Meie Elu = Our life, August 16, 1984

              |;Meie Elu" nr. 33 (1798) im
[arieUnderi luulet
Irantsuse avani
teatris
loKHOLM (EPL) - Ajaloolise.
Isantse Vihcennes'! lossi müüri-ihel
kuuldi esmakordselt eesti
ja luulet. Vincehnes on kesk-
5 kindlus Pariisi lähedal ja prant-cüningate
muistne residents, sa­kste
käikudega, treppidega ja
Itiite saalidega. t)hes nendest,
Vanaaegse kaminaga* esitatak-lidend,,
Aheldatud sajand maail-lerval",
milles mängib kandvat
bestlanna Ene Rämmeld. '
öii läbi viinud, et näidend al­ti
eestikeelse deklamatsiopnige.
llikult kõlavad ilusas meloodi-keeles
Marie Underi luuletuse
pn ei tule nagu oodanud ma ja
liud, üle öö,
lon aastate höol ja valude t ö ö . . .
|[ tuleb ka kunstnikul Pariisis
palju vaeva ja tööd enne,kui
^du. Edasi kostab näidendis
[nhoolselt: „ Kiii ma olin väikse-r
j mis sümboliseerib igaühe lap-
[ive mälestusi, pärinegu ta mis
It tahes. Näidendi lõpus laulab
IRämmeld üksinda „Mustlaseks
jlen sündinud (võiks öelda eest-cš),
kodutuna ringi hulgun nüüd
lui väid vabana saaks olla ma". Ja
Jn tähendusrikas igale surve alt
|enud pagulasele,
iidend kuulub nn. ^Theatre
int-garde juurde ja tugineb pea-
|it August Strindberg'i näidendi-
Inenäomäng", kuid kasutatakse
jiste autoritel tekste nagu Samuel
lett,'Antonin Artaud, Marie Un-le
Rämmeld tegutses 1969—70
fs ayangard-ieatri lavastustega
Jään Toomingaga ja Evald Her-ilaga.
Nüüd Ene Rämmeld jät-
)ma tegevust maal, kus võib eiid
flt väljendada.
ütlejaid on seitse — mitmesu-jst
rahvustest, kes mängivad
lesuguseid osi kolmes üksteisele
leyas sketshis, kus igaüks võib
Iväijendada oma fantaasia koha-
Meie Elu" lar. 33 (17S8) NELJAPÄEVAL, 16. AUGüSTIi^ .AUGUSTIS
[Balti rahu ja vabaduse :
laevareis
[lemaailmne Balti Noorte Kong-kavatseb
1985.a. suvel korralda-läänemerel
„Rahu ja Vabaduse"
rareisi. Reis toimuks samaaeg-
Ikui KbpjBnhaagenis toimuv „Bal-pbünal".
Tribunal on korraldatud
imaailmse Balti Konverentsi
|lt. Tribunali peetakse Taani par-
[endis ja siht on avalikkuse ette
N. Liidu kuriteod balti rahvaste
tu. Üheks kohtunikuks on nõuso-andnüdxÜŠA
suursaadik Max
[ampelman.
levareis algaks Kopenhaagenis,
hõimuks vastavad aktsioonid tri-ili
toetuseks^ Laev siis reisiks
|i maade ranna piiride läheduses
iingisse. Sealt läheks reis edasi
cholmi. Stokholmis on kavas
Isdemonstratsioon ja rahvuskul-
|i ettekanne Skansen'i vabaõhu-isiumis.
^/ta, pr. ja hr. E, J. Mägi, Raimond
^ar Nippak, Hendrik Nuume.
[. Oidla, Karl ja Vilja Ollino, Geor-
)rgusaar.
1. Pahapill, Elmar Pajo, R. Pajo,
}omar Pajus, Taimo Pallandi, Ar-
^allop,Henny ja Kalli Parn, Leida
|pre, Harald Peterson, Meiphard
lak, E. Iniberand, Elmo Piil, R.
j. Ülo ^ikkov.A. Pille, Imbi Plin-
|A. ja L. Ploom, Oskar Poid, 0.
lov, V. Poola, Karl Pormeister,
IryPränts, K.Priidik, Uno ja Luise
Idy A. Pärna, Ants Pärtelpoeg.
