1985-09-05-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(5 MELJAFÄEVÄL, S. SEPTEMBR»'. — ™^^S^^Y'^EraMBEE §
Pilk mi
4.
{Märkus: Siitpeale esitame võimalikult
palju isikute Ija laevade
nimesid, sest paljud ei tea nende
sõjaaegsest saatusest Venemaal.
Laevade nimed tqome ilma jutumärkideta.)
UUED TEGELASED
1. sept. 1939 äigas Teine maailmasõda.
Kogu asjale annab Pärna vale
tõlgenduse, näiteks et 1939.a. abistamispakt
N. Liiduga olevat tulnud
sõlmida eesti, rahva survel. Pärna
järgi eesti kommunistid ja töörahvas
olevat leidnud siis soodsa aja valitsuse
ülevõtmiseks: sõja tõttu ei saavat
teised lääneriigid Eesti riiki abistada."
Juba järgmisel päeval olnud tööliste
aktiividel suur miiting töölisvõimlas;
meremeeste esindajatega olnud seal
R. Saar, Hamlet Tiits, Teja Tiitus ja
A.Volgerat, ja kohe järgneval päeval
marsitud poliitvangide vabastamiseks.
, • •
Meretranspordi juhatajaks valiti
H. Hansen, kes nn. ,,149-protsessil"
oli eluksajaks vangi | mõistetud
cuid keda Vabariigi president Pats
.1938.a. amnestia alusel vabastas.
Hansen omakorda määras mehaanik
bhannes Vähi Meretranspordi natsionaliseerimise
komitee juhatajaks;
teda tundsime häst|: oli ideeline kommunist.
Aga juba paari kuu pärast
saadeti ta kooskpt. Lopato'ga Siberisse.
Nii et vene kommunistid ei
vajanud ideelisi isikuid. Tema asemele
sai E. Murdvee.
Kui nende poolt natsionaliseeritud
laevade nimikiri valmis sai, siis olevat
olnud Eestis 496 laeva, millisest
arvust 22 olnud juba. põhja lastud,
kuna 67 laeva välissadamates asunud.
Viimastest 3. läksid tagasi venelaste
kasutusse: Kajak, Elna ja Osmussaar,
Kajak'a kaptenile, J. Kallastele,
antud selle eest ,,tilgats" rinda.
1941.a. sai Merelaevanduse ülemaks
Hanseni asemele S. Radtsenko
ja peainseneriks J. Saar.
POLIITIKA lA POLITRUKID
Laevanduse poliitosakonna organiseerijaks
oli V. Kovalski; kuna äga
eesti laevadel ei olnud poliitilistepo-litrukkide
jaoks elamisruume ette
nähtud, siis alustati kohe nende ehitamist.
Nii said erilised ruumid poliitiliste
ohvitseride jaoks laevad Abruka,
Eestirand, Estonia ja Koidula.
Politrukkide väljaõpetamiseks
olid poliitilised kasvatustöölised: 12
kommunisti ja 4 liikmekandidaat!.
Poliitosakonna töötajaid nimetati
agitaatoriteks, kes siis pidid merelaevanduses
sotsialismi üles ehitama.
Peale selle moodustati Meretrans-porttööliste,
ametiühing, mis koosnes
11-st kommunistist; sinna kuulusid
T. Tiitus, kpt. G. Kask, meh. H. Tiits,
R. Saar ja teisi aktiviste.
Kuna tol ajal ei lubatud enam vasturääkimist
ega ühepäevalisi streike,
siis tuli orjade töö hindamisele panna;
nii olevat kroonitud Naissaar'e,
Sigrid'! ja Ella meeskondi sotsialistliku
võitlusinnu eest.
Sadamate ülevõtmisega alustati
23. nov. 1940. Tallinna sadamaüle-maks
määrati kpt. Mihkel Sakki ja
Veeteede valitsuse ülevõtmist toimetas
A. Polikarpov. Rannasõiduliini-del
sõitvate laevade, Sõmeri, Kumari
ja Estonia liikumist juhtis kpt. Jüri
Anvelt, kes hiljem pääses vabasse
maailma.
Kuna sadamatööliste juures polevat
tunnitööga kuigi kaugele jõutud,
siis mindud üle sotsialistlikule võistlusele,
ja stahhaanovlik liikumine
, hakanud kiiresti levima: — tööhulgas
ja -kiiruses olevat saavutatud
hiilgavaid tulemusi, protsentides arvestatuna.
Nii olevat kraanajuht J.
Vallangu saanud preemia osaliseks,
kuid on jäetud mainimata, millest see
preemia koosnes.
