Meie Elu = Our life, March 5, 1981

              . . . » •
, Ä E f o | « 9 (1620) 1981
III ••••IMIIIIIIIINII «M ' .
01 DO
Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto­nian
Hoiise, 958 Broädview Ave.,
oimetajad: H. Rebane ja
Yorgis B. Parming, 473
USA. Tei;(20J) 262-0773:
,„MEIE ELU" väljaandjaks on' Eesti Kirjastus
Ašut. Ä, Weileri ai
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas,
Ave., Toronto, Ont.
Tellimiste jä kuulutuste vastuvõtmine
-5 p.I., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õrLaup. kl. 9 pj.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas—1 a. $30.00, 6 k.
116.00, 3 k . J l 1.00; üSA-ss^^^^ k.
HÜSTEERIA
1.50; Ülem^remaadesse • 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas -1 a. $14.50, 6 k, $7.25. Kiri-ja
lenntipostilisa USA-sse; 1 a. $16.50, 6 k. $8.25;
postilisa iilemeremaadesse: l a . $32.75, 6 k.
Üksiknumbeir —.55«^. , •
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel
tis $3.75, kuulutuste küljel | 3 M ;
iillillllilliiilillllillllillfiiltlltililllltlllli^^^^
f
J •
¥ähem üllatav on president Reaga-illil
eelarvelised ja välispoMtilised al­gatused,
kui see kiinis, millega vm
administratsioon on suutnud sm^
iieda mitte ainult üldpildi^, vaid Ica
probleemide detailidesse. Fresident
|a tema kabinet näikse tundvat USA
iiiajandusliku ning poliitilise laostu­mise
üksikasju ja asunud laostumise
)õhjuseid kõrvaldama.
Vähem kui kuu aja jooksul Valges
Majas on Reagan ameerika rahvale
'esitanud oma korrektuiuride eelarve,
mis on tohutu töö. Kärplmisi limmy
Carteri eelarve Järgi üldjooneliselt
ühtne teha. Kuid detail tull näidata
ja detailidega tuli kursis olla. Reagan
ja nõuandjad olidi teadlikud, et eriti
sotsiaalheakorra alal on' rohkeid
kuritarvidusi. Töötute toetamine, üli­õpilaste
soodustamine, näljaste toit­mine
Jcooliõpilaste toitmine, import-eksport,
põllumajanduse ja farmeri­te
töetamhie jne. on kõik õilsad Ja
tarvilikud eesmärgid, ^uid just neil
aladel riigisummade ulatuslik lekki­mine
ülejäänd elanikkonna arvel oli
ulatuslik ja lekkekohad tuli sulgedat.
Mii kärpiski Reagan
hekorras kõiki kuluposte
nani. Kas avalikkus on lihtsalt Jah­munud
või taipasid kõik> et USA olfi
kuristiku äärele jõudnud ja midagi
tuli teha. Reaktsioon oli heatahtlik
ja nii nimetataksegi Reagani starti
„uueks alguseks". See tähendab se­da,
et USA-1 ttileb uuesti sealt peate
hakata, kus tema riigivanker hakkas
teelt kõrvale libisema. Nagu R e a^
ise ütleb, ta ei taha seda uut algust
ühelegi kergeks teha. Kuid ta tahab
selle ainult paremaks teha.
TaJahab tulumaksu laekumisi kärr
pida 10 protsenti aastas ja arvab:
rohkem raha majanduses võimaldab
uusi investeerimisi, loob töökohti
ja vähendab, bflatslooni. Skeptikud
kardavad, et riik jookseb vaid suure­masse
elukallidusse. Kuid Reagan e8
pea- õigeks, kui- perenaine! Ipeb poo­di
kotitäie rahaga ja tuleb tagsisi
200 Hispaania pa-püstolkuulipildujätega
juhatusel vallutai^id
la parlamendi Ja võtsid pantvangiks rahvasaadikud koos
peaministfi ja yäiltsusega. Ometi ebaõnnestus riigipööre, sest ku-silngas
luan Carlos andis sõjaväele käsu ülestõus maha suruda.
