1984-01-19-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(
E!1U" nr.3 (1768) 1984
KD
„Meie Elu" IBP. 3 NELJAPÄEVAL 19. JAANUARIli-THURSDAY, JANUARY 19
Inglismaal ilmus statisü»
moraalse allakäigu kohta,
(^Sotsiaalsed kaldumi-laeva
kaksikpale.
ud poole võrra — 159.000
aasta jooksul. Ligemale
fei-aastased naised elavad ük-
Alkoholi tarvitamine rahva
i üldiselt kasvanud. Siin on
^12.275.000 möödunud
ksul. Kinoskäimine on vä-
-võistlejaks kodune televi-araat
või teler" nagu ko-tieldakse.
Inglas? toidulaud
selt kesine-populaarse lam-semel
võtab maad sealiha ,
kanaliha söömine,
peamiselt nooruse, üldist
t allakäiku pannakse labas-iöoni-
progrämmide (BBC ja
[muti üldise töötaolu (3 mil-tut!]
arvele. Kui tänapäeval
nglismaal teine Edward Gib-
7-94), tuntud ajaloolane, siis
aks „Rooma impeeriumi al-asemel„
Tänapäeva Inglis-guse"
teemal,
HÄÄLE" UUS TOIMETUS
sel, Inglismaa Eestlaste
jühatuskoosölekul rahulda-
|i Hääle" väljaandmisega se-lenud
Zinaidä Hiiemäe ame-stamise
avaldus ja juhatus
lehe toimetajaks A. Lembra
meremees], kuna talituse võ-
Lembit Turva.' Aruande „E.
raegusest ja edaspidisest te-'
t esitas A. Helbemäe. Trük-aseosesolevate'kulude
suu-e
tõttu kavatsetakse edaspidi
Ija ahda,vaheldumisil2-ja 8-
na. Telhmise hind £ 10 aas-s
endiseks. Ostetud on spet-jütusmasin,
mis automaat-kib
soovitud veeru laiusi,
likiladuriiisele vastaval maši-vad
|)raegu prouad A. Eist-
^elbemäe. Lehekülgede kusel
aitab kaasa Henni Posti
(tuuri loeb Tamara Maripuu,
eerimiseks kujundatud lehti
ikottä ja toob valmis ajalehti
tmišöks Jaan Rajamets. •
asti Inglismaa Eestlaste '
eiidine esimees ja „Eesti
ti^imetaja Väino Pärtel on
prfi^ raskesti haigestunud.
v i i š EESTI LÄ;ST
•firaost emeritus dr. J. Taul
lüläkituses kirjutab, siis sel
1 jumal õnnistanud viit pere-
, laste sündimisega,
i eesti koguduse elust
kse, et organist, hr. Smart,
a lahkumispalve tervislikel,
1 pärast ta abikaasa surma,
llõnnestussaada uueksorga-i.
Johni koguduse organisti,
well'Cook'i
duse majanduse osas on
teatada: ,,Koguduse nõuko-olekul,
16. oktoobril, andis
[Se esimees pr, S. Aareandi
Iseie üle annetus-tsheki £ 500,
oli saanud oma inglannast
alt Mrs. E. Campbell-Elliš'.
erakordne annetus on eriti
ud kulude suurenemise tõttu
asutamise eest ja samuti kor-i
tõstmise pärast Kiriku Ma-
4. a. eelarve ön koostatud £
:)llest on õpetaja palgaks £
ürideks £ 2050, toetusteks ja
skuli-deks kokku £ 1200.
se liikmemaks 1984. a. peale
Idiselt £4 - igalt täiskasvanult
loleval aastal saavad Inglis-
[) aastat vanaks kaks tuntud
likku tegelast — Bradfordis
|eeskoör „Koit" juht,öpetaja-^
Ernst Luuk (2. veebr.} ja
Albert-Enno Aaviksaar (9.
Ilbeicesteris.,
' ARTO
:Ei
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K; Päts - 1918.
t-Ameerika ja Kariibi saartel
luliselt umbes 16.000 sõdurit,
I Panama kanali piirkonnas on
alusel 10.000, kelle üle.san-
USA huvide kaitsemine seal-,'
rkonnas jä sõbralikkude Lõu-leerika
riikide ohvitseride väl-lähedalasuvas
sõjakoolis. V i i -.
|7 aasta jooksulon sealasuyas ,
lolis väljaõppe saanud 42.000
fgi ohvitseri.
?-Idas USA-1 on Jaapanis
|ja Lõuna-Koreas 40.000 meest.
l i saartel asub USA mereväe
)unkt ja umbes 20.000-mehell-l^
eväeüksus.
išummas asub USA 2,1-mil-
3st armeest väljaspool kodu-umbes
1,9 miljonit meest, kes
lale vabatahtliku kohustuse
pidutdada kommunismi eda-\
lääneriikidei suunas.
H. KIVI
Eesti Rahvus. • I • ,. •
(Algus esiküljel] .
0 0
Eesti. Rahvusühtsus tahab olla kodumaa
organiks, k^s koondab tah-vast
võitluseks iseseisvuse eest, andes
oma täieliku toetuse toimivatele
konsulitele, Eesti Rahvuskomiteele
ja Eesti Rahvusnõukogule. Eesti
Rahvusühtsus tervitab ja tänab südamest
Ameerika Ühendriike ja eriti
president Ronald Reaganit 14. juunL
kuulutamise eest Balti rahvuste solidaarsuse
päevaks. Rahvusühtsus
saadab tervitused vabadele Ameerika
Ühendriikide kodanikele, tänu
.kellele tähistatakse iuba 25 aastat
juulikuu kolmandat nädalat ikesta-tud
rahvaste nädalana."
"EESTIKULtUUftlVARA"
Edasi Rahvusühtsus teeb teatavaks
nn. „Eesti Kultuurivara" loomise
ja teeb teatavaks selle avalduse nr.
1; „Okupeeritud Eestis toimub ini-
"^'mõiguste pidev ja kotrollimatult jõhker
rikkumine, eesti rahvuse huvide
häbematu mahasurumine, hoogustub
venestamine, hävivad kultuuriväärtused."