LAEVANDUSE ALLAKÄIK •
' 1941.a.- alul oli eesti laevaÖe arv
•langenud 496-lt 257-le. Neile lisaks
osteti sakslastelt aurik Tallinn, 8 380
brt, kuid mis kohe peale oma esimest
reisi Lüübeki sadamas sakslaste,
poolt konfiskeeriti. Samal aastal lasti
Papisaarel vette mootorpurjekas Juuni.
Sellest ajast saadik polevat eesti laevastik
enani suurenenud.
,,Suur Isamaasõda" (nagu venelased
Teist maailmasõda nimetavad)
algas venelaste põgenemisega 'Eestist.
Esimene laev, mis miini otsa
jooksis, oli Ruhno, kusjuures 3. meh.
Karl Sepp ning stjuardessid Maria
Soop ja Ellen Merilo surma said.
Sakslaste kätte sattusid aurikud Estonia,
Hildür, Julia, Kadri, Koidula,
Peet, Sigrid ja Tallinn. Lisaks lasti
põhja Almine, Alt, Altai, Ata, Eestirand,
Helge, Hiiula, Kosmus, Leeni,
Liisa, Marta, Voh! ja jäälõhkuja Me-rikaru.
Järel olevat jäänud 59 laeva.
EVAKUEERIMINE VENEMAALE
Evakueerimisega olevat olnud palju
raskusi. Sadamas juhtinud evakueerimist
A. Veimer ja S. Raudtsenko
ja igale laevale määratud 2-3 kõmmu-'
• nisti, kes oskasid laskerelvi käsitseda.
Laevade juhatus viidi üle Leningradi.
Ametnikest jäid Tallinna mõned
üksikud, näit. A. Samson ja A.
Kulberg. Laevatööliste perekondadest
ligi 100 evakueeriti Venemaale,
peamiselt Uljanpvski oblasti; Sada-matöölistest
olevat kohale jäänud ainult
25 protsenti. .
Esmajoones olevat laaditud hinnalised
kaubad nagu„kallid värvilised
metallid". (Värviliste metallide all
tuleb mõista väärismetalle, s.t. Eesti
rahvalt esimese okupatsiooni ajal
röövitud kuld- ja hõbeasju.) Esimene
laev lahkus 1. juulil ja ühe nädala
jooksul lahkus 31 laeva. Kuni 28.
augustini olevat. ära viidud 48 000
ionni kaupa ning 12 000 sõjaväelast
ja eraisikut; rohkesti veetud ka Eesti
kodanikke, sõjaväelasi ja haavatuid.
Hästi olevat toiminud Maia, Aegna,
Vilsandi, Abruka ja Sõmeri laevade
meeskonnad.
ärgn
Aparaadid mõõdavad alkoholi hulka hingeõhu kaudu. Vasakul „Alert", mis politseiautos ja paremal täpsem
riist, mis fDolab jaoskonnas. Alkoholi võib olla veres kuni 80 milligrammi Foto — K. A. Lehela
© 0 0
Autosõit joobnud olekus võib vüa vanglasse
OiyE STOP
ja m
ECURITY SYSTERÄS
. nn OHISPANI
Broadview Ave., TorontO/
ühenduses on
.759
.00%
Infonmatsiooniks
465-4659
Järgnevad juhendid pole juriidi°
line nõuanne, vaid näpunäited,
kuidas käituda juhul» kui tegu on
kriminaalkuriteoga— joobnud ole*
kus mootorsõiduki juhtimisega.
Andmed on kogutud küsitlemisel ja
vastavast kirjandusest.
Joobnud olekus mootorsõiduki,
valdamise või juhtimise puhul võib
politsei süüdistada isikut alljärgnevas
kas üksikult või koos;
1] — joobnud olekus sõidukijuhtimine
2) — hingeõhu proovi (breath
sample) andmisest keeldumine
3) — kui hingeõhu proov näitab, et
alkoholi protsent veres on rohkem
kui 80 milligrammi.
.KUIDAS KÄITUDA
Tavaliselt esimese küsimusena pärast
sõiduki kinnipidamist, politseinik
nõuab juhiloa ja autokii^dlustuse
tõendi esitamist. Pärast seda onpolit-sei
huvitatud, kui palju ja kunas isik
on kasutanud joovastavaid jooke.
On soovitav, et avaldatakse tõtt..
Kuipalju on joodudjääb igaühe oma
valeks või tõeks, sest seadus ei nõua
selle avaldamist.
•Kogu vestluse ajal politseinik peab
isikul silma peal, uurides tema reakt-.
sioone nagu näiteks lällutav kõneviis,
punased silmad jne. Kui aga
politsei on veendunud, et isik on
joobnud, palub ta teda autost välja
astuda kehaliste katsete jaoks —
kõndida sirgjooneliselt, korjata üles
auto võti teelt ningpista autoukse
lukku jne. Ka siin ei nõua seadus
sarnaste katsete sooritamist. Võib
viisakalt keelduda.