See toimuski ligi 24 tundi kestnud läblrääki^^^ kui
mässajad alistusid. Kõik tolmus naguhästilavastatuä filmis..
Hisipaatiia päheanpoolse kallakuga se all oleva Inglismaaga. Ka Kana-padamendi
vallutamine?, kus.kõmmu- dast läks punaste poolele sõdima
nistidei ja sotsialistidel on suur niõ- 1238 vabataihtlikku, ikblk^^^
juvõim, toimus dramaatiliselt. Kõi- $110 pilet Hispaaniasse. Pooled neist
gepealt tormas parlamendi istungi- said surma ja ülejäänud pääsesid kö-saali
koUtn. A. T. de püstol ju tagasi.
Me£ andis käsu 35We parlamendi" 1938/39 organiseeriti pahempoolše-iiikmele
pikali heita. Kui peaminist- te elementide poolt ka Eestist vaba-ri
asetäitja Adolfo Suairez ja tema jä- tahtlikke kindral Franco vastu sõdi-reltulija
L. C. Sotelo keeldusid, siis ma. Enamik neist aga ei jõudnud la-tormasid
istungisaali relvastatud hingusse, vaid viibisid Prantsusmaal
rahvuskaaslased ja avasid püstolkuu- väljadpelaagris, kui sõda juba oli lõp-lipildujatest
tule laikke. Parlamendi- penud. Hispaania sõjast riaashud pa-liiikmed
heitsid pikali istungisaali hempoolsed elemendid moodustasid
põrandale, alludes rahvuskaardile, kaadrid Moskva poolt 1940 Eesti rii-
Ligi 24 tundi kestsid läbirääkimised, givõimude hävitamiseiks moodusta-oli
see vastu
Vaatamata sellele, et kogu tud Rahva Omakaitses ja hiljem mii­litsas
ja NKVD juhtkonnas. Eesti va-
141,5
jale 1984
Järk-Järgullsed
ma vahtsus ja parlament oh vangis- toetas Hispaania sõtta punaste
tatud ebaõnnestus ulevotimne, sest p^i^ig^^^ sellega taheti
•kunmpsJuan Carlos ^g^^^,^ et Eestis vatil-sojayae
kõrgemaks juhte a ta an- demokraatia. Kuid üks osa Eeš-dis
käsu pariament ja valitsusliik- ti Kaitseliidu vananenud relvi, eriti
med vabastada. Selleks puras soja- ^uuRkaMlbrilfai püstoleid korjati
vagi pariamendjhoone u^^^^^ ära ja müüdi Francole ning nende
sei'katkestas hikluse ja paasuparla- asemde osteti paremaid relvi,- mis
aga enam soja olukorra tõttu ei
jõudnud kohale.
iile oli antud Ja nüüd soovib Brezh-nev
Reaganiga kokkusaanüst. El Sal­vadori
võitlused on tõstetud õigesse,
Ida ja Lääne konfrontatsiooni pers­pektiivi,
luba on dokumenteeritud
relvade vedu Salvadori radikaalidele
a.
mendihoone juurde.
Läbirääkimisi vahendas kindral Ä.
Ärmada, kes pakkus parlamendi val­lutajale
koLltn. Ä. T. de Molinas'eie
lennukit, et ta võiks minna maapak- Eestlane, kes elab Hispaanias, kir-ku.
Kuid too keeldus sellest ja valis jutas, et rahva keskel on suur rahul-,
pikfi vangistuse, mis teda kindlasti olematus' praeguse korra vastu,
ootab. Ta sai juba möödunud aastal Kommunistide ja teiste pahempool-karistada
7^me kuulise vangistusega sete võim on suur ja Madriidis toi-valitsuse
pantvangiks võtmise katse mus atentaate sõjameeste ja parem-parast.
See hästilavastatud filmi meenutav
ettevõte näitab, et diktaator Francis-poolsete
poliitikute vastu. Diktaator
Franco ei sekkunud Teise maailma­sõtta,
kuigi Hispaania nn. Sinine di­viis,
vabatahtlikke võitles idarindel'
ja aitas hoida punaarmeed ka Eestist
toimetanud need dokumendid Ja Sn-fomiatsioonid
Bonni, Londoni ja Pa­riisi.
