Meie Elu = Our life, September 17, 1981

              •J
- ' t
,m
• M
6) 1981 A l e Kk" nr. 3S (1646) 1981 N E L M F Ä E V A L , n, SEPTEMBRIL ^ THURSBAY, S E P T E M B E R 17'
ist-
Riik-rina
oli
J andis
mis se­iku
luk-misele,
surma
Stalini-i
Molo-ise
eba-lolotov
millega
I endale
usta ei
Ikes kõ-us
oma
da, mis
raeVu-ana
ju-i
tema
kkomi-
;k'komi-iirkond
dzhuria
enduse
nikuga
lutkilo- ^
-sse, et \
'oguar-iljönile,
i Autö-rt
tõm-
Igäs.
i pool-sid
pa-näita-kaota-ule
so-äsi
on
ai, kus
litsuse
tlikult
mitte
n aset
ba eel­mine
Xüldne
e kaua-iil.
de käe-kraatli-koda.
sutada
imet tä-
Strabon
on im-t
raske
s nende
Inud jä
ineeri-
)liitilise
n kogu
esimes-,
sest Pa­le
3000^
a ,konf-e
naab-elu
ja
- S ON
ehwa-toviga
tsche
lusena
ejuha-idatovi
.
htinud
d öösel
ennast
ga toh-sid
ega
•ja all
Idakse:
esialgu
pihku
umbki
meie ei
t teada,
ise ja
" Sõb-lenisse,
õigus-riterna-
)idusele
.49 aas-mi
saa-saldus.
•givalla
kogu-iga
(isa
3luga
atmise-moraal-ha/'
Idatov
mavam
i kind-n
koha
lk. 3)
.V
iii
I
1 ii-i
iv1
i
i
!ii'MiHffir!ti"fffm
YORK (M.E.).~ liiudid rä^ TS-aastast endist läti pd^
lltseinikku B Maikovskist, keda USA kohtuministeerium süüdistab
valeandmete esitamises si^seräiinul. Tema maja püüti süüdata ja
kohtusaalis lõi teda üks juudi noormees.,
Pühapäeva ööl vastu esmaspäeva • süi4tepommid on visatud nende liik-visati
neli põlevat bensiinipudelit meilt. B.Maikovsikis,ilcesUSA^^
Mineolas, Long Islandil vastu tema tas puusepana, oli ^nd. politseiohvil°
elumaja, llleist üks tungis läbi puru- ser Riias. Ta on okup. Lätis mõiste^
nenud akna sisse, süüdates põlema tud tagaselja surma, kuna olevat tapf
aknakardinad. B.Maikoyskis viibis nud Nõukogude „süütuid inimesi"»
kolme l^ülalisega vesteldes elutoas. Juudid süüdistavad, et M. olla sur-tal
õnnestus koheselt tuld kustutada, manud ka juute. Köl^tüministeerium
Politsei andmeil oli samaaegselt muretses tema vastu Nõukogude või-helistatud
Juudi Kaitseliidu esinda, mudelt süüdistusmaterjali videotape-jjalt,
nagu kõnelejia ennast esitles, et tunnistuste kujul. Ametlik süüdistus'
> on, et mainitu olla 'varjanud Saksa
, • [ : : \ \ ..' . - ' ; •'. okupatsiooni ajast oma tegevust
• USA-sse viisa taotlemisel.
0 0 0
(Algus esiküljel)
Ameerika poliitilisse ellu. Ta teadis>
et hiinlased annavad talle esmaklas­silise
vastuvõtu, mis aitab' selleks
'kaasa, et temast hakatakse jälle kir-.
jutama.
^Ameerikas seisab ees raske võitlus
presidendi ja Iisraeli toetajate va-h^
l. Iisraeli riigijuht Mi Begin viibis
USA-s, et veenda presidenti, et 8 mil­jardiline
sõjalüie relvade ja laske­moona
ning muu sõjävarustuse
müük Šaud^ Araabiale on eksitus,
sest neid relvi võidakse kastutada lis"
raeli vastu.