Kui politseisnski arvab, et isik on
joobnud,, nõuab ta hingeõhu proW
Selleks on tal kaasas aparaat
„Alert", mis annab ainult umbkaudse
idee, kas isik on joobnud või mitte.
Kui aparaat näitab, et vere alkoholi
protsent on 80 milligrammi või rohkem,
siis politsei nõuab, et isik tuleks
politseijaoskonda lõplikule katsele.
Kui isik keeldub hingeõhu katset
sooritamast, siis on.,ta kohe süüdi,
teda võidakse vangistada, temalt
võetakse auto ära koos sõiduloaga.'
VASTUSONLÕPLIK ; •
Isik ei saa enam muuta oma arva^
mist, üks vastus on alati lõplik, see on
oluline asi meeles pidada. Politsei-
• jaoskonda minek on süüdistatavale
kasulik, kuna aeg töötab tema kasuks.
Järgnevalt toimub kaks hingeõhu
katset umbes 15-minutilise vaheajaga.
Iga katse kestab 2 kuni 3 minutit.
•
Hinge õhu katseaparatuur on väga
täpne. Samaaegselt võib pohtsei
veelkord nõuda kehaliste katsete
sooritamist, mis muidugi ei ole seadusega
nõuetav ja sellest võib .viisakalt
keelduda. Ennehinge õhu lõplikku
proovi on soovitav advokaadiga
nõu pidada, kui võimalik-, esiteks
võidetakse aega ja teiseks saab head
nõu, kuidas käituda.
Pärast katseid politsei koostab
protokolli sündmuse kohta, millest
üks koopia antakse kohe süüdistatavale.
Siin tuleb eriti silmas pidada, et
korrektne käitumine on oluline, ja et
isik pole enne süüdi, kuni prokurör
kohtus on võimeline tõestama kaebealuse
süüilma igasuguse kahtluseta.
Kaebealusel on õigus esitada vastulause.
Isikut võidakse ka siis süüdistada
joobnud olekus mootorsõiduki
juhtimises, kui ta istub autos, auto-võti
on starteris ja ta ootab oma
abikaasat või sõpra, kes teda koju
sõidutaks.
heas vormis või kannatab nõrkuse
Joobnud olekus mootorsõiduki all, või kas ta kasutab arstimeid,
juhtimise karistusmäärad on: narkootikat jne.
1) — esimest korda karistatud —
Rahaline karistus ^50 - $2000, vanglakaristus
kuni 6 kuud või mõlemad.
2) — teist korda karistatud — Rahaline
karistus ja vähemalt 14 päeva
vangistust, halval juhul üks aasta.
3) — kolmandat korda või rohkem
karistatud — kaks kuni kolm aastat
vanglakaristust.
Peale kohtulikku karistust Ontario
Highway Traffic A c f i põhjal automaatselt
isik kaotab autojuhtimise
loa, mida kohus võib veelgi pikendada
järgnevalt kuni kolme aastani;
1) .— esimese karistuse puhul —
minimaalselt kolm kuud juhiloa kaotus
.
2) teise karistuse puhul — minimaalselt
kuus kuud juhiloa kaotus
3) kolmanda ja järgnevate karistuste
puhul — minimaalselt kolm aastat
juhiloa kaotus.
Kohtul on õigus isikult autot ära
võtta kuni kolme kuuni. Politseil on
õigus isikult autot ära võtta 12 tunniks,
kui tema alkoholiprotsent veres
on 50 milligrammi või enam.
TOIT JA SAUN EI AITA •
Usutledes dt. H. Tari alkoholi hulgast
veres ja vastuabinõudest, et vähendada
alkoholi mõju, saime alljärgnevad
vastused.
— Kas tugev söömine kahandab ^
alkoholi hulka veres:
— Hea toit ainult aeglustab alko- '
holi hüübumist verre, kuid ei vähenda
mingil määral alkoholi protsenti
veres. Tihti võib just nii juhtuda, et
kui politsei kontrollib alkoholi protsenti
veres, siis just protsent hakkab
jõudma haripunkti.
— Kas kohv teeb kaineks ja vähendab
alkoholi protsenti veres?
—, Kafeiin vähendab aju depressiooni
vähesel määral ja isik tunneb
ennast nagu pisut kainemana, kuid
tegelikult maks on see siseelund, mis
teeb alkoholi kahjutuks sisikonnas ja
selle elundi tempot ei muuda ükski
asi.
— Kas higistamine saunas aitab
kainestada?
— See on võimatu. AJkohol lahkub
kehast alljärgnevalt: 95% läbi
maksa, mis nõuab oma aja, 2% hingeõhu
kaudu, 2% uriini kaudu, 1% higistamise
kaudu.
