Meie Elu = Our life, March 5, 1981

              „Meie Elu" m, 9 (3620) 1 .
BBCl)
soomemaitseliste
toitude retseptid, mis lihtsalt vainus»
tatavad ja sobivadkergeteks kodus­teks
eineteks.
1 kana
50 g võid, soola, valget
2 viilu peekonit, I sibul
4^ õuna • . I;
Kana lõigata 6—8 tiikiks, pruuiil§"
tada pannil- võiga. Tõsta küpsetuš-nõusse
ja maitsestada soola, pipraga.
Eraldi pruunistada peekon ja haki­tud
sibul ning laduda kanatükkidele.
ötj(nad koorida, viilustada ja nende­ga
katta kanatiikid. Valada^üle vähe- i
se kanapuljortgiga. Küpsetusnõu kat­ta
kaane ehk älumiiniümpaberiga
ning küpsetada 20Ö'G ahjus 1 tund,
kontrollides .küpsust ja Vajadusel
kastes kanapuljongiga. Siis vähen­dada
kuumust ja hautada veeF 15
min. Pakkuda keedetud riisiga.
lisada juurviljadele kastrulisv mait­sestada
soolaga. Hautada kaane all
10 min., kuni kõik ained on Icüpsed.
Võib serveerida pohlakeedisegao
K
1 dl riisi, vett, soola
400 gr toorest peeti
250 gr hakkliha, 2 sibulat.
Munapiim: 2 muna, 5 dl plimaip,
m . tl sooIa>% tl paprikat
Riis keeta küpseks. Toored peedid
riivida. Hakkliha koos sibulaga pan­nil
pruunistada. Segada riis, peedid,
liha ni;ig tõsta määritud vormi. Val­mistada
munapiim ning valada üle.
Küpsetada 200'C juures 45—6Q min,
ehk kuni muna on hüübuhud. .
MAKSA-KÄÄHKÄ PÄJÄTOIT
300 g kaalikaid, 2
50 g sellerit, I sibul
1 dl puljongit, 2 tl
14 t^ '"^joraami
4 kartulit
400 g vasikamaksa, 1 §pl sdögiõM',
- - soola-
Kooritud, tükkideks lõigatud kaa­likad,
porgandid, seller ja sibul kee­ta
puljongis ühes maitseainetega, 10
min. Maksalõigud pruunistadja iker-gelt
õlis ning ühes kartulitükkidega
Taigen: 150 g võid ehk
,. 2% dl jahu.
2—3 slp vett, 1 tv šoda
Täidis: 1 karp. (TVamits). tuunikala '
Tilli, hakitud sibulat, valget pipart .
Munapiim: 2 muna, 2 di pUma
Või, jahu pihustada, lisada sool,
vesi ning pressida pannile. Küpseta­da
225" C juures 10 min. ; •
' Kala tülceldada, segada sibula, til^
li ja natukese pipraga, asetada piru­ka
põhjale, valada üle munapiimaga.
Küpsetada 20—30 minv kimi muna
on hüübunud.
isite
, aga siin le
VÕI leFe esivaneinai
g kaalikat
g porgandeid
g kartuleid
: yeii, dl,piimapulbrit, soola, võM
Juurvili koorida, kaaliikas ja por­gandid
lõigata väiksemaikš tükki­deks,
kartulid suuremateks. Keeta
kastrulis vähese veega pehmeks. Kee-duleem
nõrgutada välja. Umbes Vz
tassile sellest lisada piunapulber,
maitsetada soolaga, siis segada juur­viljaga
lisades tükikese võid.
Sobib pakkuda tkülmade lihalõiku-
,dega. • '
EQ
Honourable Jim Fleming L honourable Jim Fleming
Minister of State Mlnistre^Etat. i:
Mulliculturalism -i Multiculturalisme '
Tiiu Leek'i
Veebruaris.
s My gas
Laske isoleerida oi^a m^ja |30.00 eest „The Canadian Hom®
Insulation ProgramTV alusel--G.HXP.'^^^
klaasvilla puhumisega.
AMpCOMPANY LtöSfTEO
Sintt 1947
Esindaja Torontos: ENM LIGE, tel. 425.i
ml
hüpoteek laenud
raama
a tulumaks
2001 0a
M5C1J7
suusaspordi^täpsuspüss —
:: Müügil erinevaid
uus mudel.
. TellBge nüüd, et kevadeks kätte saada .
on avatud õhtuti'— telsip. — reedeni kell
Cc
i £^ulpmeni ^^o»
Äve., Toronto, Oiiit. M4£ 3G5'
Tel. äris: 425-0638, kodus: 429-3726
• . • - •' . •' I. •' • • - • -
Teiste maakondade eeskujul tuleb
nüüd Torontos ka virumaalaste kök-
'kutulek, mis toimub Tartu Kolledz-his
15. märtsil.
