Meie Elu = Our life, September 5, 1985

              ,2
aa
ot
ai „iVIEiE
Published by Ešionian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 • ' .
^ Toimetafad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
^ Yorgis B/Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford,NJ.,USA.
,,Mel
NELIAPÄEVAL, 5. SEPTEMBRIL,- - THUESDAY, SEPTEMBER S
USA ehipilte
0 0
„Meie Elu" nr. 36 (1853) 1985
. (201) 262-0773.
e Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut A. Weileri algatusell950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada— Tel. 466-0951
. •••/
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaj tööp. kl, 9 hm.-"
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.
„MEI,EELU" tellimishinnad: Kanadas l a . S43.00,6 k.S24.00,
3 k. S15.00. USA-sse (US$) 1 a. S47.0P, 6 k. S25.00, 3 k. ^16.00.
Ülemeremaadesse 1 a. 152.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas l a . $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. S7.00.
USA-ssel a. S33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $62.00,'6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
• \ • - • • • -.V :
üksiknumber — 75(1:
Kuuiutushinnäd: 1 toll ühel veerul — esiküljel$6.00,
tekstis $5,00.
nžjoasxizil
Meie lugeja geograafilises piir­konnas
on suvi peagu läbi ja vastu
vaatab sügis, millele järgneb talv.
Rohutirtsud on oma laulud laulnud
ja sipelgad oma usinuses on raske­teks
kuudeks ette valmistanud. Nii
on ka tööliste, ametnike, sekretäri­de
ja isegi ministrite puhkepäevad
lõppemas ja vastu vaatavad kohus­tused
ning töö. Nii nagu poliitikud
ihaldasid võimu juurde, nii karda­vad
nad nüüd neid ootavaid prob­leeme.
Viimaseid on rohkem, kui
jätkub mõistust lahendamiseks.
Kaks Kanada panka on rahalistes
raskustes. Seda ei ole juhtunud vii­mase
62 aasta jooksiil. Kanada
pangandust peeti põhiliselt nii
kindlaks, et selle^ kohta isegi küsi­must
ei kerkinud. K^uid nüüd on
pangandusala riigiminister Barba-ra
McDougall teatailud, et keskva­litsus
on otsustanfid sulgeda panga
nimega „Ganadian Cömmercial
Bank", mis oli kümnes suurem
pank teiste pankade ridastikus. Mi-mistri
hinnangul ei ole kõneallolev
pank enam elujõuline ja valitsus ei
suvatse seda enam toetada.
Panga nimi kerkis päevakorrale
juba aasta algul samas seoses. Too­kord
garanteeris keskvalitsus koos
teiste rahaasutustega pangale 255
miljonit dpllaiit olu|(orra saneeri­miseks.
Nüüd tahab valitsus panga
tegevuse lõpetada I^angitava koh­tuotsusega.
Valitsus ei pea pangan­duse
üldsüsteemi huvides olevaks
elujõuetute rahaasutiste eksistee­rimist.
Kanada seaduste kohaselt
summade hoiustajatele tasutakse
kuni $60.()00.- deposiidikindlustu-se
asutuse poolt, f^oiuste välja­maksmine
üle selle summa võtab
kauem aega, kuigi valitsus ei näe ka
siin probleeme. \
Minister tegi ühtlasi teatavaks, et
valitsus katkestab finantsilise abi
Calgary's asuvale pangale„North-land
Bank". Valitsus anpab sellele
pangale teatud hingamisaega oma
asjade korraldamiseks või otsida
teiste rahaasutistega võimalusi
ühinemiseks. Selle osas tahab va­litsus
võimaldada oma sibistavat
•kätt..;;;: _\ • .
Kanada pangandust on peetud
seinast seinani sedavõrd soliid­seks,
et selle maksuvõime osas ei
tarvitsenud kellelgi |kartusi olla.
