Meie Elu = Our life, February 14, 1985

              Nr. 7 (1824) 1985
Second Class Mail Registration Mo. 1354.
NELJAPÄEVAL, 14.VEEBRUARIL-THURSDAY, FEBRUARY14 XXXVI aastakäik
Miller andis
ametivande •
Ontario provintsi uus peaminis­ter
Frank Miüer andis ametivande
|a samuti tema uus valitus, mis on
suurem kui kunagi varem. Tema
vastaskandidaatidest peaministri
kohale jäid kabinetti Larry Gross-man
ja Dennis TimbrelL Roy Mac-
M.Mrtry määrati Kanada;esindajaks
Inglismaale.
Kanada dollari väärtuse pidev
langus viimastel nädalatel on pea­miseks
põhjuseks, et oodata on int­resside
tõusul laenudelt. Riigikassa
lühiajalised laenutähed, mis on
aluseks rahaasutistele intresside
määramisel, on tõusnud ja tõe­näolikult
teevad seda ka sel nä­dalal.
USA dollari väärtus on tõus­nud
pidevalt nii Kanada dollari kui
r J ^, ,^ . , ka Prantsuse frangi, Itaalia lira ja
Vabadussõja lõpu ja Tartu Rahu 65. aastapäeva tähistamiselt Vana-Andrese kirikus, Altaris õp. Udo Peter- Saksa marga suhtes, mis USA eks-soo,
EKN esimees Laas Leivat loeb pühakirja. Esireas seisavad Võitlejate Ühingu liikmed, paremal ääres portkaubad muutnud rahvusyahe-
E,V. aupeakõnsuMlmar Heinsoo: (Lähemalt Ihk. 4) V Foto — S.Preem Hse! turul kalliks. '
ÜSA-d
NEW YORK— Esto '88 korraldamisekssaabus esimene Eõusolek Austraalia Eesti Seltside Liidult Omai
erakorralisel koosolekul 25. okt. 1984 oliduldaustraalialiselt Esto '88 korraldamise poolt 14 organisat-sSooni,
vastu 1 ja 3 erapooletut. Üldiselt peeti sobivaks Esto '88 pidada Melbournis.
Melbourni enda organisatsioonid
OÜd sellega üksmeelselt nõus. Vastu­hääli
ei olnud, ühiselt otsustati:
„ Austraalia on suuteline korraldama
ja teeb oma parima . . . " Ajaks peeti
sobivaimaks Esto 'Š8 alguseks võtta
26. dets. ja lõpuks 3i jaan., kusjuures
Esto ball toimuks ühtlasi uueaasta
vastuvõtu peona. Nii öeldes „Üude.
eesti aastasse Lõuna Risti all!"
Erilist huvi on üles näidanud Esto
'88 korraldamiseks^ Austraalias eriti
noored, kes vaimustuses tagasi jõud­sid
Toronto süurpidustustelt. Nag,u
Austraalia Seltside Liidu kirjas se-r
da kokku võetakse; ..f^oortel on
suur huvi. Vanema põlvq täielik toe­tus
ja kaasabi." Kordaminekus koha­peal
kahtlusi pole. On eriti meeldiv
märgata, efeesti noorte leht„Elagu!"
toob selle otsuse ära ja rõhutab, et
pikkade läbirääkimiste lõpptulemus
oli positiivne ning üksmeelne jaatav
otsus Esto '88 pidamiseks Austraa-
" l i a s . ' ' . . • ' " ..: •:
. Ligi aastaUagasi töötati ÜEKN
( Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
poolt välja Ülemaailmsete Eesti Päe­vade
kindlaksmääramfse kord ja aja-kavand,
mis saadeti laiali kõigile liik­mesmaadele.
Esto '84 ajal toimusid
sellel teemal veel mitmed selgitavad
läbirääkimised maade esindajate va­hel.