. ÜKS UNTS TUNNIS
— Kui oled joovastavaid jooke kasutanud,
kas on kasulik siis pisut oodata,
enne kui asuda autorooli taha?
' — Tuleks vähemalt oodata umbes
tund pärast viimast napsu, enne kui
asud rooli taha.
— Mis on teie nõuanne mõõdukaks
seltskondlikuks napsutami-seks,
et vältida liigset alkoholi hulka
veres?
— Umbkaudseks reegliks võiks pidada
umbes üks unts alkoholi tunnis.
Tuleks ehk silmas pidada, et õllejoomine
ei ole just palju parem kui
. kange viin. Nii näiteks 1,5 untsi^ viina
on võrdne pudelile õllele ja võrdne
klaasile (5 untsi} veinile. Kolm
lahjat õlut on võrdne kahele kõvale
napsule.
— Kas vilunud napsutajad teavad,
kui palju viina nad võivad juua.ilma
et purju jääksid?
— On ju võimalik, et nad vahel
seda teatud piirides teavad, kuid sageli
oleneb sellest, millises vaimses
olukorras isik on. Kas ta on närvi-jne.,
kas ta on kehaliselt
VANGIKONG
Usutledes kindlustuse alal K. La-ter
& Co. esindajat E. Purjel, selgus,
et kindlustus katab purjusolekus sõidu
puhul tekkinud õnnetuse kahjud
igal juhul ainult vastaspoolele, kuid
isikule omale tekkinud kahjude feest
kindlustus ei anna mingit hüvitust.
Usutledes advokaat E. A., Kuusk-ne't
juriidilise abi saamise puhul selgus,
et on kasulik alati pöörduda
advokaadi poole hea nõu saamiseks.
Alati on vaja eksperti omal alal.
Nüüd jääb veel üle viimane osa —
mis saab kui isik satub vanglasse.
Kuidas näeb niisugune asutus välja
ja milline on seal kodukord? Usutle-sime
selleks L.DiPalma't, Assistant
Superintendent, Toronto Jail, kelle
lahkel loal külastasime vangikonge.
Vangla on üldiselt väga puhas ning
isegi mõnevõrra otse särav. Hommikune
äratus toimub 6.30, millele järgneb
kell 7.15 hommikusöök, siis pu-hastamisaeg,
põrandad, seinad, trellid
jne. Kongid on kõik kahele isikule
suurusega umbes 7x8 jalga. Aknaid
pole kuskil. Toit vanglas on korralik.
Enamik päeva veedetakse akendeta
„Meie Elu" nr. 36 (1853) 1985
,,EestiRada"
40-aastane
Saksamaa eestlaste häälekandja
„Eesti Rada" saab septembris 40-
aastaseks, olles asutatud ajal, mil
tuhanded eestlased viibisid Saksamaal
DP-laagrites. Asutamispaigaks
oli Augsburg ja esiknumber ilmus 29.
septembril.
DP~ajastule langeski selle ajalehe
hiilgeaeg. Kuid leht suutis üle elada
suure edasirändamise ülemere ja on
ennast hästi kohaldanud uutele olukordadele.
Lehe praegune peatoimetaja on
ohannes Västrik, ajakirjanik kodumaa,.
juurtega" (ta oli Viljandi ,,Oma
Maa" toimetuse liige)» kes on ühtlasi
pälvinud Saksamaa eestlaskonna
usalduse pikaaegse Keskkomitee
esimehena.
Johannes Västriku kõrval on „Eesti"
Rada" toimetamas lähemate kaastöö-listena
Edgar Bergman ja Arnold
Kokk.
Eesti arst valvekorras
7. ja 8. sept.
dr. M. Leesment.., ...481-6834
M. ja 15. sept, •
dr. J. Marley ....921-7777
21. ja 22. sept.
dr. A. Rebane . . . . 0 ....461-6383
28. ja 29. sept.
dr. T. Maimets . . .. . . . . 469-1322
üldruumis, mängides, lugedes või tv-d
jälgides jä muidugi on ka oma õues
jalutamise aeg. Õhtu kustuvad tuled
9.30. Hea ülevalpidamise tõttu on
võimalus pärast ühe kolmandiku ka-ristuseaega
vanglast tingimusi välja
pääseda. Ei ole just kõige mõnusam
elu.
ADVOKAAT
Advokaadi palkamise puhul võiks
anda alljärgnevaid näpunäiteid. Law
Society Referral Service kaudu tel.
947-3330 võib saada pooletunnilist
juriidilisti nõu $20 eest. Enne kui
astute kontakti advokaadiga, ön soo-.
vitav valmistada väike küsimusleht,
et aegal kokku hoida, selgitades kõigepealt,
mis juhtus, milline on süüdistus,
milline on hingeõhu proovi tulemus
jne.