Virulased pole 'küll nii suurejoone­lised
kui saarlased, 'kes omal äjäi'
Pärnumaale Kihnu saare ja Lääne­maale
Hiiumaa kinkisid, nagu saar­laste
aktusel kõneldi. Äga virulaste
kuulsus ulatub ka kaugele. Soomla­sed
peavad kõiki eestlasi virulast^s
ja ega keegi^saa salata, et Virumaa
oli Eesti suurim maakond, enne kui
vene okupandid hakkasid sealt juur-delõikeid
tegema.
Hulk eesti suurmehi oli Virumaalt
sirgunud. Loendamatuid . lahinguid
on ajaloo kestel viru pinnal maha
löödud, enamasti venelastega; Eiks
tõenda virulaste vaprust isegi ütelus
— „viru veri ei värise";
Kuigi piirilinn Narva oli maalcon-na
suurim linn, oli 'kesk maakonda
asuv Rakvere maakonna pealinnaks.
Üheks põhjuseks oH vist asjaolu, et
seal asus üle 'kogu Eesti kuulus ä&ili-ne
Rakvere kohus.
Heade kölgapatriootidena kavatse­vad
paljud kunagised virulased oma
hõimude kokkutulekust osa võtta.
Teiste hulgas on suina minöku jaa­tavalt
otsustanud Torontos hästitun­tud
Roosioksade perekond,
Roosioksad on läbi ja läbi Viru­maa
inimesed. Õieti 'küll ainult pere­isa
ja pereemia, kuna ilapsed on sün­dinud
välismaail. ' Pereema Matilde
nägi esimest korda maailmavalgust
Rakveres, pereisa Juku Roosioks on
pärit Rakvere lähedalt maalt. Kodlis
'käisid mõlemad Rakveres, kus möö­dusid
nende ilusamad noorusaastad,
mis hädavaevalt olid lõppenud, kui
nad läheneva punalaviini eest üle
Soomelahe pidid pagema.
Meil Rakveres tegi seda teenija ja
seda kojamees, mainib proua Roosi­oks
siinsete tuttavatega kõneldes.
Rakveres oli enamasti kõik parem
kui siin. Üle 'kolmekümnevne-aä^tase
äraoleku järel on Hõik, mis Rakve­rega
ühenduses, ikka ilusamaks ja
romantilisemaks muutunud.
MNäiteks teismeliste probleeme
Rakveres üldse ei olnud", toonitab
• ta oma lastega kõinddes. „Ja. meie
politsei ei kihutanud ikunagi. autode-'
ga ringi nagu siin nii et kummid
sustsevad — lihtsalt kole vaadata,
lust kui vanakuri kannul või karde-taks
lasteaeda hiljaks jääda."
Mitu autot teil Ra^kveres oli?'
'küsis seitsmeteistaastane Indrek
ühel päeval, kui ema ta järjekordselt
kiire autosõidu parast läbi oli võt­nud.
i,Sa, poiss, ära ole nii ninakas", tu-
H emalt vastuseks. „Ega neid riista­puid
ka siin maal mitukümmend aas­tat
tagasi nii palju eliolnud."
„Ema, jutusta mulle õige Viru­maast
ja Rakverest", segas nüüd
vaidlusesse tütar Helle. „Räägi, mil-
.line seal kõik oli sinu iköoliajal." ;
Proua Roosio'ks jääb mõtlema ja
unistuslik ilme tekib ta näole.
»Tead, kindlasti oli ehk ilusamaid
kohti meie kodumaal. Aga võrratu
di Viru põhjarannik oma loendama­tute
suvituskohtadega Võsust kurii
Narva Jõesuuni. Ja Põhja^Eestis oli
ilus eriti kevadel... ja valgetel juu-niöödel,
milliseid siin; ei ole... Kiii
juuni alguses puhkesid sirelid, oli
neid Raikveres riii palju, et otse ui-mastasid
oma lõhnadega. Siis saabu­sidki
need valged ööd, kus muistendi
järgi Koit suudles Hämariikku. Nen­dest
õitelõhnadest tulvil õhtutel Rak­vere
noorus armastas jalutada Tam­mikus,
Rahvaaias ja Vallimäel."
»Ema, mis on Viru vanne — kas
seda käidi Vallimäel vandumas?" se­gas
Helle ema noorusmälestustes
õrnutsemist.
uLegendi põhjal olevat kolm ärka-Ä
a j a tegelast — Kreutzwald,
Faehlmahn jä Nocks lossivaremete
Juures Ra'kvere Vallimäel kord koo-
Sipõlves pühalikult vandunud täis-
'^asvanuks saades kodumaa heaks
iööle asuda. See pilt, koopia kuifst-tiik
Kristjan Raua söejoonisest meie
seinal, kujutabki süntboolselt selle
yande andmist. KristjariR-aud oli ka
ise Rakvere lähedal WruJaagupis
sündinud.