Läkituse lõpuosas teatatakse veel,
et Rahvusühtsus toetab tuumavaba
Põhja-Euroopa moodustamise ideed
tingimusel, et tuumavaba tsooni hulka
lülitatakse ka Eesti, Läti ja Leedu
• territooriumid ning et nende piirkondade
kontrollimiseks moodustatakse
rahvusvaheline komisjon. Punkt kahena
öeldakse ka, et „Eesti rahvas
loeb Tallinna süvasadama ehitamist
rahvuse vastu suunatud kuriteoks
ning loeb välisriigi valitsust,.kes sõlmib
ehitustegevuse lepingu Nõukogude
Venemaaga, ebasõbralikuks,
ning lepin^gut ebasõbralikuks aktiks
eesti rahvuse vastu." (Teatavasti on
Muuga sadama ehitamine nüüd antud
Soome firmadele).
Läkitus saabus kodumaalt enne
jõule Arvo Hormi nimele ja selle
saatekirjas on öeldud: ,,Eesti Rahvusühtsus,
lühendatult ERÜ, on otsustanud
pöörduda Teie poole isikli-,
kult, kunaloleme veendunud, et Eesti
Rahvusnõukogu on kõige põhimõtte-kindlam
ja kodumaale lähedasem
Eesti vabaduse eest võitlev organisatsioon.".
ERN on nüüd need materjalid edasi
saatnud kõigile, kellele seda kirjas
on palutud teha, saihuti Ameerika
Hääle raadiojaamale Washingtonis
ja Vaba Baltikumi raadiojaamale
. Münchenis/'nagü| seda'kir)p samuti
on palutud.teha. , ^ «
ERN KOMMEMTAAl ;
Eesti Rahvusnõukipgu poolt kommenteeritakse
kodumaalt saabunud
läkitust järgmiselt: Läkitus on koostatud
4. sept. 1983 ERÜ juhtkonna
poolt Tallinn-Tartu. Ära Saadetud
27.nov. 1983. See jõudis Soome kaudu
kohald enne jõule, kuna kiri oli
postil viibinud puuduliku aadressi
tõttu (Regeringsgatan 24, Stokholm,
endise Eesti M^^jä aadress). See oli
aeg kodumaal, kus ette valmistati
Johannes Hinti hiigelprotsessi ja rea
teiste Vabadusvõitlejate kohtuprotsesse,
kes kõik nüüd on saanud karmid
karistused. Kontaktivõimalusi
välismaale on 1983. a. kestel väga
karmilt piiratud. Kontaktivõimalused
on ka kodumaal inimeste ja gruppide
vahel raskenenud ja kuigi And-ropov
on pikemat aega silmapiirilt
kadunud, on tema käsilaste, surve
eriti Baltikumis väga oluliselt suurenenud.
Raskendatud koordinatsiooni
ja koritaktivõimaluste tõttu on
kodumaal tekkinud üksikuid ja uusi
vastupanuliikumise gruppe,^kes otsivad
ühendust välismaaga. Üks selline
noorema generatsiooni rühmitus,
„Eesti Vabastamise Organisatsioon"
saatis septembris 1983 samuti Soome
kaudu oma läkituse välismaale, mil-hse
teksti on ära trükkinud ajaleht
„Meie Elu" 13. okt. 1983. a. (nr. 41).
1983^ aastal ja ka varemgi on kodu^
maalt saabunud'-terve rida inimesi
Soome ja Soome kaudu Rootsi ja teistessegi
maadesse, kes on kasutanud
Eesti lahkumiseks nn. abiellumise
võimalusi välisriikide kodanikega.
Suurem osa neist isikuist on kõrvale
hoidunud nii eesti ühiskonnast kui
ka eesti organisatsioonidest. Mõnede
nende isikute reiside ja saabumiste
motiivid ja ajed on segased ja ebaselged.
KGB desinformatsiooni- ja
infiltratsioonitegevus ka vabade
baltlaste suunas maailmas on jälle
tugevnenud. Sellega kaasuvad ka
katsed mitmet laadi provokatsioonideks.
ERN seisukoht on, et kodumaalt
saabuvad läkitused ja materjalid tulevad
teatavaks teha eesti avalikkusele
vabas maailmas. Samal ajal tuleb
neid kontaktivõtmisi käsitleda
nõuetava ettevaatlikkusega. Selliste
kontaktivõtmiste ja läkituste tagapõhi,
motiyatsiöon ja poliitiline sisu
selgub alles pikema aja kestel.
Laul ja mäng
Lõunaristi all
Eesli Rahvusnõukogu ja Balti Komitee traditsiooniline uue-aasta
vastuvõtt 1. jaanuaril Stokholmis toimus viimast korda Arsenalsgata-ni
avarates ruumides, kust nüüd lähematel kuudel neil organisatsioo-nidel
tuleb lahkuda. Vastuvõtule oli kogunenud sadakond ERN-i ja
Balti Komitee lähemat kaastöölist, balti organisatsioonide esindajaid
ja külalisi koostöötavatest rootsi organisatsioonidest. Pildil ERN
esimees Mihkel Mathiesen koos abiesimeeste Peeter Luk8ep'a ja
Andres Käärik'uga.
Majanduselu
Äritsemine kinnisvaradega ei ole
enam soodusj nagu oli see veel mõned
aastad varem, sest see tegevus
nõuab nüüd tuntavalt rohkem sularaha
ja ka aega enne, kui laekub
0 0 Tomnto Eesti.
(Algus esiküljel)
korra paranemine jätkub, siis,, ettevaatliku
majandamise juures loodab
panga juhatus, et ta edaspidi saab
jälle eestlastä ühiskondlikku tegevust
majanduslikult toetada, eriti
noorte tegevust silmas pidades, ja ka
intresside suhtes liikmeskonnale
soodustuste andmist silmas pidada.
Hoiuste riiklik kindlustus on nüüd
viidud ^60.000-le isikult ja kinnisvara
laenude ülemääraks on nüüd
$150.000. Kui pikemaajalised hoiused
suurenevad, siis saab ka pikemaajalisi
laene anda.
30. aastapäeval võib pank tagasi
vaadata edukale tegevusele. On
üle saadud üldisest majandusest ja
rahaturust tingitud raskustest. Rahuldustundega
võib konstateerida
jätkuvat majanduslikku arengut ja
eesti ühiskonna usaldust oma rahaasutuse
vastu. Ja rõõmustavalt on
panga liikmeskond täienenud eesti
noortega, kellel tuleb edasi kanda
meie tulevikku, lõpetas Ühispanga
esimees V.Noolaridi.