Ilse Rabadik, Boris Rahe, A, Ra­ie,
i^.rved Rannik, A, ja H. Ratas,
jodorRatnik, Helmi Raudkivi, A.
idsepp, Veronica Raudsepp, Lei-iRaudvee,
M. Reigam, Ernst Rei- .
I, H. Rist, Oskar Ristmäe, 0. Roos.
l^äljo Saarna, Külli Saartok, Karl
|ur^nd, Olga Sepp, Lydia ja Viktor
l , G . Silm, Aleksei Simisker, A.
)ts, j'äan Soots, A. Steinberg,/Julia .
lm, U. Suits, Agnes Susi, Linda
)t, S. Süurmann, Eili ja Evald
jrdi J. Säägi. ^
[arald Tamm, J. Tanner, 0. Taren-iHelmi
A.Tedder, M. Teder, Mar-jTiisler,
Voldemar Tilk, Teodor ja
larlotte Tondi, A . Tork, Olev Trass,
Ä. ja pr. W. Tschishevsky, Hel-
^t ja Linda Tubro, Leonhard Tuul
larl Vahtra, Gustav Vaino, N. Val-
H. Vallner^ Endel Vanaselja, J. ja
lyanaselja, Jakob Vares, U. Veel,
|kar Viia, Karl Vilu, Erna Visman,
ane Vähi, Evald Wallaste, dK Ma-
Wilo. .
). Õunapuu, Alfred Üleoja;
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
lab kõiki toetajaid. Toetuste lae°
Imine jätkub.
VäljaspoölEestit ilmunud enam kui 2400 raamatut
Käesolev älevaade hõlmab Eesti
Arhiivi Austraalias (EAA) tegevust
1983. kalendriaastal, mis oli arhiivi
kolmekümne tei&leks tegevusaas-
9 •
EAA loodi Austraalia Eesti Seltsi­de
Ludu poolt 195^,a. selleks, et ko­guda
kõik väljaspool Eestit alates
1944.a, ilmunud eestikeelne kirjava­ra.
Ajajooksul arhiivi ülesandeid jä
kogumisaja laiendati ja praegu kuu­luvad
arhiivi 1 kögumišalasse kõik
väljaspool Eestit ilmunud eestike^l-sed
ja muukeelsed eestiainelised trü­kised,
kõik eestlaste kirjutatud trüki­sed
.ükskõik millisel teemal ja milli­ses
paljundustehnikas ning igasugu­sed
eestlaste elu ja tegevust käsitle­vad
materjalid.
Seega kuuluvad arhiivi kögumiš­alasse
raamatud, brošüüridi teadusli­kud
tööd jä kirjutised, ajalehed, aja­kirjad,
organisatsioonide ringkirjad,
aruanded, üleskutsed, lendlehed,
eestlaste ürituste kavalehed, kiitsed
ja pääsmed, fotod, helisalvestused,
dokumendid, käsikirjad, eraisikute
kirjavahetus, organisatsioonide ar­hiivmaterjalid
jne. Kogumisele kuu­luvad
ka kõik enne 1944,ä. Eestis
ilmunud raamatud, brošüürid, aja­lehtede
ja ajakirjaie numbrid, vanad
dokumendid ja muud.
EAA asub Sydney eeslinnas,Lid-combe'is,
eriti selleks ehitatud tule-,
niiskus-ja valguskindlaskivihoones,
postiaadressiga: Estonian Archives,
c/o Dr. H. Salasob, ,2 Water St., Lid-combe,
NSW 2141, Australia
70, Hans Nõmmik (Rootsi) 60, Hin-rek
Neuhaus (Rootsi) 59, Kristjan
Joost (Rootsi) 58, Endel Tulving (Ka­nada)
58, Valter Tauli (Rootsi) 52,
Tõnis Kasvand (Kanada) 51, Enn
Nõu (Rootsi) 51.
