Meie Elu = Our life, February 28, 1985

              NELJAPÄEVAL, 28. VJEEBRUARIL - THUliSMY, FEBIUARY HMOIG Elu" nr. 9 (1826) 198S
m BBOE
tl
Ml II
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
Hoiise,958 BroadviajA^ Av
: : y Tel.'466-09St"' ^. V '
ToinietajadiH. Rebane ja S» Veidenbaum. ToiÄi®taja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmanäDr,i Ifew Milford, J^.JMUSÄ,
Tel (20y 262«Ö7l;^ ^ ^^^^^^ ^^^^'^ .
- „Meie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus
Asut: A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Torcmto, Ont. M4K 2R6 Ganada - TeL 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
SSSE;
5 p . l , esmasp. ja neljap. k l 9 hm.--8 õ., -1
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . 140.00,6 k. ^22.00,
3 k. $15.50. USA-sse (USI) 1. a.|44.ÖO, 6 k. $25.00, 3 k. $17.00.
Ülemeremaadesse — 1 a. $48.00, 6 k.^
Kiripostilisa Kanadas: 1 ä. 128-50, 6 ^k. $14.25. Kiri-;
õhupostilisaÜSA:Sse:vla. 130^80, 6 k. $15.40.
. üleinersmaadesse: l,a. |58.00, 6 k. $29.00.
Kokkuvõte piiskop Karl Raudsepa kõnest
Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Torontos
siknumber — 75si;
• ~ ' • . • • ' •
1 toll ühe! veerul — esiküljel
tekstis $3.00, kuulutuste küljel $4.75.
5.r
ittiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiissniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^^^
egasei'
arusaamisi
Minevikku süsteemi ajada ei ole
kerge. Tuleviku ^renguid ette näha
on veelgi raskem. Kui tahaks 1985.
aastat vähegi selgemas perspektii­vis
näha, siis tundub, et see on
peadpööritav jd mõistust segamini
ajav ülesanne. Ei poliitikas ega ma­janduses
ei ole tugevaid pidepunk­te,
millistele saaks anda loogilist
tuletust.
K4i poolsada aastat tagasi ma­janduspoliitilisi
teadusi õpetati,
siis püüti noorele teadlasele anda
vähemalt teatud sümptomid ma­janduslike
arengute kohta, milli­seid
oli tähele pandud minevikust.
Need teooriad ja tundemärgid ei
mängi tänapäeval mingit osa, sest
majanduslikud jõud ja tugevamate
lioolimatud soovid ei alluks nagu
julik Kanada omakapitalile siserii­gis.
Kas jätkub konservatiivide ya-litsusel
julgust oma dollarit effek-tiivselt
kaitsta?
Rahvusvahelisel poliitilisel
areenil seisab ees relvade vähen­damise
(piiramise) küsimus USA ja
Nõukogude Liidu vahel. Juba märt­sis
tullakse kokku GenHs, et neid
küsimusi arutada. USA president
Reagan on oma poliitilised sõnavõ­tud
asetanud teatud sordiini alla ja
on höiduhud sõjakatest sõnavõttu­dest
Nõukogude Liidu suhtes.
Võib-olla just see on avanud ka
Kremlile tee läbirääkimiste jätka­miseks.
Lähtume sellest, et tuum-relvastuse
toodang ja vastastikune
ähvardus on ammugi üle tehtud.
Kuid nüüd viibis Briti peaminis-üks
arukamaid tänapäeva poliiti­kuid,
ta on julge ja hea poliitiline
kõneleja. Ta esines poliitilise sõ­navõtuga
ka Kongressile ja se4a oli
meeldiv ja huvitav kuulata. Ta mär­kis:
„Kreml ei tule Genfi läbirää-mingile
teooriale. Tehnoloogilised ter Margareth Thatcher Washing-uuendused
paiskavad segi ka töö- tonis president Reagani juures ja
turu olukorra ja näikse, et ükski küsimuse all olid just samad tuum-poliitiline
partei pole suuteline relvade küsimused. Thatcher
vajalikeks parandusteks.
I Kuigi konservatiivide erakond
Ottawas on kõikvalitsevas ena­muses,
on Kanada dollar langenud
alla 72 sendi USA dollariga võrrel­des.