Viimasel ajal on Kanada kinnisvarade
turul tulnud ilmsiks kaks suuremat
muudatust — üks elamute püstitamise
ja teine tulutoovate ehituste
osas. Kui varem pangad varustasid
eelnimetatud: ettevõtjaid laenuga
lOO-liO % ehitatava objekti väärtusest,
siis nüüd on see redutseeritud
minimaalse tasemeni. Peale selle
pangad nõuayad veel ettevõtjailt
omapoolset sularaha panust projekteeritavasse
ettevõtmisse hoopis
suuremal määral. Ja, kuigi laenu intress
on vahepeal langenud mõne pügala
võrra, sunnib praegune tase(l4-
15 %) loobuma oma tegevusest isegi
suuri ettevõtjaid, peamiselt just sularaha
puudusel. .
Nii on suurfirma Cadilac-Fairview
loobunud pea täielikult elamutega
äritsemisest. Maaostudest on loobunud
ka Bramälea ja Costain ning
mitmed vähemad ettevõtjad Ontarios.
Samades raskudes on ka kaks
Albertas (Calgary) asuvat firmat —
Nu;West ja Carma ning Vancouveris
asuv Daon development corporation.
Need andmed bn avaldatud,rahvusvahelise
kuulsusega Merrill
Lynch'! kinnisvarade eksperdi Harry
Rannala poolt ..Globs & MaiFjs^SO.
sept. s.a. Tema arvates võiksid tegevuse
lõpetanud ja raskustesse sattunud
ettevõtete asemele astuda
need, kel rohkesti sularaha yatuks^et
riskida loodetud kasu saamist pikema
ajajooksul. Uued ettevõtjad võiks
Ranriala arvates olla rahaasutised
ise, pensionifondidja kindlustusseh-sid.
Näiteks Cadilac-Fairview müüs
hiljuti oma 4,700-aakrilise maatüki
ErinMillsMs Floridas asuvale Ameerika
Laenu-Hoiu ühisusele.
Peale selle on ka suurematel energiakompaniidel
võimalus välja panna
sularahasuiiremaskoguses. Nõnda
USA-s õngi mõned energia tootjad
asunud tegutsema ,,maapanga-dusega"
seniste kaupmees-ehitajate
(merchant builders) asemel.
Üldiselt on leitud, et USA-s ja Kanadas
on maahinnadsiiski tunduvalt
odavamad kui Euroopas. Sellepärast
on siin maasse investeerijaid ka mitmeid
tulnud väljaspoolt.
Lõpuks võiks märkida, et vaatamata
kestvale majanduslikule surutisele,
on Kanadas viimasel kuul ehitustegevus
elamute osas tõusnud 17
% kaubanduslikul alal — 29 %, kuid
tööstuste ehitamisel jälle langenud
10 %, võrreldes eelmiste kuudega. Mis
aga puutub valitsusasutistesse ja institutsioonidesse,
on, tulnud 24 %-ne
langus.
• A.M.
111II Illil I I I I I I I I I I I I III lill II I l l i l IIIIIW II II M II U H II • • II i l » II I l l i l II "
UüRTE KOGEMUSTEGA Peavõit ligi 14 miljonit
Lõuna?ist öises taevas näitab, et
põhjamaa Suur^Vanker on kaugel
silmapiiri taga. Ometi tundub Ad@-
laide's, et side omamaalastega on
jäänud alles ja kindlaks. Palju tuttavaid
nägusid, kuigi enamusel on
hõbehalli juustes, silmis aga südamlik
jällenägemiserõõm lapsepõlvest,
koolieast, tudengipäevist,
sõduripõlvest. Tõendid elu edasi-rühkivast
vaimust isiklikus elus ja
eesti rahva kultuurijanust ja eneseuhkusest.
Vaatamata suurele kaugusele,
eraldatuna muust maailmast. Austraalia
kontinent on jäänud eestlastele
juba aastakümneid uueks kodumaaks
ja ka sünnimaaks noorele generatsioonile.
Oma rahvuslikku kuuluvust
tõid nad ilmekalt esile rahvatantsijate
ja võimlejate esinemisel
29. dets. Morphetville Hipodroomil
pealkirja all: „Ennemuistseid Mälestusi"
Kalevipoja teemal. Eestluse
elujõud avaldus seal samuti nagu
oleme, võinud kogeda PrAmeerika
eesti suurüritustel. Selles osas au ja
kiitus korraldajaile ja tegijaile.
Kunstin|itus, Kalevipoja näitus,
teater, spordivõistlused golfis, lauatennises,
laskmises, pallimängudes
ja kergejõustikus on elementideks ka
mujal toimunud rahvuslikel suurüritustel.
Eesti Maja Adelaide's ei asu
kesklinnast kaugel. Maja suur saal
on peaaegu Toronto E, Maja suurune.
Suur eesruum oli lähedalt ja kaugelt
tulnud kaasmaalastele südamelähedaseks
kohtumiskohaks ja keha-kinnituseks
koos juurdekuuluva
mahuka baariga. Seal sai mõnigi vana
sõprus kinnitatud ja ka uusi juurde
leitud.
29. dets. toimus ka rahvapidu sama
hipodroomi tribüünialustes ruumides.
Selle köha nimetus: Morphetville
Function Centre. See pidu on suureks
kohtumiseks kõigile. Ühes kõrvalruumis
toimub E. Korpide Liidu
vennastuspidu koos läti korplide
esindustega. Vennalikku südant on
rohkesti.
SUURKONTSERT
JCõik see tegevusrikäs rühkimine
kulmineerub E. Päevade, lõpetaitiise
üritusele^ — Austraalia eestlased ül-diseh
ei nimeta seda laulupäevaks.
Kontsert, võiks nimetada suurkont-sert,
kuna kujunes suureks eesti laulu
ja instrumentaalmuusika esitamiseks,
millest võttis osa ka austraalia
parlamendi liikmeid, kelledest üks
on eestlaste ja E. Maja (Adelaides)
aupatrooniks. Istudes kontserdil selle
mehe abikaasa kõrval, ütles viimane:
„Tfeie eestlased rõhutate teravalt
oma kultuuri ja see on heaks
vahendiks mõjutada meie kohati
naiivset • mõtlemiseviisi üldiste
maailma probleemide suhtes." Vastasin:
„Oleme vabas maailmas ja tahame
rääkida ja mõjutada maailma
nende nimel, kes sedaj meie rahva
eest kaugemal idas teha ei tohi,-"
„Teie tahet ja jõudu peame kõrgelt
hindama," oli rahvasaadiku abikaasa
kokkuvõte.
Kontserdi, nimetaksin suurkontserdi,
kava oli laiaulatuslik ja kestis
koos E. Päevade lõpetamise tseremooniaga
peaaegu 4 tundi.
11 KOORI ,
Suur Town HalH hea'akustikaga
auditoorium oli viimseni täidetud.