On soovitav valida advokaat, kelle
erialaks on just joobnute ja auto-õnnetuste
juriidiline nõuanne, mille
aga advokaat, kes näiteks tegeleb
enamikus abielulahutustega.
I • •
K.A: LEHELA
Kui läheb nalvasti, ootab vangikong. -Jellide taga on 7x8 jala suurune
akendeta iruum kahele. Koikude vahel pesukauss ja klosetipott.
Aiüiukene,,luksus" on peegel seinal. Foto — K. A Lehela
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 5, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-09-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850905 |
Description
| Title | 1985-09-05-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | (5 MELJAFÄEVÄL, S. SEPTEMBR»'. — ™^^S^^Y'^EraMBEE § Pilk mi 4. {Märkus: Siitpeale esitame võimalikult palju isikute Ija laevade nimesid, sest paljud ei tea nende sõjaaegsest saatusest Venemaal. Laevade nimed tqome ilma jutumärkideta.) UUED TEGELASED 1. sept. 1939 äigas Teine maailmasõda. Kogu asjale annab Pärna vale tõlgenduse, näiteks et 1939.a. abistamispakt N. Liiduga olevat tulnud sõlmida eesti, rahva survel. Pärna järgi eesti kommunistid ja töörahvas olevat leidnud siis soodsa aja valitsuse ülevõtmiseks: sõja tõttu ei saavat teised lääneriigid Eesti riiki abistada." Juba järgmisel päeval olnud tööliste aktiividel suur miiting töölisvõimlas; meremeeste esindajatega olnud seal R. Saar, Hamlet Tiits, Teja Tiitus ja A.Volgerat, ja kohe järgneval päeval marsitud poliitvangide vabastamiseks. , • • Meretranspordi juhatajaks valiti H. Hansen, kes nn. ,,149-protsessil" oli eluksajaks vangi | mõistetud cuid keda Vabariigi president Pats .1938.a. amnestia alusel vabastas. Hansen omakorda määras mehaanik bhannes Vähi Meretranspordi natsionaliseerimise komitee juhatajaks; teda tundsime häst|: oli ideeline kommunist. Aga juba paari kuu pärast saadeti ta kooskpt. Lopato'ga Siberisse. Nii et vene kommunistid ei vajanud ideelisi isikuid. Tema asemele sai E. Murdvee. Kui nende poolt natsionaliseeritud laevade nimikiri valmis sai, siis olevat olnud Eestis 496 laeva, millisest arvust 22 olnud juba. põhja lastud, kuna 67 laeva välissadamates asunud. Viimastest 3. läksid tagasi venelaste kasutusse: Kajak, Elna ja Osmussaar, Kajak'a kaptenile, J. Kallastele, antud selle eest ,,tilgats" rinda. 1941.a. sai Merelaevanduse ülemaks Hanseni asemele S. Radtsenko ja peainseneriks J. Saar. POLIITIKA lA POLITRUKID Laevanduse poliitosakonna organiseerijaks oli V. Kovalski; kuna äga eesti laevadel ei olnud poliitilistepo-litrukkide jaoks elamisruume ette nähtud, siis alustati kohe nende ehitamist. Nii said erilised ruumid poliitiliste ohvitseride jaoks laevad Abruka, Eestirand, Estonia ja Koidula. Politrukkide väljaõpetamiseks olid poliitilised kasvatustöölised: 12 kommunisti ja 4 liikmekandidaat!. Poliitosakonna töötajaid nimetati agitaatoriteks, kes siis pidid merelaevanduses sotsialismi üles ehitama. Peale selle moodustati Meretrans-porttööliste, ametiühing, mis koosnes 11-st kommunistist; sinna kuulusid T. Tiitus, kpt. G. Kask, meh. H. Tiits, R. Saar ja teisi aktiviste. Kuna tol ajal ei lubatud enam vasturääkimist ega ühepäevalisi streike, siis tuli orjade töö hindamisele panna; nii olevat kroonitud Naissaar'e, Sigrid'! ja Ella meeskondi sotsialistliku võitlusinnu eest. Sadamate ülevõtmisega alustati 23. nov. 1940. Tallinna sadamaüle-maks määrati kpt. Mihkel Sakki ja Veeteede valitsuse ülevõtmist toimetas A. Polikarpov. Rannasõiduliini-del sõitvate laevade, Sõmeri, Kumari ja Estonia liikumist juhtis kpt. Jüri Anvelt, kes hiljem pääses vabasse maailma. Kuna sadamatööliste juures polevat tunnitööga kuigi kaugele jõutud, siis mindud üle sotsialistlikule võistlusele, ja stahhaanovlik liikumine , hakanud kiiresti levima: — tööhulgas ja -kiiruses olevat saavutatud hiilgavaid tulemusi, protsentides arvestatuna. Nii olevat kraanajuht J. Vallangu saanud preemia osaliseks, kuid on jäetud mainimata, millest see preemia koosnes. LAEVANDUSE ALLAKÄIK • ' 1941.a.