Meie Elu = Our life, September 17, 1981

              6 „Meie Elu" nr. 3S (1646) 1981
ZB&I
Professor Gunnar Swanbeok kons­tateerib,
et päevitamine pole mingil
viisil ohtlik — vahepeal ju esines
kõikjal hirmu ja õuduse raporte kui­das
päikesekiirgus tekitab vähktõbe.
; Professor ütleb, et teatud haiguste
piihul on päikesevannid koguni ravi­va
toimega, näiteks soomussammas­poole
(psoriaas) puhul. Et aga päike­sevannid
oleksid kohutavalt tervisli­kud,
ei pea üldse paika. Saab ju vä­he
D-vitamiini, kuid teisest küljest
on seda: küllaldaselt meie igapäeva^
ses toidus. Kuid muidugi nahk' ju
saab pruuni värvuse, i niis' mõnede
meelest on kangesti i|lüs, nendib pro­fessor.
Kuid ta lisat) siisM juurde^'
et väga heledanahaMsed . inimesed,
kes töötavad väljas päikese käes,
peaksid vahetevahel [laskma arstil
oma nahka kontrollida.
sündinud 29. juulil 1915 Noarootsis
mrnud 13. septembril! 981 Edmontonis
nnad
, 3 :
Haapsalu
Haapsalus
i Austraalia eestlaskoima elu oü
muutunud rahutuks vastu(i>lude tõt-tu,
mis esinevad eriti märgataval ku-jtjl
Sydneys. Need on'vastuolud ideo­loogia
alal, mis leiab allakriipsutav
mist uue ajalehe (,,Küü-ii'') ilmumi­ses
lisaks >,Meie Kodule", Uue lehe
ümber koondunud inimesed soovivad
näha ja hinnata asju oma arusaamis­te
kohaselt, olles vaba vanadesse ge»
neratsioonidesse kuuluvate inimeste
kinnisideedest. Sel vifsil paraku asu­takse
põhiliselt erinevatele seisukoh­tadele,
mis külvavad rahuolematust
ja vaenu, kuigi avalikust poleemikast
hoidutakse.
Ka vasakpoolne . element eesti
noorte seas on hakanud näitama ak­tiivsust
ja selles mõttes kuuleb kae­busi
mitte ainult Sydneyst, vaid ka
teistest Äusträaiia keskustest.
Lõhenenud mõningal määralon ka
vanadesse generatsiobnidfsse kuulu­vate
a'ktiivsete inimeste .ühisrinne
S3'dney osas. Nii puudub laitmatu
• koostöö „Meie Kodu" toimetuse ja
Austraalia Eesti Seltside Liidu juha­tuse
vahel. LoDdetavasti laheneb see
küsimus aastavahetusel A.E.S Liidu
esindajate koosolekul Melbourne's,
kus need arusaamatused tulevad
klaarimisele ja valitakse uus
jul
Austraalia läbib ka niuidu rahutu
faasi, mille sarnast see-^ manner ei •
tundnud Teise maailmasõja lõpust
saadik. /
' Peamiseks põhjUjseksi on valitsuse
?räilge majandiaspoliiliika, miPle sü-hiks
on inflatsiooni pidurdamine ku­lude
kokkuhoiu abil. Kulusid on ra­dikaalselt
vähendatud kus iganes see
oli võimalik kehtival eelarve aastal
Kuna üleliiduline valitsus vähendas
osariikidele igal aastal maksetavaid
eriütstarbelisi summasid mitmel alal,
kaasa, arvatud haridus ja tervishoid,
üs ari igid pidi d: ka omal t pool t alus ta­rna
drastilist kokkuhoidu. Uudiseid
uute kokkuhpiü otsuste kohta tuleb
järjest juurde, 'kusjuures i^lelnduline
valitsus hoiatab, et augustikuul par­lamendile
esitatav eelarve tuleb vä­ga
ran&e.
