1985-10-17-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
17. OKTOOBRIL-THURSDAY.OCTQBER 17 „Meie Elu" nr. 42 (1859) 1985
CQS0Q3BECI asm
Elmar Kkotar surnud
Rootsis suri Väbaduss^õjaaegne
Soome abi kiirustajfi ja end. diplomaat,
yabadusristi Kavaler Elmar
Kirotar.l Teda tibas 86-aastasena sü-damerabandus
Stjärnhovis kui oli
teel kerge mootorrattaga toidukaup-lusse.
:
Elmar Kirotar oli sündinud 22. aprillil
1899^ õppis Tallinna Aleksandri
gümnaasiumis, siis Soomes ja alates
aastast 191.8 Tartu ülikoolis. Kuulus
akadeemiliselt Eesti üliõpilaste Seltsi.
'
Olles edukalt sõlminud Soome-
Eesti sidemed Vabadussõja ajal, sai
temast rahu ajal diplomaat. Olles
juba Soomes tihedalt koos töötanud
Oskkr Kallasega, saatis välisministeerium
ta Kallase Lohdoni-saadi-kuks
määramisel sinna atasheeks.
. Ta on olnud saatkonnanõunikuks
Moskvas, siis välisministeeriumi
juures protokolliülemaks ja lõpuks
üldosa ülemaks. Viimasel positsioonil
elas ta üle iseseisvuse kaotamise
faasid, alates nõukogude baasiulti-maatumiga
kuni tegeliku ülevõtmiseni.
. I
Elmar Kirotarist sai pagulane,. Ta
oli vabatahtlikuna Soome.sõjaväes ja
selle järel asus Rootsi, kus töötas
pensionile minekuni USA peakonsu-läadis.
Mag. Hugo Mitt
eksperdina Gaanas
lennunduse
alal ••.
SYDNEY - Oma kodulinna, Mel-bourni
jõudis tagasi mag. Hugo Mitt
koos abikaasa Enega, kes viibis kaks
aastat Gaanas, kuhu teda saatis
ÜRO allorganisatsioon LC.A.O.
(Rahvusvaheline Tsiviillennu Org.
peakorteriga Montrealis).
Tema ülesandeks oli eeskätt ümber
organiseerida Gaana Lennumi-nisteeriumi
tehniline külg, panna
alus tehnikute koolile ja lennuteede
operaatorite väljaõppele. Ja nii panigi
ta kohe alusmüüri ja asutas tehnikute
ja operaatorite koolid. Tuli
täita palju lünki ka mahajäänud Gaana
Lennuministeeriumi osades. Olukorra
jaluleseadmiseks saatis ta 44
parimat Gaana ametnikku välismaale
kursustele. Tema juhatusel sai Ak-raa
lennuväljale sisse seatud elektrooniline
maandumiskiir (ILS).
Samuti oli ta ülesandeks esindada
ICAO-d kohalikus diplomaatilises
korpuses ning vastutada ICAO ametnike
tegevuse ja käitumise eest. Seal
olid.USA t&iviilinsener, India elektriinsener,
USA elektroonika instruktor
ja Rootsi operatsiooniala inst-rukfor.
Tema staatus oli pooldiplo-maatiline
(s.t. diplomaadi eelised.
nagu maksuvabad kaubad ja vaba
kohalikkudest maksudest, aga puudus
diplomaadi puutumatus).
(jtril^eilcatessen
lav^rence Ave. E., 261-2238
(Hlilside Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soo"^^ kardemonisai, sepik ja rukkileib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. 0 Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise
peale, ö Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheerinead. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
Sport
Mart - Morningside Mall
Record Systom for
r ® Kojutoomine
255 Morningside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"' HUGO MITT
KAIE MARGAREETA OJAMAA
saavutas doktorikraadi (Ph.D.) füsioloogias
1985.3. kevadel Pennsylvania
State University juures. Doktoritöö
teemaks oli „The Hormo-nal
Regulation of Protein Metabo-lism
in Mammaliate Tissues". Varem
lõpetanud McGiiri ülikooli
1975.a. B.Sc. kraadiga biokeemias.
Saavutas samas ülikoolis magistrikraadi
füsioloogia alal 1979.a.
Praegu teeb uurimistööd oma erialal
USA National Institute of
Health'! juures, Bethesdas, IVIary-landis.
Akadeemiliselt kuulub Eesti
Naisüliõpilaste Seltsi.