Väiketrükiseid (võõrkeelsed ajale-helõigendid,
ürituste; kavalehed,
lendlehed jne.) oli aasta lõpul üle 36
000. Edasi leidus arhiivis veel nelja­saja
seitsmekümne nelja paguluses
ilmunud ja 161 enne 1944.a. ilmunud
eestikeelse perioodilise väljaande
aastakäike või numbreid, ligi 700
muukeelse perioodilise väljaande
aastakäike või numbreid eestlaste
kirjutatud või eestiainelise sisuga,
üle 1300 eksliibrise, üle 19 000 üles­võtte,
siis veel noote, heliplaate, heli­linte,
kassette, filme, käsikirju, era­isikute
päevikuid ja kirjavahetust,
mälestuskirjutisi, dokumente, ligi
500 arhiivkausta eesti organisatsi­oonidelt,
asutistelt ja eraisikult,
maakaarte ja muud.
. Arhiivist päriti ja anti kirjalikult,
telefoni teel ja suusõnal mitmesugust
informatsiooni arhiivis leiduvaist
materjalidest. Informatsiooni ja dub-lette
vahetati teiste eesti arhiividega,
raamatukogudega ja üksikisikutega
mitmel mandril. .
Arhiivi külastas kalendriaastal 61
huvilist, neist, Austraaliast 56, Euroo­past
üks, Kanadast kaks ja USA-si
kaks.
Paül-Erik Rummo:
Eesti luule kuUaaeg
1960-ndatel aastatel
„Helšingin Sanomat" avaldas ar­tikli
Suvi Ahola sulest, mis puudutas
eesti luule antoloogiat soome kee­les.
Soome nimega luuleraamat „Uu-sien
sulkien kasvamineii — Kymme-nen
nykyvirolaistä runoilijaa" (Uute
sulgede kasvamine — kymmene
nüüdiseesti luuletajat) on toimetatud
Pirkko Huurto ning Paul-Erik Rum­mo
poolt, kirjastajaks Tammi.
Oma kriitikas soomlanna tõstis esi­le
Viiu Härma, Paul-Eerik Rummo,
Jaan Kaplinski ja eriti Juhan Viidin­gu
ning Andres Ehingu. Tsiteeriti aga
ka Rummo saatesõnu teosele, milles
autor peab eesti luule kullaajaks
1960-ndate aastate loomingut. Eesti
luule tuum olevat südametunnistus,
millele „ teksti ehitatakse harva ai­nult
esteetilistel põhjustel, vaid tahe­takse
ütelda niõnda ka argipäeva-tõelisusest.
Aastasaja algupoole luu­letajad
Ristikivi, Under ja Suits kirju­tasid
läbielatud' ajaloolistest pööre­test
ning muganemistest nendega ja
olid teistele eeskujudeks."
IBK3
Tony 0'Donahue, Osvald Timmas, Aldona 0'Donahue, Lia Holmberg (toimkonna juhataja) kunstinäituse
avamisel 0'Keefe'i teatrimajas. , Foto — Lembitu Ristsoo
Hans Männiku
¥aini
5000 käis foto-kunsti
näitusel
COVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) - Inglismaal eksisteerib
juba 1939. a. kirjastus BOREAS (Põhjatuul), mille praeguseks omani­kuks
ja direktoriks on Cardiffis elunev kirjanik Einar Saiiden.
Kirjastus kavatseb oma 50-tegevusjuubelit (1989) tähistada teosega
),Rindejooned". Selles teoses „käsitletakse meie saavutusi ja kesk­seid
probleeme maapaos ning väliseestluse arengujooni läbi aasta­kümnete.
Raamat on varustatud rohkete foto-ja dokumentaalmater­jaliga
ning selles tulevad ms. avaldamisele ka biograafilised andmed
kirjastuse auliikmetest".
