Meie Elu = Our life, January 19, 1984

              , JANUARY B
i ValEe
85-aastane
2. jaanuaril'pühitses oma juubeli­sünnipäeva
üks meie väheseid alles-oleyaid
Eesti Vabadussõja Icangelasi,
kpt.maj. Nikolai Valge, V.R. II-3. ,
Juubilar sündis 2. jaanuaril 1899. a.
Tartus puusepa pojana. Oma kooli­haridust
algas ta Tartus Aleksandri
koolis, mis koosnes sel ajal 3 klassi
ettevalmistust ja 8 klassi gümnaasiu­mi.
Saksa rinde lähenedes Tartule,
evakueeriti kool Tartust Venemaale
ja noor Nikolai koos. vanematega
rändab Tallinna,et oma kooliharidust
jätkata. Kuna vahepeal on alganud
Vabadussõda,astub Nikolaide, dets.
1918 vabatahtlikuna sõjaväe teenis­tusse,
ratsa polku I eskadroni. Polgu
ülemaks on rittmeister G. Jonson ja
eskadroni ülemaks rittmeister Hoi-berg.
Selle üksuse koosseisus võtab
ta osa paljudest Narva rinde lahingu­test.
|1919, a. alul lähetatakse teda
Tallinna oma pooleli jäänud kooli
lõpetama. Kooli lõpetanud,astub Ni­kolai
oma venna soovitusel s/l „Lem-bit"
peale madrusena, kus ta määra­takse
suurtüki sihturiks. S/l „Lem-bifu"
koosseisus võtab ta osa des-
' santidest Lõuna-Eesti rannikul kuni
Riia; laheni. Selle operatsiooni lõp­pedes
lähetatakse Nikolai Tallinna
Eesti Vabariigi Sõjakooli 1 lennu kur-susele^
mille ta lõpetab 1921;aastal ja
ülendatakse rt-lt'n. Tema esimeseks
teenistuskohaks on s/l „Lennuky kus
ta teenib 6 aastat. Järgmisena on ta s/l
„Laine" komandöriks 4 aastat ja lü­hemaid
perioode pea kõigil E.V.R.
sõjalaevadel küll esimese ohvitseri­na
ja komandörina.
Tema teeneid Eesti Vabadussõjas
hinnati V-R.II-3 annetamisega vah- .
vuse eest 17 lahingus.
1940. aastal. Eesti Mereväe likvi­deerimisel
määratakse teda: 625.
suurtükiväe polku Laura's ja selle
üksus^ koosseisus ületab ta Eesti
piiri 1. juulil. 1941. Jõudes Ostrovi ra-jooni,
algava(J lahingud ja juba 18. juu- •
hl oh tal õnn üle tulle. Vangist vabas­tatakse
ta 29. aug. 1941, jõudes Tartu
ja juba I järgmisel päeval sõidab ta
edasi Tallinna,kus asub Eesti Oma­valitsuse
teenistusse.
Eesti langiemisel punaväe haardes­se
evakueerub ta koos abikaasaga
1944. aasta sÜEisel Sudeedimaale ja
sealt 1949. a. dets. põgenikuna USA-sse,
asudes elama, Niagarä Falls'i.
Töötas seal mitmel ^alal kuni puhke­paigale
minekuni ja'l970. aastal asus
elama Torontosse. /
Nikolai on tuntud nii USA-s kui kä.
Kanadas tulihingelise laulu vennana
ja mõlemis maas on ta asutaja liik-
. mena olnud tegev Eesti Ohvitseride
Kogu loomisel. Esimehena tegevu-.
ses veel praegugi Kanada E.O.K. koos­seisus,
loomisest peale.
E.O.K. juhatus koos liikmeskon­naga
ja loendamata arv Sinu sõpru
soovivad Sulle veel palju päikserik-kaid
aastaid olla meile säravaks tä­heks
Sinu tugevas eas.
E.REINAS,ül-
E.O.K. sekretär
KIRIKLIKKE
TEATEID
STAATI
Vaipade ja
keemiline puhastus
samuti akende pesemine. Söögõ-tuba,
elutuba ja koridor $59.9S..
