teise okupatsiooni vältel.
Sina TUNDMATU S Õ D U R , Sina
kodumaa parim poeg, Sulle kuulub
meie kõigi austus ja lugupidamine!"
TõustI leinaseisakuks Ja orkester
mängis ,,Palve langenute mälestuseks"
tA.Abel-J.Aavik].-
diskrediteerida ja hirmutada, vaikima.
Sensatsiooniliste pealkirjadega
ajalehtedes, ebaõigete faktide ja arvudega
taotletakse avaliku arvamise
^ (Algus esiküljel)
j.Pacevicius saavad ette tuua
riikides toimuvad inimõiguste rikkumised
sealse okupatsioonivõimu
poolt. Kõneleja ja kaassenaator
P.Yuzik püüavad omalt poolt ikes-tatud
rahvaste nõudmistele kaasa
aidata. Alaline järelvalvekomitee
Ottawa parlamendi poolt on tarvilik
ja seda tuleb nõuda. Dr. S.Haidasz
juhtis tähelepanu ka Eesti Vabariigi
põhiseadusele, kus esmakordselt
ühes põhiseaduses oli kindlustatud
inimõiguste kaitse ja vähemuste kui-tuuromavalitsus.
Rahaministri M.Wilsoni tervitus-telegrammi
eestlastele aastapäeva
puhul kandis ette tema sekretär.
Edasi tõid eestlastele soojasõnalisi
tervitusi Ontario minister dr. R.Elgie,
kandes ette provintsipeaministri
Frank Milleri tervituse, provintsipar-lamendi
liige Toiiy Ruprecht, East
Yorki linnapea D.Johnson, kes märkis,
et East York on noorem kuiEesti
Vabariik, saades linnaõigused alles
61 aastat tagasi. Soovis eestlastele
palju õnne ja jõudu nende edaspidises
võitluses.
Hoogsa tervituse ütles MPP Yuri
Shymko, kes teatas, et Ontario pro-vintsiparlament
avaldab eestlaste
aastapäeva puhul Ontario proklamatsiooni
aastapäeva tervituseks,
mis kantakse ette pühapäevasel aktusel.
Kõneleja käsitas ka sõjakurjategijate
tagaajamise küsimust, mida
nüüd õhutatakse ja ütles, et ka Balti
rahvastel ja ukrainlastel on õigus
nõuda teist Nürnbergi kohut, kus on
N.
i aastapäeva New Yorgi aktuse tegelasi. Ees vasemalt aktust korraldanud organisatsiooni —
Eesti Haridusseltsi esimees V. Vaher, solist bariton H.Verder, teadustaja M. Käo, deklamaator L
Pakri ja lõpusõna ütlejaE/Reinpõld. Taga teadustaja T. Pallop, aktusekõneleja Ü.E. Kesknõukogu esim. L.
Savi, pianist ja koorijuht E. Veski, praost R. Kiviranna ja ERKU abiesim. P. Saar. Foto - Salme Parming
iiiiiHiiii!iiiiiiiiiiintiiiii9i9ii98iiiiiiniiiiiniiifiiiiniifniB
Eesti Sihtkapital Kanadas
kohtu all Nõukogude Liidu sõjakur- Annetused, testamendi-pärandused Ja
New Yorgi aktuselt
mõjutamist ja surve avaldamist selle lategijacl kes Balti riikide iseseisvuse mälestusfondid on tiüumaksuvabad.
hävitasid. Suunake oma annetused noortele Ja
Ingliskeelse tervituse väliskülalistele
ütles Kristi ^Lüdig;, Oma • hästi-sõnastätud
kõnes ta kirjeldas-Vabariigi
aastapäeva aastal 1920^kodumaal,
rahulepingu muridmistN. Liidu
poolt ja meie riigi anastarüist. Ta
ütles, et npnde hulgas, kes|iU;e kodu
leidsid Kanadas,olid ka tema vanavanemad.
Ta rõhutas meie tugevust
ja üksmeelt, mis väljendus Ülemaailmsete
Eesti Päevade vatjadusiiiar-sis
Torontos.
,,Küi kolmanda, isegi neljanda
põlve kanadalased käivad igal nädalal
eesti koolis ja tantsivad desti rah-maa
valitsusele. /
Meie ei saa vaikides lubada, et
seUise insinueeriva - ja kahtlustava
kampaaniaga püütakse varju heita
kogu meie rahvusgrupile Kanadas ja
eriti meie sõjameestele, kes võitlesid
oma kodumaa vabastamise eest.
Meie rahval \ia võitlejail • ei olnud
mingit seost natside ja Suur-Saksa-maa
ja. rassivaenu ideoloogiatega.
Meie ainuke huvi ja eesmärk oli lahti
saada tohutuid kannatusi toonud
kommunistidest ja nei
meie piiridest.-
deistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
Viimasena tervitas veel Toronto
linnavalitsuse poolt- linnavolinik
W.Boytchuk.
