Meie Elu = Our life, January 19, 1984

              Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 3 (1768) 1984 NELJAPÄEVAL 19. JAANUARIL - THURSDAY. JANUARY 19:
Tallinnas süttis
Niguliste uuesti,
Tartus põles ^Werner 66
XXXV aastakäik
Tsepeliin Tallinna kohal poolsada aastat tagasi oli suursündmuseks,
mida paljud veel mäletavad. Piltpostkaardil, niis 30. augustil 1932
Tallinnast saadetud New Yorki,on haruldane foto õhulaevast kooo
Raekoja torniga esiplaanil. Terasel vaatamisel leiame taevalaotuselt
veel teise tsepeliini, mis seab meid omapärase mõistatuse ette. —
Lähemalt õhulaevadest ja teistest aerostaatidest loeme käesolevao
STOKHOLM(EPL)-Kodumaalt lehes algavast K. Utsali seerijakirjutisest.
tuleb jälle uusi teateid tulekahju- • ' • ' -
dest kultuurilise tähtsusega ja aja­loolistes
hoonetes.
Tallinnas on näiteks Niguliste ki­r
i mõned kuud tagasi põlenud ju-ha
teistkordselt.
tartus lõõmas tulekahju ülikoo-lihoone
naabruses — üldtuntud
Wqrneri kohvik ja ülikooli raama­tukauplus
olid tule ohvrid.
Niguliste osas tuli teise tulekah­ju
ajal hoone jsisemuses tõr jevede-likku
uputada kogu muuseumiks
Jaaguste sai surma
tuleõnnetusel
Toronto Eesti Ühispanga operatsioonisaal ja osa ametkonda. Vasakult — A. Nassar,L. Jakobson, H.
Haarmami,!. Teose, P. Kiilaspea, L . P e t m , F . Naaber, T.Tammisto,E.Tallmeis Foto —0, Haamer
— Minnes vastu Toronto Eesti Ühispanga 30. aastapäevale võib rõõmustavalt teatada, et oleme
Möödunud tegevusaastal saanud katta üldisest majanduslikust tagasiminekust ja kõrgetest intressidest
Eelmistel aastatel tekkinud puudujäägi $479.000 ja panga jooksev tegevusaasta lõpeb üle $15.000-lise üle­jäägiga,
ütles panga esimees W.Noolandi ajakirjandusele antud jutuajamisel. Seda märkides avaldas ta
tänu ja tunnustust panga arvjukale liikmeskonnale, kes rasketel aastatel ei kaotanud usaldust oma raha-asutise
vastu ja nii sai pank majandusSikult parema möödunud aastaga oma puudujäägi katta ja
Ühispanga 30. aastapäevgl puhul se kiriku seltskondlikes ruumes 58 arvepidamise masin, 1973. a. jul)a
antud jutuajamiselandis esimees W. osavõtjaga. Sel koosolekul kinnitati elektrooniline raamatupidamise ma-
Nooländi kokkuvõtliku ülevaate pangapõhikirija valiti organid. Juha- sin ja 1980 mindi üle raali (elektro-panga
arengust 30' aasta jooksul ja tuse liikmeiks valiti A. Ekbaum, V. arvuti) süsteemile. Pangas töötab
praeguseks ajaks saavutatud tuge- Erhesaks, H. Tanner, Ed.Kuutma ja praegu 10 ametnikku,
vast majanduslikust positsioonist. Joh. Künnapuu. Krediidikomitee
Jutuajamisel viibisid panga laekur A. liikmeiks valiti G. Orav, S, Veiden- KASU ÜHISKONNALE
baum.H.Urm,A.SprenkjaE.Kriisa, — Tehes kokkuvõtet Toronto E.
kelle asemele 1954. a. tuli E. Kuris. Ühispanga kaudu
Esimese hoiusumma maksis kooso- saadud kasust
lekul sisse Kaarel Jäär..
. . „ , , Olles vastu võetud Ontario Credit Ühispanga kaudu võitnud umbes 2
sid, et eeitlaste ühispanga asutamise Society liikmeks 11. veebruaril 1954, miljonit dollarit hoiuprotsentide jä
idee tõstis üles H ; Tanner 1952. su- alustas pank samal päeval ka tege- laenuintresside soodustuste arvel,
velNiagaraFalls'is peetud eesti ühis- vust. Esimene laen anti ühele kaas- ütles esimees. Vahepealsel majan-tegelastei
kokkutulekul ja mõte sai maalasele ^200,-suuruses. Pank töö- duslikult raskemal ajal rakendas ju-teoks
17. septembril 1953 Vana-And- tas algul neljapäeva õhtuti Vana- hatus panga väga ettevaatlikku ma-
Teisipäeval maeti Torontos spor- töökohal ühes all-linna pangas, kui
di ja skautluse alal silmapaistvalt tuli hiiobisõnum - kodu põleb!