Ürituse muusikatoimkonna juht,
Lembit Härm, kes on juhatanud Adelaide
E. Meeskoori 11968. a. peale, on
teinud tõhusa töö, sest kõik läheb
kindla käe jühtiipisel. Esindatud on
11 koori ja ansamblit: Adelaide E.
Meeskoor — L. Härm, Adelaide E.
Naiskoor „Ilo" — P. Tuul-Lapidge,
Canberra E. Segakoor — E. Pärn, E,
Meeskoor Austraalias (Sidney) — U .
Polikarpus, E. Meeslaulu Selts Mel-bourne'is
— Ausma-Taves, Melbour-ne'i
E. Ühingu „Kodu" Naiskoor —
K. Adamson, Sydriey E. Seltsi Naisk.
,,Leelo" — L. Rampe, Sydney E,
Seltsi Segak. „Vanemuine" — E.
Annuk, Thirlmere E. Seltsi Segak.
,',Koit" - I. Haldmä-Eelma, Noorte
ans. Adelaide'st - P. Tuul-Lapidge,
Noorte ans. Melbourne'ist - K. Mitt.
Kõikide kooride juhid on rakendatud
kontserdil, mis toimub kolmes
osas kahe vaheajaga. Esimesena tuleb
lavale suur naiskoor, milline Pia
Tuul-Lapidge, Karin Adamsoni ja.
Leonid Rampe juhatusel esitavad 6
laulu: „Ükskord ammu*'— sdn. L.
Rampe, „Karulaande mina kadusin"
(S. Ekbaum) — M . Pruul, „Tipa-Tapa
hällilauHE. Enno) - M. Saar, solist
Juta Haller,„Pulmas" (K. Lepik) -
A. Taimre, „Kojuigatsus" (E. Enno)
— M . Härma, „Lõoke" (H. Visnapuu)
— A. Vedro. Ühendatud naiskoor
jättis hea ja distsiplineeritud üldmulje
ja teenitud aplausi.
Naiskoor järele rivistub lavale ca
70-nemeheline meeskoor. Juhatavad
Ausma-Taves, Uno Polikarpus ja
Lembit Härm.
Meeskoori esituses kuuleme:
„Eesti laul" (L( Koidula) - A. Taimre,
„Meie laului" (rahlvalu.ule) — L.
Härm, „Aiuf,4aiut" [rahvaluule) -
R. Toi, „Mehfed" (G. Suits) - R.
Ritsing, „Elurõõm" (N. Salasoo) — L
Salasoo, „Põhjarannikul" (K. Merilaas)
— V. Käpp, klaverisaade Laine
Helm, soolo osa Udo Pajuviidik.
Osa laule on siin mandril esitamata.
Välja võiks tõsta L. Härm'i „Meie
laulud" oma mõnusa bassi ja baritoni
mahedusega. Meeskooride lõpu-'
number „Põhjarannikul" Laine Helmi
klaverisaatel ja Lembit Härm'i
kindlal käel kujunes võimsaks meeskooride
lõpuks ja rohkeks aplausiks.
(Järgneb)
EUROOPA RÄTSEP
õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID © MANTLID
.® ÜLIKONNAD
7 Rlverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
TeL 416/769-9535
Audi H. Schneider
(D<)<i3><»«imKga»<)4EiMKm<i«SM>«»4>4iD<K3i»<>aM>«»iva:M) < iB
Laupäeval tuli Torontos loosirat°
tast Lotto 6/49 peavõit, mis oli kas°
vanud 13.890.588,80 dollarile. Või-dunumber
oli 2, 12, 29, 31, 44, 46.
Summa on suurem, mis kunagi olnud
võiduks Põhja-Ameerika loteriidel.
Nädala algul ei olnud võitaja
veel raha järele tulnud.Loterii
korraldajad ütlevad, et võidupilet
on müüdud Ontarios.
DAVID M. COLLENETTE "ieinsoo Insuranc
Brokers
Rootsi saatis välja
ministri „ ea ii
Torontos
Eesti Majas
Broadview Avenue, ruum 2@2,
Toronto, Ontario M4K 2R6
telefon-461-0764
Tihedama kontakti loomiseks
oma valimisringkonna ja samaaegu
selt kõigi etno-kultuurilisterahvus-gruppidega,
avas föderaal-parlamen-diliige
(East York) ja Kanada mitme-kultuuri
minister H o n . D a v i d M.
Collennette Torontos oma esindus-büroo.
[
Kanada uus mitmekultuuriminis-ter
— 10 aasta* jooksul seitsmes —
David Michael Collennette on juba
varem oma mitmekultuuri rakendamise
põhimõtteid tutvustanud etnilistele
ringkondadele ja etnilise ajakirjanduse
esindajaile. _
Seekordne vastuvõtt toimus ühenduses,
ministri esindusbüroo avami-sega^
Torontos, 797 Don Mills Road,
Süite 1304,11. jaan. 1984. a.
Minister Collennette'i, kes peale
inglise keele valdab vabalt ka prantsuse,
keelt, erialalised huvid hõlmavad
ökonoomia (sise- ja eksport),
energia, välispoliitika, riigikaitse ja
senati reformid. Mitte-poliitiliste
huvjalkde hull^a kuuluvad klassikaline
muusika ja teater.
Vastuvõtul vestles minister külalistega
paljudel eriteemade!, pearõhuga
mitmekultuuri rakendamise ja
selle tuleviku perspektiivide osas:
„TroonikOnes väljendatud lubadus
luua alus mitmekuUuurilisušele
Kanada seadusandluses>on määrav
samm valitsuse poolt. See initsiatiiv
on valitsuse jätkuva toetuse kulminatsioon
olulisele panusele kõikidest
kultuurilistest tagapõhjadest köos-nevaile
kanadalasile nende panuse
eest meie ühiskonnale.
Seadusandlus võimaldab aluse
mitmekultuuri-poliitikale ja hõl-mah:
rasside vahekorrad; kultuurilise
terviku moodustamine;.kultuuriline
rikastumine; ringkondade arendus;
kirjutamine ja kirjastamine; Kanada
etnilised uurimused; kultuuride.
vahelised sidemed nin^ etendavad jä
visuaalsed kunstid.
Eriline tähelepanu on suunatud
pärandkeelte õpetamise toetamisele.^"
• • •
Kanada mitmekultuuriminister
David Collennette loodab lyua/ja
arendada tihedaid kontakte kõikide
etnokultuurilifete ringkondadega.