Vastuvõtul toimus ka järjekordne I^wdu tulumaksuvaba kvUtungl saa-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas "''^^s. - Eesti Maja, 958 Broad-
Teenetemärkide andmine. silma- ^ve. Toronto, Ont. M4K 2R6
Nõrgad reservid
ohustavad võitlusrinnet
On tänuväärne, et sellest laimukampaaniast
puudutatud^ rahvusgrupid
on ühiselt asunud^ kaitsma
paistvatele eestlastele nende rahvusliku
tegevuse eest. Teenetemärgid
said sel aastal vanad poliitikategelased
Lembit Kolk ja. Kustav Kurg ja
ajalehtede toimetajad Heino Rebane
T'""' iT^ - j " ja Hannes Oja. Kaks viimast olid
d eemal hoida , ^ j . .., r p , ..
kohal ]a neile andis ule Teenetemärgid
aupeakonsul LHeinsoo ja EKN
esimees L.Leivat.
Sõnavõttudele järgnes vastuv,õtu
seltskondlik osa.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinimiiiiiiiiffnitiHiiiiiiiNiiiiMiiiiigiiiis
NEW YORK (ME) - E.V. 67. aastapäeva
aktusel ütles Ü.E. Kesknõukogu
esimees L.Savi, et üks
akuutsemaid probleeme väliseestlaste
rahvuslikus tegevuses ja eriti
Eesti taasvabaduse võitluse aladel
on inimeste küsimus ehk järelkasv.
Aktiivsemate vanemapõlve eestlaste
read vabas maailmas on nii-ralleelid
Eesti kui riigi tekkimise ja
praeguse aja võrdluse pinnal. Ta ütles,
et Eesti Vabadussõja päevil valitses
mitmeti üliraske olukord. Ka siis
võitles eesti rahvas suure Venemaa"
vastu. See ei olnud algul sugugi
populaarne, samuti mitte edukas.
Aga rahvusvaheline olukord, eesli
i rahvaväe hea juhtkond, kus oli hulk
ROVAL LEPAGE= JS^T^
võrd hõrenemas, et mõjuvalt annab kogemusrikkaid ohvitsere ja peda-tunda
meile vajalike reservide googe, sobival ajal saabunud välisabi
vatantse, võibiolla kliidel, et meie oma ühiskondi ja selgitama Kanada
vanavanemate:' kultuuripärand on
edukalt kantud edasi järgmiste generatsioonide
poolt. >Olles kõnelejaks
siin Eesti iseseisvuspäeval, on eesti
noorte hoiali elavaks näiteks. Rahvarõivas,
mida kani^an, ei ole tahtmine
silma paista, vaid osa meie kultuuripärandist,
kuna see kuulus mu-emale.
Kuigi meie oleme kannatlik rah^
vas, oleme samuti visad. Ja meie,
vabad eesti noored, olles pärinud
selle kangekaelsuse, ei puhka enne
kui meie sini-must-valge on taas heisatud
Pika Hermani torni."
TERVITUS EESTLASTELE:
Tervituse eestlastele Kanadas ütles
E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo.
Olles toonud esile ;fakte meie riigi
anastamisest N.Liidu poolt, ta rõhutas,
et vabad eestlased ei saa väsida
selle okupatsiooni vastu protesteerimast
ja jätkas: . .
,,Meie vaenlane teab, et meie võit-
, lus põhineb ajaloolisel jõel ja õigusel
ja selle meenutamine häirib.neid väga.
Ikka ja jälle püütakse mustata
' pagulas-eestlasi, nende juhte tem-i3eldada
tagurlasteks ja fašistideks.;
Alles hiljuti avaldas. Eesti Kommunistlik
Partei, tungiva üleskutse
kodu-eestlastele, et nad oleksid valvsad
pagulaste rahvusliku tegevuse
vastu ja peaksid sellele/andma omapoolse
konkreetse vast ilöögi.
.Praegune •laimukampaania Ida-
Euroopa rahvusgruppide va|Stu Kanadas,
mida tehakse sõjakurjategijate
otsimise sildi all, on üks neist
vastulöökidesi, 'milleslt kõneleb EKP.
Ei ole mingit kahtlust, et see kampaania
on inspireeritud Moskvast,
millega loodetakse neid aktiivseid
anti-konimuništlikke rahvusgruppe
valitsusele tõepäraseid olukordi, mis
kerkisid üles sõja keerise nende kodumaade
okupatsiooiiide tagajärjel.
Nad on samaaegselt juhtimas Kanada
valitsuse tähelepanu asjaolule,
et sellised sensatsioonilised ja põhjendamatud,
süüdistused asjatuh
soodustavad vaenulike vahekordade
tekkimist erinevate gruppide vahel
Kanadas, mis on otseses vastuolus
Kanada mitmekultuuri poliitikaga ja
rassivaenu õhutamise vastase seadusandlusega.
Olen kindel, et Kanada valitsus ei
saa lubada välismaiste ja ilmselt
kommunistidel poolt inspireeritud
agentuuride häirivat sekkumist selle
maa mitmerahvuslikku ja-kultuurilisse
ühiskonda.