- alul oli eesti laevaÖe arv •langenud 496-lt 257-le. Neile lisaks osteti sakslastelt aurik Tallinn, 8 380 brt, kuid mis kohe peale oma esimest reisi Lüübeki sadamas sakslaste, poolt konfiskeeriti. Samal aastal lasti Papisaarel vette mootorpurjekas Juuni. Sellest ajast saadik polevat eesti laevastik enani suurenenud. ,,Suur Isamaasõda" (nagu venelased Teist maailmasõda nimetavad) algas venelaste põgenemisega 'Eestist. Esimene laev, mis miini otsa jooksis, oli Ruhno, kusjuures 3. meh. Karl Sepp ning stjuardessid Maria Soop ja Ellen Merilo surma said. Sakslaste kätte sattusid aurikud Estonia, Hildür, Julia, Kadri, Koidula, Peet, Sigrid ja Tallinn. Lisaks lasti põhja Almine, Alt, Altai, Ata, Eestirand, Helge, Hiiula, Kosmus, Leeni, Liisa, Marta, Voh! ja jäälõhkuja Me-rikaru. Järel olevat jäänud 59 laeva. EVAKUEERIMINE VENEMAALE Evakueerimisega olevat olnud palju raskusi. Sadamas juhtinud evakueerimist A. Veimer ja S. Raudtsenko ja igale laevale määratud 2-3 kõmmu-' • nisti, kes oskasid laskerelvi käsitseda. Laevade juhatus viidi üle Leningradi. Ametnikest jäid Tallinna mõned üksikud, näit. A. Samson ja A. Kulberg. Laevatööliste perekondadest ligi 100 evakueeriti Venemaale, peamiselt Uljanpvski oblasti; Sada-matöölistest olevat kohale jäänud ainult 25 protsenti. . Esmajoones olevat laaditud hinnalised kaubad nagu„kallid värvilised metallid". (Värviliste metallide all tuleb mõista väärismetalle, s.t. Eesti rahvalt esimese okupatsiooni ajal röövitud kuld- ja hõbeasju.) Esimene laev lahkus 1. juulil ja ühe nädala jooksul lahkus 31 laeva. Kuni 28. augustini olevat. ära viidud 48 000 ionni kaupa ning 12 000 sõjaväelast ja eraisikut; rohkesti veetud ka Eesti kodanikke, sõjaväelasi ja haavatuid. Hästi olevat toiminud Maia, Aegna, Vilsandi, Abruka ja Sõmeri laevade meeskonnad. ärgn Aparaadid mõõdavad alkoholi hulka hingeõhu kaudu. Vasakul „Alert", mis politseiautos ja paremal täpsem riist, mis fDolab jaoskonnas. Alkoholi võib olla veres kuni 80 milligrammi Foto — K. A. Lehela © 0 0 Autosõit joobnud olekus võib vüa vanglasse OiyE STOP ja m ECURITY SYSTERÄS . nn OHISPANI Broadview Ave., TorontO/ ühenduses on .759 .00% Infonmatsiooniks 465-4659 Järgnevad juhendid pole juriidi° line nõuanne, vaid näpunäited, kuidas käituda juhul» kui tegu on kriminaalkuriteoga— joobnud ole* kus mootorsõiduki juhtimisega. Andmed on kogutud küsitlemisel ja vastavast kirjandusest. Joobnud olekus mootorsõiduki, valdamise või juhtimise puhul võib politsei süüdistada isikut alljärgnevas kas üksikult või koos; 1] — joobnud olekus sõidukijuhtimine 2) — hingeõhu proovi (breath sample) andmisest keeldumine 3) — kui hingeõhu proov näitab, et alkoholi protsent veres on rohkem kui 80 milligrammi. .KUIDAS KÄITUDA Tavaliselt esimese küsimusena pärast sõiduki kinnipidamist, politseinik nõuab juhiloa ja autokii^dlustuse tõendi esitamist. Pärast seda onpolit-sei huvitatud, kui palju ja kunas isik on kasutanud joovastavaid jooke. On soovitav, et avaldatakse tõtt.. Kuipalju on joodudjääb igaühe oma valeks või tõeks, sest seadus ei nõua selle avaldamist. •Kogu vestluse ajal politseinik peab isikul silma peal, uurides tema reakt-. sioone nagu näiteks lällutav kõneviis, punased silmad jne. Kui aga politsei on veendunud, et isik on joobnud, palub ta teda autost välja astuda kehaliste katsete jaoks — kõndida sirgjooneliselt, korjata üles auto võti teelt ningpista autoukse lukku jne. Ka siin ei nõua seadus sarnaste katsete sooritamist. Võib viisakalt keelduda. Kui politseisnski