Nii kiire allamineku puhul
võime ühel hommikul ärgata, et kimistele sellepärast, et näidata
ühe' dollari asemel on meil taskus poolehoidu (armastust) läänele. Ta
ainult 50 senti Valitsus pole näi- tuleb sellepärast, et Kreml on näi­danud
võimet ega ka tahet dollari nudmeie otsustavust ning relvade
kursi peatamiseks, ja ometi on rii- tugevust."
gikassa meildt välja andnud dollari- See on nii õlge ja Thatcheri sõnus
lise paberiraha, mis pn tagatud Ka- oli läänes meeldiv kuulata. Kuid
nada kõigi varadega. Thatcher unustas, et silmapilgul on
Valitsus pole suutnud peatada tähtsam kui muu, et Moskva oma
seda langust isegi suurte laenude- esindajad üldse konverentsile saa­ga,
mis on paigutatud Kanada dol- daks. See viimane on praegu dip-lari
kaitseks. Valitsus saaks küll lomaatia õrn punkt. Thatcher nagu
fikseerida dollari vahekorra lõu- unustas, et venelastel on rohkem
napoolse dollariga, nagu seda va- uhkust kui mõistust ja kannatust,
rem on tehtud, seda ei julgeta siiski Kui venelaste osavõtt asetatakse
teha, teadmata tulemusi Aga ometi relvalise nõrkuse skaalale, siis oxi
Jätkusõja lõppedes Soome sõdu­rid
olid masendatud. Nad häbene­sid
oma langenud vendade^es
nende ohver oli tehtud tühjaks.
Soome sõdalast rind^ei suudetud
võita. Laua taga anti venele alla. ja
sõdurile oli see valus. Siis tuli oh­vitser,
komandeeris nad rivisse ja
nad marsivad kodu poole tagane­mise
marssi Ohvitseri ainus kõn©
oli: Soome vajab meid veel.
Meie oleme samas olukorras; Meie
sõdurit ei võidetud. Õigel ajal temal
ei lubatudki võidelda. Laua taga val­lutati
lepingutega ja pettusega meie
maa. 40 aastat võõrsil elamist on
teinud meile selgeks, et meil ei olnud
sõpru ja olime oma suure naabri
pettuse ohvrid, "^lime üksi ja oleme
ka praegu üksi. ^ Jn aitab meid ainult
üks käsk, meil tuleb teha rasket tööd
ja oma panus anda oma maale ja
rahvale. Eesti vaiab meid, seda oleme
õppinud 40 aasa jooksul võõrsil.
Ükski meelelahutuse kultuur ei aita
meid. Töö ja palve aitab.
Keegi teine ei võitle meie rahva
eest. Keegi teine ei armasta teda.
Keegi teine ei maksa ta vabaduse
eest. Eesti vajab meid — sind ja mind;
see on aja käsk.
MIDA MEIE SAAME TEHA? T
Vastus on teada. Meie peame Eesr
tile tehtud ülekohtu värskelt maa­ilma
rahvaste silma ees hoidma; Ker-'
gelt unustatakse väike rahvas. Ja see
õleks juba ammu sündinud, kui meie
ise poleks oma elukoha ja tööpaiga
naabritele kõnelenud, miks me ole­me
oma kodunt väljas ja sinna praegu
tagasi minna ei taha. Et meie pole
orjadena sündinud ega taha punase
viisnurga orjadeks saada. Meie aktu­sed,
Estode esinemised ja eriti vaba­duse
rongkäigud on seda deklaree­rinud
hulkadele. Meie koguduste vil­gas
tegutsemine, meie riiklikud ise-'
seisvuse organid, meie valitud rah­vusgruppide
esindused ja meie noor­te
liikumine, meie arvukas teadlaste
ja haritlaste pere oma paljude raama­tute
ja artiklite kaudu kohalike maa­de
keeltes — need on meie vabaduse
Piiskop Karl Raudsepp kõnelemsis
Eesti Vabariigi aastapäeva aktu­sel
Torontos. Foto - S. Preem
Usaldame neid ja anname neile või­malust
ise otsustada. Keelt õppima ei
suuda panna keegi teine. Ei vane­mad,
ei koolid, ei noorte juhid — seda
võivad üksi teha noored ise. Need,
kes praegu on 13,14,15 või 16 aastat
vanad, anname neile edasi eesti keele
soovi ja palve, et nad seda keelt
armastaksid. Teie võite seda siis ko­geda,
et nad tahavad õppida — nad ei
ole ju meist nõrgemad. Neil on an­deid
ja tahtmist, andkem õige ots
kätte. Eesti vajab neid ja vaj^b eesti
keelega.