Ma olen puudutanud seda probleemi
sihilikult selle tervituse ütlemise
raames, sest olen teadlik, kuivõrd
see uus rünnak on häirimas ka
meie ühiskonda ja on 'aeg, et keegi
meist seda avalikult käsitaks ja meie
seisukoha kartmatult välja ütleks.
Ka selleks kohustab meid 24.
vöebruar,"
Aktusekõne pidas piiskop Karl
Raudsepp, mille kokkuvõtte toome
teisal.
Yonge-Eglihtoni tänavate otseses
läheduses 3.~magamistoaga kahekordne
maja. Küsitav hind Sl 29.000.
Lähemaks informatsiooniks küsida
.ROYAL LePAGE R.E. SERVICES
LTD., Victor Liöe ; .
Tk kont. 752-3111 ;kod. 488-0129
puudumine, kes eemalejääjaid astuks
järkjärgult asendama. L.Savi
andis siira tunnustuse okupeeritud
kodumaa eestlastele ja imetles austavalt
eriti just sealset eeskuju
andvat noorust, kes vaatamata raskeile
surveoludele ja vene terrorile
ning eelkõige maareform muutsid
eesti rahva võitluse julgeks ja totaalseks
enesekaitseks, mis purustas
tolle suure vaenlase pealetungid ja
sundis .teda rahu tegema. Loodi Eesti
Vabariik, kes arenes igati jõulises
tõusus omaenese elu korraldamisel
Oli jäänud eesti rahvuslasiks ning ja keda respekteeriti rahvusvahelises
püüavad võimaluste piirides anda elus,kuni taas eesti rahva vana vaen-oma
parima eesti keele ja meele
ning poliitilise vastupanu säilita-kne
kasutas olukorda ja ühendas.
Vägivaldselt Balti riigid enesega.
ilklusõnnetiisel
Möödunud nädala kolmapäeva
hommikul sai liiklusõnnetusel
surma 76-aastane Hella Laame.
Õnnetus juhtus Kingston Rd.ja Midland
Ave. ristumiskohal kl. 9 paigu.
Hella Laame oli tahtnud minna
teiselpool tänavat peatunud bussile,
kui talle sõitis peale veoauto. Ta
suri teel haiglasse. Samal hommikul
oli Hella Laame tütar ja väimees
sõitnud autoga puhkusele
Floridasse ja nende leidmine võttis
mitu päeva aega.
Tervitajatest sai esimesena sõna
Ontario Parlamendi liige Juri Shymko,
kes andis edasi peaminister
Frank Milleri tervituse ja luges ette
24. veebruari Eesti Iseseisvuspäevaks
kuulutamise proklamatsiooni,
mis võeti parlamendi poolt vastu 15.
novembril 1984 ja hõlmab ka teisi
ikestatud rahvaid. Selle algatas Juri
Shymko ja kaasaaitajaks oli opbsit-sioonparteist
Tony Ruprecht. Sama
SOOI^EPOISTE
korraline peakoosolek toimub 10.
märtsil algusega k l 2 p. Eesti Majas
tavalise päevakorraga.
Soomepoiste liikumise 41. aastapäeva
koosviibimine toimub Eesti
Foto - S.^Preem Majas kohvikus 23. Märtsil algu»
püütakse läbi viia-ka födefaalvalit- sega k l (S.
'us
Läti Liidu esimees Talivaldis
tervitamasi
sUse juures. Proklamatsiooni teksti
andis kõneleja üle aupeakonsul Ilmar
Heinsoole ja Eesti Seltsi e s i m e - < = ™ o « ™ o « „
hele.Jaan Tertsile.
Kõneleja puudutas ka inimõiguste Sehsi lasteaia, algkooli ja keskkooli
küsimust ja meenutas endise pea- õpilaste sõnalis-muusikalise põimi-ministriJ.
DiefenbakerikornetÜRO-s, kuga„Kuule oma lapsi", mida juha-milles
ta süüdistas N.Liitu ja nõudis tas Valdek Lenk ja mille muusikaline
vabadust .Balti rahvastele. Juri saade oli Georg Htalilt. Rahvarõivais
Shymko lõpetas lootusega, et see noored sini-must-valgete lipukeste-päev
kord kindlasti saabub - „kui ga, paljud päris pisikesed, kogunesid
kord Kalev tuleb koju..." kasvatajate juhtimisel lava ette; mil-
Läti Liidu esimees Talivaldis lele rivistusid Toronto Eesti Sega-
Kroribergs oma hoogsas kõnes süü- koori ja Meeskoori lauljad. Ühen-distVs
neid, kes sõjakurjategijate ot- koor koos orkestriga esitas Uno
simisel püüavad varju heita rahvus- Koogi juhatusel K.A.Hermani „Isa-gruppidele
N.Liidust lanseeritud in- maa mälestus "
formatsiooni põhjal. Ta ütles, et sõ- Pidulik aktus lõppes ühise hüm-lakurjategijaid
võih olla kõikjal, ka . niga.