Samal ajal tõusid siin maal seni
ennekuulmatu kõrgusele laenude
protsendid, mis mõjub kahjustavalt
majandusele ja. asetab" raskesse olu­korda
neJd, kel tuleb maksta prot­sente
obligatsioonide ja muude võl­gade
pealt... - : / ' •
Tööpuudus'on endiselt suur ehkici
statistilised andmed näitavad, vähest
paranemist selles- suiites. Pankrotti
jäänud ettevõtete arv aina tõuseb,"
kusjuures nende seas on olnud ka
mõned pangad.
ÜleliiduHne.valitsus on asunud ku­lude
kokkuhoiu alal lausa fanaatiliT
sele joonele ja võitjeb meeleheitli-
. kult, kuid eduta, ka palgakõrgenduse
nõuete vastu, mis algasid uue hooga
mõni kuu tagasi; Kcjos nende aktšiop-nidega
käivad vahetpidamata ka
streigid, mis viimasel ajal haarasid
korduvalt telekomi ja postiametniJc-ke.
Asi. on võtnud niivõrd antisot­siaalset
kuju; et hakkasid streikima
isegi -sellised töötajad, Inagü. näiteks
Melbourne'] linna Juletõrjujad, ja
pealegi veel nrivõrd'tõsiselt, et ei õle
tõesti välja tulnud streigi ajal kustu­tama
tulekahjusid. Str-eikide laviini
on haaratud elektrijaamade perso­naal,
transpürdi töölised, sadamatöö­lised
J a mi{m(^d teised kategooriady
osalt ülemandriliselt, osalt ainult ühe
või teise osariigi piirides.
Äsja kõige Ijialvem külg seisab sel­les,
et streikija^ kipuvad ignoreeri­ma
kehtivaid arbitrat^iooni protse­duure,
püüdes välja ,prpssida palga-kõrgendusi
otse tööandjatelt ja ka
suuremal määral, kui see olnuks voi-nialik
asja korraparasel yiisi 1 ajades.
. Nagu juba öeldud,: liiduvalitsus
püüab, nii palju* kiii see temast ole­neb,
'takistada töötasu liiga suuri
tõuse,] rõhutades, 1 et igaüks peaks
praegusel raskel ajal kaasa aitama
inflatsiooni Vastases võitluses. '
Oma siirust selles mõttes liiduva­litsus
aga asetas kahtluse alla, kuna
ta võttis, peaministri USA-s äraole­ku
ajal, vastu .parlamendi liikmete
töötasu revideerimise komisjoni ot­suse,
mis so'Ovitas tõsta nende palgad
kahekümne protsendi võrra. See kut­sus
esile avaliku pahameele, mille
tulemusena valitsus muutis valis-,
maalt naasnud peaministri nõudel
oma meelt, otsustades, et vastu võe­takse
praegusel ajal ainult kümne­protsendiline
palgatõus parlamendi-
Inkmetele, teised kümme protsenti
aga hakatakse maksma alles aasta
pärast..
; E i saa ütelda, et liiduvalitsus ol­nuks
järjekindel ka kinnipidamises
kokkuhoiu joonest, mida jutlustatak-se
rahvale igal parajal juhul. Nii näi­teks
hiljuti selgus, et peaminister
saatis Aafrikasse ja mujale maailma
mitu ministrit ja parlaTnendiliiget
.'koos abikaasadega, et anda isiklikult-kätte
Briti Commonwealth'! kuuluva­te
riikide juhtidele kutsed osavõtuks
vastavast konverentsist Austraalias,
justkui neid kutseid ei saaks ^dasi
toimetada posti teel või diplomaati­liste
esinduste kaudu. ;
Kuigi valitsuse sammud majandus-polntika
alal on ebapopularsed ja
leiavad hukkaniõistu paljude poolt,
keegi ei saa eitada, et oma võitluses
inflatsiooni vastu ta on olnud edu­kas,
inflatsiooni kiire tõus, nagu see
leidis aset Whitlami valitsuse ajal, on
mitte üksnes pidurdatud, vaid selle
^määr on isegi^älla surutud, olles,
niiüd umbes kümne protsendi kõrgu­sel
ja. näidates vaid vähest ja aeg­last
edasist tõusu. Austraalia dollari
kurss on seetõttu kindel, rahanduslik
süsteem stabiilne ja inimeste hoiused
ei ole kaotanud nii palju oma väärtu­sest,
kui riikides suurema inflatsioo­nimääraga.