Eriti veel seetõttu, et omalajal sea­dis
valitsus sisse nn. peainspektuu-n
ameti, kes pidi pankadel tihedalt
silma peal hoidma. Minister
rahustuseks, et kaks kõneallolevat
panka moodustavad oma aktiva­delt
ainult 1% kogu Kanada pan­ganduse
aktivadest.
Kahe Kanada põhikirjalise pan­ga
kontrolli alla võtmine on ainult
tilk kapitalimeres, mis on teiste
pankade ja valitsuse kasutuses.
Kuid see meenutab teisi olukordi
rahaturul rahvusvahelises ulatu­ses.
Näiteks olles rahvusvahelise
surve all, on Lõuna-Aafrika valit­sus
teatanud, et ta on lõpetanud
välislaenude tasumised teistele
maadele kuni aastalõpuniX.-Aafri-ka
võlgneb teiste maade pangan­dusele
17 miljardit dollarit, mida
teised maad ei pikenda. See võib
haarata Euroopa ja USA pangan-
Lõuna-Aafrika
„rand" on langenud 34,80 US sen­dile
kunagise kursi $1,25 US vää­ringu
vastu. On selge, et Lõuna-
Aafrika valitsus sarnases olukor­ras
ei ole parema tahtmise juures
võimeline oma välisvõlgu tasuma.
Kuid sarnaseid võlgnikke on ka
teisi, eriti USA pankade portfelli­des.
Mehhiko võlgneb üle 40 mil­jardi
dollari.Argentiina võlgneb
üle 80 miljardi dollari. Suured on
ka Brasiilia väliskohustused. Pole
kuulda olnud,et ka Poola oleks asu­nud
oma kunagiste kohustuste ta­sumisele
jne.
Finantsturu jälgijad on tõsises
mures, milliselt USA pangad on
võimelised selliseid suuri võlgnik­ke
rahuldama mittemaksmise ra­huldamisega.
Veelgi suuremas mu-;
res peaksid olema suurte pangan-duskontorite
juhid, sest väljalaena­tud
ja tasumata võlad asetavad mõ­negi
neist kuristiku äärele. Millisel
määral on nende saadaolevate võl­gadega
seostuv Kanada pangan­dus,
on praegu alles igaühe oletus.
Võib ometi oletada, et ka Kanada
pangadus ei ole eksisteerinud iso­leerituses,
vaid on põimitud mit­mete
kanalite kaudu saadaolevate
kontode osas. Parima vastuse
saaks sellele anda muidugi valit­suse
poolt sisseseatud pankade
peainspektor. See instituut on vii­binud
aga pikemat aega suhteliselt
vaikivas olukorras, kuigi Kanada
avalikkusel kui hoiustajal, on täie­line
õigus kuulda, kuidas on Kana-
V.
Saksamaa
GESSLINGEN („Meie Elu'' kaas­tööliselt)
— Lääne-Saksamaa on
eldoraado idaagentidele. Vastu­luure
arvestusel töötab neid siin
umbes 3000, eriti palju „DDR-i"
omi. Pärast liidukantkler Brandti
referent Guillaume'i afääri 1974,
mil Brandt piäi kantsleriameti ma­ha
panema, on tänavu siin praegu
päevakorral suurim spionaazhi-sifäär.
Nimelt avastati majandusmi-mster
Bangemanni peasekretess
Sonja Lüneburgi korterist agendi-varustus.
Lüneburg kadus pärast
seda arvatavasti idatsooni. Samuti
kadus ta sõber Bet^ing, kes töötas
tõstukite montöörina valitsuse sa-lapunkris
Ahr^ali oriis. Nüüd on
kadunud ka peasekretess idapõge-nike
keskasutise juures 6onnis,Ur-jal^
e pani
EI
MINGIT ••
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
- K. Päts -1918.
krooni pähe, et saksa vastuluure
juhtiv ametnik Rudolf Tiedge on
põgenenud idatsooni. Tiedgel on
nimekiri kõigi Ida-Sakšamaal töö­tavate
saksa agentide kohta, keda
ta võib seal reeta. Samuti oletatak­se,
et ta on informeerinud kõiki
idaagente Lääne-Säksamaal eel­olevast
jahist-kontrollist. Nüüd ta­hetakse
sõeluda läbi kõik Bonnis
tegutsevad sekretessid valitsus-asutiste
juures. Aga agentidena te­gutsevad
on ilmselt Tiedge poolt
4k
goest thou?, nagu ehk mõnes koolis
ladina keelt õppijaile seda küsir
must tõlgitakse.