liitlaste endi hulgas; kuid lubamatu . Aktuse teadustajaks oli Toomas
on rahvusgruppide süüdistamine. . Merilo, korraldajaks Toronto Eesti
See Moskvast juhitud kampaania te- Selts koos teiste
kitab arusaamatusi ja hõõrumisi rah- dega.
vusgruppide vahel, mis õõnestab
läänedemokraatia aluseid. Sõjaroi- » S?S''°?T'''',',°v'l,''''' EMlv. k . r [ i , l . s . l a p i ~ U M . -
liale ,,,dk..ol|,tepoolt.K«h.o« , J, j,„;,„,
Kõneleja piitsutas erilüki ,,esto-eestlasi",
kes vaid meie suurte pidupäevade
puhul ilmuvad välja, et nautida
teiste, s.o. meie aktiivsete rahvuskaaslaste
higi ja vaevaga saavutatud
kultuuriüritusi j m. ning kaovad
siis taas asukohamaa massidesse.
Meie vajame oma rahva töötegijate
ridadesse just praegu uusi inimesi,
uusi ideid. Kui selles ei saabu
pealekasvu, siis meie võitlusrinne
laguneb.
SUUREMAT MAJANDUSLIKKU
OHVRIMEELT •
Teiseks rõhutas ÜEKN esimees
suurt vajadust parema majandusliku
aluse rajamiseks eesti rahvuslikule,
kultuurilisele jä poliitilisele tööle. Ta
märkis, et näiteks täpselt aasta tagasi
siitsamast väljakuulutatud ülemaailmsesse
eestlaste võitlusfondi kogunes
aasta jooksul vaid ligemale 8
tuhat dollarit, mis ei ole küllaldane.
Siiski on rõõmustav, et mainitud
fondi on hakanud saabuma annetusi
ülemaailmselt, umbes 45% USA-st ja
55% väljastpoolt. Samuti ei ole kõikjal
majanduslikuh juba järjele jõudnud
eestlased alati mitte küllaldaselt
toetanud ka asukohamaadel asuvaid
teisi fonde ja sealseid üritusi, et meie
ühispüüdlused oleks viljakamad.
Edasi kõneleja tõmbas mõned pa-
HOIDUDA ÜLIOPTIMISMIST
Kõjieleja jätkas, et eesti rahva põline
idavaenlane on tänapäeval kavala
näoga. Ärgem usaldagem ta võlts-naeratust.
Samaaegselt ärge olge aga
ka üleliia optimistid. Kui asukohamaadel
mõni rahvasaadik naeratab
ja annab kätt, siis oleme sageli sellest
rõõmsad ja optimistid. Oleme ju õppinud
küllalt tundma, et nende sõnade
ja tegude vahel on tihti väga
suur erinevus. Pettumusi võib edasigi
tulla, meie ei tohi lasta endid
seeläbi rööpmeilt välja lüüa, Hoidkem
oma keelt, kultuuri ja meie võit-luslikke
sihte. Hoidkem eesti rahva
aastatuhandete vanust omapära, mis
i;neie hinges ja yeres. Küll kord taas
jõuame siis tagasi oma esivanemate
maale,kui see on jälle vaba.
Lõpuks puudutas L.Savi publikatsioonide
küsimust, eriti ingliskeelsete
tarbeväljaannete os^s. Ta ütles,
et hiljuti konsul dr. A.Roosi toimetusel
ilmunud raamat Eesti küsimuses
on pakiliselt oodatud teos. Siiski
ka see ei lahenda veel kõiki puudusi.
Näiteks kuivõrd tumeda arusaamisega
on sageli paljudki riigimehed
löödud meie mõnedes küsimustes,
näitab kujukalt kas või seegi, et Connecticuti
osariigi senaator nimetab
eesti rahva Omakaitset,,natsideks".