Pensionäride üürikorteritel®
hinna-aiandus.
PEETER VAj.mG - Tel. 690-4961
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
fa seisab ^estl ühiskonna teenlstiB-ses:
• >•':
004 iN><oM<ii»ocB>o4»<Ka!><>«»ocn>oa2>oa]
IISIIIIIIIilllllililllllllllllllillllllllllllllliilllilllllllllllM^^
KUHU MINNA?
® Neljap., 19. jaan. Pensionäride
Klubi naiskoori ja tervisvõimle-misringi
kohvipärastlõuna Eesti
Majas algusega kl. 2.30 p.
® Reedel, 20. jaan. Ühispanga 30-
nda aastapäeva tähistamise aktus
Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ.
§ Laup., 21. jaan. korpMde võrkpal-liturniir
Scarboro Gollege'is algu­sega
kl. ll.ÖO.
0 Pühap., 22. jaan. Peetri Ikirikus
pärast jumalateenistust laudkon-navestlus.
# Reedel, 27. jaan. „lahvu8valk(sli-
Kie Kohvik^' Eesti Majas kS. 8 õ.
® \Laup., 28. jaan. T.E.V.Ü. 31. aas­tapäeva
pidu Eesti Majas algusega
kl. 7 0. '
©Pühap., 29. jaan. «Talihari '84"
Ee^ti Majas algusega kl. 3 p.
® Laup., 4. veebr. Saarlaste Küün­lapäeva
pidu Eesti Majas algusega
tl. 7 õ.
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd.,
Toronto, Ont.M4P 2L1
Praost Andres Taul
84 Dinnick Cres., Toronto, Ont
M4N1L8 • .
Tel. 483-4103, kirikus 483-5847
I. E. Heinsoo kodune 283-9387,
kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
Pühap., 22. j3an. JUMALATEE­NISTUS
kell 11.00 h., jutlustab E.
Heinsoo teemal: ..Milline saab olema
maailma tulevik". Pärast jumalatee­nistust
seltskondlikes ruumides ko­guduse
naisringi korraldusel LAUD-KONNAVESTLUS
teemal: {'ositiiv-ne
elustiil füüsilises aktiyiteedis, elu-pinge
käsitlemises ja massaäsis. Kõ­nelevad
pr. Leida Roosimäe, mas-saaš-
therapist, ja hr. Viktor Peters,
endine „Physical Fitness" direktor
Toronto ülikoolist. Kohvilaud. Lee-ri-
eeised. Kõik teretulnud!
Pühap., 29. jaan. PÜHAPÄEVA­KOOLI
aastapäeva JUMALATEE­NISTUS
kell 11.00 h. Laulab laste­koor
Margit Viia juhatusel.
JUMALATEENISTUS 5. veebr,
kell 11.00 h. Laulab Toronto Eesti
Segakoor Uno Koogi juhatusel Kell
6.00 õ. NOORTE KÜÜNLAVALGE-JUMALATEENISTUS.
Esinevad
koguduse noored. Pärast jumalatee­nistust
all saalis pannkoogid ja koh­vi,
Peakorraldaja pr. Elva Palo.
Ingliskeelsed JUMALATEENIS­TUSED
igal pühapäeval kell 9.30
hommikul. Pühapäevakool igal pü­hapäeval
jumalateenistusega sapia-aegseh.
PIIBLITUNNID igal pühapäeval
kell 10.00 hommikul.
KOGUDUSE KANTSELEI on ava­tud
teisipäeviti 10—6, neljapäeviti
12-3 p.l. * V -
ÕPETAJA KÕNETUNNID kolma­päeval
9.30—12 kirikus, neljapäeval
6—8 kirikus ja igal pühapäeval pä­rast
jumalateenistust.
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Omi
M5B 2C7
Õp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3Tg
Tel. 624-6128 või 625-5930,
kirikus 923-5172 '
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballštadt
22. jaan. kell 4.00 p.l. pühapäevane
JUI^IALATEENISTUS.
Teisipäeval, 24. jaanuaril kell 11
hm. koguduse naisringi käsitööosa-konna
kokkutulek.