arvab, et isik on joobnud,, nõuab ta hingeõhu proW Selleks on tal kaasas aparaat „Alert", mis annab ainult umbkaudse idee, kas isik on joobnud või mitte. Kui aparaat näitab, et vere alkoholi protsent on 80 milligrammi või rohkem, siis politsei nõuab, et isik tuleks politseijaoskonda lõplikule katsele. Kui isik keeldub hingeõhu katset sooritamast, siis on.,ta kohe süüdi, teda võidakse vangistada, temalt võetakse auto ära koos sõiduloaga.' VASTUSONLÕPLIK ; • Isik ei saa enam muuta oma arva^ mist, üks vastus on alati lõplik, see on oluline asi meeles pidada. Politsei- • jaoskonda minek on süüdistatavale kasulik, kuna aeg töötab tema kasuks. Järgnevalt toimub kaks hingeõhu katset umbes 15-minutilise vaheajaga. Iga katse kestab 2 kuni 3 minutit. • Hinge õhu katseaparatuur on väga täpne. Samaaegselt võib pohtsei veelkord nõuda kehaliste katsete sooritamist, mis muidugi ei ole seadusega nõuetav ja sellest võib .viisakalt keelduda. Ennehinge õhu lõplikku proovi on soovitav advokaadiga nõu pidada, kui võimalik-, esiteks võidetakse aega ja teiseks saab head nõu, kuidas käituda. Pärast katseid politsei koostab protokolli sündmuse kohta, millest üks koopia antakse kohe süüdistatavale. Siin tuleb eriti silmas pidada, et korrektne käitumine on oluline, ja et isik pole enne süüdi, kuni prokurör kohtus on võimeline tõestama kaebealuse süüilma igasuguse kahtluseta. Kaebealusel on õigus esitada vastulause. Isikut võidakse ka siis süüdistada joobnud olekus mootorsõiduki juhtimises, kui ta istub autos, auto-võti on starteris ja ta ootab oma abikaasat või sõpra, kes teda koju sõidutaks. heas vormis või kannatab nõrkuse Joobnud olekus mootorsõiduki all, või kas ta kasutab arstimeid, juhtimise karistusmäärad on: narkootikat jne. 1) — esimest korda karistatud — Rahaline karistus ^50 - $2000, vanglakaristus kuni 6 kuud või mõlemad. 2) — teist korda karistatud — Rahaline karistus ja vähemalt 14 päeva vangistust, halval juhul üks aasta. 3) — kolmandat korda või rohkem karistatud — kaks kuni kolm aastat vanglakaristust. Peale kohtulikku karistust Ontario Highway Traffic A c f i põhjal automaatselt isik kaotab autojuhtimise loa, mida kohus võib veelgi pikendada järgnevalt kuni kolme aastani; 1) .— esimese karistuse puhul — minimaalselt kolm kuud juhiloa kaotus . 2) teise karistuse puhul — minimaalselt kuus kuud juhiloa kaotus 3) kolmanda ja järgnevate karistuste puhul — minimaalselt kolm aastat juhiloa kaotus. Kohtul on õigus isikult autot ära võtta kuni kolme kuuni. Politseil on õigus isikult autot ära võtta 12 tunniks, kui tema alkoholiprotsent veres on 50 milligrammi või enam. TOIT JA SAUN EI AITA • Usutledes dt. H. Tari alkoholi hulgast veres ja vastuabinõudest, et vähendada alkoholi mõju, saime alljärgnevad vastused. — Kas tugev söömine kahandab ^ alkoholi hulka veres: — Hea toit ainult aeglustab alko- ' holi hüübumist verre, kuid ei vähenda mingil määral alkoholi protsenti veres. Tihti võib just nii juhtuda, et kui politsei kontrollib alkoholi protsenti veres, siis just protsent hakkab jõudma haripunkti. — Kas kohv teeb kaineks ja vähendab alkoholi protsenti veres? —, Kafeiin vähendab aju depressiooni vähesel määral ja isik tunneb ennast nagu pisut kainemana, kuid tegelikult maks on see siseelund, mis teeb alkoholi kahjutuks sisikonnas ja selle elundi tempot ei muuda ükski asi. — Kas higistamine saunas aitab kainestada? — See on võimatu. AJkohol lahkub kehast alljärgnevalt: 95% läbi maksa, mis nõuab oma aja, 2% hingeõhu kaudu, 2% uriini kaudu, 1% higistamise kaudu. . ÜKS UNTS TUNNIS — Kui oled joovastavaid jooke kasutanud, kas on kasulik siis pisut oodata, enne kui asuda autorooli taha? ' — Tuleks vähemalt oodata umbes tund pärast viimast napsu, enne kui asud