On karta, et Kongress võib blo­keerida
selle müügi, sest paljud
Kongressi saadikud kardavad mõju­võimsaid
juudi ringkondi; kelle käes
on massmeedia kanalid UŠA-s. Saudi
Araabia aga lubab odavat õli ja ori
arvata, et OPEG-i õlikartell isegi sel­le
tõttu laguneb, et Saudid ei tõsta
eeloleval aastal õlihinda, sest kalli
õli ostmine vähedab tulusid õlist —
õlitarvidus väheneb.
i( USA näitas oma ülevõimu ja tu^
listas alla Vahemeres Liibüa kaks ve»
ne päritoluga sõjalennukit. Nüüd äh­vardab
Liibüa diktaator koi. Quad-dafi
ameeriklased Pärsia lahest välja
tõrjuda. Ta püüab sabõteerida Araa­bia—
Iisraeli rahu. Quaddafi reisib
Araabia riikide pealinnades, et ässi­tada
neid USA vastu. Ta ähvardab
kutsuda esile isegi kolmandat maail­masõda,
et ameeriklastele kätte
maksta. Ta sõlmis kokkuleppe Süü­ria,
Lõuna-Jeemeni ja Abessünia va- ^
hei.: y^':A'}'-\'^r
^ Vaatamata sellele, et Iraani mos­lemi
Vjõimumees Khomeini uhkustab,
et Iraan on praegu sijpemiselt kind­lam
kui kunagi varem, jätkuvad Kho­meini
polütikute ja politseijuhtide
mõrvamised peale tema peaministri
ja teiste hävimist võimsa pommiga.
Terroristide jõugud liiguvad tänava­tel,
valitsushooneid ja tanapid blo­keeritakse
barrikaadidega. Kaotused
nii valitsusevastaste kui ka valitsuse
pooldajate keskel on suured,
Egiptuse peaminister on sattunud
vastuollu oma .moslemi usumeeste­ga.
Ta laskis neid.hulgaliselt vangis­tada
ja nende mosheesid sulgeda rii­givastase
tegevuse pärast.
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
austerlasest peasekretär Kurt Wald-heim
kavatseb kandideerida kolman­daks
viieaastaseks tähtajaks
peasekretäri kohale.
Arvatakse, et üheks kandidaadiks
võib üles kerkida Kanada peaminis­ter
P.E. Trudeau, kes reisib usinas­ti
Aafrikas ja mujal, et saavutada
populaarsust. Peasekretäri peab toe­tama
Julgeole^ku Nõiikogu,i kus 4
lükniel on veto õigus. K.Waldheimi
aeg saab täis detsembrikuus.
^ Troopiline torm tegi suuri kahjus­tusi
Puertoriikos. Torm läks üle
Puertoriiko 80-kilomeetrilise kiiruse­ga
Bermuda suunas. Hurrikaan tegi
Järgmisel päeval pärast ta niaja põ­lema
panemise katset bensiinipude­lite
pildumisega oli B. Maikovskis-kohalikus
immigratsioonikohtüs jär-jekordsel
arutusel tenia vastu esitao
lud süüdistustes. Kohtusaal oli täide­tud
juudi kaitseliidu (JDL) ja teiste
organisatsioonide liikmeist. Sealt
hüppas publikut eraldava barjääri
tagant üle noormees^ kes tormas B.
Maikovskise juurde ja hüüdega
„You nazi bastard!'' lõi 75 a. vanuse
lätlase pikali. Kallaletungijas tehti
kindlaks 20 a. vanune Mark Levy,
JDL liige, kes 'kõrvaldati kohturuu-mist.
Teda süüdistatakse viies punk­tis
ja lasti vabaks. ; ' i
Kui kohtuistung jaükus Maikovskis
seletas, et ta on sellel ajal laulnud
kirikukooris kui Läti ühes külas 30
isikut süüdistuste alusel on hukatud
politseinikelt, 'kes allunud Maikovski-sele.