Suurem maleuritus käesoleval sügisel
on meeskonnavõistlus Etobico-ke
maleklubiga.. Seda meeskönna-võistlust
organiseerib Peter Kiskis
Molsoni õllevabriku õllemeistri
Bruce Murray toetusel. Kavas on.
maleturniir ühes voorus (2x60 min.)
19. novembril John Molson Room'is.
Registreerimine ja kogunemine leiab
aset kell 6.30 õhtul Külastajatele
pakutakse võileibu ja kohvi. Mängud
algavad kell7.30 õhtul. Turniiri kohtunikuks
on L. Joselin (TEM) jä tema
abiks on N. Semenov(ECC). Turniiri-e
järgneb pidulik koosviibimine kuni
kell 11.00 õhtul, mil õllevabriku
esindaja annab üle võitjatele ränd-kaHkad.
Kõik malehuvilised on teretulnud
sellest üritusest osa võtma ka$
maletajana või pealtvaatajana.
aeg
^siiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii»tiiiiiiniiiiiiniiHiiiiiiiiitiiiti$3&
KUHU, MINNA?
3. augusti õhtul 1948.a. kogunes
umbes 70 kaasmaalast St. John'!
luteriusu kiriku saali, kus koosole°
kui, mida juhatas kadunud Jüri
Reial, pandi alus Eesti Evangeelse
Luteri Usu Kogudusele Torontos.
Umbes kolm nädalat hiljem toimus
esimene jumalateenistus, kus jutlus
tas õpetaja Rudolf Kiviranna
New Yorgist. 3. oktoobril teenis
õpetaja Oskar Puhm, kes valiti koguduse
õpetajaks sama aasta 31.
oktoobril. Koguduse nimi muudeti
23. mail 1954.a. Eesti Ev. Luteri Usu
Peetri Koguduseks. Möödunud
pühapäeval toimunud jumalatee-ülistusega
tähistati koguduse 37.
aastapäeva. Teenis õpetaja Edgar
Heinsoo ning muusikalist osa täitsid
sopran Ontie Laikve ja koguduse
organist dr. Roman Toi.
• R. Toi mängis orelil jumalateenistuse
sissejuhatusena Johann Kaspar-
Fischeri„Preluudium ja fughötta",
millele järgnes koguduselt ühislaul ja
siis algliturgia õpetaja E. Heinsoolt.
Edasi Õnne Laikve laulis J.S. Bachi
„Ole minuga".
Õpetaja E. Heinsoo jutlus oli rajatud
jumalasõnale: ,,Ma ehitan oma koguduse,
ja surmavalla väravad ei võida
seda mitte" (Mat. 16:16). Enne tegeliku
jutluse juurde asumist pastor
Heinsoo tervitas teenistusele tulnud
kaasmaalasi, eriti aga palveliste hulgas
viibivat piiskop Karl Raudseppa
koos abikaasaga. Allpool esitame
aastapäevajutlustest mõningaid väljavõtteid:
I
,,Pühitsedes täna koguduse 37.
aastapäeva, meil peaks olema südames
väga eriline tänutunne. Oleme
eriti tänulikud õpetaja Oskar Puh-mile,
kes oma raugemata energiaga
asus üles ehitama kogudust tolleaegsetele
veel noores eas ja Euroopast
saabunud kaasmaalastele. Tema töö
oli nü edukas, et sellest kogudusest
kujunes kõige suurem Eesti Luteri
usu kogudus vabas maailmas. Oleme
tänulikud ka nendele meestele ja
naistele,,kes oma ennastsalga a töö
-ja majandusliku abiga võimaldasid
selle moodsa jumalakoja ehitamist,
mis on olnud pikemat aega arhitektuuriliseks
huviobjektiks. Aga üle
kõige oleme tänulikud Jumalale selleks,
et tema on andnud sellele kogudusele
rohkesti õnnistatud aastaid.