tegev olnud Helmut Jaaguste, kes
suri tuleõnnetusel 11. jaanuaril. SUITSUMÜRGITUS |
Ärasaatmine viimsele teekonnale Jaagustete naaber Fred Phipps oli
kohaldatava kiriku sisemus'Ei'ile '»j™'J8 Vana-Andrese kella 8 paigu hommikul kuulnud
lähemaid teateid kahjustuste koh- '""''""^ P'«hvatust ja kutsus välja tuletõrje
ta tpada PI O I P Ita millpst nu<! tule- '«"'^ l^ pakasega võideldes
lanffPs nii käimaQ Mikkjogi ga Yonge St. - Fmch Ave. leiti Helmut Jaaguste surnuna. Uuri-
Rahvas oS^t^^ süüta- P"^^°""^s 'T^^bot Rd. kahekordses mine näitas, et tuli sai alguse elektri-
.UrvfijL . / p i ^ elamus. Kolm aastat tagasi ta tegi korkide kastist ja süütas kütteõli
TPI S P I v^^^^^^^ operatsiooni kasvaja kõr- gaasi. Nagu Evi Jaaguste ütles ..Meie
unei v o i leisei VIISU. valdamiseks, mille tagajärjel vasaku EluleV täideti õlipaak hiljuti ja ei
kehapoole liikumisvõime oli osali- olnud hästi suletud, nii et majas oli
selt takistatud. Kõndides kepi toetu- tunda õlilõhna.Tõennäolikult elektri-'
I sel,Helmut Jaaguste jätkas oma iga- säde süütas gaasi. Tema abiakaasa,
^ päevast elu võideldes raskuste ja eba- tundes suitsu lõhna, läks keldrisse
mugavustega. Ta töötas edasi joones- vaatama ja ei pääsenud enam välja,
tajana Toronto transiitsüsteemis eriti kuna ta liikumine oli takistatud.
TTC, kuhu teda sõidutas eriauto, tre- Surma põhjuseks oli suitsumürgitus.
neeris noori võrkpallimängijaid ja Evi Jaagustele oli abikaasa traagiline
suusatajaid, aitas kaasa spordiüritus- kaotamine õnnetjüse läbi järjekord-tel
ja skautmastina skautide tegevu- seks löögiks pere|onnaš. Mõned aas-ses.
••• tad tagasi suricf ta isa, koolimees
Möödunud nädala kolmapäeva Aleksander Raudsepp jal ema Elna
hommikul ta oli valmis minema töö- Raudsepp, kes oli nimekas gaiditege-le
ja auto ootas, kui tundis end hai- lane. Helmut Jaagustet jäid leiname
vasti ja otsustas jääda päevaks koju. veel poeg Olev Vancouveris, kasu-
Abikaasa Evi, lahkus ja oli juba oma poeg 28 aastane Martin Jõgi abikaa-
• saga ja 19 aastane Mikk Jõgi.
• .1
Leinatalitusele Vana-Andrese kiri­kus
esmaspäeva õhtul, mille pidas
õp. Udo Petersoo, oli kogunenud
hulk rahvast avaldama lugupidamist
lahkunule ja kaastunnet perekqnna-
ON TULEMAS:
NARVA '44
LAHINGUTE
PÜHAPÄEVAL,
5. VEEBRUARIL, S.A.
KELL3P.L. EESTI MAJAS
J
Eesti Rahvusühtsus ^Veijesto $6
läkitus kodumaalt
Uued vastupanuliikumise grupid otsivad ühendust le. Puusärgi juures hoidsid auvalved
välismaaga — Eesti Rahvusnõukogu hoiatab
Kütt, abilaekur E. Runge ja panga
juhataja Linnu Peters.
KIIRE ARENG
Esimees ja panga juiiataja märki-
„Kalevi" vanaskautide, ,,Leegionä­ride",
Toronto ..Kalevi" skautilp-konna
ja Eesti Spordiselts Kalevi
leinalooris lippusid. Järelhüüdeid üt­lesid
skautmasterite ko^öndise poolt
skm Ermi Soomet. Eesti Skautide
Malev Kanadas juht skm Egbert
provokatsiooni eest
STOKHOLM — Eesti Rahvusnõukogule/Eesti Rahvuskomiteele
USA-s ja peakonsul Ernst Jaaksonile saabus kodumaalt läkitus uue
opereerimisest vastupanuliikumise grupi poolt, kes end nimetas „Eesti Rahvusüht-saadud
eesti ühiskonnale, sus Velještoks". Läkitusest selgub kohe, et nimel „Veljesto" ei ole Runge. ..Kalevi" skautlipkonna ja,
võib öelda, et eesti ühiskond on,, midagi ühist iseseisvas Eestis teotsenud akadeemilisiB organisatsioo- vanaskautide ..Leegionäride" poolt
— - - - - - ni „Veljestoga", kes ka paguluses on tegevust jätkanud. t^^s^aL^o"^^^^^^
Läkituses öeldakse, et Rahvusüht- le surutud seadusevastane protekto- — —— .