Detsembris 1979 tõstis USA Koh-"
tuministeeriumi OSI (Office ;ofSpe»
cial Investigatioii) PatersoniS/ (N.J.)
elava tollal 55-aastase Tscherim
Soobzokovi vastu süüdistuse, et ta on
teeninud Saksa armee Põhja-Kau-kaasia
leegionis ja politseis Teise
maailmasõja ajal ega ole seda pabe-reis
näidanud. OSI oli koheselt kibe­dasti
ametis temalt kodakondsuse
äravõtmise ja deporteerimisega.
Kuid juba 1980.a. juulis lõpetati süü­distus,
kuna Soobzökov tõendas do­kumendiga
(mille olemasolu C.I.A.
tolleaegsele direktor Ryanile ei ole­vat
kohe näidanud!?), et ta 1952.a.
Ammanis, Jordanis, oma emigratsi-ooni-
sooviavalduses USA saatkon­nale
ei olnud seda varjanud.
Soobzokov võeti kodanikuks
1961.a., oli N.J. Passiac-countys lai­alt
tuntud, aktiivne demokraatide
parteis ja oma Kaspia-mere päritolu­ga
nn. circassian-grupi vaimseks ju­hi
ks oma siinse kodukoha ümbru­ses.
Seda kuni 15. augusti kella 4.29-
ni p.l., millal naaber koputas ta Pater-sonis,
704 -14 Str. asuva kodu uksele
ja teatas, et tema ukse ette tänavale
pargitud Buick põleb. Soobzokovi
ukse avamisel plahvatas sinna aseta-
.tud pomm,; vigastades kergemah ;
naabrit, S-i abikaasat, tütart ja poega,
S-i ennast aga väga tõsiselt (operatsi­oon
kestis 9 tundi). Politseile teatas
kohaliku Jewish Defense League juht
Levy, et neil olevat olnud kavas de­monstratsioon
S-i maja ees. Mis selle
juhtumiga seoses sunnib väga tõsi­selt
küsima, kuhu ollakse USA-s teel,
on esiteks juhtum ise, siis sama härra
Levy ülbe kinnitus (N.Y. Times, 16.
aug. 1985, B 2): ,,Ainuke asi, millest
tunnen kahju, on see, et ta on veel
elus. Kes selle teo sooritas, tegi oige
teo." Ja Jewish Defense League asu­taja,
rabi Meir Kahane: ,,Ma võin
sellisele teole ainult rõõmuga aplo­deerida."
Ajaleht märgib, et rablKa-hane
võttis.omale sellise sõnaõiguse
päev pärast Ühendriikidesse saabu­mist.
On USA tõepoolest teel uuele
arusaamisele, et igaüks, kes oma ko­du
ja vanemate eest võitles komm«^
nistide vastu sakslaste armee koos­seisu
arvatud üksustes, on „s5ja-süüdlane,"
lindprii ja väärt kõige
toorema terroriga hävitada, avaliku
kiituse langedes terroristile isiku
vastu, kellel juba aastaid tagasi ei
leitud olevat rriingit süüdi?
HUNT LAMBA NAHAS?
Sellise pealkirja asetab oma luge­jakirjale
U.S. Nev^sis Stephen A.