Viimast on veel süüdistatud, et
ta olevat abistanud Adolf Hitleri SS-truppe
tappa 2Ö-tuihat juuti ajal, kui
ta oli politseiüksuse (kapten. Küsi­musele
kas ta isiklikult kunagi an­dis
käsku juutide hukikamiseks, vas­tas
lätlane: ,,Ei. See ei olnud minu
ülesanne (duty). Sakslased tegid se­da,
mitte mina."
, Kui Maikovskis emigreerus
sse, siis ta on ütelnud, et ta oli
ja 1944 a. vahel Lätis raamatupidaja.
Nüüd kohtus ta 'kinnitas, et ta õli sel-lel
ajal seal pölitseikapteh. Kui küsi­ti
temalt, et miks ta immigratsiooni-ametnikele
oma politseiametist ei kõ­nelnud,
vastas Maikovskis, et „minu
käest keegi kunagi ei küsinud seda".
Kohtunik F. Lyons väljendas kaht­lust
Maikovski tunnistuse tõelikku­ses.
, Muide B. Maikovskist on rünnatud
korduvalt ka varemalt mitmel viisil.
Mõni aeg tagasi tulistati pimedas re­volvrist
ta majja, kusjuures üks kuu­lidest
vigastas kergelt ta jalga.
Stockholmis toimusid Usuteaduse Insütuu^ikurssused. Pildü kursuste lektorid: istuvad vasakult lektor
prof. dr. theol. Arthur Vööbus, kursuste juh&taja püskop Karl Raudsepp ja lektor praost dr. theol. Jaak
Taül, seisavad vasakult praost Elmar Tõldsepp ja lektor õpetaja Walter Kopperman. (Foto Mä0)
lÄ VÄLISMINISTER
iUROOPAS
Möödunud nädalalõpul sõitis USA
välisminister Haig Euroopasse, et
võita poolehoidu USA relvastuse suu­rendamise
kavale ja selgitada USA ja
Iisraeli vahel sõlmitud kokkulepet
Iisraeli vamstamiseks USA relvade­ga-
Esimene kohtumine oli välisminista
ril Hispaanias Saudi Araabia välis­ministriga.
Sellef kokkusaamisel vä­lisminister
Haig kinnitas, et lubatud
lennukite ijnüük Saudi Araabiale
leiab aset kokkuleppe kohaselt ja
Iisraelile lubatud sõjaline toetus
taotleb kogu Lähis-Ida sõjalise val­misoleku
suurendamist võimaliku N.
Liidu sõjalise ekspansiooni vastu.
See võib vajaliseks kujuneda kui si-sekriis
Iraanis suureneb ja N. Liit
leiab vajalise olevat, korra taastami­se
huvides seal sekkuda oma sõjälis-te
jõududega.
Hispaaniast välisminister Haig
lendas Läärie-Berliini, kus ta püüdis
selgitada kohalikule rahvale, et USA
on valmis kaitsma Berlihii kui
lääne eelposti kommunistliku blo­ki
piirides. Berliinlased olid roh-
^kem huvitatud sellest, et USA
ei hakkaks valmistama neutronpom­mi
ning kasutama seda Euroopa
mandril. N^ad korraldasid Berliinis
USA vastase demonstratsiooni, mil­lest
võttis osa ligemale 50 0000 ini-mest.
Omalt poolt välisminister Haig sel»
gitas, et N. Liidu sõjalisi jõude suu­rendatakse
pidevalt ja mürkgaase on
kasutatud kommunistlike vägede
poolt Lõuna-ida Aasias, võitluses ko­halike
rahvaste sõjaliste Jõududega.
Lääs peab omama tõhusaid relvi,
millega pidurdada N. Liidu sõjalist
ekspansiooni.
11 T
. 0
;GEISLINGEM (;,Meie Elu" kaastööliselt) — Pärast seda kui
Lääne-Berliinis käisid verised tänavalahingüd politsei ja noorte
hulguste vahel, on linna külastajate arv radikaalselt langenud.