STOKHOLM (EPL) - Rootsi valitsus
tegi N . Liidu suursaatkonnale
teatavaks, et kolm Nõukogude kodanikku,
nendest kaks diplomaadi staatusega,
peavad Rootsist lahkuma
ebasoovitavate isikutena. Diplomaadid
on nimelt üle astunud normaalsest
diplomaatilisest tegevusest ja tegutsenud
tööstusspionaazhiga.
Rootsi politseivõimud kandsid valitsusele
ette raporti kolme venelase
katsetest tööstusspionaazhiks, eeskätt
raali- ja elektrontehnika aladelr
Täpselt aasta tagasi avastati samataoline
: juhtum Göteborgis, kus
spioonid huvi tundsid Saab-Scahia
raaliseadmete vastu, milliseid valmistatakse
robotrakettide ja satelliitide
juhtimiseks.
Üks Rootsist lahkuma sunnituist
on Nõukogude saatkonna teine sekretär
Grigori Rapota, 40 aastat vana.
Rapota tuli Rootsi a. 1980 ja hakkas
kiiresti murätsema kontakte Rootsi
poolel. Tal õnnestus leida informee-;
rijaid kõigih aladelt.
Ilmseks „vastuseks" Nõukogude
saatkonna spioneerivate liikmete
väljasaatmisele, levitas nõukogude
teadeteagentuur Tass telegrammi
Stokholmist, milles agentuuri kor-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiintifiiinini
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broadview
Ave. Toronto, Ont. M4K 2Rj6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimmmiiiiiniiiiiHiiiiiiiHiiiiifimitiiiiiiiiiiiB
Adelaidi Eesti Maja
ILMUS
Salme Ekbaum „OHUMARGI ALL"
Viies kogu luuletusi.
Hind $10.00. Postiteel
saatekulu Kan. $1.75,
USA-sse$2.12
Müügil ..MeieElu" talituses
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
Vastavalt trükikoja tehnilistele
nõuetele palume käsi-
A j a d „Meie E l u " toimetusele
saata m a s i n k i r j as
ja võimalikult varakult enne
lehe ilmumist.
respondent Rootsis süüdistab Rootsit
Nõukogude vastases spi9naazhis.
Jass jutustab, et üks Caravelle-lüüpi
rootsi spionaazhilennuk teeb
reeglipäraseid tuure Läänemere ko-
^^Ua kuni Põhjanabani välja, et
"soodsa elektronvarustusega registreerida
kõike, mis toimub Nõukogude
territooriumil.
lootsi poolel tuletatakse meelde,
6^ aasta jooksul on kõik Euroopa
maad vene diplomaate välja saatnud
"teadaon 100 juhtumit,
ESTO '84 raames tähistanie meie rahvuslipu, sini-must-valge
sündi 100 aastat tagasi.
\ Ostke Eesti lipp ja laenake see välja ESTO '84 kaunistamiseks.
1. Eesti lipp 165 x 105 sm. hind $20.00
2. Sama lipp koos kandevardaga $30.00 1
Tshekid kirjuta Esto'84 nimele. I
TELLIMISED SAATA AADRESSIL:
Sini-must-valge Upu, 100 a. ruubeli Komitee ,
958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6, Canada
Tellija nimi ja aadress •
Tel. N o . . . . . . . . . .
Soovin tellida . . ..
Tulen järgi •
Lisan tsheki $ . . .
. . , lipu/lippu . . . . . .
Saata postiga •
. . lipu/lippu
- lisada $2.00
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 19, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-01-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840119 |
Description
| Title | 1984-01-19-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
(
E!1U" nr.3 (1768) 1984
KD
„Meie Elu" IBP. 3 NELJAPÄEVAL 19. JAANUARIli-THURSDAY, JANUARY 19
Inglismaal ilmus statisü»
moraalse allakäigu kohta,
(^Sotsiaalsed kaldumi-laeva
kaksikpale.
ud poole võrra — 159.000
aasta jooksul. Ligemale
fei-aastased naised elavad ük-
Alkoholi tarvitamine rahva
i üldiselt kasvanud. Siin on
^12.275.000 möödunud
ksul. Kinoskäimine on vä-
-võistlejaks kodune televi-araat
või teler" nagu ko-tieldakse.
Inglas? toidulaud
selt kesine-populaarse lam-semel
võtab maad sealiha ,
kanaliha söömine,
peamiselt nooruse, üldist
t allakäiku pannakse labas-iöoni-
progrämmide (BBC ja
[muti üldise töötaolu (3 mil-tut!]
arvele. Kui tänapäeval
nglismaal teine Edward Gib-
7-94), tuntud ajaloolane, siis
aks „Rooma impeeriumi al-asemel„
Tänapäeva Inglis-guse"
teemal,
HÄÄLE" UUS TOIMETUS
sel, Inglismaa Eestlaste
jühatuskoosölekul rahulda-
|i Hääle" väljaandmisega se-lenud
Zinaidä Hiiemäe ame-stamise
avaldus ja juhatus
lehe toimetajaks A. Lembra
meremees], kuna talituse võ-
Lembit Turva.' Aruande „E.
raegusest ja edaspidisest te-'
t esitas A. Helbemäe. Trük-aseosesolevate'kulude
suu-e
tõttu kavatsetakse edaspidi
Ija ahda,vaheldumisil2-ja 8-
na. Telhmise hind £ 10 aas-s
endiseks. Ostetud on spet-jütusmasin,
mis automaat-kib
soovitud veeru laiusi,
likiladuriiisele vastaval maši-vad
|)raegu prouad A. Eist-
^elbemäe. Lehekülgede kusel
aitab kaasa Henni Posti
(tuuri loeb Tamara Maripuu,
eerimiseks kujundatud lehti
ikottä ja toob valmis ajalehti
tmišöks Jaan Rajamets. •
asti Inglismaa Eestlaste '
eiidine esimees ja „Eesti
ti^imetaja Väino Pärtel on
prfi^ raskesti haigestunud.
v i i š EESTI LÄ;ST
•firaost emeritus dr. J. Taul
lüläkituses kirjutab, siis sel
1 jumal õnnistanud viit pere-
, laste sündimisega,
i eesti koguduse elust
kse, et organist, hr. Smart,
a lahkumispalve tervislikel,
1 pärast ta abikaasa surma,
llõnnestussaada uueksorga-i.