42 KEELES
Kalendriaasta jooksul sai arhiiv
juurde hulga väärtuslikku kirjavara
ja muid arhivaale paljudelt ideelistelt
rahvuskaaslastelt nii Austraaliast
kui ka teistelt mandritelt ja Kodü-
Eestist. Paljud eesti kirjastused,
autorid ja väljaandjad eelmiste aasta­te
eeskujul saatsid arhiivile tasuta
pifin väljaandeid; imalehtii ajakirju ja
'raamätüidr ''''['^'y,
Trükiseid leidus arhiivis aasia' lõ­pul
42 keeles, nimelt peale eestikeel­sete
veel eestlaste kirjutatud või ees­tiainelisi
kirjutisi sisaldavaid trüki­seid
afrikaani, alamsaksa, araabia,
birma, esperanto, heebrea, hiina, his­paania,
hollandi, inglise, islandi,
itaalia, jaapani, korea, kreeka, kro­aadi,
ladina, leedu, liivi.lätii marathi,
norra, portugali, prantsuse, rootsi,
rumeenia, saksa, serbia, sloveeni,
soome, süüria,, taani, telugu, tšehhi,
türgi, ukraina, usbeki, vadja, poola,
ungari ja vene keeles.
Arhivaar Hugo Salasoo (dr.
pharm. Tartu 1932) tegutseb arhivaa­rina
auaihetiliselt alates 1953. aas­tast.
Arhiivi kirjavahetus ka sel aas­tal
oli rohke ja sellele kulus arhivaari
ajast suurem osa. Aasta jooksul saa­lis
arhivaar välja üle 500 kirja ja
saadetise,' saades sama aja jooksul
üle 700 kirja ja isaadetise, lisaks veel
üle 600 saadetise, mis tõid eesti- ja
muukeelse perioodika numbreid.
31. dets. 1983 oli suuremate trükis­te
ja eesti autorite teaduslike tööde
koguarv arhiivis 18892, neist eesti­keelseid
5248 (722 00,0 lehekülge),
muukeelseid 11444 (660 000 lk.). Aas­ta
jooksul saalii juurde neist 756,
millest 60 tuli osta, ülejäänu^ 696 '
saadi tasuta. Väljaspool Eestit aastail
1945-1983 ilmunud enam kui 2400
eestikeelsest raamatust oli aasta lõ­pul
arhiivis ligi 98%. .Enne 1944.a.
ilmunud eestikeelseid raamatuid o l i ,
1679, Reist möödunud sajandil ja va­rem
ihnunuid 101. \
TEADUSLIKUD TÖÖD
Eesti autorite teaduslikke töid oli
aasta lõpul kokku 8909 tööd 700-lt
eesti autorilt väljaspooiEestit. Viie­kümne
ja enam tööga olid esindatud
järgmised praegu tegutsevad autorid:
Johannes Piiper (Lääne-Saksamaa)
380 tööd, Arthur Võõbus. (USA) 244,
Felix Oinas (UÖA) 212, Jüri Kaude
(ÜSA) 194, Indrek Martinsön (Rootsi)
181, Rein Silberberg (USA) 173, Mart
Männik (USA) 162, ErnstÖpik (Põh-ja-
Iirimaa) 151, Vello Helk (Taani)
127, Matti Anniko (Rootsi) 116, Jaan
Pühvel (USÄ) 111, Heldur Meema
(Kanada) 102, Elmar Järvesoo (USA)
94. Rein Taagepeta (USA) 88, Ilse
Lehiste (USA)'87, Einar Hinnov
(USA) 86, Hans Kauri (Norra) 85,
Henn Kütt^ (USA) 79, Peep Algvere
(Rootsi) 75, Gustav Ränk (Rootsi) 75,
Arnold Kivimäe (Rootsi) 74, Lauri
Vaska (USA) 73, Alo Raun (USA) 72,
Teodor Künnapas (Rootsi) 70, Ilmar .