Friske, olles tutvunud N.-Vene uue
välisministri Eduard Shevardnadze
eluloo ja käitumisega Helsingis. Tõe­liselt
liidab selline küsimus endasse
ka uue ,,tsaari" enda ja tema poolt"
jätkuvalt ministrikohtadele paiguta­tavad
uued läbiproovitud näod. „Uus
luud" ei pühi ilma kaugeleulatuvate
plaanideta. „Kui Shevardnadze on
mustriks uuest sovjeti võimumehest
ja N .-Vene juhtide uuest generatsi­oonist,
siis on USA ja maailm astu­nud
uude ajajärku, mis on ohtlikum
kui kunagi varem", kõlab kirjutaja
otsus.
UUSI TUNDMATUKS "
KÕDUNENUD LAIPU
Vietnam on muutunud seoses hea­de
tuleviku majanduskoostöö-loo-tustega
USA suhtes äkisti väga
„kristlikuks". Nimelt anti USA-le
välja jälle 26 ameeriklasteks nimeta­tavat
kirstitäit kõdunenud luid-kon-te,
millega seni „tagastatud laipade"
arvuks on nüüd 125. Samal ajal tea­tas
Vietnam suurejooneliselt, et seal
ollakse valmis tegema kõik ka veel
teadmata saatuse osalisteks lange­nud
2.464 suhtes. Millise hinna eest,
ei ole teada. Spetsialistid kahtlevad
tulemustes tõsiselt, tuues oma pessi-mismi
tõendiks, et veel on — ja vist
jääb — teadmatuks 78.751 „kadu-nud''
ameeriklase saatus Teises maa- •
ilmasõjas, samuti 8.100 oma Korea
sõjas.
KÖMINAID VALGEST MAJAST
,,Sosinate" alusel ,Washingtonist
on seal oodata järjekordset ministrite
vahetamist. Seekordseist aujärjelt
langevatest nimetatakse põllutöö-,
tervishoiu- ja kaubandusministri ni­mesid.
Presidendil üteldakse oota­vat
ees raske sügis. Kõigepääh 3-4
reisi kuus osariikides oma tax-refor-mi
propageerimiseks, ja siis kohtu­mine
Kremli hästi ja põhjalikult ette­valmistunud
Gorbatshoviga novem­bris,
mis peab näitama kogu maail­male,
kes oma võimetelt ja propagan-dastrateegialt
on praegu kes. Jubd
augustis oli Reaganile antud üle 4
komplekti materjale ja dokumente, 2
järgneb septembris ja lisa tuleb ok-oobris.
Reaganil ja tema kaudu kogu
/abal maailmal üteldakse olevat ees
viimaste aastakümnete raskeim de­mokraatia
eksam.
Kuidjuba enne seda kui Kongressi
suvepuhkus lõpeb, tulevad lahenda­da
otsustavalt rasked küsimused —
eelarve-puudujäägid, Pentagoni
maailma ajakirjandust shokeerinud
„majanduspoliitika" rahva rahade
kasutamisel arvete tasumisega, neile
ilmselt pilku heitmata, põllumajan­duse
raskused, maksuseadus, Lõuna-
Aafrika, Kesk-Ameerika ja muidugi
novembri-kohtumine. Presidendilt
mõni oodatav veto võib olla otsusta­jaks
republikaanide parteile järgmise
aasta valimistel. See väljavaade on
tekitanud juba nüüd raskeid eriar­vamusi
ja seisukohtade lahkumine­kuid
isegi presidendi lähimates ringi­des'.
Kõigele lisaks — esmatähtsuse-ga
tarbeainete hinnaindeksi pidev
nihkumine ülespoole, olenedes peale
muu uuesti elujõudu saanud palgas-treikide
tulemustest. Majanduses ei
saa aina kõrgendada palkasid ilma
sissetulekuid hindade näol tõstmata.
Ees seisab raske ja otsustav sügis.
SELLE JUURES - AINA UUED
MILJONÄRID!