Johni koguduse organisti,
well'Cook'i
duse majanduse osas on
teatada: ,,Koguduse nõuko-olekul,
16. oktoobril, andis
[Se esimees pr, S. Aareandi
Iseie üle annetus-tsheki £ 500,
oli saanud oma inglannast
alt Mrs. E. Campbell-Elliš'.
erakordne annetus on eriti
ud kulude suurenemise tõttu
asutamise eest ja samuti kor-i
tõstmise pärast Kiriku Ma-
4. a. eelarve ön koostatud £
:)llest on õpetaja palgaks £
ürideks £ 2050, toetusteks ja
skuli-deks kokku £ 1200.
se liikmemaks 1984. a. peale
Idiselt £4 - igalt täiskasvanult
loleval aastal saavad Inglis-
[) aastat vanaks kaks tuntud
likku tegelast — Bradfordis
|eeskoör „Koit" juht,öpetaja-^
Ernst Luuk (2. veebr.} ja
Albert-Enno Aaviksaar (9.
Ilbeicesteris.,
' ARTO
:Ei
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K; Päts - 1918.
t-Ameerika ja Kariibi saartel
luliselt umbes 16.000 sõdurit,
I Panama kanali piirkonnas on
alusel 10.000, kelle üle.san-
USA huvide kaitsemine seal-,'
rkonnas jä sõbralikkude Lõu-leerika
riikide ohvitseride väl-lähedalasuvas
sõjakoolis. V i i -.
|7 aasta jooksulon sealasuyas ,
lolis väljaõppe saanud 42.000
fgi ohvitseri.
?-Idas USA-1 on Jaapanis
|ja Lõuna-Koreas 40.000 meest.
l i saartel asub USA mereväe
)unkt ja umbes 20.000-mehell-l^
eväeüksus.
išummas asub USA 2,1-mil-
3st armeest väljaspool kodu-umbes
1,9 miljonit meest, kes
lale vabatahtliku kohustuse
pidutdada kommunismi eda-\
lääneriikidei suunas.
H. KIVI
Eesti Rahvus. • I • ,. •
(Algus esiküljel] .
0 0
Eesti. Rahvusühtsus tahab olla kodumaa
organiks, k^s koondab tah-vast
võitluseks iseseisvuse eest, andes
oma täieliku toetuse toimivatele
konsulitele, Eesti Rahvuskomiteele
ja Eesti Rahvusnõukogule. Eesti
Rahvusühtsus tervitab ja tänab südamest
Ameerika Ühendriike ja eriti
president Ronald Reaganit 14. juunL
kuulutamise eest Balti rahvuste solidaarsuse
päevaks. Rahvusühtsus
saadab tervitused vabadele Ameerika
Ühendriikide kodanikele, tänu
.kellele tähistatakse iuba 25 aastat
juulikuu kolmandat nädalat ikesta-tud
rahvaste nädalana."
"EESTIKULtUUftlVARA"
Edasi Rahvusühtsus teeb teatavaks
nn. „Eesti Kultuurivara" loomise
ja teeb teatavaks selle avalduse nr.
1; „Okupeeritud Eestis toimub ini-
"^'mõiguste pidev ja kotrollimatult jõhker
rikkumine, eesti rahvuse huvide
häbematu mahasurumine, hoogustub
venestamine, hävivad kultuuriväärtused."
Läkituse lõpuosas teatatakse veel,
et Rahvusühtsus toetab tuumavaba
Põhja-Euroopa moodustamise ideed
tingimusel, et tuumavaba tsooni hulka
lülitatakse ka Eesti, Läti ja Leedu
• territooriumid ning et nende piirkondade
kontrollimiseks moodustatakse
rahvusvaheline komisjon. Punkt kahena
öeldakse ka, et „Eesti rahvas
loeb Tallinna süvasadama ehitamist
rahvuse vastu suunatud kuriteoks
ning loeb välisriigi valitsust,.kes sõlmib
ehitustegevuse lepingu Nõukogude
Venemaaga, ebasõbralikuks,
ning lepin^gut ebasõbralikuks aktiks
eesti rahvuse vastu." (Teatavasti on
Muuga sadama ehitamine nüüd antud
Soome firmadele).
Läkitus saabus kodumaalt enne
jõule Arvo Hormi nimele ja selle
saatekirjas on öeldud: ,,Eesti Rahvusühtsus,
lühendatult ERÜ, on otsustanud
pöörduda Teie poole isikli-,
kult, kunaloleme veendunud, et Eesti
Rahvusnõukogu on kõige põhimõtte-kindlam
ja kodumaale lähedasem
Eesti vabaduse eest võitlev organisatsioon.".
ERN on nüüd need materjalid edasi
saatnud kõigile, kellele seda kirjas
on palutud teha, saihuti Ameerika
Hääle raadiojaamale Washingtonis
ja Vaba Baltikumi raadiojaamale
. Münchenis/'nagü| seda'kir)p samuti
on palutud.teha. , ^ «
ERN KOMMEMTAAl ;
Eesti Rahvusnõukipgu poolt kommenteeritakse
kodumaalt saabunud
läkitust järgmiselt: Läkitus on koostatud
4. sept. 1983 ERÜ juhtkonna
poolt Tallinn-Tartu. Ära Saadetud
27.nov. 1983. See jõudis Soome kaudu
kohald enne jõule, kuna kiri oli
postil viibinud puuduliku aadressi
tõttu (Regeringsgatan 24, Stokholm,
endise Eesti M^^jä aadress). See oli
aeg kodumaal, kus ette valmistati
Johannes Hinti hiigelprotsessi ja rea
teiste Vabadusvõitlejate kohtuprotsesse,
kes kõik nüüd on saanud karmid
karistused. Kontaktivõimalusi
välismaale on 1983. a. kestel väga
karmilt piiratud. Kontaktivõimalused
on ka kodumaal inimeste ja gruppide
vahel raskenenud ja kuigi And-ropov
on pikemat aega silmapiirilt
kadunud, on tema käsilaste, surve
eriti Baltikumis väga oluliselt suurenenud.
Raskendatud koordinatsiooni
ja koritaktivõimaluste tõttu on
kodumaal tekkinud üksikuid ja uusi
vastupanuliikumise gruppe,^kes otsivad
ühendust välismaaga. Üks selline
noorema generatsiooni rühmitus,
„Eesti Vabastamise Organisatsioon"
saatis septembris 1983 samuti Soome
kaudu oma läkituse välismaale, mil-hse
teksti on ära trükkinud ajaleht
„Meie Elu" 13. okt. 1983. a. (nr. 41).
1983^ aastal ja ka varemgi on kodu^
maalt saabunud'-terve rida inimesi
Soome ja Soome kaudu Rootsi ja teistessegi
maadesse, kes on kasutanud
Eesti lahkumiseks nn. abiellumise
võimalusi välisriikide kodanikega.