Arens (Rootsi) 65, Johannes Lepik-saar
(Rootsi) 61, Herbert Salu (Rootsi)
Veebruaris määrati arhivaarile
korporatsioon Sakala Toronto Koon­dise
ettepanekul kultuuriauhind
korp! Sakala vilistlase Samuel Kooki
mälestusfondist „31 aasta jooksul
tehtud ennastsalgava tasuta rahvus­liku
töö eest suurima väljaspool Ees­tit
asuva eesti arhiivi eeskujuliku!
valitsemisel ja eesti kultuuripärandi
kogumisel ja taJletamisel"* ,
Abijõuna töötas arhiivis leiduva
materjali bibliografeerimisel,pr. Eili
Annuk. Olles valmis saanud „Meie
Kodu" 1949-1982 aastakäikude bib­liografeerimisega,
lõpetas ta sel aas­tal
ka 1929-1940 ilmunud „Välis-Ees-ti
Almanaki" ja „Välis-Eesti" ajakir­ja
numbrite bibliografeerimise Aus­traalia
kohta avaldatud teadete osas
ja algas samas ulatuses ajakirja
„Meie Tee" numbrite bibliografee-riinist
alates 1931.a.
Peeter Treffner toimetas arhiivi
kogude filmimist ja huvitaVamaist
arhivaalidest slaidide tegemist. Ka­lendriaasta
lõpuks oli tehtud mitu 4-
minutilist filmi ja üle 300 värvilise
slaidi.
Arhiiv palub rahvuskaaslasi saata
oma väljaspool Eestit ilmunud töid ja
väljaandeid, samuti fotosid, mäles­tuskirjutisi,
kirjavahetust ja muid
materjale. Eriti soovib arhiiv saada
enne 1944.a. ilmunud eestikeelseid
raamatuid, ajalehtede ja ajakirjade
numbreid ja j^vanu dokumente. Iga
üksik ajalehe või ajakirja number
ajast enne 1944. a., iga tühisena naiv
vana ärikalender võibrošüür on arhii­vis
teretulnud. Ei maksa pead murda
selle üle, kas trükis on väärtuslik.või
mitte. Jäetagu see arhivaari mureks.
Alates 1945. aastast väljaspool
Eestit ilmunud eestikeelsete ajaleh-
. K A S S E T I D :
„EESTI RAHVAMUUSIKAT"
2 külge — Hind $11.00
VOLLI GUSTAVSONI ORKESTER
TERVITAB ESTO'84
Hind $11.00
"KAJA — TULE TANTSI"
Hind $10,00
„EMMANUELI KOOR"
Hind $8.00
Hindadele lisandub postiteel telli
des saatekulu 85 0 ja Ont. müügi
maks 7%.
MÜÜGIL
o.MEIE ELU" talitusest
958 Broadview Ave.
Toronto, On t M4K 2R6
tede ja ajakirjade numbrid on arhiivis
enamikus olemas ja nende kohta on
soovitav ennesaatmist arhiivist küsi­da,
kas nteid vajatakse.
Vana eesti kombe kohaselt võima­likult
igale kirjale, saadetisele ja järe­lepärimisele
vastatakse.
HUGO SALASOO
ARHIVAAR
Nii kirjutab eelteatena äsjailmu­nud
„Meie Eesti" (ilmub Gardiffis
paarkorda aastas). Kirjastuse seniste
auliikmete hulka kuuluvad ajakirja­nik
Arnold Kokk Geislingenis ja Otto
Mamberg Rootsis.