Nimeliselt on nendeks nüüd presi­dendi
eelarve-direktori kohalt 1. aug.
lahkunud 38-aästane David Stock-man,
kes sõlmis Harper and Row'ga
2,2 - 2,4-miljondollarilise lepingu
raamatu kirjutamiseks järgmise 4
kuu jooksul, mis käsitleb tema. koge­musi
Reagani valitsuse juures. Re­kordiliselt
üle 3-miljoniline oli Henry
Kissingeri honorar mälestuste eest,
milliseid müüdi veidi üle 300.000 eks.
R. Nixonile maksis kirjastaja 2,2 mil.,
kaotades seejuures 500.000, kuna
raamatut levis ainult 180.000 eks.
Stockmaniga riskeeritakse veel roh­kem.
Teatavaks samal ajal on aga
saanud ka House'i „Speakeri" Tho-mas
0'Neilli, läinud aastal demo­kraatide
abipresidendikohale kandi­deerides
läbikukkunud Geraldine
Ferraro ja end. USA saadiku UN-is,
Jeanne Kirkpatricku igaühe vähe­malt
miljondollarilised lepingud kir­jastajatega.
Kuidas majanduslikes
pigistustes laiem lugejaskond nende­le
uutele miljonäridele vaadates oma
käe ulatab, seda on raske ennustada.
'. JsUu
,^EI£ ELU"^ on asunud oma jär­jekordse
KÄLENDRI-TÄHTRAA-MÄTU
koostamisele 1986. aastaks,
Kuna ,JV!EIE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
ja ,Jl!eie Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on olulbie, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õiged aadressid.
Organisatsioonide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak-,
oe kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täps^
aadressid PosfCodel äramärkimi­sega
„Meie Elule" HIUEMALT
15. OKTOOBRIKS s.a. aadressil:
,J^EIE ELU"
958 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT. M4K 2R6
õige aadressi avaldamine ,}M.^
Elu" Täiitraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress ,JW[eie Elu"
Tähtraamatul jaoks kohe viivita-
. matialtJ
,JViEIE ELU"
Dr. MEmiMARNGT
fneiuna VABAMÄE)
HAMBAARST
t^aatab, et on alustanud patsientide vastuvõtmist
RaCHMOND DENTAL OFFFICEis, 85 Richmond St. West,
Süite 100, Toronto, Ontario, M5H 2C9
Tel 363-1656
LUGEJA KIRJUTAB
Olime lembes 10 korda esitanud eda-si-
tagasi eelarveid,.kui ometi kord te­lefon
hilja õhtul helises ja Felix
Koop teatas, et eelarve on vastu võe­tud
viimasel kujul.
Ei tea miks, aga endale küsisin 10%
sissetulekust, mis oleks katnud mu
juhtkonna ka. Esto polnud üldse selle
poolt. Nende seisukoht oli järgmine
— kui meie anname sulle niipalju,
siis teised hakkavad ka küsima raha.
(Hiljem sain teada, et Esto juhatus
lubas 15% kogutud rahast Peeter,
Tammark'ile tema rahahankimise
eest). Lõpuks Allan Liik, Peeter Agur
ja mina esitasime plaani, et Esto saab
25% sissetulekust, ülejäägi minnes
töölistele ja honorariks esinejatele.
Samal ajal Felix Koop koos Rein
Paluojaga olid viinaluba hankimas ja
umbes paar nädalat enne Estot oli
teada, et saame müüa alkoholi kella
kolmeni neljapäeva ja reede õhtul.
Meie kätte olid antud viinaload ka.
See polnud ennem kui kolmapäeval,
kui Felix Koop esitas LCBO kirja,
mis ütles ära viinaloa nii hilise õhtu
peale. Sellega meil oli palju pahan­dust.
Rahvas oli juba hakanud oma­vahel
kõnelema, et nad saavad juua
hiljem.
Isegi salakõrtsi nime pidi Esto ju­hatus
muutma. Alguses oli „Sala-kõrts"
vastuvõetav nimi, aga siis
Esto juhatus andis käsu seda muuta.