' -
Kui mõtelda> näiteks, Iisraelile, kus
inflatsioonimäär on sada protsenti
aastas,^ siis Fräseri valitsusele tuleb
: au anda, et 'ta hoidis ära sarnase olu- ^
-korra tekkimist Austraalias.
Seni liberaalide ja põllunieeste.
koalitsioonivalitsus Ganberras võis
takistamatult ajada, oma poliitikat,
kuna tal pii enamus mõlemas kojas.
Viimastel valimistel aga, mis toimu­sid
möödunud detsembris, ^senatis
sai enamuse opositsioon. Algas kee-
. rulisem aeg Fraseri valitsusele, kuna
senat võib blokeerida igat seaduseel­nõu.
Seda ette nähes valitsus viis läbi
enne vana senati iaialiminekut rekor­dilisel
arvul seaduseelnõusid, püüdes
läbi vna nii kuurt osa oma polntiH-
. sest programmist enne uue senati
kokkutulekut'kui see lühikese ajaga
vähegi võimalik oh.,
.Adelaide'is tähistas 26.^ juulil oma
60 a.hällipäevaAdelaide'i Eesti; Selt­si
esimees Heino Lomp, kes on sel
kohal oinud juba alates 1953 a.^ seega
ümmarguselt 28 aastat.
Umbes samast ajast on ta ka L.A. •
Balti Komitee .liige, olles selle esi­mees
peaaegu igal korral, kus see
amet langeb rotatsiooni korras eest-
•iastele.'.
Ta on tegev ka mitmes Austraalia
organisatsioonis. Neist täbtsamad on
osariigi rakenduskunsti keskuse di­rektorite
nõukogu, mille liikmeks ta
on, ja osariigi; 150 a. juubeli etteval­mistav
komitee, kus ta on ühe aliko-mitee
luge. > : , •
Oma elukutselises tegevuses on ta
Adelaide'i raudtee-peäjaama restora­ni,
kohviku, baari ja muude ettevõ­tete
juhataja ja raudtee ökonoom.
Sellisena tema ülesandeks on kor­raldada
bankette ning vastuvõtte nii­hästi
valitsusasutuste kui ka eraorga­nisatsioonide
tellimisel. Sel alal on
ta ilmutanud suuri organiseerimis­võimeid
ja muutunud väga hinnata­vaks
jõuks kõigi juures, kes on tema
sellekohaseid teeneid iganes kasuta-
^i:nud.
Möödunud aastal sai H. Lomp ras­ke
saatuselöögi osaliseks pmä abi­kaasa
Helga elavate nimestikust
lahkumise tulemusena-.
aastane nmg
ARMAST SUGULAST
DÄGMAl: KOKKER abikaasaga
a
nfinniiiiiiliiiiiiiiii!iiiiitiiit3iiiiyi9ii!iitiiitiiiiiiiiiii8iip
: SYDNEY (M.K) - Tallinnas toi­munud
VEKSA seminari kohta käi­vas
kirjelduses teatab ajaleht „Kodu-maa"
(mis ilnfiub VEKSA — Välis­eestlastega
Kultuurisidemete Arenda­mise
Ühingu hing Välismaaga Sõpru­se
ja Kultuurisidemete Arendamise
Eesti Ühingu ühise väljaandena) nr.
26 L juulil 1981, et Austraaliast oli
seminaristide:, hulgas ka Kaljo Linde.
K. Linde oli Austraalia Eesti Seltsi­de
Liidu juhatuse Adelaide'is olemise
ajal 1976—78 a.)'välisvõitluse juhata­ja
a. 1976, hiljem ka noorteala juha^
taja ja teistes juhtivates ülesanne­tes-
Samuti on t^ Balti Teadusliku
Grupi Adelaide'! osakonna liige ja
sealsete seminaride üks = korralda-iiitsiieiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^^
Epp
Toonud selle sõnumi lisab Austraa­lia
eestlaste häälekandja „.Meie Ko-du''•^:^;;,:^
See fakt näitab, et organisatsioonid
olgu valvel, eriti aga eesti 'keskorga­nisatsioonid
ja teised,.et nende juht­konnas
poleks isikuid, kelle tegevus,
vaated ja käitumine võib varju heita
tervele organisatsioonile.