29. jaan. kell 11.00 h. pühapäevane
JUMALATEENISTUS. Pärast juma-lateenistust
kunstnik AbelLee kuns-tinäituse
avamine.
Pühapäeval, 5. veebruaril kdll 11
hm, pühapäevane JUMALATEE­NISTUS.
Pärast jumalateenitust
koguduse täiskogu koosolek.
Pühapäeval, 12. veebruaril kell 4
pl. pühapäevane JUMALATEENIS-
,,TUS. . ... •
PÜHAPÄEVAKOOL igal püha­päeval
jumalateenistuse ajal.
LEERI-EELSED iga kella 11.00-
nese jumalateenistuse ajal.
PIIBLITUNNID tündaega iga en­ne
kella'4.00-st jumalateenistust.
Koguduse SEGAKOORI harjutu­sed
toimuvad igal esmaspäeval kell?
õ. kirikusaalis.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku
kantseleis: teisipäeviti kl. 6 p.l.—8
p.l., neljapäeviti kl. 2 p.l.—8 p.l. ja
pärast jumalateenistusi.
lEglmee@ mehitatud aerostaat
(õhust kergem õhusõiduk) tõusio
lendu küll alles a. 1783, kuid inin*®"
se kihk lennata pärineb kindU^^^"
juba ürgajast. Daidalos, müütiline
kreeka taidur ja leidur, põgenes
Kreetast koos pojaga, omatehtud!
tiivul, kusjuures oma eesmärgi®
jõudis ta aga üksinda, sest poeg
Ikaros oli paraku tõusnud liiga lä­hedale
päiksele, mille kuumus tii­bu
kinnitava vaha sulama pani.
Kaotanud tiivad, langes ta merde.
iOOl-öö jutustused kõnelevad len­davast
vaibast, ja et kreeka jaroo-ma
jumalad lendasid, on üldtuntud
tõik. Putukate lend ja lindude liug­lemine
sinitaevas panid inimese
fantaasia vohama.
Juba enne maailma loomist len­das
hiigelkotkas kõleda vetevälja
kohal, otsides kohta oma munale,
mille ta lõpuks langetas sülle ühele
poisile, kelle ta ema, üks suur ja
tugev neitsi, oli vette lamama sünni­tanud
pärast seitsesada aastat kest­nud
rasedust — nii jutustab eesti rah­valuule.
Lindude lend tiivustas Leonardo
da Vincit kavandama ornithopterit
(kreeka „omis", lind ja „pteron",
tiib] masinat, misinimese lihaste jõül
lendama pidi. Selleks kulus 500 aas­tat
tehnoloogia arengut enne kui
ükskskord nii kerge lennuk ehitada;
saadi, millel inimene tõesti lendu
tõusis ja a. 1979 isegi Inglise Kanali
ristas. Muide — samataoline kerge­kaaluline
lennuk nn. Solar Ghallen-ger,
ületas Kanali 1981 päikseener-gia
jõul.
Moodse füüsika isa, inglise teadla­se,
Wm.Gilberti (1544 - 1603] „De
Magnete" trükist ilmumine a 1600
ergutas teadlasi.uurima seda ligitõm-bejõu
fenomeeni, mille Gilbert oli ris­tinud
„electrica"-ks. Teaduse nägu
polnud muiste sama range ja asjalik
nagu nüüdisajal ja seepärast võis
kriitika sõelast läbi lipsata ka muud
kui ainult tõekulda. Näiteks ..elektri­lise
lennumasina" kirjeldus ühes
1775 a. prantsuse publikatsioonis.
Elektrienergia saamiseks tuli mani­puleerida
ühte keerukat hammasra­taste
süsteemi. See pani keerlema
kaks hiigel-klaaskera, mijle tulemu­sena
kogu masinavärk koos lenduri-gapidi
mingil äraseletamatul põhju­sel
lendu tõusma. See lugu kannatas
trükimusta, kuigi tõeline elektrige-neraator
oli ehitatud juba 115 aastat
tagasi Magdeburgi pürjermeistri,
Otto von Goericke poolt.