Kokkuvõttes jõuti otsusele, et
tulevikus mitmesuguste arusaama­tuste
vältimiseks teevad esmalt asu­kohamaad
ise kindlaks, kas ja mil­lises
keskuses ollakse nõus Esto pi­dustusi
korraldama. ÜEKN, olles tul­nud
ettepanekud läbi kaalunudi^eeb
siis kõigi liikmesmaade esindajate
üldkoojsolekul lõpliku valiku.
ÜEKN teeb oma otsuse käesoleva
aaštä kevadel, olles läbi kaalunud ka
teistelt maadelt saabuvad Esto '88
korraldamiseks saabuvad ettepane­kud.
USA KORRALDAKS AASTAL 1992
Eesti Rahvuskomitee Ühendriiki­des
(ERKU) pidas 26. jaanuaril New
Yorgi Eesti Majas oma- korralise
esinduskogu üldkoosoleku, kus põh­jalikumalt
tuli arutlusele ka Esto '88
asukohamaa küsimus.'
Nagu ERKU esimees Juhan Si-monson
teatas, oli juhatus välja saat­nud
9 kirja USA eestlaste keskustele:
New York, Connecticut, Baltinrore,
Washington, Chicago, Seattle, Port-land,
San Francisco ja Los Angeles.
Nendest 7 keskust vastas, kuid kõik
vastused rõhutasid, et kohapealne
grupp korraldamiseks soovi ei aval­da.
Oli huvitav märgata, et Lääne­kaldalt
soovitati Esto '88 pidada Bal-timores,
kuna aga mainitud linna
Eesti organisatsioonide Liidu kooso­lek
üksmeelselt oli soovitanud hoo­pis
vastupidist: Esto '88 pidada USA
Läänekaldal!"
lärsnenud sõnavõttudes tõid kaks <,
Esto '76 korraldajaist (Fred Ise ja Jyri ![
•ii
ii-
Toodi eriti esile eesti noorte uut
vaimset renessanssi Göteborgis, Root­sis,
kus nüüd nähtavasti juba igal
aastal toimub ,,Mini Esto" (nime all
'Otse'). Kuna seni oli ainus ettepa­nek
Esto ^88 korraldamiseks saabu­nud
Austraaliast, leidsid mõlemad
sõnavõtjad, et võibolla ongi vaja eest- :
use vaimu särav.tõrvik lüüa leegit­sema
ka Lõuna Risti uue taeva a l l ,
Pikemate kaalumiste järel mitme­te
ERKU esinduskogu liikmete, eriti
tugevalt just siin maal sündinud
noorte poolt,'jõuti järgmistele otsus­tele.
Esto-de ajaloos on olnud posi-
(Järg Ihk. 2)
I:
Kohtumine välisministriga
Helsmgl järelvalvekomitee
Kanada parlamendi juurde
EesÜaste Kei
^Irisioon selgitada Kanada eesti or­ganisatsioonide
seisukohti järg­miste
Eesti Päevade asukohamaa
küsimuses, andis järgnevad tule­mused:
Välja saadeti 125 küsimus-lehte,
milledest 54 (43%) tagastati
EKN büroole. Nendest pooldasid
77% Ameerika Ühendriike järgmis­te
Eesti Päevade asukohamaana,
11% Austraaliat, 5,5% Saksamaad
ja 5,5% teisi maid (Rootsi ja Kana-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
kinnitab oma soovituse Üle­maailmsele
Eesti Kesknõukogule
juhatuse koosolekul 19. veebruaril,
arvesse võttes Kanada eesti orga­nisatsioonide
seisukohti selles kü­simuses.
Tuleb aga arvestada sel­lega,
et senini on ainult Austraalia
avaldanud soovi korraldada
1988.a. Eesti Päevi.
Püha^äevaD, 10. märtsil kelB 3.00 p.i
Kork] esile mitmeid punkte, mis heit­sid
küsimusele uusi värve ja pers­pektiive.