Kodumaad külastajate sealsete
võimumeestega suhtlemisest on ai-
: nult' kasu meie rahva vaenlastel ning
valis-.ja vabadusvõitlusele võib oht
sellest otse surmahoobiks kujuneda.
KORTERID
möbleeritud tuba väikese keedu,
ruumiga Äveriue Rd. — Gotting^
hani rajoonis. Telef.: 924-1351
, Eesti orkestrimuusika tutvustami­se
eest annetas Eesti Rahvusfondi,
juhatus oma kuld teenetemärgid
Stockholmi Liiklusameti (SL) or­kestrile,
dirigent Harry Sernklefile,
esimees Lennart Nyberg'ile ja SL tee­nistuses
olevale civ.ing. Lembit
Pürge'le. Viimasel on erilised teened
selles, et nimetatud orkester hakkas
huvi tundma eesti muusika esitami­se
vastu. Orkestrile kingiti ka B,
Kangro raamat „Estland i Sverige".
Stodkholmi Liiklusameti orkester
võttis osa ka EŠTO pidustustest,
mängides rongkäigus, laulupeol, rah­vapeol
ja ballil. Kuid juba enne ES-TO't
on orkester esitanud eesti muu­sikat
Skansenis ja mujal ning jätka­nud
eesti muusika mängimist oma
arvukatel kontsertidel peale ESTO't.
Orkester tähistab lähemal ajal oma
75' a. legevList. Orkestri koosseis on
praegu 34 orkestranti, vähemas koos­seisus
mängivad nad ka meeleolu
mwusikat.
' Orkester ön esinenud mitmel pool
Euroopas ja mujal, isegi Jaapanis
ja Mehhikos. Kavas on võimaluse
korral ise^ järgmisest ,ESTO'st osa­võtmine.
Nagu teada, on orkester sissemän-ginu.
d LP heliplaadi eesti muusikast
avamäng -^Kalev ja Linda", R. Kul­li
„Potpuri eesti rahvavnsidest",
tantsusüit ,,Hõissa Simman", kolm
eesti parssi j.m. Sissemäng on kõr­gekvaliteediline-
KOGUDUSE VANEMAT
miälestavad kurbuses
JOOSEP LIGE perekonnaga
LEO LUNTER abikaasaga
AADO ALFRED abikaasaga
JOOSEP EISTRAT perekonnaga
Südameist tunneme kaasa Miräldale ja perele tem^ isa
IEPPÜR'1
kaotusig puhul
Ei enam kepp! vaja
sest kuuldub ingli kaja. Perekond M. MEIUSI
HHiälestab kurbuses
EESTI KODU PERE
UNUSTAMATA ARMAST
mälestab leinjates
LENNA SAAREKIVI New Yorkls
UNUSTAMATA ARMAST
mälestab leinas
OB
mu karjane. ANNA NEEMRE
Armast akadeemilist poega ja akadeemilist venda
mälestavad vaikses leinas
RISTO LIIVOJA
KALJO VOORE ENDEL VESK
KARL ARRO RAIMUND PAHAPILL
HANS SEPP HEINO LUIK
ARMAST VILISTLAST
ÕDERSOO'D
sündinud 10. oktoobril 1906 Tartumaal
rnud 16. juunil 1981 Cambridge, Inglismaal
Mälestab leinas
KORPORATSIOON ROTALIA
Südamlik tänu kõigile kes meie kalH abikaasa ja isa
HUGO VALTERI
kirsilip^nekust ja matusetalitusest nn rohkearvuhselt osavõtsid, te­ma
viimsele teekonnale saatmist rohkete lilledega kaunistasid, tema
nimelisesse fondi sissema^kse tegid, ajalehe veergudel ja 'kirjateel mä­lestasid
ja meile kaastunnet avaldasid. '
Eriline tänu praost 0 Puhm'ile,.organist dr. R. Toi'le, solist E. Libe'-
le ja kõigile kes teda nii tunnustavate järelhüüetega mälestasid ja
lipuvälvet. korraldasid. i
ABIKAASA ja LAPSED