Boreas Publishing Gompany regis­treeriti
aktsiaseltsina Suurbritannias
2. septembril 1939, seega päev pärast
Teise maailmasõja algust. Kirjastuse
tegevdirektoriks 'kutsuti Londonis
elunenud, reeder Evald Jakobson,
peadirektoriks sai Tartus paiknenud
Eesti suurima kirjastuse ..Loodus"
juhataja Hans Männik,: kes langes
Aüüdituse ohvriks 1941. Pärast kap­ten
Evald Jakobsoni surma Londonis
30. mail 1973,asus 7. veebruaril 1975
kirjastuse tegevust jätkama Einar
Sanden, tehes seda Boreas Publis­hing
House'i nime all. Alates aastast
1978 on suudetud kirjastada 1-3 eesti
või ingliskeelset raamatut aastas. '
„SÜDA JA KIVID" LÖÖVAD
LAINEID
. BOREAS sai eraviisiliselt Tartus
Läände toimetatud kirja (nagu teatab
nMeie Eesti"nr. 2 k.a.), mis kannab
. daatumit 24. aprill 1983 ja on kirju­tatud
ühe keskmise vanusegruppi
kuuluva eesti akadeemiku poolt, kel­lel
on lähedasi sidemeid ka partei
Keskkomitee jt. „juhtivate seltsi­meestega"
kodumaal. Kirjas on ms.
öeldud: Einar Sandeni nimi pole meil
enam ammugi tundmatu. Teda on
sõimatud aeg-ajalt Tallinna raadios,
ajalehes „Kodumaa" ja küllap mujal­g
i . . ;
Aga nüüd romaani „Süda ja kivid"
juurde. Ka seda raamatut on Tallin­nas
ringlemas ja, nagu mulle näib,
üpris mitmeski eksemplaris. Mina
sain raamatu laenata üheks ööks-
Päevaks, ja sedagi n^itte just tühiste
„ vastuteenete" eest. Lugesin siis sel­le
öö jooksul läbi n.ö ühe sõõmuga.
Mitmeid peatükke isegi teist-kol-mandat
korda. Noh, on ikka meie
nomenklatuurale kõvasti, aga täiesti
asjaliku löövuse ja hämmastava eru­ditsiooniga
sarvede vahele an-'
Rahvas kuulab seda lugu pühapäi-'
viti raadiost muidugi üleskruvitud
huvi ja kahjurõõmuga! Olgu need
mehed Münchenis tänatud kogu
meie vangistatud rahva nimel! Õige
ja mehine samm see teos oma prog­rammi
võtta! Eriti suuremate linnade
piirides on segajatele pandud viima­sed
vindid peale, etjõuramlne teeks
kuulamise võimatuks. On neidki,kes
sõidavad pühapäevaks maale, kus
Vabadusraadio kuuldavus on kohati
märksa parem." Ja anonüümse kirja
autor kodumaalt jätkab:
„Kas julgeoleku ülema kindralma­jor
August Porgi erru saatmine kaks
nädalat enne oma 65-sünnipäeya on
kuidagi seotud Sandeni raamatuga,
ei oska oletada. Arvestades meie rii­gijuhtide
läbilõikevanadušt, on ju
Pork peaaegu alles poisike. Miks siis
teda vanaduse ettekäändel erru saa­deti,
samal ^jal kui Kremlis ei tule
kellelegi pähe enne surma oma võt­mepositsiooni
loovutada?
Mõtlemapanev on Keskkomitee
mõjuvõimsa kultuuriosakonna juha­taja
Olaf-Knut Uti (sünd. 1929) pje-destäalih
„maha võtmine"./Kuna
Sanden oma raamatus Utile ulatus­likku
tähelepanu avaldanud, teda
mitmete romaanitegelastega sidu­nud,
siis tekkis sellest kõrgemal pool
nii mõnigi pingeline „mõttevahe-tus",
millest vähemalt üks lõppes
teadaolevah ägeda krahhiga. Utt oli
tõusev täht siinses hierarhias, küüni-liseh
külm ja hingetu karjerist. Ja
nüüd äkki,-asendati kuukirja „Eešti
Kommunist" peatoimetaja Kalev
Tammistuga (sünd. 1927), kes on se­nini
olnud võrdlemisi tundmatu kuju.
Kirjas on veel juttu Ivan Käbini
karjääri lõplikust kustumisest. Tema
järglaseks "Ülemnõukogu Presiidiu­mi
esimebe kohale määrati Arnold
Rüütel (sünd. 1928). Käbina errusaat­misel
ei peetud vajalikuks isegi mõnd
medalit rinda haakida! Nii näeme, et
pagulaskirjaniku romaan lõi kodu­maal
parteituusade ridades laineid.