Oleme küll seni harjunud,
et Ülemaailmseid Eesti Päevi saab
suurejooneliselt korraldada suurtes
eestlaste keskustes, nagu näiteks To­ronto
või Stokholm oma iooOO kuni
20000 eestlasega. Kuid see pole ainus
ahendus: näiteks Baltimore oma 2-
300 eestlasega tegi ettearvamatu ul­jusega
ära umbes sama töö. Olles seni
asetanud suurt rõhku maailmaavali-ku•
arvamuse mõjutamisele,.ei tohi
me ometi unustada, et: samal ajal on
võibolla tähtsamgi, kui palju vaimus­tust
Esto korraldamine annab just
asukohamaa enda eesti noortele!
Toronto Eesti aja suurQS saaiõs
S€ÕBi@lGvad: AVO PIIRISILD - Balti Vabadusliidust
SALUMETS — Eesti ^ahvusBast® Kogust
KÕIK TERETULER^ÄST!
Neljapäeval, 7. veebruaril
toimus koosolek Ikestatud
Rahvusgrupi esindajate ja vä­lisminister
Joe Clark'i osavõ­tul.
Kohal olid poolakate, un­garlaste,
leedulaste, lätlaste,
tshehhide^ ukrainlaste ja eest­laste
esindajad. Eestlastest võt­tis
osa Eestlaste Kesknõukoj^u
Kanadas esimees Laas Leivat,
peasekretär Priit Aruvald ja
Eesti Progresiiv-konservatii-vide
klubi esimees Mehis Vaht­ra.
Koosolekust võttis ka osa
finantsminlstor Michael Wil-
I
Sissejuhatuse koosolekul tegi
Ikestatud Rahvusgrupi esimees
dr. Lennarts Lukss. Ta andis lü­hikese
ülevaate eelnevatest kat­setest
asutada Kanada parla­mendi
juurde Helsingi järelval­vekomiteed
ja rõhutas, et aeg on
käes sellist komiteed luua.
Ungari Föderatsiooni esimees
dr. R. Gyally selgitas, et inimõi­gused
on initiimselt seotud ene­semääramisõigustega.
Helsingi
kokkuleppes on selgelt öeldud,
et igal maal ja rahval on õigus
valida valitsuskorda,mille all ta
soovib elada. Kuna on selge, et
N. Liidul ei ole mingit kavatsust
selliseid õigusi austada, siis tu­leb
Kanadal enesemääramisõi­guse
küsimust üles tõsta tuleval
inimõiguste konverentsil Otta­was.
EKN esimees.Leivat käsitles
Balti riikide venestamist, nime­tades,
et eestlased moodustavad
nüüd ainult 63% Eesti rahvasti-kut.
Lätis on lätlasi 53%, Leedus
leedulasi 84%. Venestamine jät­kub
armutult. Mitmetel juhustel
on kohaliku keele kasutamine
keelatud. Leivat ütles, et inimõi­guste
pinnal ei ole olnud mingit
arenemist N . Liidu poolt valluta­tud
riikides ja tegelikult on olu-,
kord ainuh halvenenud. Leivat
ütles, et Kanada peab olema ees­otsas
inimõiguste eest võitluses.
Läti Föderatsiooni esimees T.
Kronbergs teatas, et Balti riiki­des
on uued seadused ja koha-likkel
elanikel on keelatud lasta
välismaa külalisi ööbida omas
majas ilma loata, on keelatud
välismaalasi sõidutada omas au­tos
ja on keelatud igasuguste trü­kiste
sissetoomine ja väljaviimi­ne
maalt. Kronbergs küsisi kas
selliste seaduste näol inimõigu­sed
arenevad N. Liidus. Ta ütles,
et Kanadal tuleb julgemalt välja
astuda inimõiguste kaitseks.
|Kui sõnavõtud olid lõppenud
esitas dr, Lukss minister Clark'
iie neli nõuet Ikestatud Rahvus­grupi
nimel: esiteks, et tuleb Ka-nada.
parlamendi juurde asutada
otsekohe Helsingi järelvalve-ko-mitee.