Juba ürginimene imetles suuri sil­mi
kuuma õhu- ja suitsusamba kum­malist
jõudu, sädemeid ja põlevat
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave. Tel. 698-5645
Pastor Allan Laur
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R 2L^
Tel. 477-6248
Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 2 p.l.
PÜHAPÄEVAKOOLlastele ja PIIB-LIKOOL
täiskasvanuile ainel:
..Ühendus Jumalaga". Allan Laur.
Kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS:
Kõneleb Allan Laur. Laulab nais-trio.
(Buss Eesti Kodust kell 1.30 p.l.).
Kell 6.15 õ. ingliskeelne JUMALA­TEENISTUS.
Kõneleb Toomas Rüd-mik.
Kolmapäeval. 25. jaanuaril kell 7
õ. PALVEÕHTU.
Laupäeval. 29. jaanuaril kell 6 õ.
KOGUDUSE AASTA-PEAKOOS-OLEK.:
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave'
Jurt. Kaljo Raid
M Bards Walkway, WlllowM«,
Ontario M2J4T9
499^88 •
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
m Thomcliffe Ave. Tel.
Jutlustaja £. Saraoja
Kirik: 562 Jones Ave. ITel. 461-2077
Pühap., 22. jaan. kell 11.00 h. JU­MALATEENISTUS,
kus teenivad
H. Sepp ja E. Saraoja.
Kolmap., 25. jaan. kell 7.30 õ. PIIB-LI-
PALVETUND ainel: Ilmutusraa­matu
13 ptk.
«VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
keU 3-3.30 p.l.
Pühapäeval. 22. jaan. kell lo 15 h.
PÜHAPÄEVAKOOL täiskasvanui­le,
kell 11.00 h. lastele. Kell u 00
JUMALATEENISTUS, koguduse
nõukogu tervitab, ansambel • Qlo-ria".
Kell 6.00 O . K . Raid kõne "
teemal ..Vaimuanded", flöödid.
lESTI AiUMIINIUM KOMPAN!!
E^üüdsaadsval uued Euroopa stiilis thQrmoakn&d^
Ikolmes virvis, kah®- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine, '
iSelistage päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus 7S9<0S3^
"0
10335 Keele St., flflaple, Ontario LOJ 1
Esimjene vabaltlendav õhupall.
prügi kõrgele õhku tõsta. Mis ime
siis. et ta unistama hakkas, kuidas
kuuma suitsu koti sisse koguda ja see
lendu lasta. Sündis õhupalli idee.
Õhupalli mainitakse esmakordselt
Lyons'i linna [Prantsusmaal] krooni­kas.
Karl Suure (742 - 814) valitsuse
ajal olevat üks aerostaat seal linnas
maandunud mitme reisijaga pardal,
kes kõik hukati kui nõiad. Mingi­suguse
palli lendulaskmisest Peipin-gis
keiser Fo-Kient'i kroonimise pu­hul
13Ö6 a. kõnelevat ka hiina annaa­lid.
.
ÕHUPALLID
Esimese õhupallina selle sõna
möodses mõistes tuntakse Annonay's,
Prantsusmaal vendade. Montgolfier'
ide poolt 1783 a. 5-al juunil lendu
lastud.kuumaõhu palli, mis kuni 300
meetri kõrgusele tõusis. Sama aasta
29. augustil lasi prantuse professor J.
Charles Pariisis õhku kummilakiga
immutatud siidiriidest palli, täidetud
vesinikuga. Juba Paraeelsus (1493 :
1541] oli eritlenud vesinikku, kuid
alles Cavendish tegi 1766 kindlaks, et .
see on üks keemiline algaine, mille ta
nimetas ..süttivaks õhuks". Moodse
keemia rajaja, Lavoisir(1743 —1794]
ristis, ta Hydrogeniumiks, kuna see
põledes vee annab (kreeka Hydor).
1784 a. lasid Montgolfierid õhku ka
ühe riidest palli (nende esimene oli
paberist] mõnede kätMoomadega
pardal. Pilatre de Rözier tõusis sama­suguse
palli gondlis ise lendu, küttes
kogu.aeg pallis olevat õhku, säili­tamaks
selle vajalikku temperatuuri.