Järg Ihk. 5)
tpan
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
PAUL junus
Müük ja rentimine
Ms 291-5054
Ghev OIds Limited Kod»«ä 423 5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborpugh, Ont. MIS 4L9
TORONTO EESTI OHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses oa
Ottawa, Kitchener'i, Thunder Bay,
Sault Ste. Marie ja Sudbury Eesti
Vabadusristi kavalerile Bo^^^^^^^^ Sehsid
Tema taga T.ErVõitlejateÜhiiigiiedme^^^^ EESKAVA
Foto--S.Preem ^^^s^^v^^i^e osa algas Toronto Ee^^^^^
gwdel ja läti ühiskondlikele hoonetele
oli heisatud Eesti lipud. Kohalikud
ajalehed tõid sõnumeid ja
kaks tv jaama andsid edasi üntwsi
SOODSAD lAEWUD KAASMAALASTELE
Igiformatsiooniks helistage
465-4659
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 28, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-02-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850228 |
Description
| Title | 1985-02-28-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Elu" nr. 9 mmsmmm my and my Imppkiant iz. to make. "Ayi and tö \UV2.nMKiJ in i oi Ontauo, Unaa Vay I9«5 If iniario • V l - ^ l > « . 1 L t ; v * ^ , » . > . » . l - * . » . t - V I . » ' l > l > i - J e proklamatsioonel fy-mo 223-0201 LTD i • I 0 RE lar. 99 Elu" 9 (1826) 1985 MELJÄPÄEVÄL, 2S. VEEBRUÄilL - -^HURSDÄY, FEBIUAEY 28 mi Osavõturohke Ontario peaministri esindaja parlamendiliige ]uriShymko annab 24. veebruari Eesti Iseseisvuspäevaks kuulutamise proklamatsiooni E,V. aupeakonsul Ilmar Heinsoole ja Toronto Eesti Seltsi esimehele Jaan Tertsileo , Foto — S.Preem (Algus esiküljel) maal mÖrvanu(| või Siberisse küüditanud teise okupatsiooni vältel. Sina TUNDMATU S Õ D U R , Sina kodumaa parim poeg, Sulle kuulub meie kõigi austus ja lugupidamine!" TõustI leinaseisakuks Ja orkester mängis ,,Palve langenute mälestuseks" tA.Abel-J.Aavik].- diskrediteerida ja hirmutada, vaikima. Sensatsiooniliste pealkirjadega ajalehtedes, ebaõigete faktide ja arvudega taotletakse avaliku arvamise ^ (Algus esiküljel) j.Pacevicius saavad ette tuua riikides toimuvad inimõiguste rikkumised sealse okupatsioonivõimu poolt. Kõneleja ja kaassenaator P.Yuzik püüavad omalt poolt ikes-tatud rahvaste nõudmistele kaasa aidata. Alaline järelvalvekomitee Ottawa parlamendi poolt on tarvilik ja seda tuleb nõuda. Dr. S.Haidasz juhtis tähelepanu ka Eesti Vabariigi põhiseadusele, kus esmakordselt ühes põhiseaduses oli kindlustatud inimõiguste kaitse ja vähemuste kui-tuuromavalitsus. Rahaministri M.Wilsoni tervitus-telegrammi eestlastele aastapäeva puhul kandis ette tema sekretär. Edasi tõid eestlastele soojasõnalisi tervitusi Ontario minister dr. R.Elgie, kandes ette provintsipeaministri Frank Milleri tervituse, provintsipar-lamendi liige Toiiy Ruprecht, East Yorki linnapea D.Johnson, kes märkis, et East York on noorem kuiEesti Vabariik, saades linnaõigused alles 61 aastat tagasi. Soovis eestlastele palju õnne ja jõudu nende edaspidises võitluses. Hoogsa tervituse ütles MPP Yuri Shymko, kes teatas, et Ontario pro-vintsiparlament avaldab eestlaste aastapäeva puhul Ontario proklamatsiooni aastapäeva tervituseks, mis kantakse ette pühapäevasel aktusel. Kõneleja käsitas ka sõjakurjategijate tagaajamise küsimust, mida nüüd õhutatakse ja ütles, et ka Balti rahvastel ja ukrainlastel on õigus nõuda teist Nürnbergi kohut, kus on N. i aastapäeva New Yorgi aktuse tegelasi. Ees vasemalt aktust korraldanud organisatsiooni — Eesti Haridusseltsi esimees V. Vaher, solist bariton H.Verder, teadustaja M. Käo, deklamaator L Pakri ja lõpusõna ütlejaE/Reinpõld. Taga teadustaja T. Pallop, aktusekõneleja Ü.E. Kesknõukogu esim. L. Savi, pianist ja koorijuht E. Veski, praost R. Kiviranna ja ERKU abiesim. P. Saar. Foto - Salme Parming iiiiiHiiii!iiiiiiiiiiintiiiii9i9ii98iiiiiiniiiiiniiifiiiiniifniB Eesti Sihtkapital Kanadas kohtu all Nõukogude Liidu sõjakur- Annetused, testamendi-pärandused Ja New Yorgi aktuselt mõjutamist ja surve avaldamist selle lategijacl kes Balti riikide iseseisvuse mälestusfondid on tiüumaksuvabad. hävitasid. Suunake