EESTLANE, KUULE KUTSET!
Jüriöö mässu järele 1343. aastal olid
eesti võitlejate read hõredad, l^eid oli
palju langenud, riismed olid järel.
Raudrüütlid olid mässajaile.lübanud
manifestatsioon. Need on hoidnud andestada. Seda eestlased ei usku-talvitame
U S A lõunarannikuil, osr
tame lõunanaabri kaupu, puuvilju,
juurvilju, masinaid ja osasid ja ku­lutame
oma raha lõunanaabri pii­res.
Laenuprotsendid on tõusnud ja
tõusevad veelgi. Meie muutume iga
päevaga vaesemaks jä meil ei ole
ühtegi kaitslet selle vastu.
Kanada d(|llari küsimus on min­nalaskmine.
Kui küsimust lahen­dada
tahetakse, siis peab valitsus
kusagilt peale hakkama ja uusi
arenguid lahendama hiljem. Peg-
Ing on silmapilgul käegakatsuta­valt
õige. Sellega hoidutakse vää
40 aastat eesti vabaduse tulukest JA^
pole lasknud seda kustuda. Seda t u -;
leb eda]si teha, sest Eesti vajab meid.
EESTI K Ž EL
Kas suudame seda teha ikka edasi?
Muidugi suudame, ki;i meie ise ei
lähe lõdvaks. Ei ole vaja vaielda selle
üle, kas eestlanesaab olla ilma eesti
keeleta. Ei saa — on ka lapsele juba
selge. Vaidlemise asemel tuleb meil
õppida eesti keelt, kes selle oma
laiskuses või rumaluses on hoole­tusse
jätnud.
Milleks? küsivad pessimistid.. Mu
vastus on rajatud faktile, et40-aasta-se
võõrsiloleku järele on eestlus va-^
bas maailmas elav. Kui see rahvas
oleks hävimisele määratud, siis ei
oleks meid niipalju saanud" pääseda
vabasse maailma. Suur ajaloo juhti­ja.
Jumal, on meile andnud raske
õppetunni, aga ta on meid elama
jätnud. Ühe rahva püsimine ei ole
relvade otsustada. Ka mitte konve-alati
võimalik, et läbirääkimised
algavad fiaskoga või ei alga üldse. . ,
Thatcher unustas, et president rentside ja lepingute teha. Uhe rahva
Reagan on deklareerinud läbirää- Püsimise tagab tema elujõud. Nii
kimisi tuumrelvastuse täielikul võitlevad oma vabaduse eest afgaa-frondil
kaasa arvatud ka õhuruumi P^^^S^, nagu tegid seda soomla-'
relvad, niis ou U SA hiliseim pro- äsja. Need rahvad ei võitle üksi
jekt. Reagan on deklareerinud, et relvadega, vaid kõige oma vaimujõu-
USA on valmis läbirääkimisi pi- ^ \ Võitlevad meestega koos ka nai­dama
tuumrelvade täieliku likvi- lapsed ja raugad Igal, ka kõige
deerimisenl Kuid nüüd tuleb vaiksemal elul on kohustus oma rah-
Thatcher ja asetab läbirääkimised ^^J®^' . . , .
jõuprintsiibile. Ta tegi seda ka J^.^^^^f ^ ^8^®^'^^^^^^
Washingtonist. Jääb küsimus, kas ®^?^V°V^^; P^^^ valdama kolm ko-
„ „ tahetakse läbirääkimisi või ei ta- halikku keelt. Kui tuli meestel minna
ringukaosest ja säiltatakse Kanada heta neid üldse? Võib-olla selgub Soome, opiti ara nende keel. Põgenes
dollari prestiiž. Rahaturu vaba vastus juba käimasoleval aastal ^^^^^^ ^^1^ sealne keel õp-areng
on Kanada dollari tegelik Kuid selleks vaatlejana ennustust
devalveerimine, mis kahjustab anda, on sama hästi kui võimatu,
usaldust raha välisturul ja on kah- V.
nud. Nad olid kogenud valet ja pet­tust.
Salajasel võitlejate koosolekul
ei leitud ühist nõu, mida nüüd teha.
Üks vanemaist haaras mõõga, ve­das
sellega joone liivasse ja lausus:
,,Mina rüütlite sõna ei usu ja] nende
orjaks ma ei hakka. Ma võitlen kuni
suren ja kes minuga tahab tulla, see
astugu siiapoole joont. Teised mingu
koju. Alguses koheldi, siis langes
Q t s u s . Pea kõik mehed tulid vanema
ümber, ka haavatud. Teame ajaloost,
et nad võitlesid ja langesid, aga see
oli üks mehisem ja vapram samm
meie rahva ajaloos. See on eeskuju.