Aga mõnikord neil päevil, kui sire­lid
Vallimäe veerul õitsesid ja öö-
Tammikus oma laulu laksutas,
^õotasi(^ poisid samal Vallimäel ka
.'Q)ma" koolipõlve - kallimale igavest
andDelicatessen
Lhwrence Ave. E., 261-2238
(Hillsidc Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaaduseä Ja dslSkatessId, ioonse kardemonisai/iBeplk Ja nikkl-ktb.
Maitsvad tordid Ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-llsed
pagarisaadttsed. ® Spetslaal tordid Ja sünnipäeva kringlid tel-ll^
se peale* ® Euroopa delikatessid/koüiservid, Juustud, suitsusin-gtdrsuitsuribid
Ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
g'-[ytwi
truudust.,Arvan, ega sinu isagi'ilma
niisuguse truudusevandeta nii 'kaua
vastu oleks pidanud."
^,Kui põnev! Sa tahad vist ütelda,
et sul isaga Vallimäel üks date oli ja
ta sulle siis truudust vandus?' ei
saanud Helle end pidada.
„Eesti keeles ei ü t e t e date — vi­rulased
räägivad omavahel ikka ees­ti
keelt, ütle seda eesti keeles", õien­das
ema.
„Sorry, ma tahtsin liüsidä, kas sul
oli isaga Vallimäel ü k s . . . üks kuu­päev."
„Rumal, date tähendab eesti keeles
ka kohtamiste Ja muidugi oli mul
seal isaga kohtamine. Võibolla oli ke­vade
talle pähe hakanud, igatahes
kinnitas ta, et ma olevat maaihna
kõige ilusam tüdruk ja lubas mulle
ikka truu ölla."
„Kas sa usud, et isa sellest truu-dusvandest
kinni peab? Ma kuulsin,
kui sa ükskord pärast partyt talle
ütlesid, et oli häbi vaadata, et ta ko­gu
õhtu oma silmi selle Hiiu naise
pealt ära ei saanud", uuris Helle eda-si.
; •
„Ega see pole õieti veel truuduse-murdmine.
Nii vanade meestega on
enamasti samuti kui koertega, kes
auto. peale hauguvad. Ega koer ka
autot ei kavatse hammustaida, ta ta­hab
ainult natuke haukuda", oli ema
selles suhtes päris kindel.
„Ema, kus Ralcvere noored siis ja­lutasid,
kui lumi seal vallimäel liiga
sügav oli?" ; '
,,Rakveres oli kolm tähtsamat tä­navat
— Tallinna tänav, Pikk tänav
ja Lai tänav. Talveõhtutel oli moes
Tallinna tänaval jalutada. Ikka linna­valitsuse
eest Duskinä nurgani ja ta­gasi
ja jälle otsast^ peale niikaua kui
isu täis. Kauplused asusid ka ena°
masti eelmainitud kolmel tänaval.
Lai tänav viis välja turuplatsile, kus
•kolm korda nädalas turgu ja mõned
korrad aastas laata peeti. Turu- aga
eriti ^laadapäevadel oli linnas sagi­mist.
Talurahvas müüs turul öma
vankritelt mune ja võid ning muid
talusaadusi, rannarahvas kala. Suit- u
sukala oli mõnikord alles söe, samal
hommikul suitsutamisest just tul­nud.
Laadapäevadel kihutasid ringi
mustlased, lastekoormad peal. Me­hed
tegid hobuste vahetuskaupa,
mustlasnaised aga püüdsid tasu eest
tulevikku kuulutada. Kohal olid ka
habemikud oma ahvenakoormatega
Peipsi äärest jä Avinurme mehed
öma puuanumatega."
„Kas sa, ema, tead seletada, mis ori
Rakvere raibe, Keegi oli Eestist siia
;'kirjutanud, et nende endise kodutalu
põllud olevat nüüd Rakvere raibet
täis kasvanud."
,,Ra'kvere raibe on üks kollaste õi­tega
pahasti lehkav umbrohi, mis
viljapõldudele suureks nuhtluseks.
See oli Põhjasõja ajal hobuste söö­daga
Venemaalt sisse toodud ja sel­lest
oli väga raske l?^ti saada —• na­gu
venelastest endistki, kes meie ko­dumaad
nüüd okupeerivad."
,,Tänan sind, ema, selle huvitava
informatsiooni eest Rakvere ja Viru­maa
kohta. Kui venelased välja ae­takse
tahaksin koos sinu ja isaga
'kindlasti seda kohta kiilastada", üt­les
Helle, kui uusi iküsimusi enam
pähe ei tulnud.
„Aga tead", lisas ta iõpuks juurde,
„ma võtan oma boyfriendi kaasa ja
lasen tal Vallimäel mulle truudust