Kõik need lennud trumpas aga De >
Rozier üle, kui ta koos markii
D'Arlandes'iga kuumaõhu palliga
21. novembril 1783 tegi oma .•24-mi-nutilise
vaba lennu Pariisis. Senised
lennud olid kõik tehtud maa külge
kinniankurdatud pallidega. Sama
aasta 1-sel detsembril tegi prof. Ghar-les
65 km-lise lennu vesinikupallig^,
millele mõne nädala pärast järgnes
esimene lend Inglismaal. Vesiniku-palli
kasutasid ka ameerika teadlane
Dr. Jeffries ja prantslane Blanchard
lennates üle Inglise Kanali Doverist
Calais*sse. Järgnes De Rozier katse
ületada Kanal vastupidises suunas.
Selle asemel, et saada esimeseks ka
sel alal, nagu ta jubaoli esimene vaba
lennu sooritaja, sai temast kahjuks
esimene lennuõnnetuse ohver, kui
tema pall õhus põlema plahvatas.
Õhupalli kasutas Jeffries meteoro-'
loogiliste vaatluste tegemiseks juba
1784, tõustes, 2,75 km kõrgusele ja
tema eeskujule on järgnenud loenda­matud
hulgad teisi. Esimese stratos-fääri-
lennu tegi 1927. a. ameeriklane
H. Gray, tõustes 13 km kõrgusele
lahtises gondlis ja — suri tagasiteel
õhu hõreduse tõttu. Aastail 1931 ja.
1932 tõusis belgia professor A. Pic-card
õhukindlas gondlis 16 km kõr-.
gusele. 1933 tõusid ameeriklased
Forley ja Settle ligi 19 km kõrgusele
ja A. Piccardi kaksikvend Jean koos
abikaasaga purustas oma venna re­kordi
1300 m võrra. Kolm venelast
tõusid samal aastal 22 km kõrgusele,,
kuid hukkusid, kui nende gondel
maandumisel purunes. Õnne oli roh­kem
kolmel ameeriklasel samal sü­gisel,
kui nende pall 18 km kõrguselt
laskumisel 1.5 km kõrgusel äkki re­benes,
kuid kõigil kolmel läks korda
langevarjudega maanduda. Kaks
neist tõusid järgmisel aastal 22 km
kõrgusele. Kõik need toposfääri- ja
stratosfäärilennud olid ainult eel­mänguks
ulatuslikumatele mehita­tud
või robotite poolt käsitsetud pal-lilendudele,
mis on sellest ajast peale
uurimistöö huvides ette võetud ja
üha ette võetakse.
ÕHUPALLID SÕIANDUSES
Üsna varsti hakati õhupalle kasu­tama
ka sõjanduses. Juba a. 1793
kasutati palle sõnumite väljasaatmi­seks
sissepiiratud Conde linnast, kui-gienamikpallevaenlase
kätte sattus.
Rohkem menu oli maa külge ankur-datud
vaatluspallidel, milliseid
prantslased esmakordselt kasutasid
1974. Probleemiks kujunes peagi ve­siniku
saadavus, sest selle tootmisel
oli tarvis väävlit, mida tuli säästa
püssirohu jaoks. Selle kriisi lahendas
Lavoisier onla uue. meetodiga, toota
vesinikku veeauru juhtimise teel üle
hõõguva raua. Tema geniaalsus ei
päästnud teda aga jakobiinlaste ter­rori
eest. i,Kulus vaid hetk, et raiuda
„Meie Elu" nr. 3 (1788) tm
Torontolane
selgitas Moskvast
ansseeritud raadio^
uudise Eesti
valitsusest
ööl vastu is. jaanuari andis Buf-h\
o raadiojaam WJYE oma uudis­tesaates
teate, et eesti pagulased
Rootsis on moodustanud valitsuse,
et blokeerida Stokholmi konve­rentsi.
Seda kuulis üks Toronto
©estlane, ja kui teade hiljem kor-rati,
otsustas selgitada selle tõe­pärasust.