„Club Esto" oli minu ettepanek, see
ei olnud vatuvõetav. Siis esitasin
„Merelõvi". Kui aga läksin Esto
koosolekule, kuulsin, et ööklubi nimi
on „ Ankur", ja et oli nii juba trükitud
ja välja saadetud välismaadele. Nen­de
diktaatorliku otsusega kaotasi­me
võimaluse üritust paremini kor­raldada,
jsest meil oli väike staapel.
Mitmel õhtul inimesed pugesid traa­taia
alt ja ülevalt sisse. Meil oli saba
uksel ja baarileti taga, sest juhatus ei
lubanud rohkem abilisi palgata, kui-"
gi nieil olnuks vaja rohkem baari-mehi,
kassapidajaid ja kontrollijaid.
Sellega 'kaotasime raha. Üks suur
viga oli, et kella ühest peale lasksime
inim estel tulla sisse tasuta. Oleksi-me
pidanud vähemalt $3.00 nõudma
nende käest, siis oleksime võibolla
natukene rohkem raha sisse toonud
Estole. Ja sellega siis võibolla olek­sime
saanud hono rari maksta suure­mat
ülejääki saavutades. ]a isegi El­mar
Maripuu grupile midagi anda.
Tahan tänada ööklubi juhatust.
Sest ilma nendeta ei oleks ööklubi
„Meie Elu" a-üaldab mzd^oM.
oma Xu^z^aXo, mõ^^aviMM^x — ka
neid mis ei ü?itu ajale?ie ^o^mikok-tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jatah endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohii)use
korral jätta avaldamata.
Esto '84 ja ööklubi
5 0 Ankur''
Kaks "aastat enne Esto't juhatus
pöördus minu poole ja soovis, et ma
korraldan väikese kõrtsi (nimetatud
salakõrts] 200-500 inimesele. Nad ar­vasid,
et mul võib olla kogemusi sel­le
korraldamisega, sest olen korral­danud
Tallinna festivalisid ja ühte
Tallinna Pavilioni 1983. aastal. Arva-sin.
et võtan selle enda kaela just selle
pärast, et mul midagi muud ei olnud
teha Esto ajal. Hakkasin siis kõrtse
otsima, mis oleksid sobivad. Samal
ajal tuli mõte teha eelreklaami Es­tole
ühe suure seinaplakatiga.
Esto oli võrdlemisi vastuvõtlik sel­lele
ideele, sest nad arvasid, et eeK
müük või|)olla tasub ja isegi oldi
nõus maksma pool trükkimiskulu-dest,
tingimusel, et nad saavad popi
sissetulekust. Teine tingimus oli, et
nende Esto logo on ka seinaplakati
peal. Üldkujundus oli minu valik ja
otsus. Produktsioonikulud: üür, mo­dell,
riided, fotograaf, juuksur, näo-värvija,
film ja aparaadi üür olid
kõik minu kulul, umbes $1500. Ma
arvasin, et müük läheb hästi ja saan
selle kulu ise ära maksta.
Mul oli eesti fotograaf Martin Äri­ke.
Peeter Pajos oli minu seinavär-vija,
mina olin koordinaator, ja üks
feesti noormees, Mikk Mölder ja kena
neiu Lia Läänemets olid valmis pil­distama.
Kakskümmend neli tundi
enne kui läksime pildistama, Lia
Läänemets kahjuks ütles ära ja selle
aja jooksul pidime kiiremas korras
leidma ühe teise modelli. Tahtsin, et
mõlemad modellid on eestlased, aga
kahjuks ei saanud kedagi. Martin
Ärike soovitas siis Kanada profes­sionaalset
modelli, kes päästiski
meid sellest olukorrast.
Olime stuudios umbes pool päeva
ja lõpuks saime mõned ilusad pildid.