Suurem osa neist isikuist on kõrvale
hoidunud nii eesti ühiskonnast kui
ka eesti organisatsioonidest. Mõnede
nende isikute reiside ja saabumiste
motiivid ja ajed on segased ja ebaselged.
KGB desinformatsiooni- ja
infiltratsioonitegevus ka vabade
baltlaste suunas maailmas on jälle
tugevnenud. Sellega kaasuvad ka
katsed mitmet laadi provokatsioonideks.
ERN seisukoht on, et kodumaalt
saabuvad läkitused ja materjalid tulevad
teatavaks teha eesti avalikkusele
vabas maailmas. Samal ajal tuleb
neid kontaktivõtmisi käsitleda
nõuetava ettevaatlikkusega. Selliste
kontaktivõtmiste ja läkituste tagapõhi,
motiyatsiöon ja poliitiline sisu
selgub alles pikema aja kestel.
Laul ja mäng
Lõunaristi all
Eesli Rahvusnõukogu ja Balti Komitee traditsiooniline uue-aasta
vastuvõtt 1. jaanuaril Stokholmis toimus viimast korda Arsenalsgata-ni
avarates ruumides, kust nüüd lähematel kuudel neil organisatsioo-nidel
tuleb lahkuda. Vastuvõtule oli kogunenud sadakond ERN-i ja
Balti Komitee lähemat kaastöölist, balti organisatsioonide esindajaid
ja külalisi koostöötavatest rootsi organisatsioonidest. Pildil ERN
esimees Mihkel Mathiesen koos abiesimeeste Peeter Luk8ep'a ja
Andres Käärik'uga.
Majanduselu
Äritsemine kinnisvaradega ei ole
enam soodusj nagu oli see veel mõned
aastad varem, sest see tegevus
nõuab nüüd tuntavalt rohkem sularaha
ja ka aega enne, kui laekub
0 0 Tomnto Eesti.
(Algus esiküljel)
korra paranemine jätkub, siis,, ettevaatliku
majandamise juures loodab
panga juhatus, et ta edaspidi saab
jälle eestlastä ühiskondlikku tegevust
majanduslikult toetada, eriti
noorte tegevust silmas pidades, ja ka
intresside suhtes liikmeskonnale
soodustuste andmist silmas pidada.
Hoiuste riiklik kindlustus on nüüd
viidud ^60.000-le isikult ja kinnisvara
laenude ülemääraks on nüüd
$150.000. Kui pikemaajalised hoiused
suurenevad, siis saab ka pikemaajalisi
laene anda.
30. aastapäeval võib pank tagasi
vaadata edukale tegevusele. On
üle saadud üldisest majandusest ja
rahaturust tingitud raskustest. Rahuldustundega
võib konstateerida
jätkuvat majanduslikku arengut ja
eesti ühiskonna usaldust oma rahaasutuse
vastu. Ja rõõmustavalt on
panga liikmeskond täienenud eesti
noortega, kellel tuleb edasi kanda
meie tulevikku, lõpetas Ühispanga
esimees V.Noolaridi.
Viimasel ajal on Kanada kinnisvarade
turul tulnud ilmsiks kaks suuremat
muudatust — üks elamute püstitamise
ja teine tulutoovate ehituste
osas. Kui varem pangad varustasid
eelnimetatud: ettevõtjaid laenuga
lOO-liO % ehitatava objekti väärtusest,
siis nüüd on see redutseeritud
minimaalse tasemeni. Peale selle
pangad nõuayad veel ettevõtjailt
omapoolset sularaha panust projekteeritavasse
ettevõtmisse hoopis
suuremal määral. Ja, kuigi laenu intress
on vahepeal langenud mõne pügala
võrra, sunnib praegune tase(l4-
15 %) loobuma oma tegevusest isegi
suuri ettevõtjaid, peamiselt just sularaha
puudusel. .
Nii on suurfirma Cadilac-Fairview
loobunud pea täielikult elamutega
äritsemisest. Maaostudest on loobunud
ka Bramälea ja Costain ning
mitmed vähemad ettevõtjad Ontarios.
Samades raskudes on ka kaks
Albertas (Calgary) asuvat firmat —
Nu;West ja Carma ning Vancouveris
asuv Daon development corporation.
Need andmed bn avaldatud,rahvusvahelise
kuulsusega Merrill
Lynch'! kinnisvarade eksperdi Harry
Rannala poolt ..Globs & MaiFjs^SO.
sept. s.a. Tema arvates võiksid tegevuse
lõpetanud ja raskustesse sattunud
ettevõtete asemele astuda
need, kel rohkesti sularaha yatuks^et
riskida loodetud kasu saamist pikema
ajajooksul. Uued ettevõtjad võiks
Ranriala arvates olla rahaasutised
ise, pensionifondidja kindlustusseh-sid.
Näiteks Cadilac-Fairview müüs
hiljuti oma 4,700-aakrilise maatüki
ErinMillsMs Floridas asuvale Ameerika
Laenu-Hoiu ühisusele.
Peale selle on ka suurematel energiakompaniidel
võimalus välja panna
sularahasuiiremaskoguses. Nõnda
USA-s õngi mõned energia tootjad
asunud tegutsema ,,maapanga-dusega"
seniste kaupmees-ehitajate
(merchant builders) asemel.
Üldiselt on leitud, et USA-s ja Kanadas
on maahinnadsiiski tunduvalt
odavamad kui Euroopas. Sellepärast
on siin maasse investeerijaid ka mitmeid
tulnud väljaspoolt.
Lõpuks võiks märkida, et vaatamata
kestvale majanduslikule surutisele,
on Kanadas viimasel kuul ehitustegevus
elamute osas tõusnud 17
% kaubanduslikul alal — 29 %, kuid
tööstuste ehitamisel jälle langenud
10 %, võrreldes eelmiste kuudega. Mis
aga puutub valitsusasutistesse ja institutsioonidesse,
on, tulnud 24 %-ne
langus.
• A.M.
111II Illil I I I I I I I I I I I I III lill II I l l i l IIIIIW II II M II U H II • • II i l » II I l l i l II "
UüRTE KOGEMUSTEGA Peavõit ligi 14 miljonit
Lõuna?ist öises taevas näitab, et
põhjamaa Suur^Vanker on kaugel
silmapiiri taga. Ometi tundub Ad@-
laide's, et side omamaalastega on
jäänud alles ja kindlaks. Palju tuttavaid
nägusid, kuigi enamusel on
hõbehalli juustes, silmis aga südamlik
jällenägemiserõõm lapsepõlvest,
koolieast, tudengipäevist,
sõduripõlvest. Tõendid elu edasi-rühkivast
vaimust isiklikus elus ja
eesti rahva kultuurijanust ja eneseuhkusest.