Samuti on infomfieritud teiste
sõbralike maade saadikud. USA tun­neb
huvi, IJHA informeerib Ja loode­tavasti
ka tegutseb, kui tarvis on. Mii
paistabki Washlgtonls, et uus sidmi-on
tihedas; tegevuses Ja
küsimuste ees
onla silmi sulgeda. See on iseenesest
midagi ja rohkem, kui tolmiBš eelmi­se
presidendi aegu. Võib olla hakkab
ka amerika inimene taipama, kus ta
neis küsimustes peab sei^na, mis te­malt
oodatakse Ja kuidas eesmärgile
jõuda.
Oleks liigne optimismi et ka presi-dent
Reaganil kõik libedalt Ja SUJM»
vait läheb. Nagu ükski operatsioon
ei ole kerge, nii ei. saa ka Reagani
operatsioonel USA-ga olema • kerg®o
co Franco vaim ei^ote hisp^^
hingest veel kadunud, teatavastrto Vasakpoolsed on Hispaanias ka
sid kohndcumneiidate aasta^^ j^^sti organiseeritud ja relvastatud
Hispaam ägedad sisevoitlused, kus ning kardetakse, et liad võivad oma-uhelp<
K)l asusid to^ pahempoolse riigi-j^
mpdsed sodundja^ teisel pool pöörde, kuna nad on sisseimbunud
Mc^vast relvastatud m^p^ armeesse. See riigipöörde
kud mässulised. Kahjuks toetas neid .j^^^^^ ^ omapäraseks nähtu-
Moskvast relvastatud ^mmunistlik- ^^^^ jjjgp^^j^ ^ j ^ ^^
ke mässulisi ka peaaegu kogu vaba
maailm eesotsas sotsialistide valitsu-aasta
aja vaevles Ameerika
Ühendriikide valitsus Ja rahvas sü­damevalus
Iraanis kinni võetud
Ühendriikide diplomaatilise esinduse
liikmete pärast. Me ei käsita küsi­must,
kuidas niisugune sündmus üld­se
aset võis leida, küllap seda küh­must
selgitatakse edaspidi põhjali-
Itumalt. tõsiasi on, et iraanlaste Jõu­dude
poält vallutati ühendriSkida
suveräniteedi alla kuuluv maa-ala Te­heranis
Ja rikuti uskumatul kombel
kõiki rahvusvahelise läbikäimise
norme. Ja ühendriigid pidid seda
mõrudalt alla neelama päevast-päe-va
kuni teise aastasse, mil väljapres­sijate
nõudmisi rahuldades õnnestus
vangistatud ameerika kodanikud va­baks
saada-ja koju tuua.
Siindmus Teheranis paikkus eriti
ameerika teadete-teenistusele suure­pärast
kõmu võimalust ja seda haka-ü
ameeriklastele tugevasti ülesse
kütma. Mida enam ameeriklased är­ritusid,
seda enam hõõrusid ifaanla-,
sed oma käsi mõnutundes. Alles hil­jem
muudeti poliitikat ja püüti sünd­musi'
nn. pantvangide ümber viia ma­dalamatele
toonidele. Kui Iraani
omad seesmised sündmused ja muud
poliitilised olukorrad hakkasid Iraa­ni
mõõdukamaid ringkondi problee­mi
lahendamise poole suruma, siis
ikkagi kestis kassi-hiire rnäng Ühend­riikide
pantvangide ümber kuni vii­mase
minutini.
See kõik koos ajakirjanduse sen-satsioonijänuga
oli ameeriklaste eru­tuse
ülesse kihutanud. Pantvangide
perekonnaliikmeid lükati ikka eiiam
rambivalguse, suruti nende tunnetele
ning loodi pantvangide ümber kan­natuste
oreooli viimase kraadini.
Asutati ühinguid ja leiutati kollaste
paelte manifestatsioon, Ameerika v
lapselikke südameid ja Entusiasmi
haaras see kõige tundelisemaist kül­jest
-—Ameerika ühendriikide ja te­ma
rahvusliku au lõkkele puhumi­sega.