oma annetused noortele Ja Ingliskeelse tervituse väliskülalistele ütles Kristi ^Lüdig;, Oma • hästi-sõnastätud kõnes ta kirjeldas-Vabariigi aastapäeva aastal 1920^kodumaal, rahulepingu muridmistN. Liidu poolt ja meie riigi anastarüist. Ta ütles, et npnde hulgas, kes|iU;e kodu leidsid Kanadas,olid ka tema vanavanemad. Ta rõhutas meie tugevust ja üksmeelt, mis väljendus Ülemaailmsete Eesti Päevade vatjadusiiiar-sis Torontos. ,,Küi kolmanda, isegi neljanda põlve kanadalased käivad igal nädalal eesti koolis ja tantsivad desti rah-maa valitsusele. / Meie ei saa vaikides lubada, et seUise insinueeriva - ja kahtlustava kampaaniaga püütakse varju heita kogu meie rahvusgrupile Kanadas ja eriti meie sõjameestele, kes võitlesid oma kodumaa vabastamise eest. Meie rahval \ia võitlejail • ei olnud mingit seost natside ja Suur-Saksa-maa ja. rassivaenu ideoloogiatega. Meie ainuke huvi ja eesmärk oli lahti saada tohutuid kannatusi toonud kommunistidest ja nei meie piiridest.- deistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas Viimasena tervitas veel Toronto linnavalitsuse poolt- linnavolinik W.Boytchuk. Vastuvõtul toimus ka järjekordne I^wdu tulumaksuvaba kvUtungl saa- Eestlaste Kesknõukogu Kanadas "''^^s. - Eesti Maja, 958 Broad- Teenetemärkide andmine. silma- ^ve. Toronto, Ont. M4K 2R6 Nõrgad reservid ohustavad võitlusrinnet On tänuväärne, et sellest laimukampaaniast puudutatud^ rahvusgrupid on ühiselt asunud^ kaitsma paistvatele eestlastele nende rahvusliku tegevuse eest. Teenetemärgid said sel aastal vanad poliitikategelased Lembit Kolk ja. Kustav Kurg ja ajalehtede toimetajad Heino Rebane T'""' iT^ - j " ja Hannes Oja. Kaks viimast olid d eemal hoida , ^ j . .., r p , .. kohal ]a neile andis ule Teenetemärgid aupeakonsul LHeinsoo ja EKN esimees L.Leivat. Sõnavõttudele järgnes vastuv,õtu seltskondlik osa. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinimiiiiiiiiffnitiHiiiiiiiNiiiiMiiiiigiiiis NEW YORK (ME) - E.V. 67. aastapäeva aktusel ütles Ü.E. Kesknõukogu esimees L.Savi, et üks akuutsemaid probleeme väliseestlaste rahvuslikus tegevuses ja eriti Eesti taasvabaduse võitluse aladel on inimeste küsimus ehk järelkasv. Aktiivsemate vanemapõlve eestlaste read vabas maailmas on nii-ralleelid Eesti kui riigi tekkimise ja praeguse aja võrdluse pinnal. Ta ütles, et Eesti Vabadussõja päevil valitses mitmeti üliraske olukord. Ka siis võitles eesti rahvas suure Venemaa" vastu. See ei olnud algul sugugi populaarne, samuti mitte edukas. Aga rahvusvaheline olukord, eesli i rahvaväe hea juhtkond, kus oli hulk ROVAL LEPAGE= JS^T^ võrd hõrenemas, et mõjuvalt annab kogemusrikkaid ohvitsere ja peda-tunda meile vajalike reservide googe, sobival ajal saabunud välisabi vatantse, võibiolla kliidel, et meie oma ühiskondi ja selgitama Kanada vanavanemate:' kultuuripärand on edukalt kantud edasi järgmiste generatsioonide poolt. >Olles kõnelejaks siin Eesti iseseisvuspäeval, on eesti noorte hoiali elavaks näiteks. Rahvarõivas, mida kani^an, ei ole tahtmine silma paista, vaid osa meie kultuuripärandist, kuna see kuulus mu-emale. Kuigi meie oleme kannatlik rah^ vas, oleme samuti visad. Ja meie, vabad eesti noored, olles pärinud selle kangekaelsuse, ei puhka enne kui meie sini-must-valge on taas heisatud Pika Hermani torni." TERVITUS EESTLASTELE: Tervituse eestlastele Kanadas ütles E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Olles toonud esile ;fakte meie riigi anastamisest N.Liidu poolt, ta rõhutas, et vabad eestlased ei saa väsida selle okupatsiooni vastu protesteerimast ja jätkas: . . ,,Meie vaenlane teab, et meie võit- , lus põhineb ajaloolisel jõel ja õigusel ja selle meenutamine häirib.neid väga. Ikka ja jälle püütakse mustata ' pagulas-eestlasi, nende juhte tem-i3eldada tagurlasteks ja fašistideks.; Alles hiljuti avaldas. Eesti Kommunistlik Partei, tungiva üleskutse kodu-eestlastele, et nad oleksid valvsad pagulaste rahvusliku tegevuse vastu ja peaksid sellele/andma omapoolse konkreetse vast ilöögi. .Praegune •laimukampaania Ida- Euroopa rahvusgruppide va|Stu Kanadas, mida tehakse sõjakurjategijate otsimise sildi all, on üks neist vastulöökidesi, 'milleslt kõneleb EKP. Ei ole mingit kahtlust, et see kampaania on inspireeritud Moskvast, millega loodetakse neid aktiivseid anti-konimuništlikke rahvusgruppe valitsusele tõepäraseid olukordi, mis kerkisid üles sõja keerise nende kodumaade okupatsiooiiide tagajärjel. Nad on samaaegselt juhtimas Kanada valitsuse tähelepanu asjaolule, et sellised sensatsioonilised ja põhjendamatud, süüdistused asjatuh soodustavad vaenulike vahekordade tekkimist erinevate gruppide vahel Kanadas, mis on otseses vastuolus Kanada mitmekultuuri poliitikaga ja rassivaenu õhutamise vastase seadusandlusega. Olen kindel, et Kanada valitsus ei saa lubada välismaiste ja ilmselt kommunistidel poolt inspireeritud agentuuride häirivat sekkumist selle maa mitmerahvuslikku ja-kultuurilisse ühiskonda. Ma olen puudutanud seda probleemi sihilikult selle tervituse ütlemise raames, sest olen teadlik, kuivõrd see uus rünnak on häirimas ka meie ühiskonda ja on 'aeg, et keegi meist seda avalikult käsitaks ja meie seisukoha kartmatult välja ütleks. Ka selleks kohustab meid 24. vöebruar," Aktusekõne pidas piiskop Karl Raudsepp, mille kokkuvõtte toome teisal. Yonge-Eglihtoni tänavate otseses läheduses 3.~magamistoaga kahekordne maja. Küsitav hind Sl 29.000. Lähemaks informatsiooniks küsida .ROYAL LePAGE R.E. SERVICES LTD., Victor Liöe ; . Tk kont. 752-3111 ;kod. 488-0129 puudumine, kes eemalejääjaid astuks järkjärgult asendama. L.Savi andis siira tunnustuse okupeeritud kodumaa eestlastele ja imetles austavalt eriti just sealset eeskuju andvat noorust, kes vaatamata raskeile surveoludele ja vene terrorile ning eelkõige maareform muutsid eesti rahva võitluse julgeks ja totaalseks enesekaitseks, mis purustas tolle suure vaenlase pealetungid ja sundis .teda rahu tegema. Loodi Eesti Vabariik, kes arenes igati jõulises tõusus omaenese elu korraldamisel Oli jäänud eesti rahvuslasiks ning ja keda respekteeriti rahvusvahelises püüavad võimaluste piirides anda elus,kuni taas eesti rahva vana vaen-oma parima eesti keele ja meele ning poliitilise vastupanu säilita-kne kasutas olukorda ja ühendas. Vägivaldselt Balti riigid enesega. ilklusõnnetiisel Möödunud nädala kolmapäeva hommikul sai liiklusõnnetusel surma 76-aastane Hella Laame. Õnnetus juhtus Kingston Rd.ja Midland Ave. ristumiskohal kl. 9 paigu. Hella Laame oli tahtnud minna teiselpool tänavat peatunud bussile, kui talle sõitis peale veoauto. Ta suri teel haiglasse. Samal hommikul oli Hella Laame tütar ja väimees sõitnud autoga puhkusele Floridasse ja nende leidmine võttis mitu päeva aega. Tervitajatest sai esimesena sõna Ontario Parlamendi liige Juri Shymko, kes andis edasi peaminister Frank Milleri tervituse ja luges ette 24. veebruari Eesti Iseseisvuspäevaks kuulutamise proklamatsiooni, mis võeti parlamendi poolt vastu 15. novembril 1984 ja hõlmab ka teisi ikestatud rahvaid. Selle algatas Juri Shymko ja kaasaaitajaks oli opbsit-sioonparteist Tony Ruprecht. Sama SOOI^EPOISTE korraline peakoosolek toimub 10. märtsil algusega k l 2 p. Eesti Majas tavalise päevakorraga. Soomepoiste liikumise 41. aastapäeva koosviibimine toimub Eesti Foto - S.^Preem Majas kohvikus 23. Märtsil algu» püütakse läbi viia-ka födefaalvalit- sega k l (S. 'us Läti Liidu esimees Talivaldis tervitamasi sUse juures. Proklamatsiooni teksti andis kõneleja üle aupeakonsul Ilmar Heinsoole ja Eesti Seltsi e s i m e - < = ™ o « ™ o « „ hele.Jaan Tertsile. Kõneleja puudutas ka inimõiguste Sehsi lasteaia, algkooli ja keskkooli küsimust ja meenutas endise pea- õpilaste sõnalis-muusikalise põimi-ministriJ. DiefenbakerikornetÜRO-s, kuga„Kuule oma lapsi", mida juha-milles ta süüdistas N.Liitu ja nõudis tas Valdek Lenk ja mille muusikaline vabadust .Balti rahvastele. Juri saade oli Georg Htalilt. Rahvarõivais Shymko lõpetas lootusega, et see noored sini-must-valgete lipukeste-päev kord kindlasti saabub - „kui ga, paljud