Sellist vaimu on veel praegugi
meie meestes. Sellist armastust oma
rahva vabaduseks vajab meie orjas­tatud
maa. Seda oodatakse igaühelt.
Eestlane kuule seda kutset oma
iseseisva riigi'^7. aastapäeval ka
sina võid vapper olla. Jumal aidaku
sind ja valvaku su üle.
KORTERID
UURIDA fi^AJA 2. KORRUS
3 tuba, köök ja vannituba, Lakeshore
a- Islingtoni rajoonis. Soovitav.abi­elupaarile.
© Helistada õhtul pärast
kella 6 p.l. Tel. 251-2550
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiitiiiiiii^
LUGEJA KIRJUTAB
noa
jsuurt looduskatastroofi nagu Saha­ra
kõrbe edasiliikumist. Kes viiks
,Meie^^^^^ meelsam nälgivad rahvaclarusaamisele, et nad
omahigeiaie mõtteai;aldusi - ka ^lü. P ^ ^ ^ ^ l ^ ^ ^ ^ ^ ^^^P^^^' ^^^^
neid mis ei Mtu ajalehe seiM^ Need ideed läbivad punase
tadega, Pahvmemv^ada kokku- niidma ta toid koos kommunismiga,
v õ t t e l t ja lisada oma rimi ja mis aitab rahvaid viletsusesse touga-aadress.
Toimetus jätab endale õi-guse
lugejate H r j u redigeerida ja Kanada on ulatanud oma ,
lühendada mm4 miUesohivuse abistavad käed. Abiandmise aktsioo-leoTTal
jätta avaldamata. . nid hõlmavad kirikuid, organisat­sioone
ja ametiasutusi
Nälgijate abistamisega Kõikide nälgivate riikidemarksist-üole
kõik korras llkkude ideede kandjate südamed on
aga külmad oma rahva vastu. Valit-
Nälgivate rahvaste abiäjtamisega ei susjuhid lasevad vene relvadega so­ole
kõik korras, kirjutab kirjanik Ted duritel sulgeda teed toiduvooride lä-
Hynds, kes on buvitatud tänapäeva bilaskmiseks. Nälgivad inimesed to-dramaatilistest
sündmustest. Ta pitakse veoautodesse ja viiakse tead-vaatleb
Indiat. Bangladeshi ja kirju- matusse surema. Kirjanik toob foto-tahjriiis
on käärimas Aasias. sid Etioopiast, kuidas seal elab puna-Üle
maailma abistavad rikkad rah- kolonel Haile Selassie residentsis,
vad nälgivaid vaeseid, kuid T.Hynds Praegune Etioopia marksistlik juht
küsib, et kes suudab pidurdada nii kõrvaldas keisri okupeeris varan-pida.
Sai keefei Saksamaale, õppida
tuli sealne keel. Tulime üle mere siia
mandrile, tuli õppida' inglise keel ja
mõnel prantsuse keel, mitmel olid
õppida mõlemad. Kõigega saime
hakkama ja seda oma töö kõrvalt
vabal ajal. Kust nüüd on võetud see
vaestemaja tarkus, et meie lapsed;ei
jõua enam õppida oma vaneniate
keeltselgeks? Läheme oma lastele ja
lastelastele lähedale, jutustame nei­le,
kuidas meie pidime õppima.
dusedjä nüüd naudib luksust. Puna-valitsuse
kulutused olid nende revo­lutsiooni
aastapäeval 1 miljon. Addis
Abebaspole Hilton jä Ghion hotelli-des
näljahädast õrna aimugi. Seal
nauditakse elu luksuslikke olengute­ga.
T.H. kirjeldab ühe Aafrika ühin­gu
liikme pulma, kus hulgaliselt oli
toitu üle .jäänud,mis oli kanalisse
loobitud. .
Ghion hotelli äris on olnud müügil
Pariisist toodud viimase moe tuale­tid,
säravad ehted, lõhnaõlid jne. Seal
müüdud ka jaapani kallimaid foto-kaameraid
ja videovarustust. Muidu­gi
ainult kommunistidele ja nende
külalistele.