Ja nõnda hakkas lausa üldine hüs­teeria
kollaste lintidega seotud rah­vustunde
ümber. Järgides oma sise­misele
dünaamikale sai lihtsast rah­vustundest
rahvusliku au küsimus.
Ja edasi rahvusliku uhkuse ning kan­natatud
alanduse kompleksist rah­vusliku
vägevuse ning rahvusliku üh­tehoiu
tundevool. Seda kurioosumi­na
ajal, mi'1 rahva noorus lubas ha­kata
mässama, kuj neid peaks selle­sama
rahvusliku vägevuse kaitseks
mobiliseeritama või isegi registree­ritama!
Nõnda arenesid sündmused, mis
domineerisid ' Ameerika kaugvaate
seadeldiste pildikülgi päevade viisi
hommikust õhtuni. Ja ainult öeldu
taustal võib mõista seda ennenäge­matut,
entusiasmi ning pidutsemist
vabastatute kojujõudmisel. Kõrval­vaatajale
jääb küll päris arusaama­tuks,
mille üle õieti pidutseti, hõisa-ti
ja lehvitatr lippe. Jääb arusaama­tuks,
kuidas vabanenuid veeti lennu­kite
ja bussidega' mööda maailma
edasi-tagasi just kui veiseid väljanäi-tustele.
Määratud rahvahulgad jook­sid
kokku, vaatama, kuigi polnud
vaadata muud kui rida autobusse.
Äga vähe sellest, riigipresindent ja
kõrged ametikandjad, välisriikide
esindajad, sõjaväeorkestrid toodi
vaatania4uu'lama seda, mis õieti ol­nuks
enam Ameerika häbi kui au
poolel. Sest vange ei vabastanud mit­te
kõik need kõrged härrad, ilusates
mundrites, sõjamehed ega president
ega valitsus, vaid ikkagi noodsamad
terroristid, kes olid vangistajad!
Kui vaatame, kes olid need nn.
pantvangid ja mida nad tegid kõige
selle segaduse tekitamiseks, siis leia­me
eest üsna tavalised riigiametni­kud,
kes olid asunud karjääri tege­ma
. diplomaatilisel alai Nad ei läi­nud
mitte Iraani Ameerika eest võit­lema
või tema rahvast millestki
päästma, vaid selleks et töötada mõ­nusalt
ühe välisesinduse pehmetel
radadel. Kui selle esindusega läks
viltu, siis ei saanudki nad muud te­ha,
kui kinnivõetult vireleda toorete
jõuklaste armust viimaste poolt üle
võetud Ameerika saatkonnahoones.
Kõrvaltvaatajale jääb arusaama­tuks,
milles seisab see heroism, mida
nendele hüüd on omistatud. Kangela­ne
meie arvates on rohkem see, kes
oma erakordsete võimetega vpi oma
elu ohustades teostab mingi positiiv­se
saavutuse, nagu näiteks maailma­ruumi
lendurid või pantvangide päas-teaktsiooni
katse teostajad. Muidugi
"kannatasid pantvangid osalt võib-olla
üsna raskesti, selles pole mingit
kahtlust. Ka ei ole tarvis eitada, et
see sündis oma maa ja rahva nimel.
Oleme rõõmsad ja õnnelikud, et nad
siiski säid vabaks ja jõudsid koju.
Oleme õnnelikud, et ameerika rahvas
vabanes ühest raskest murekoor-mast,
kuid jätkem heroismid ning
kangelaslood sinna, kus neid esineb
enam põhjendatult! Tere tulemast!
Kes vahetas
MAHKlOPE NAHKMANTLIS^
rileteholuruumis Vabariigi aastapäe°
va aktusel Convocatlon Hallis, palim
llmtlngbnata helistada tel. 225-5712.
Peeter Kivioja
O i »e
lõuUs Umm mel® Jdrjanduse;.
müügilaudadele Kanadas uudne väl­jaanne
— lihtsas kuues „VaiTaku lu-tuleht",
sisaldades Jaanus Tiht'1 lü-on
LUGEJA KIRJUTAB
p,Mek Elu" atJöldöb meelsosti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju
ning
lÄALID M Ü Ü G I L suures'valite.
ette 225-5595. ;
Princess Ave.. Willovydale
^sinei Eesti
Vastuseks härra Paul Rohunurme
kirjale, „Meie Elu" nr. 6, 1981.