päris pisikesed, kogunesid kord Kalev tuleb koju..." kasvatajate juhtimisel lava ette; mil- Läti Liidu esimees Talivaldis lele rivistusid Toronto Eesti Sega- Kroribergs oma hoogsas kõnes süü- koori ja Meeskoori lauljad. Ühen-distVs neid, kes sõjakurjategijate ot- koor koos orkestriga esitas Uno simisel püüavad varju heita rahvus- Koogi juhatusel K.A.Hermani „Isa-gruppidele N.Liidust lanseeritud in- maa mälestus " formatsiooni põhjal. Ta ütles, et sõ- Pidulik aktus lõppes ühise hüm-lakurjategijaid võih olla kõikjal, ka . niga. liitlaste endi hulgas; kuid lubamatu . Aktuse teadustajaks oli Toomas on rahvusgruppide süüdistamine. . Merilo, korraldajaks Toronto Eesti See Moskvast juhitud kampaania te- Selts koos teiste kitab arusaamatusi ja hõõrumisi rah- dega. vusgruppide vahel, mis õõnestab läänedemokraatia aluseid. Sõjaroi- » S?S''°?T'''',',°v'l,''''' EMlv. k . r [ i , l . s . l a p i ~ U M . - liale ,,,dk..ol|,tepoolt.K«h.o« , J, j,„;,„, Kõneleja piitsutas erilüki ,,esto-eestlasi", kes vaid meie suurte pidupäevade puhul ilmuvad välja, et nautida teiste, s.o. meie aktiivsete rahvuskaaslaste higi ja vaevaga saavutatud kultuuriüritusi j m. ning kaovad siis taas asukohamaa massidesse. Meie vajame oma rahva töötegijate ridadesse just praegu uusi inimesi, uusi ideid. Kui selles ei saabu pealekasvu, siis meie võitlusrinne laguneb. SUUREMAT MAJANDUSLIKKU OHVRIMEELT • Teiseks rõhutas ÜEKN esimees suurt vajadust parema majandusliku aluse rajamiseks eesti rahvuslikule, kultuurilisele jä poliitilisele tööle. Ta märkis, et näiteks täpselt aasta tagasi siitsamast väljakuulutatud ülemaailmsesse eestlaste võitlusfondi kogunes aasta jooksul vaid ligemale 8 tuhat dollarit, mis ei ole küllaldane. Siiski on rõõmustav, et mainitud fondi on hakanud saabuma annetusi ülemaailmselt, umbes 45% USA-st ja 55% väljastpoolt. Samuti ei ole kõikjal majanduslikuh juba järjele jõudnud eestlased alati mitte küllaldaselt toetanud ka asukohamaadel asuvaid teisi fonde ja sealseid üritusi, et meie ühispüüdlused oleks viljakamad. Edasi kõneleja tõmbas mõned pa- HOIDUDA ÜLIOPTIMISMIST Kõjieleja jätkas, et eesti rahva põline idavaenlane on tänapäeval kavala näoga. Ärgem usaldagem ta võlts-naeratust. Samaaegselt ärge olge aga ka üleliia optimistid. Kui asukohamaadel mõni rahvasaadik naeratab ja annab kätt, siis oleme sageli sellest rõõmsad ja optimistid. Oleme ju õppinud küllalt tundma, et nende sõnade ja tegude vahel on tihti väga suur erinevus. Pettumusi võib edasigi tulla, meie ei tohi lasta endid seeläbi rööpmeilt välja lüüa, Hoidkem oma keelt, kultuuri ja meie võit-luslikke sihte. Hoidkem eesti rahva aastatuhandete vanust omapära, mis i;neie hinges ja yeres. Küll kord taas jõuame siis tagasi oma esivanemate maale,kui see on jälle vaba. Lõpuks puudutas L.Savi publikatsioonide küsimust, eriti ingliskeelsete tarbeväljaannete os^s. Ta ütles, et hiljuti konsul dr. A.Roosi toimetusel ilmunud raamat Eesti küsimuses on pakiliselt oodatud teos. Siiski ka see ei lahenda veel kõiki puudusi. Näiteks kuivõrd tumeda arusaamisega on sageli paljudki riigimehed löödud meie mõnedes küsimustes, näitab kujukalt kas või seegi, et Connecticuti osariigi senaator nimetab eesti rahva Omakaitset,,natsideks". Järg Ihk. 5) tpan OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE PAUL junus Müük ja rentimine Ms 291-5054 Ghev OIds Limited Kod»«ä 423 5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborpugh, Ont. MIS 4L9 TORONTO EESTI OHISPANK Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses oa Ottawa, Kitchener'i, Thunder Bay, Sault Ste. Marie ja Sudbury Eesti Vabadusristi kavalerile Bo^^^^^^^^ Sehsid Tema taga T.ErVõitlejateÜhiiigiiedme^^^^ EESKAVA Foto--S.Preem ^^^s^^v^^i^e osa algas Toronto Ee^^^^^ gwdel ja läti ühiskondlikele hoonetele oli heisatud Eesti lipud. Kohalikud ajalehed tõid sõnumeid ja kaks tv jaama andsid edasi üntwsi SOODSAD lAEWUD KAASMAALASTELE Igiformatsiooniks helistage 465-4659 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-02-28-03