• . : •. • - . . E.T.T. • •
Ontario
PRÖCLAMATIÖW
0 0 0 0 0
Öntahh and Camda havz d^vtlopzd
thKöVi^ thz aoiiKagu and inda6tKy
oi thi pQ,opU 0^ many naUonaiitiu
who hckz comz to thu tandy and
WHEREAS 0 0 0 0 0
Ei saada
deporteerida
San Diegos KalifDri\ias>liikme­line
liidu-apellatsiooni1<Qhus lük­kas
tagasi kohtuministeeriumi eri-juurdluse
asutuse kauaaegse katse
deporteerida „sõjakurjategijaks"
süüdistatud lätlast Edgards Lai-penieksl
Kohus leidis, et kohtumi­nisteeriumi
ametnikud ei ole saa­nud
mitte tõestada väidet — nagu
oleks Laipenieks, 71.a. Vana, Riia
keskvanglas tagakiusanud juute.
Laipenieks on võtnud omaks, et
ta on peksnud kommuhiste kui ta
töötas saksa okupatsioonijõudude-le
II maailmasõja ajal. Kohtu and­meil
Laipenieks, olles investigeeri-ja
läti poliitilise politsei ametniku­na
„natside nukuorganisatsioo-nis",
on tagakiusanud üksnes kom­muniste.
Pärast sõda on ta tööta­nud
mõnda aega ameeriklaste CIA­le
ja on praegu era julgeoleku tee-,
ništuse kompanii ametnik. Selle
kohtuministeeriumi eriasutusele
negatiivselt lõppenud protsessi
kohta avaldasid informatsiooni
valdajalt provintsilehed, ent
ameerika mitmetes suuremates
tuntud ajalehtedes— kus tavaliselt
pikalt-laialt avaldatakse süüdista­vaid
artikleid „sõjakurjategi]ate"
ei leiditud lugejad midagi.
(f/e aKt guttiul {^on, ihtmny itnpoKtant
cöntfUbation6 that ouK tltizmi^ oi
Estonian ancut^y^-continat to tnakz
to oan pKovlncQ. and coantKy; and •
9 » 0 • i>
0 0 0 0 0
WHEREAS 0 0 • • '»
Tho. do^tlakation oi tht Indtpandmct
Oj{ E6tonA,a took placQ. uxty-^tvtn
ytau ago; and
U u mptKatl\}t ioK Canadlani^ to
ummbzK that tht pnitt oi iKztdom
u dte^Knal vigiiancz; and
Thz öb^zfivantu oi thü KnnivnuaKy
io^ttu mthin u-6 alt a deepe/i
amn,mU6 oi OVLK iMoi^j mn (ji}ho6t
libtKty ^06 btzn vlolatadt
Ä4 ?n.ml(LK.oi thz V^ovlntt oi Ontauo,
I am plta^ad to kztognlzt HbKuaKy 24th,
19SS:, a^ Estonian Indepencfence: Vay
and commmd it6 ob^tKKtanat to tht
paopU oi ouK pkovinct.
PaMamnt Suitding^
ToKonto
HbKua^y 22, 19SS
ktm^x of f n t a r io
24. veebruari Eesti Iseseisvuspäevaks kuulutamise proklamatsioosn.
ffuff avatud EESTI LlLLEÄKl
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinna kohaleviinnine ' LTD
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK OIMT
M2R 2S9
Omanik LINDA SEPP
TORONTO LINN
TÄHTIS TEADAANNE TORONTO UNNA
fCINNISVARAMALU MAKSJAIIE
Peaksite nüüd olema saanud 1985. a.
esialgse kinnisvaramaksu arve. Kui te
pole seda saanud, siis helistage: ^
947-7115 või kirjutage): TaxCollcctor,
City Hall, Toronto M5H 2N2 vöi
külastage niipea kui võimalik:
Tax Information Counter, Main Floon ,
City Hall ,
Pidage meeles, isegi kui te pole saanud
arvet, olete siiski vastutav, et
kinnisvaramaks saaks makstud. Nelja
osamaksu tähtajad) 1985. a. on: 15. veebruaii',
15. märts, 15. aprill ja 16. mai
Need osamaksud on |1985. a. kinnisvaramaksiyi
esialgsed summad, moodustades poolo
mötklunud aasta promilli mftärast, tJlo;
jäänud osa kohtafl985.a. saadetakse arve
J niiis ja see kuulub mäkknisele ka '
neljas o«as.
G,H.Clarke
City Treasurer