Teiseks, valitsusel tuleks
määrata Ikestatud Rahvusgru­pist
ametlik vaatleja eelseisval
inimõiguste konverentsil, kol­mandaks,
välisministeeriumi
juures peaks olema kindel kon­takti
pidaja Ikestatud Rahvus­grupi
ja ministeeriumi vahel.
Viimaseks Lukss soovis^et Ikes­tatud
Rahvusgrupp määratakse
ametlikuks nõuandjaks välismi­nisteeriumile.
Minister Clark'i vastused sõ-c
navõttudele ja nõuetele olid ta­gasihoidlikud.
Ta ütles, et terve
Helsingi protsess on delikaatne
asija et välisministeerium lähe­neb
tulevasele inimõiguste kon­verentsile
ettevaatlikult. Sellegi
poolest, ta on teadlik, et Kanada
on kohustatud teatud küsimusi
üles tõstma konverentsil. Järel­valvekomitee
suhtes, ta^ütles, et
aega 'on vähi sellist komiteed
asutamist, n n. ,,ad-hoc commit-tee".
Vaatlejate määramise osas,
Clark ütles, et ta pooldab seda
aga tal tuleb järele uurida pret-sedente.
Michael Wilson võttis viima­sena
sõna, kinnitades, et valitsus
peab lubadusest kinni ja asutab
parlamendi juurde järelvalveko­mitee.
Ajutisest komiteest tuleb
permanentne komitee.
il
:
4
I
TORONTO EESTI SEGAKOORI
LÕBUS LAU PAE V f OHTU
laupäeval, 16. märtsil s.a. kell 19.00
Toronto Eesti Maja suures saalis
LÕBUS EESKAVA KOORI LIIKMETELT
BAA^ # TANTS • LOTERII
^äism@dl 113.00 koos einega, eelmüük telefonil 699-0757 '
prl. Jõgi'it ja kooriliikmetelt.
EESTI VABAKOGUDUS korraldab lau|päeval, 23. veebr,
kell 5.30 õhtul kirikus, 562 Joir^es Ave. Torontos
Aupeakonsul ILMAR HEINSOO ja EESTLASTE KESKNÕUKOGU
KANADAS palub Teie osavõttu
EESTI VABARIIGI 67. AASTAPÄEVA
VASTUVÕTUST
reedel, 22. veebruaril 1985 Toronto Eesti Majas,
algusega kell 7.00 5.
Tulge tutvunege Kanada poliitikute, välisesindajate ja
teiste rahvusgruppide esindajatega.
Sissepääs $2,5.—" isikult. ® Baar ja suupisted.
EESTI UPU HEISKAMINE
TORONTO RAEKOJA EES
EKN Kanadas korraldusel.
Reede, 22. veebruaril, kell '11.00 h.
Kõneleb Toronto linnapea ART EGGLETON
• * • # I
KÜÜNLAVALGEL
OEMONSTRATSIOOM
. Pühapäeval, 24. veebruaril algusega kell 6.00 õ.,
peale V.A. aktust, Toronto raekoja ees Eesti lipu juures;
Kõneleb TONY RUPRECHT, M.P.P.
on palutud ülaltoodud üritustest
osavõtmal
Vaimurak osa - pastor ALLAJE LAUI^
Aktusekõne - piiskop KARL^AUDSEPP
Tervitus eestlastele — E.V. aupeakonsul
Tervitus külalistele - KRISTI LÜDIG
TORONTO ÜLIKOdLi AUÜ^S (Convocation Hall) SCING COLLEGE
levad: TORONTO EESTI
ESTONIA ORKESTER, TORONTO EESTI SKAUDID JA
EESTI SELTSI KOOLID
Sissepääs $5.00 koos kavaga
dpilased ja lapsed .tasuta
Uksed avatakse kell 2.00 p.i.
(Pärast aktust kohvi ja koogid
Eesti Majas Eesti Maja ja T.E. Seltsi
l^orraldusel. Pääse $2^00
TORONTO EESTI SELTS