Üht neist kasutasime seinaplakati
jaoks, neliteist võtet olid kasutada
Esto heaks ühes teises broshüüris.
Mina ei küsinud mingit tasu selle - ..Ankur" olnud nii hästi vastu võetud
_ eest. Nad trükkisid 10 000 broshüüri, rahva poolt.
et saata neid välja propagandaks Es­tole.
.
Samal ajal lõpetasin ühe sünkro­niseeritud
diapositiivide ja helilindi
programmi, mis oli kasutada Esto
vastu huvi äratamiseks teistes eesti
keskustes. Programm oli umbes poo­le
tunni pikkusega. Andres Raud­sepp
ja Ellen Valter olid kõnelejad.
Programmi eelarve oli umbes
|250,00.Lõpuks läks terve programm
maksma umbes $265,00. Mina jällegi
ei võtnud tasu endale selle töö eest.
Võtsin selle programmi kaasa San
Francisco Lääneranniku Eesti Päe­vadele
Ja näitasin seda seal eestlas­tele,
et huvi äratada. Jällegi mina ei
võtnud tasu selle eest.
Aeg aga hakkas kitsaks minema ja
lokaali oli tarvis leida kiiremas kor­ras.
Mul oli juba oma ööklubi ,,An­kur"
juhatus kokku pandud ja nüüd
ainult vaidlesime Esto juhatusega
eelarve suhtes. Siis tuli ettepanek
Toomas Metsalalt, et teha see sala­kõrts
suuremaks, et võibolla 600-800
inimese jaoks. Lõpuks kevadel Allan
Liik ja mina leidsime Palais Royale'i
ballisaali väga vastuvõetava kohanai
Pöördusime Esto juhatuse poole sel­le
ettepanekuga. Alguses nad olid
täielikult selle vastu, ilma et keegi
oleks seda näinud. Siis aga, peale pikka
seletamist, Felix Koop käis vaatamas
Palais Royale'i ja tagasi tulles teatas
juhatusele, et see kõlbab kõrtsiks.
Nüüd tuli lepingu tegemine. Mul oli
Palais Royale'iga räägitud, et meie
maksame neile kõik rahad kinni
kümme päeva pärast Eesti Päevi. Aga
kui Felix Koop läks sinna õiendama,
siis Palais Royale nõudis kõik raha
enne üritust. (See oli väike probleem.)
Lõpuks saime Palais Royale'i kindla­kohaliseks
kõrtsiks.
Nüüd aga hakkas see kõige ras­kem
töö — eelarve kinnitamine. Asi
hakkas niimoodi, et ma esitasin ee­larve.
See ei olnud vastuvõetav. Siis
Esto juhatus võttis enda peale esita­da
eelarve, mis ei olnud mulle aga
vastuvõetav. Siis mina esitasin uue
eelarve muudatustega. Ja siis tiili
nende kord mulle veelkord esitada.
Esialgu köögis olid meil peakor­raldajad
Linda Järve (nüüd Liik) ja
Tiina Tigane, kes hoolitsesid toidu
eest kuni kella kolmeni igal hommi­kul
Siis Alar Karuks, kes korraldas
meie baari. (Tuleb samal ajal nimeta­da,
et Esto juhatus piiras meie baari­meeste
arvu, mis jällegi pidurdas ser­veerimist.)
Suur tänu Peeter Agur ja Toomas
Saar'ele, meie laekuritele, kes pidid
kannatama ja paenduma Esto juha­tuse
rangete majandusreeglite järgi.
Eriti tahan isiklikult tänada Toomas
Saar't, kes oli ametis igal õhtul ja kes
ei saanud ühestki õhtusest Esto üri­tusest
(isa võtta.
Järgmiseks on tarvis kiita Karl
Otsa Buffalp'st, kes oli meie abimä-nedzhprja
korrahoidja.