rooli taha. — Mis on teie nõuanne mõõdukaks seltskondlikuks napsutami-seks, et vältida liigset alkoholi hulka veres? — Umbkaudseks reegliks võiks pidada umbes üks unts alkoholi tunnis. Tuleks ehk silmas pidada, et õllejoomine ei ole just palju parem kui . kange viin. Nii näiteks 1,5 untsi^ viina on võrdne pudelile õllele ja võrdne klaasile (5 untsi} veinile. Kolm lahjat õlut on võrdne kahele kõvale napsule. — Kas vilunud napsutajad teavad, kui palju viina nad võivad juua.ilma et purju jääksid? — On ju võimalik, et nad vahel seda teatud piirides teavad, kuid sageli oleneb sellest, millises vaimses olukorras isik on. Kas ta on närvi-jne., kas ta on kehaliselt VANGIKONG Usutledes kindlustuse alal K. La-ter & Co. esindajat E. Purjel, selgus, et kindlustus katab purjusolekus sõidu puhul tekkinud õnnetuse kahjud igal juhul ainult vastaspoolele, kuid isikule omale tekkinud kahjude feest kindlustus ei anna mingit hüvitust. Usutledes advokaat E. A., Kuusk-ne't juriidilise abi saamise puhul selgus, et on kasulik alati pöörduda advokaadi poole hea nõu saamiseks. Alati on vaja eksperti omal alal. Nüüd jääb veel üle viimane osa — mis saab kui isik satub vanglasse. Kuidas näeb niisugune asutus välja ja milline on seal kodukord? Usutle-sime selleks L.DiPalma't, Assistant Superintendent, Toronto Jail, kelle lahkel loal külastasime vangikonge. Vangla on üldiselt väga puhas ning isegi mõnevõrra otse särav. Hommikune äratus toimub 6.30, millele järgneb kell 7.15 hommikusöök, siis pu-hastamisaeg, põrandad, seinad, trellid jne. Kongid on kõik kahele isikule suurusega umbes 7x8 jalga. Aknaid pole kuskil. Toit vanglas on korralik. Enamik päeva veedetakse akendeta „Meie Elu" nr. 36 (1853) 1985 ,,EestiRada" 40-aastane Saksamaa eestlaste häälekandja „Eesti Rada" saab septembris 40- aastaseks, olles asutatud ajal, mil tuhanded eestlased viibisid Saksamaal DP-laagrites. Asutamispaigaks oli Augsburg ja esiknumber ilmus 29. septembril. DP~ajastule langeski selle ajalehe hiilgeaeg. Kuid leht suutis üle elada suure edasirändamise ülemere ja on ennast hästi kohaldanud uutele olukordadele. Lehe praegune peatoimetaja on ohannes Västrik, ajakirjanik kodumaa,. juurtega" (ta oli Viljandi ,,Oma Maa" toimetuse liige)» kes on ühtlasi pälvinud Saksamaa eestlaskonna usalduse pikaaegse Keskkomitee esimehena. Johannes Västriku kõrval on „Eesti" Rada" toimetamas lähemate kaastöö-listena Edgar Bergman ja Arnold Kokk. Eesti arst valvekorras 7. ja 8. sept. dr. M. Leesment.., ...481-6834 M. ja 15. sept, • dr. J. Marley ....921-7777 21. ja 22. sept. dr. A. Rebane . . . . 0 ....461-6383 28. ja 29. sept. dr. T. Maimets . . .. . . . . 469-1322 üldruumis, mängides, lugedes või tv-d jälgides jä muidugi on ka oma õues jalutamise aeg. Õhtu kustuvad tuled 9.30. Hea ülevalpidamise tõttu on võimalus pärast ühe kolmandiku ka-ristuseaega vanglast tingimusi välja pääseda. Ei ole just kõige mõnusam elu. ADVOKAAT Advokaadi palkamise puhul võiks anda alljärgnevaid näpunäiteid. Law Society Referral Service kaudu tel. 947-3330 võib saada pooletunnilist juriidilisti nõu $20 eest. Enne kui astute kontakti advokaadiga, ön soo-. vitav valmistada väike küsimusleht, et aegal kokku hoida, selgitades kõigepealt, mis juhtus, milline on süüdistus, milline on hingeõhu proovi tulemus jne. On soovitav valida advokaat, kelle erialaks on just joobnute ja auto-õnnetuste juriidiline nõuanne, mille aga advokaat, kes näiteks tegeleb enamikus abielulahutustega. I • • K.A: LEHELA Kui läheb nalvasti, ootab vangikong. -Jellide taga on 7x8 jala suurune akendeta iruum kahele. Koikude vahel pesukauss ja klosetipott. Aiüiukene,,luksus" on peegel seinal. Foto — K. A Lehela |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-05-06