„Võin iga külalist käeandmisega tervitada ja turistide poolt saade­tud
äraütlemiskirjadega kogu hotelli tapitseerida", ütles ühe suu- '
re; hotelli direktor. Teml arvamisega ühinevad ka ta kolleegid ja
Isegi
Müncheni linnaisadel, on tänavu
probleemiks alastikultuuri harrastus
linna par'kides ja Isari jõe kallastel.
Suvel palavatel päevadel vallutavad
alastikultuurlased eriti linna suur-
Tänavalahingüd, millede väitel roopas on norralased, kes tulevad lä-löödi
sisse linna elegantseima tänava bi 1900 medikamendiga.
Kurfürstendämmi vaateaknad, rüüs- Loomulikult on saksa apteekidel
tati ärisid ja umbes 500 politseinik-i tohutult palju matsipüüdmise medi-kü
vigastati, näitavad nüüd oma }&\.kamentc. See tähendab hädade vas-reldüse.
Ridade viisi öeldakse reisid tu, mille vastu veel rohtu ei ole, na-
Beriiini ära. „Tüleme siis, kui Berlii- gu näitekse ,,tarkusepillid" rumala­ni
olukord rahuneb", seisab paljudes tele lastele koolis, „elurö5m" rauka-äraütlemiskirjades.
Olukorra bilanss: dele või tabletid-salvid, mis annavad
enamuses Berliini hotellides on vä- naiste kumerustele soovita^^a suuruse.
hem'kui pooled voodid reserveeritud, ja vormi. Aga rahvas ostab ja usub.
paljudel isegi ainult kolmandik.
Iga kord kui TV-s näidatakse löö-minguid
Berliinis, heliseb tavaliselt
hotellides, telefon. Tubade äraütlejad
arvavad, et Berliin seisab hävingu
eel.
Kunagine re^klaamitekst ;,Berliin
väärib reisi" pole enam usutav. Veel
ikka näeb linnas' vineeriga kinni-iöödud
vaateaknaid ja igal tänava­nurgal
põrnitsevad pahempoolsed
löömamehed, kes omavoliliselt oku­peerinud
160 suurmaja, kus elatakse
gruppides üüri maksmata. Tänavu
sügisel kardavad ametivõimud Ber­liinis
,,kuuma sügist", kuna linnas
toimub kogu Euroopa .pafiempoolse­te
hulguste ja muude ääregruppide
süurkoikkutulek.
M E D I K Ä M E N T I 0 E UPUTUS •
On sakslased tablettideneelajad?
See näib nii olevat. Iga väikse valu-kese
vastu on arstirohtude tööstus­tel
„surmkindel" ravim olemas.
pargi Inglise
ja isegi nende läheduses asuvad • tä­navad.
Linna
lased ei jõua
)u ära OÜ
tavad nende
tud kodanike
aia, oiümpiaadiväljaku
käitistes töötavad türk-palavatel
päevadel töö:
data, et minna Inglise
aedc „saksa kigu" vahtima.
Müncheni katoliiklaste nõukogu
esitas ülemlinnapeale terava protes­ti,
juhtides fahelepanu alastikultuur-laste
agressiivsusele. Viimased käsu-reviiri
sattunud riieta-hilbud
seljast võtta või
SOOME PANGA
DIREKTORI VÄIMEES
KGB AGENT?
HELSINGI (M.E.) - Lääne-Sak-samaa
ajalehes ;,Welt am Sonntag"
artikkel, mil-
„Elav mikro-vastasel
korral „ära aurata".
oma teeLsuüri
te, laevu ja lõh
kahjusid,
cus maju.
s paa-;
Raamatut „Opime eesti keelt"
on võimalik osta või
Apteekides'ön müügil 22.000 mit­mesugust
medikamenti. Liiduvaba­riik
on seega Euroopas esikohal.
Shveits kui järgmine ,,'medikamenti-derohke"
maa' saab läbi 5200 arsti­miga.
Järgnevad Prantsusmaa 4500
ja Belgia. 400ö-nde arstimiga aptee­kides.