I
Nagu ta „Meie Elule" seletas^oli
raskusi pühapäevase päeva tõttu,
mil ametiasutused suletud. Telefo-mi
teel sai ta kätte ühe tuttava Root­sis,
kes ei olnud niidagi sarnast
kuulnud, järgmine kõne oli Stok­holmi
raadiojaamale, kes samuti
sellest uudisest ei olnud teadlik ja
juhatas edasi konverentsi korral­dajate
juurde. Sealgi ei teatud mi-dagi.
Rootsist kinnitust saamata pöör­dus
ta nüüd Buffalo raadiojaama
poole ja küsis, kust see teade on
pärit. Seletati, et informatsioon on
N. Liidu teadeteagentuur TASSilt
Moskvast, mille andis edasi USA
teadeteagentuur United Press In­ternational
(UPl). Originaalkuju oli
teates olnud, et eesti pagulased
Rootsis moodustasid valitsuse
koostöös ClA'ga (USA Luure Kesk­agentuur).
I
UPl omakorda vastas, et tegu on
mingi segadusega. Eesti valitsused
asuvat Oslos ja Austraalias.
„Meie Elu" animetel eksiilvalit­sus
moodustati umbes 30 aastat
tagasi. Praeguse Tõnis Kinti valit­suse
liikmed asuvad Rootsis, Taa­nis,
USA-8 ja Kanadas.
NALJAD
mai
Hing/kinni, jookseb härra Jänku
politseijaoskonda ja hingeldab:
..Vahistage mind kohe. Ma lölh
oma naist triikrauaga."
..Kas^^^õite ta surnuks?"
..Ei löönud, aga ta võib iga minut
siin
Esimene õhust-raskem
lennumasin.
maha pea, mille taolise sündi saab
oodata sada aastat", ütles kuulus
prantsuse matemaatik Lagrange
(1736-1813), kui Laovisier 1794. a.
giljotiinil mõrvati. Vaatluspallid olid
kasutusel ka 1798«a. Niiluse ja Kairo
lahinguis.
Esmakordselt oli õhupall relvasta­tud
austerlaste sõjakäigul Veneetsia
vastu a. 1849, kui väiksed mehitama­ta
õhupallid pandi pomme linna pea­le
langetama. (Ja ka omade peale, kui
kaprMslik tuul suunda muutis).
AiTieerika kodusõjas (1861-1865)
kasutati, vaatluspalle. '
Pariisi piiramise puhul preislaste
poolt (1870-1871) läkitati sealt välja
tervelt 64 palli kogusummas 9 tonni
ulatuses sõnumeid ja 3 miljonit kirja.
Ühel .56rSt välja pääsenud pallist oli
I<a sõjaminister Gambetta, teel oku­peerimata
aladele, et vaenlase vastu
tõhusamat vastupanu organiseerida.
..Kas teie tütar õpib ikka veel lau­lu?"
..Ei. Ta on tuletõrjeauto peal siree­niks."
•
„Proua Ussisugu on juba loomult
väga aeglane."
..Vastab tõele. Ta vajas viisküm­mend
aastat, et kolmekümneaasta­seks
saada."
•
..Missuguse eelise tõi inimkonna­le
auto?" küsib koomeister.
..Hobusevarguseid tuleb vähem et­te."
. 0
..Kas see näokreem kaotab kõik
kortsud?" küsib vanem daam rohu-kaupluses.
..Päris kindlasti. Alles hiljuti tegi
üks kunde sellega oma lainepleki.st
garaazhi siledaks."
Inglased kasutasid õhupalle Lõu-na-
Aafrika sõjaretkeil 1884 ja 1899 -
1902. Esimeses Ilmasõjas hõljus tule-juhtimise
palle kõikide rinnete ko­hal.
I
Teises Maailmasõjas ei etendanud
õhupall enam mingit osa, kui mitte
arvestada pikkade kaablite otsas hõl­juvaid
tõkkepalle vaenlase lennukite
vastu.
K.UTSAL
(Järgneb)
Elektriline lennumasHEi.