Sünnipäeva puhul ütleme tunnustussõnu
ka kõigile neile, kes kogudust
teeninud nõukoguliikmetena, esimeestena,
juhatustes tegutsejatena,
organistidena, naisringi liikmetena,
pühapäevakooli õpetajatena, lauljate-na-
muusikutena ja paljudel teistel
. aladel. . . . ärme unusta, et kirikul ja
meie kogudusel on määratu suur osatähtsus
eestluse jk meie emakeele
säilitamisel. Kui reformaator ja usu-isa
Martin Luther nõudis, et kõikjal
peab kuulutama Kristuse evangee-
Ifumi rahvastele nende emakeeles ja
kui Luther asendas Saksamaa kirikutes
ladinakeelse missa saksakeelse
jumalateenistusega, siis nüüd leiavad
ajaloolased selles sakslaste rahvustunde
tärkamist. Meie ei tohi alahinnata
ka oma koguduse määratu
suurt tähtsust sotsiaal- ja kristliku
armastustöö väljakujundamisel ja ellurakendamisel.
Peale otsese kiriku-töö
on meie kogudus kujunenud nagu
keskpunktiks, kus tegutsevad eesti
skaudid-gaidid, harjutavad laulukoorid,
naisring viljeleb käsitööd,
harrastatakse filmi- ja fotoasjandust
jä veel palju muud. . . . Vähe on sellest,
kui meie peame ennast Peetri
koguduse liikmeks, vaid hoopis tähtsam
on, et me oleksime ka Kristuse
koguduse l i i k m e d . . . Minu sooviks
on, et keegi ei lahkuks siit täna tühja
tundega hinges, vaid teadmises, et
meie kogudus on tõeliselt Kristusele
kuuluv kirik ja meie ise oleme osa
Tema kogudusest, sest Kristus on
;ainus, kes lunastab maailma oma kiriku
kaudu . . . "
Eestpalvet kodumaa eest kinnitati
a ^ i g a „ S u üle Jumal valvaku . . . "
ning mälestati ka meie seast surma
läbi lahkunuid. Enne lõpuliturgiat
esitas Õnne Laikve veel K. Türnpu
,,Tasa, tasa tuulekene".. Sisukas jumalateenistus
lõppes kirikuhümhiga
— ,,ÜkskindeMinn ja varjupaik . . . " .
HELEN ANN V Õ S U ; •
sündiniid Montrealis, saavutas
1984.a. FRCP anesteesias. Fellow
of Royal College of Physicians vastab
Ph.D. teaduslikule kraabile
teistes teaduskondades. Varem lõpetanud
Concordia ülikooli Montrealis
B.A. kraadiga 1974.a. ja Toronto
ülikooli M.D, kraadiga 1979.
a. Töötab Toronto General Hospi-talis.
Akadeemiliselt kuulub Eesti
e SeltsL
©Reedel, 18. okt. Seminar Püha
Vaimu õpetuse üle Peetri kirikus.
® Reedel, 18. okt. A.K. korraldusel
„Omal viisil" Tartu Gollege'is algusega
kl. 8 õ.
@ Pühap,, 20. okt. Bernard Kangro
ja Kalju Lepiku sünnipäevad Tartu
Instituudi korraldusel Tartu GoUe-ge'is
algusega kL 15.00.
€) Teisip. 22.-28. okt. E.K.K.T. XXX
Juubelinäitus Metropolitan Toronto
Library Galleriis, 789 Yonge St.
® Laup., 26. okt. Kotkajärve ball
Toronto Eesti Majas algusega kl.
7.30 õ.
§ Pühap., 27. okt. Eesti Invaliide-toetava
Naisringi moenäitus Eesti
Majas algusega kl. 3 p.
® Pühap., 27. okt. gaidlipkonna
Põhjala Tütred Jõufulaat Eesti Majas
kl. 12-5 õ.
® Pühap., 3.nov. Eesti Rahvusteatri
esituses Veli Tali „Soovin tutvust"
Castle FrankM High School'i auditooriumis
algusega kl. 3 p.
# Pühap., 10. nov. kontsert Eesti
Muusika Fondi korraldusel Walter
Hall muusikafakulteedis algusega
kl.4p.L
® Pühap., 8. dets. Armas Maiste
klaverikontsert Royäl Conservato-ry
of Music ruumes algusega kl. 6 õ.
ili!illlin!llli;9iIllllllllllill!!l!l!ll!llili!!lillilillllllill!Hill^^^
T E A D A A N N E
Toronto Eesti seltskondlikkude organisatsioonide ürituste kalendri
koostamine 1985-86. a. tegevuse hooajaks ja laudkonna-vestlus
Eesti Maja probleemide lahendamise suhtes toimub
TEISIPÄEVAL, 29. OKTOOBRIL, S.A. KELL 7.30 ÕHTUL Eesti
Maja klubiruumis. Palume organisatsioone kahe esindajaga nimetatud
koosolekust osa võtta. Päevakord:
1. Koosoleku avamine ja rakendamine
2. Tegevuskalendri koostamine
3. Laudkonna vestlus Eesti Maja .probleemide lahendamise suhtes
4. Kohalalgatatud küsimused
• A/S EESTI MAJA JUHATUS
Ravitaimed; tervislikud toicluciined, v i t a m i i n id ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbralikteenimine eesti rohutrndinsp A. TOIGER i poo
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. (V14K 1 f\!6. Tel. 463-5125
B 0
B.