Härra Rohunurm esitab küsimuse:
kes on kirikuvapem? ja vastab sel­lele
ise, et seljist sõna ega mõistet
eesti keeles ei esine. Ta põhjendab
oma vastust sellega] et sõna kiriku-vanem
ei esine eesti keele õigekeel­suse
sõnaraamatus.
Õigekeelsuse sõnaraamat ei ole
mõeldud, sõnavara allikana, vaid on
abiks keele õigeks kasutamiseks sõ­nas
ja kirjas. Sellest on välja jäetud
suurem osa liitsõnu, kuna sellised
sõnad käänduvad või pöörduvad
vastavalt lõpulHteie. Selle tõttu ei
ole näiteks Elmar Muugi ..Väikeses
õigekeelsus-sõnaraamatus" ka sõnu:
riigivanem, maavanem/ yällavanem
või lapsevanem, küll aga fek, vanem
jne.'' •
Sellevastu Silveti inglise-eesti sõ­naraamatus
011 sõna „eMe3r" ühe vas­tena,
antud kirikpani^..
Sõna kiriku vanem esineb ka Eesti
Vabariigi seadusandluses. Riigi Tea-
«tajas nr. 107 7- 1934 on ära toodud
.Kirikute ja usuühingute seadus".
Selles on fikseeritud ka ..Eesti Apost-liku-
öigeusu Kiriku Põhimäärus".
Selgelt on selles määritletüd kiriku-vanemate
austatud staatus, nende
valmise kord ja ülesanded. Oma sõ­nade
kinnituseks toon alljärgnevaga
mõned paragrahvid:
Nr, 100. Koguduse täiskogu võimu-piiri
kuulub.. .nõukogu liikmete,
kirikuvanema ja revisjohi komisjoni
liikmete valhnine- *
Nr. 124. Koguduse juhatus koosneb
esimehest, abiesimehest, kirikuvane-mast
ja tema abist ja sekretärist.
Nr. 126. Kirikuvanema kohuseks
on koguduse laekahoidmine jä juha­tuse
' poolt tema peale pandud ma­janduslike
ülesannete täitmine ning
kirikuteenijate (vaimulike) abistami­ne
Jumalateenistuse ajal.
Loodan, härra Rohunurm, et Teil
ei ole midagi isiklikku ega sihüikku
kirikuvanema auväärse ^imeti vaMu.
• LEPIK-Kanada
ja U.S.A.
Eesti ortcd!oiks
Väljaande eessõnas märgib kirjas­tus
Varraku omanik Heino Riga. et
kirjastusel on kavas anda välja 4
,Jutulehe" numbrit aastas (ä 96 lk.
formaadis 20.5x26,5 om), kui suude­takse
leida üksiknumbri 5-dollari'Iise
hinna juures 200 tellijat — pakkumi­ne,
mis igal juhul nõuab yäljaandjalt
•kindlat juurdemaiksu. Kirjastaja li­sab
ühtlasi, et „Jutuleht ei taha ta­ga
ajada äärmuslikku kõrget kvali­teeti
keeles ega meeles, vaid anda
võimalusi teoste avaldamiseks või­malikult
laiernale eestlaste ringile".
Selle kaheosalise väite esimene
poöl tõestub avavaljaandes. Kas ano­nüümselt
või Parnassile tuleva kirja­mehena
esinev Jaanus Tiht ei ole
keele alal võhik, kuid ei libastu ka
viimaste uuenduste libedale jääle.
Kuna ta kirjutab kriminaalse tausta­ga
seiklüszhahrilist otse meie argi-päeva
ulatuvat lugu ühe eesti pere­konna
draamast Ghicagos, siis ei ole
põhjust otsida sellest kompositsioo-nilisi
ja stülilisi kõrgpun-kte ega kir­jutada
vastavate nõudlustega retsen­siooni.