Lõpuks.tänan programmijuhatajat
ja abimänedzheri Allan Liiki, kes
pakku|s rahvale uut ja erinevat ees­kava
igal õhtul kella kaheksasttuni
kella neljani hommikul. Kõik kok­ku
üle terve nädala oli 48 tundi ees­kava.
(10 orkestrit, mitu laulugruppi,
Kalev - Estienne võimlejad, ,,Mr.
Esto" valimised Anne Tüll ja Mihkel
Vasila korraldamisel, Elmar Mari­puu
näidend, „SUPERESTO", nalja­mees
Rein Ruus Chicago'st ja video-rock.)
Eeskava osas pean tänama Tiit
Koplimägi^kes andis abi ja nõu meie-le
helisüsteemi ülesseadmisega ja
opereerimisega terve nädala jooksul.
Mul on ainult piinlik ja kahju, et
Esto ei pska tänada neid isikuid pa­remini
nende töö eest. Siin juures
küsin Esto käest — mida teie kavat­sete
teha meie $11.788,00 ülejäägiga?
(Mida meie saavutasime pika nädala'
töötamisega.) Tahan teada, mis Esto
tegi, et aidata meid paremini ma­janduslikult
läbi saada selle nädala
jooksul.
Nendel põhjustel ütlen Esto'le, et
kui olete aumehed ja truud kaasmaa­lased,
siis andke meile pool sellest
$11.788,00 ülejäägist, et meie saame
honorari välja anda nende inimestele,
, kes on seda higi ja vaevaga välja
teeninud.
• , , JAAK JÄRVE
»,Meie Elu" nr
nMeie El
K
Kanadas on
„The Evangelii
in Canada", mi
nCanada Sino(
Church of Canl
dised ameerika!
Kanadas. Selh
on osakond „S]
ference", kuhi
sed, lätlased {tj
lus esitada omi
panekuid nen(
Ee8tla$te osas
dumist selle sii
seda teha, küsi(
likelt. Toome
selt (piiskop ia|
ei vastanud).
— nSpecial
moodustamisel
õpetajate soovilJ
lalt kogudusi jj
ELCiC liikmed,
da. Sooviavaldul
misel ELGiC
aasta pärast.
MISSOURI SII
,, Soovitakse,!
gudused, kesseiil
kirikuga ühinen!
Kirik ~ Missoiil
dused ja õpetajtj
Sellega üheni
da, et kirikute\
peavad olema
kiriklikku ja uni
Uus kirik on
Eesti Ev. Lutoi
Lutheri Kirik-J
korraldavad or.il
ja ei ole üksteist
Kui uue kiril
luvad eesti kogu|
ei tuleks seda
see Eesti Ev; Li
kond selles osal
segadust ja kilh
nagu mineviku
nitavad. Inimest!
mus, kas nud
EELK-isse, või
kaudu ainult uut
EELK-1 ja temal
das pole mingit
Kanada Lutheril
on,iseseisev kjij
kirik Kanadas.
Hitu kuulumine;
yeel üheks kirikl
KuiEELKpoj
kuid teha lEestij
teinud rahvusva]
del peapiiskop
kirjas.
Kui on soov, d
sed peaksid kuul
kes seni on kuuli
disse, siis on sel|
ja ebamoraalne
Sinodi eesti koi
poolt kahelpõhj]
Missouri Sinod
luterlikul alusi3l|
da osa ei ühinj
kirikuga, sest wi
Balti kii
(Algus
komisjoni koos|
danud oma eitai
du käitumise koi
tanis ja Baiti rii|
hutas .ta, et Ai
avalikku arvaniil
rikkumine Eesti
Vägivallaga su|
rahvuslikud, kui
püüdlused, kuig|
res kunagi ei ki
Ka käesolevf
kuus, korraldab
berras, parlamel
dinee. Kuna Ha]
tamine alamkoja
päevakorda tüle|
võimalik veel \)(
tööd teha. Enn
päeva jooksul B|
ühiskonna esiil
omavaheline n
probleemide an
Balti Nõi