ADVOKAAT - NOTAR
TELEFON 751-7490
Robert Saar
parim laskur
Laupäeval-28. sept. pidas Seedrio-ru
Laskurklubi oma traditsioonilise
rändkarika võistluse. Ilmataadi poolt
oli haruldane sügisilm — päikesepaisteline
ning tuuletu. Aastad on
aga kunagise suurearvulise eesti te-gevlaskurite
pere kallal oma „rüüs-tamistööd"
teinud, nii oli siis ilmunud
tulejoonele vaevalt pooltosinat
meest. Kõigele vaatamata viidi aga
võistlus läbi ettenähtud kava kohaselt
- 3x20 lasku, v-kl. vabapüssist,
kolmest asendist 50-meetri rajal, rahvusvahelisse
märki. Võitjaks tuli
noor lootustandev tulevikumees Robert
Saar, kellele klubi esimees Carl
Rajamets andis üle Seedrioru rändkarika.
A l l olevalt kolm parimat tagajärge:
1. Robert Saar, lamades 185,
püsti 142, põlvelt 163, kokku 490
silma. 2. Arnold Pakker 186, 128,
167, 481 s. 3. Udo Robi 186,126,159,
471 s. Edgar Tiilen 188,161,167, 516
s. (väljaspool võistlust). Algajate klassis
võistles kaasa Karl Tera, kes saavutas
spordipüssist 3x10 lasuga kolmest
asendist kokku 205 silma. Punk-tikohtunikuna
andis oma panuse J.
Reinoja.
E.T.
Robert Muru
purjetamise
maailmavõistlustel
,,Soling'i"-klassi purjejahi maailmameistrivõistlustel,
mis peeti 5—
14. sept. Huron'i järvel Sarnia linna
juures, saavutas meie tuntud purje-sportlane
Robert Muru, võisteldes
Hans Fogh'i. paadi meeskonnaliikmena
(foredeck), viienda koha.
,,Soling'i"-klassi kuuluv paat on
8,15 m pikk, kolme purjega ja kolmeliikmelise
meeskonnaga. Paadiju-hiks
oli omanik Hans Fogh (helmsman)
ja kolmandaks liikmeks Steve^Calder
(rtiiddleman). Võistlus koosnes seitsmest
eri võistlusest, milledest kuus
arvestati. Purjejahi võistlustel, mis
toimuvad punktisüsteemi alusel, tuleb
võitjaks vähema punktide arvu
saavutanud võistleja. Võistlesid:
Am. Ühendriikide, Kanada, Brasiilia,
Argentiina, Austraalia, ' India,
Itaalia, Lääne-Saksamaa, Soome,
Taani jä Norra meeskonnad, kokku 39
paati.
Võistlustel 7 paati startisid korraga
yd järvel märgitud võistlustee,' mis
igal võistlusel oli erinev, õli ca 15 km
pikk, mille sõiduks kulus, vastavalt
tuulele, 2 — 2,5 tundi.
Pärast kümme päeva kestnud
võistlusi kujunesid tagajärjed järgmiselt:
1. Davis Curtis 44 p.,
Am.Ühendr.. 2: Torben Grael 48 p.,
Brasiilia, (hõbemedali,võitja 1984.Q,
olümpiamängudel), 3. lohn Kostecki
50 p., Am. Ühendr.., 4. Kevin Maha-ney
59 p., Am. Ühejidr. ja 5. Hans
Fogh 61 p., Kanada.
Tuul võistluste kestvusel oli vahelduv.
Teisel päeval oli väga kõva ja
kahel viimasel väga vaikne. Auhindadeks
olid puualustele asetatud
,,Soling'i"-klassi paadi siluett.
H.R.