„Eesti Fotokunst '84" näitusest
võtsid osa 23 fol^ogralafi, kellelt oli
147 tööd välja pandud. See oli esimi-ne
fotonäitus Eaton Gallery's ja sai
suure huvi osaliseks niihästi eesti
kui ka kanada publikult. Galerii ar­vestuse
järgi käis umbes 5,000 ini­mest
näitust vaatamas ESTO näda­lal.
See on kõige rohkem,mis on
kunagi käidud Eaton Gallery's ühe
nädala jooksul. Publiku reaksiooi:^|oli
väga rahuldav ja mitmed fotod leid­sid
endale uued kodud.
Näitusest osavõtjad olid: Naima
Aer, Elvi Aer, Wiliowdalei Ont.;
Emil Eerme, Don Mills, Ont.; George
Hütt, Rowley, Mass.; Lya Kauk, Ca-
Hfornia; Kersti Krug, Ottawa, Ont.;
Hardy Krug-Bunn, Toronto, Ont.;
Toby Leis, Toronto, Ont.; Vello
Muikma, AgincouH, Ont.; Lembit
Palm-Leis, California; Aita Pats,
Stokholm; Silvia Peek, Jõekääru,
Udora, Ont.; Lembi Pihel-Buchanan,
Elliot Lake, Ont.; Jüri Punno, Wil-lowdale,
Ont.; Kadri Roman, Toron­to,
Ont.; Karin Saarsen, Stokholm;
Vello Sermat, Toronto, Ont.; Lembit
Soots, Toronto, Ont.; Andres Tamm,
Hamilton, Ont.; Ruhu Tippo, Stok­holm;
Alix Toiger, Toronto, Ont.;
Mihkel Vasila, To^nto, Ont.; And­res
Võsu, Toronto, Ont.; ja Hans
Westerblom, Willowdale, Ont.
„Suur tänu kõigile fotograafidele,
kes võtsid osa näitusest. Kõik olid
huvitavad, kõrge tasemega f(j)tod ja
seega suureks auks ESTO'Ie ja eesti
rahvale. Palju tänu Eaton Gallery
teenistujate, kes fegelesid kannatli­kult
ja professionaalselt väga suure
publikuga, isegi nendega,kes ei rää­kinud
inglise keelt. Suur tänu Laas
Leivafile, kes avas näituse. Aari
Muikma'le, kes aitas kaasa kohvi­lauas,
minu õele, E]vi'le, kes aitas
mitmes asjus, fotograafidele, kes fil-misid
ja pildistasid avamisel, ja kõigi-le.
kes võtsid osa.avamisest või käisid
hiljem vaatamas EESTI FOTO­KUNST
'84 näitust." '
NAIMA AER
IX AABSI konvetentsist osavõtjaid Montrealis. Esireas, vasakult:
Lehiste, V.Salo, E. Sewchuck, A. Jüriado. Tsigsffeas: R.
. SOOME KANNELDAJAD
KONTSERTREISIL
Soome kandleorkester „Käen-piiat"
lõpetas kontsertreisi Kanadas
10. augustil. Reis toimus Soome-Ka-nada
kultuurivahenduse raames. Or­kester
on tegutsenud juba neli aas­tat.
Mängijateks on noored tütarlap­sed,
kes õpivad Espoo Muusikainsti­tuudis
või Karjala-talo kandleköolis.
Orkestrijuhiks on Annikki Smolan-der-
Häuvonen, reisijuhiks Kalevi
Hauvonen. Orkestris tarvitatavad
I. Ivask, A. Ivask, M. Valgemäe, I. kandled on kallihinnalised „kont- KuraatorNaima Aer jaFotokuHns-
Rebane, I. Mikiver, E. lärvesoo, W. sertkandled", kuid ei puudu ka viie- ti Näituse avaja Laas Leivat.
Foto - Meeme Sultson keeleline .,ürgkannel". Q_H. Foto - Kaljo Lehela