Kõige tagasihoidlikumad Eu-
Katoliiklastele kirjutas yastuse
abilinnapea dr. Zehetmaier, kes mär­kis:
„Tänapäeval on kahjuks lugu nii,
et riietatud kodanik peab ennast hä­benema
alasti kaasinimeste ees."
Politsei ei julge ka midagi kat ma­tate
vastu ette võtta. Ta kardab, et
kui mähkida alasti naine tekki, siis
võib ta esitada kaebuse „ebasündsa
käperdamise" pärast.
Tänavuseks lahendab selle problee­mi
nagunii sügis.
.\„Me!e Elu" talitusest»
0, (D^ ,0
( Algus lk. I
masinaehituse insenerina" — on kü­simus,
kas poeg Aleksander käesole­va
a. augustis tõepoolest vabaks
saab ja vanemate juurde asuda to­hib,
nagu seda lubanud N. Liidu jul-geolekuvõimud.
Loobumist poliitili­sest
tegevusest ei saa KGB läände
saadetud rezhiimikriiti'kult loota.
„Sest kui ma nüüd vaikiti, siis, hoia­vad
nad Aleksandri pandiks, et mind
ka edasiseks vaikima panna." Sergei
Soldatov tahab aga rääkida, „et KGB
taipaks, et mu poeg pole pantvang''.
Seoses Soldatovi jybtumiga mee­nutas
„Amnesty International" aasta
tagasi N. Liidule: „'Kui rääkida ra­hust,
ühtlusest ja vendlusest ning
toetuda Helsingi vaimule, siis di .tohi
unustada inimõigusi ega ka isiklikke
Viisid ja Sõnad:.RENE'UFEE
K alt LILIAN TREIBERG
Sisu: Vaheldus, Rulett, Baaridaam,
ütle lind, JCesköine arm, Prüuidd
poisid, Põhjamaa neiu, Kaluriema,
Armukiir, Las Vegas, Vaid iliusiooiai.
Hind: ?10.00
Hinnale lisandub Ont. müügimaks
7%o Postiga tellides pluss sa£^t«-
' :kuIu|LOO.::, ^
within the reach of everyone
<i No ladders (full sizefl apples from pint sized
® Wealthy, Mcintosh, Gotland, Spartän apples
spicevOct. 3 toOet.25.
For more Information
OlgUSL
Broadview Äve., Toronto,
Ontario, M4K 2R6
ytal
Hwy 400 north to Kihg-Nobleton Cloverleaf.
east to firstlights and turn north on Jane St
proceed 2% miles and then you see the apple
east at Jane and Green Laneas
Menachem Begin Otto Mam-.
bergi zharsis.
Enne Iisraeli peaministri Begini
kokkusaamisi president Reaganiga
Washingtonis, avaldasid juutide
vaimsed juhid USA suuremates aja­lehtedes
lehekülje suurused kuulutu,
sed, milles nõuti, et USA president
ei tohiks midagi pressida peale Be-ginile
ja Iisraeli. peaminister Begin
ei tohiks teha mingisuguseid järel­andmisi
president Reaganile.
Pikemas kirjutises juutide vaimsed
juhid selgitavad kuulutuses, et Camp
David 'kokkulepe, mille aitas korral­dada
president Cartcr, oli üks õnne­tus
— viga, mis ohustab Iisraeli ole­masolu
suuremal määral kui midagi
muud. Juutide juhid on kategoorili­selt
selle vastu, et USA müüb Saudi
Araabiale moodsaid radar-luurelen-niiikeid.
Saudi Araabia valitsus asu­vat
nõrgal, alusel. Seal võivat lähe­matel
aastatel aset leida võimu haa­ramine
kindralite poolt, kellel on N.
Liidu usaldus. Siis Saudi Araabiale
müüdud lennukid ja relvad võivad
sattuda Iisraeli vaenlaste kätte. Se­da
ei tohiks kunagi juhtuda.