Püsab sellest, kui rõhutada
lühiromaani tänapäevsuse alastiole-ku
kõrval (venelaste rahajabt pagu.
laskonnas, nende spioonimisaparaat
organiseeritud petteoperatsioonid
diplomaatilise puutumatuse varjus
inimestega sahkerdamine rahvusva­helises
ulatuses. Afganistan ja seal­sed
partisanid, ÜSA salaluure tege­vus
jne.) jutustuse voolavust ja int­riigi
sujuvust kujul, mis ei väsita ja
lihtsat lugejat. Ka trükipilt ei väsita
isegi vanemat lugejat. Mis või kui
kaugel on Joonas Tibt jutustava au-torina
praegu, see küsimus langeb
kaugele tahaplaanile temal ihnselt
tagavaras olevate eelduste kõrval lu-levikuks.
Üks pääsuke ei too kevadet
ja — tee kunstiküpse kirjanikuni on
pikk ja okkaline. Selle ületamisel on
suure tähtsusega sihiteadlik püsivus,
kõikumatu tähe ja pidev praktika.
Hoopis suuremat ^ tähtsust omab
kirjastaja väite teine pool. Sest ees­tikeelne
kirjasõna on 'katastroofilises
olukorras. Noori, kes valdavad oma
emakeelt ka kirjas, leidub veel kül­lalt
ja uut tõusu on margata. Kuid
emakeelse loominguga ei ole suurt
mõtet 'kellelgi katsetada, kui juba et­te
on teada, et puuduvad igasugused
avaldamise võimalused, ka ilma ho­norarita.
Olgu küsimuses lühemad
või pikemad tööd.
Algupärase joonealuse ja lühiju-tustuse
kadumine ajalehtedest oli
suure hulga eestlaste ilukirjanduse
lugemisest võõrutamise algus. Tule­museks
oli nii kirjastusliku tegevu­se
ja loominguliste harrastuste lan­gus
ühes tiraazhide vähenemisega ja
hindade tõusuga, kuni praegu ilmu-yaist
taamätüist mõned ön hinnalt
juba kättesaadamatud.
Üks on uuslooming, mille uuesti­sündi
ja nooremate loojatepõlve pea-lekasvamist
peaksime koheselt ja
kõikide abinõudega aitama ja soo­dustama,
eriti nüüd. millal ,Jutule­he"
näol on tehtud uus ja küllap vist
viimne katse siin olulkorda päästa.
Mõtelgu sellele ka iga-aastased kui:
tuuriiliste ja teiste toetuste jagajad.
Teisena liitub siia ülimalt väärtus­liku
materjali kogumise ja -uustrük-kimise
pakiline ülesanne säilitamir
seks kindlamal kujul, mis on ilmu­nud
aastakümnete jooiksul meie aja­lehtedes
ja mis sinna jäädes suures
osas on määratud-hävimisele. Kind­lasti
ei ole säilitatud ka ori^naalkä-sikirju
ning enamik autoreist on sur­nud.
Allakirjutaja tahab iiskuda, et Hei­no
Rigal on seisnud ka see mure „Ju-tulehte"
asutades südamel, ja tahab
loota, et neid fakte vaagitakse õige-
• aegselt jä täie .tõsidusega, ei'loodeta
nimetas CD
STOKHOLM (EPL) - Veksa,
Moskva suhtlemisühingu eesti osa­kond,
on viimasel ajal' nähtavaäti
hakanud tegutsema senisest aktiiv­semalt
ja agressiivsemalt. Aastavahe­tusel
on kolm Nyman.& Schultzi va­hendusel
kodumaal käinud turismi­gruppi
(igas u^ 30 inimest) kutsutud
Veksa ruumidesse, võetud seal hästi
vastu ja neile on näidatud Tallinna,
linna.
Vastuvõtul on Veksa esimees Ülo
Koit pidanud kõne, milles ta on muu­seas
hoiatanud Rootsi eestlasi kahe
nooremapõlve ajakirjanduslikult te­gutseva
eestlase eest. Nad rikkuvat
oma kirjutustega ja „intriigidega"
kodumaa eestlaste ja pagulaste va­hekordi.