Vaatamata suurele kaugusele,
eraldatuna muust maailmast. Austraalia
kontinent on jäänud eestlastele
juba aastakümneid uueks kodumaaks
ja ka sünnimaaks noorele generatsioonile.
Oma rahvuslikku kuuluvust
tõid nad ilmekalt esile rahvatantsijate
ja võimlejate esinemisel
29. dets. Morphetville Hipodroomil
pealkirja all: „Ennemuistseid Mälestusi"
Kalevipoja teemal. Eestluse
elujõud avaldus seal samuti nagu
oleme, võinud kogeda PrAmeerika
eesti suurüritustel. Selles osas au ja
kiitus korraldajaile ja tegijaile.
Kunstin|itus, Kalevipoja näitus,
teater, spordivõistlused golfis, lauatennises,
laskmises, pallimängudes
ja kergejõustikus on elementideks ka
mujal toimunud rahvuslikel suurüritustel.
Eesti Maja Adelaide's ei asu
kesklinnast kaugel. Maja suur saal
on peaaegu Toronto E, Maja suurune.
Suur eesruum oli lähedalt ja kaugelt
tulnud kaasmaalastele südamelähedaseks
kohtumiskohaks ja keha-kinnituseks
koos juurdekuuluva
mahuka baariga. Seal sai mõnigi vana
sõprus kinnitatud ja ka uusi juurde
leitud.
29. dets. toimus ka rahvapidu sama
hipodroomi tribüünialustes ruumides.
Selle köha nimetus: Morphetville
Function Centre. See pidu on suureks
kohtumiseks kõigile. Ühes kõrvalruumis
toimub E. Korpide Liidu
vennastuspidu koos läti korplide
esindustega. Vennalikku südant on
rohkesti.
SUURKONTSERT
JCõik see tegevusrikäs rühkimine
kulmineerub E. Päevade, lõpetaitiise
üritusele^ — Austraalia eestlased ül-diseh
ei nimeta seda laulupäevaks.
Kontsert, võiks nimetada suurkont-sert,
kuna kujunes suureks eesti laulu
ja instrumentaalmuusika esitamiseks,
millest võttis osa ka austraalia
parlamendi liikmeid, kelledest üks
on eestlaste ja E. Maja (Adelaides)
aupatrooniks. Istudes kontserdil selle
mehe abikaasa kõrval, ütles viimane:
„Tfeie eestlased rõhutate teravalt
oma kultuuri ja see on heaks
vahendiks mõjutada meie kohati
naiivset • mõtlemiseviisi üldiste
maailma probleemide suhtes." Vastasin:
„Oleme vabas maailmas ja tahame
rääkida ja mõjutada maailma
nende nimel, kes sedaj meie rahva
eest kaugemal idas teha ei tohi,-"
„Teie tahet ja jõudu peame kõrgelt
hindama," oli rahvasaadiku abikaasa
kokkuvõte.
Kontserdi, nimetaksin suurkontserdi,
kava oli laiaulatuslik ja kestis
koos E. Päevade lõpetamise tseremooniaga
peaaegu 4 tundi.
11 KOORI ,
Suur Town HalH hea'akustikaga
auditoorium oli viimseni täidetud.
Ürituse muusikatoimkonna juht,
Lembit Härm, kes on juhatanud Adelaide
E. Meeskoori 11968. a. peale, on
teinud tõhusa töö, sest kõik läheb
kindla käe jühtiipisel. Esindatud on
11 koori ja ansamblit: Adelaide E.
Meeskoor — L. Härm, Adelaide E.
Naiskoor „Ilo" — P. Tuul-Lapidge,
Canberra E. Segakoor — E. Pärn, E,
Meeskoor Austraalias (Sidney) — U .
Polikarpus, E. Meeslaulu Selts Mel-bourne'is
— Ausma-Taves, Melbour-ne'i
E. Ühingu „Kodu" Naiskoor —
K. Adamson, Sydriey E. Seltsi Naisk.
,,Leelo" — L. Rampe, Sydney E,
Seltsi Segak. „Vanemuine" — E.
Annuk, Thirlmere E. Seltsi Segak.
,',Koit" - I. Haldmä-Eelma, Noorte
ans. Adelaide'st - P. Tuul-Lapidge,
Noorte ans. Melbourne'ist - K. Mitt.
Kõikide kooride juhid on rakendatud
kontserdil, mis toimub kolmes
osas kahe vaheajaga. Esimesena tuleb
lavale suur naiskoor, milline Pia
Tuul-Lapidge, Karin Adamsoni ja.
Leonid Rampe juhatusel esitavad 6
laulu: „Ükskord ammu*'— sdn. L.
Rampe, „Karulaande mina kadusin"
(S. Ekbaum) — M . Pruul, „Tipa-Tapa
hällilauHE. Enno) - M. Saar, solist
Juta Haller,„Pulmas" (K. Lepik) -
A. Taimre, „Kojuigatsus" (E. Enno)
— M . Härma, „Lõoke" (H. Visnapuu)
— A. Vedro. Ühendatud naiskoor
jättis hea ja distsiplineeritud üldmulje
ja teenitud aplausi.
Naiskoor järele rivistub lavale ca
70-nemeheline meeskoor. Juhatavad
Ausma-Taves, Uno Polikarpus ja
Lembit Härm.
Meeskoori esituses kuuleme:
„Eesti laul" (L( Koidula) - A. Taimre,
„Meie laului" (rahlvalu.ule) — L.
Härm, „Aiuf,4aiut" [rahvaluule) -
R. Toi, „Mehfed" (G. Suits) - R.
Ritsing, „Elurõõm" (N. Salasoo) — L
Salasoo, „Põhjarannikul" (K. Merilaas)
— V. Käpp, klaverisaade Laine
Helm, soolo osa Udo Pajuviidik.
Osa laule on siin mandril esitamata.
Välja võiks tõsta L. Härm'i „Meie
laulud" oma mõnusa bassi ja baritoni
mahedusega. Meeskooride lõpu-'
number „Põhjarannikul" Laine Helmi
klaverisaatel ja Lembit Härm'i
kindlal käel kujunes võimsaks meeskooride
lõpuks ja rohkeks aplausiks.
(Järgneb)
EUROOPA RÄTSEP
õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID © MANTLID
.® ÜLIKONNAD
7 Rlverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
TeL 416/769-9535
Audi H. Schneider
(D<) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-19-03