Kuulutus- lõpeb nõudega, et mingi,
sugüslt võidetud maaalade tagasiand-
- miistei tohi enam olla. Jutud- auto­noomia
andmiseks pälestiinlastele
tulekf otsekohe lõpetada ja kavatse­tud
lennukite (AWÄCS) ja teiste rel­vade
müük Saudi Araabiale tuleb
pidurdada.
Kuulutus ajalehtedes oli nähtavas­ti
rohkem mõeldud USA Kongressi
liikmetele kui USA rahvale. USA Se­natis
iaSaadikutekolas on suur hulk
neid kes veendunult kaitsevad Iisrae­li
huve. Ilma Kongressi otsuseta rel­vade
müük Saudi Ai^aabiale pole või­malik.
Küsimus tuleb arutamisele
Kongressis lähematel päevadel.
A.N.
ilmus sensatsioomline
les väideti peaikirjaga
fon", et Soome Panga direktori, endi­se
ministri Ahti Karjalaineni väi­mees
bulgaaria . päritoluga Atanas
Tilev olevat KGB agent. Riigi ette­võtte
Tampella kaubanduslik direk­tor
Tilev'sai soome T^odakondsuse
1973 aastal, kui ta abiellus Karjalaise
tütre Kukka-Maariaga. Ta valdab
soome keelt päris vabalt. See selgus
tv-uudistes, mü Tilev ütles, et„Welt
am Sonntagi" artikkel on vale. Ta
kavatseb ajalehe kaevata kohtusse.
Soomes aga üteldakse „ei savua il-man
tuita" ja mi paljud ajalehed
ongi kiitjutanud äsja Tampella Viini,
büroo direktoriks .nimetatud Tile-vist.
Näiteks parempoolse ajalehe
„Turun^Sanomat" järgi Tilevi olevat
paljastanud üks ärahüpanud bulgaa­ria
diplomaat, kes rääkinud asjast
Lääne-Saksamaa luureorganile. See
olevat aastaid Bulgaaria Helsingi
suursaatkonnas tegutsenud Georgi
Jelensky, kes koos oma naisega hüp­pas
ära 1978: a. Stokholmis Lääne-
Saksamaale.
160 akadeemilisel
USA-s
Eelmiste eelkujul peeti tänavune
akadeemiKne suvepäev taas Lake^-
woodi Eesti Majas ja selle juurde
kuuluvail väljakuli. Kohale oli saa­bunud
160 osavõtjat, nende hulgas
Kanadast saabunud metsateadl. hr.
Viidik. Prof. Rand (N.Y.) esines lü­hiettekandega
Tartu Ülikooli saabu­vast
350 a. juubelist. Toimetaja H.
Raudsepp pidas vajalikuks, et seda
märgitaks väärikalt kõikjal kus eest­laste
koondisi ja toodaks avalikkuse
ette eriti ka neid asjaolusid, mida
ehk kodumaa punased ja venelased
selle juubeli puhul püüavad varjata.
Dr. E. Ruberg tutvustas resolutsioo­ne,
mis võeti vastu Ikest. Rahvaste
Nädala New Yorgi rallil ja peatus
lähemalt kurikuulsa „sõjasüüdlaste"
küsimuse juures, kus on esinemas si«
hilikku varjuheitmist etnilistele
gruppidele, ka eestlastele. Ta soovis,
et kaasmaalased esitaks pidevalt
märgukirju ja et ERKt) annaks ka
omaltpoolt selgitust. Ühenduses üli­kooli
, märgitud juubeliga avaldati
soovi, et eestlased tänutundes mee­nutaks
Rootsi kuningat Gustav-Adolf
II, kelle korraldusel ja loal Tartu sai
ülikooli, mispuhul on kohane prae-gUstelgi
eestlastel kanda seda tänu
üle vastavatele rootsi ringkondadele.
EESTI
-kk ™ . w , ~ « . ^ c t e d .
"T'™''''"''-'l-'r,HI''||,||^|liumi.u.m
USEPP
ja seisaEbL Ue"e satsiu ütahsi,rs k Eoensntia tüeheinskfsotnud otsib tööd. Teen igasuguseid
parandustöid. Telef.: 461-4759