Neist pidavat iga õige eest­lane
„kaugdt ringi käima".
Peale seile on sama Ülo Koit öel­nud
seoses 40 noorema põlve kultuu­ritegelase
avaliku kirjaga, milles pro­testeeriti
venestamise vastu:. „Neli-kümmend
hullu kaitsevad hviligaa-
•ne.", .
Sellega on Veks^a esimees paljasta­nud
,;kultuurifjuhete" maski tagant
oma tõelise, partei- ja KGB-truu näo.
Neljakümne avalikule kirjale allakir­jutaja
hulka kuuluvad noorema ge­neratsiooni
silmapaistvad kultuuri­loojad
mitmel alal. Nende vägagi ta­gasihoidlik
kiri juhtis tähelepanu ve­nes
tamisnähtus tele Eestis ja kaitses
demonstreerivaid koolinoori, kes Ülo
Koidu (ja okupatsioonivõimude) kee­les
on „huligaanid".
ainult ühe mehe kõhnale ku'krule ega
lasta sündida ,,Tutulehega" sama,
mis juhtus orhalaadse ja palju väär­tuslikku
sisaldanud „Varrakuga".
; JOHANNES. KAUP: :
JOOGIVETT
JANUNEVATELE
RAHVASTELE
Liitunud Rahvaste Organisatsioon
(LRQ), mis asutati rahvuvaheliste ja
humanitaarsete probleemide lähen­damiseks,
seisab tohutute problee­mide
ees. Rahvaarv maailmas aina
suureneb, kuid. toitainete, produkt­sioon
ei pea sellega sammu. Kaks
kolmandikku: maailma rahvastest
nälgib või on halvasti toidetud. Neid
hurnanitaarseid, rahvusvahelisi prob­leeme
LRO püüab lahendada osade
kaupa n. hoogtöö korras. Käesolev
aastakümme on kuulutatud joogivee
Jkindlustamiseks janunevatele rah­avastele.
Arvestatakse, et 2,000 miljonit ini-
! mest ei oma puhast joogivett. LRO
püüab seda nendele võimaldada puh-tavee
reservide ja kaevude ehitami­se'abil.
Selleks kuluks palju vähem
raha kui, kulutatakse relvastumise
peale maailma riikide poolt aastas,
tähendas LRO Toronto ühingu pea­sekretär
Carl Steieren etnilistele aja­kirjanikele
korraldatud konverent-
Joogivee muretsemiseks januneva­tele
rahvastele on organiseeritud eri­line
juhtiv komitee, kuhu on kutsu­tud
kaasaaitajaiks mitmete rahvus­vaheliste
organsatsioonide esindajad.
Etnilise pressi informeerimiseks ees­seisvast
LRO üritusest oli mõeldud
eesmärgil, et etniliste rahvusgruppi­de
liikmed, kellel on olnud kokku­puuteid
arenemiselölevate rahvaste­ga,
informeeriks vastavaid LRO or-
I ganisatsioone. Vahel nende abistus
läheb teadmatuse ja olukorra mitte­tundmise
tõttu valesse kohta. Nii on
saadetud kord Amazonase indiaan­lastele
Brasiilias 300 elektri õmblus­masinat
ja 600 tonni jahu kottides,
õmblusmasinad muutusid varsti va­narauaks
ja jahukotid mädanesid en­ne
kui neid suudeti õieti jaotada.
Eestlaste poolt olid kohal Henny
Aruja ja August Nõmmik. Nad infor­meerisid
koosolekut dissidentide ta­gakiusamisest
N. Liidus, ja andsid
üle LRO Toronto ühingu esimehele
hulk materjali Eestis vangistatud va­badusvõitlejate
halva olukorra ja
nendele määratud raskete karistuste
kohta. ;
ma
MMEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
]a seisab eest! ühiskonna teenistu­ses.
l
Ida
Eest
ning
Eest
kui
liitil
ne
mö(
ne-ei
K(
veel
37 a
di
lest
järg
on
tänu
ön-lule
tead
kui
osa
tule
jõuki
koos
oleks
on
abik
maai
leks