suse liikmed loevad ennast iseseisva raadi kodakondsus, mida meie ei tun- seisvumist. Eesti Rahvusühtsus peab
demokraatliku Eesti Vabariigi koda- nista . . . kannavad Rahvusühtsuse vajalikuks kasutadi võitluses täiesti
nikeks vastavalt Eesti Vabariigi põ- liikmed kõiki Eesti Vabariigi Põhi- uusivorme ja vahendeid ja peab täht-rese
kiriku ruumes peetud kõhekoo- Andrese kiriku ruumes ja laupäeviti jändamist ja rakendab seda ka edas- hisedduse II peatüki paragrahv 7-le. seaduse alusel kinnitatud kohustusi, samaks distsiplineeritud koondu
solekul, kus A. Ekbaum esines ette- ,,Meie Elu" ruumes. Eesti Majasse pidi. Kui praegune majandusliku olu- Edasi öeldakse: ,.Lugedes ennast E. Eesti Rahvusühtsus ei lõpeta võitlust
kandega ja tegi ettepaneku Toronto asus Ühispank 1960. a.
Eesti Ühispanga asutamiseks. Panga Missugust tõusuteed Eesti Ühis-asutamise
ürikule (chbrterile) kirju- pank on käinud, seda näitavad esi­tasid
alla ^8 koosolekust osavõtjat, mesed tegevusaasta (1954) ja möödu-kelledest
pooled on vahepeal juba nud aruandeaasta arvud. Panga äri-
; surnud. Panga asutamise ürikust seis oli 1954. a. S44.000 ja 1983. a.
nähtub, et ühispanga asutajaiks olid 24,5 miljonit. Liikmeid oli 1954. a.
järgmised isikud: A. Ekbaum (ij, H. lõpul 248,1983. a. 5200. Liikmete arv
(Järg Ihk. 3] Vabariigi kodanikeks.kellele on pea- rahvuse, vaenlastega enne taa^ise- (Järg Ihk. 3)
Tanner/'tAU. Mällo, G. Orav/ty, 0.
Puhm, V. Leius, L. Kolk, A. K a l a /U
J. Säägi, A. Sprenk (U E. Peetsü/tA.
V. Piigil, K. Eerme fi). Helene Johani
/ty,.E. K r i i s a / ' U K . Orav, Ed.Riisna,'
Joh, Künnapuu, u. Raidlo (i), ]. E.
Markus/^t;, K.Jäär/tyj.Tabur/^U A.
Luitsalu/t/j. järveW/'. .
on viimastel aastatel stabiliseeru­nud;
liikmete koosseis aga noorene­nud.
. ;
Toronto Eesti Ühispank töötas va­batahtliku
tööjõuga kuni 1955. a. Siis
rakendati panga asjaajajana poole
tööjõuga A. Peelja 1957. aastast täis-tööjõunä.
Edasi ütleb panga krooni-mga
esimene peakoosolek ka, et 1958. a. võeti pangas juurde üks
peeti 17. jaanuaril 1954 Vana-Andre- ametnik, 1959. a. osteti mehaaniline
Pühapäeval, 22. jaanuaril kohe peale jumalateenistust
Peetri kirikus, 817. Mt. PleasantRd.
LÄUDKONNAVESTLUS
koguduse naisringi korraldusel
Fositiiv^^
olupinge käsitlemises ja massaašis
Kõnelevad pr. Leida Roosimäe, massaaš-therapist ja
hr. Viktor Peters, endine „Physical Fitness" direktor
Toronto Ülikoolist.
KOHVILAUD Pääse $4.00 KÕIK TERETULNUD
INTERNAtlOiy||AL CAFE
"Rahvusvaheline Kohvik"
reedel, 27. jaanuaril 1984 kell 8 õhtul i
Toronto Eesti Majas
SUUPISTED - IBAAK
1.00 isik, $10.00 paar
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS
toimub Eesti Maja suures saalis 4. veeb. 1984 kell 7.00 o.
Kogume ja veedame hubase õhtu koos sõpradega.
Tantsuks V. GUSTAVSÕNI ORKESTER ja KÜLAPILLIMEHED
EESTI GÄIDERITE KOGU KOONDISE
Laudade ettetellimiseks helistada: Pilvi Niit 223-3469 õhtuti
Pühapäevah 29. jaanuaril s.a. kell 3 p.l. Eesti Maja suures saalis
EESKAVA - KOHVILAUD - LOTERII
USTAKS