Spordikroonika
EESTLASED N. LIIDU
MEISTRIVÕISTLUSTEL
Leningradis" korraldatud kergejõustiku
meistrivõistluste tulemustes
leiduvad mõned eestlaste nimed.
Kümnevõistlusest osavõtnud Valter
Külvet oli kolmas punktidega 8132.
(100 m: 11,21; kaugushüpe6,99; kuulitõuge
15,25; kõrgushüpe 193 cm;
400 m: 48. 46;,tõkkejooks 14,88; kettaheide
48, 90; teivashüpe 470; odavise
61, 44m; 1500 m 4.20,90), Odaviskes
saavutas Heino Puuste 82,60,
aga Marek Kaveta tulemusega 76,50
m finaali ei pääsenud. 800 m jooksis
Raivo Mägi uue okup. Eesti rekordi,
1.46,19 ja oli neljas.
SOOME KAOTAS ROOTSILE
MAAVÕISTLUSE
Esimest korda aastast 1969 kaotasid
soome kergejõustiklased Rootsile
meeste osas punktidega 227—182,
naistel 166-156, poistel 115-86,
tüdrukud aga võitsid 82-75. Võistles
ka Tiina Lillak odaviskes halva
tulemusega 63,30 m. >:
NÄDALA RISTSÕNAD
PÕIKI: 1. Saar Eesti põhjarannikul.
5. Üks endisaegseid Eesti ajalooliste
teoste autoreid. 9. Vigase inimese
„abilist". 14. Ühel lõikeriistal.
15. Üks endisaegseid Tallinna kohvikuid.
16. Võitlusväljak. 17. Mesipuu.
18. Üks numbreist. 19. Vedelen, ei tee
midagi. 20. Eesti Vabadussõja kangelane,
kelle järele ristiti üks eestiaegsetest
soomusrongidest. 21. Kaltsudes
ringi joosta, riideid hooletult
kanda. 23. ,,Kirianeitsi" — ,,Lauluisa"
tütar. 25. Üks Itaalia autovab-bakuid.
26. Omapead. 27. Üks endisi
Eesti tubakavabrikuid. 29. Üks seedi-misvedelikke.
32. Isased kitsed. 35.
Üks siinseid tuntumaid staažikaid
eesti näitlejaid. 36. Üks omaaegseid
Poola suuremaid linnu. 37. Hobuse-ajaja,
voorimees, 38. Üht kolmekohalist
arvu. 39. Seda saab nii sekunditega
kui ka aastatuhandetega
mõõta. 40. Aseta. 41. Pähkli sisu. 42.
Sisikond — anatoomiline termin. 43.
Kolmikkonsonant. 44. Nagi. 45. Kaalu
midagi. 46. Midagi kellelegi kaasa
võtta. 48. Üht keelatud abinõud jäneste
või lindude püüdmiseks. 52. Ühe
. vanaaegse kõrge valitseja elukoht. 56.
Hüüd lamba kutsumiseks. 57. Ohvrist
— vanemas keeles. 58. Augute-gija.
59. Materdan. ŠO. Vesivillis. 61.
Tee midagi vaevaliselt või saamatult.
62. Põsenukk. 63. Menude. 64.
Isa asetäitja. 65. Pink või tool.
PÜSTI: 1. Astjake. 2. Koera nimi.
3. Tee mõne pallimängu juurde kuuluvat
tegevust. 4. Kaunidus. 5. Üks
endisi Eesti üliõpilaskorporatsioone.
6. Elamute rühm. 7. Üht jõuallikal. 8.
Teatud kõrgkihi väga uhke elamu. 9.
Üks hobusõidukeid. 10. Hästi ja selgelt
nähtava. 11. Sugulased — inglise
keeles. 12. Teatud ehted. 13. Ühe
kalapüügivahendi. 21. Üks väärismetalle.
22. Mõju, tagajärg, mulje.
24. Muusikaline mõiste — mitmuses.
27. Lii)pan. 28. Rohkem. 30. Vilets,
Poollagunenud. 31. Tegi lahti. 32.
Piirkond hobuse eesjala ülemises
osas. 33. Väga väikeses veekogus. 34.
Taiduri. 35. Üks veelinde. 36. Suurem,
avaram. 38. Laevamasti pikisuunas
toetav tross või vaier. 42.
Endisaegne hüüdnimi erariides tõotava
politsei kohta. 44. Neid peetakse
praegu meeste hea väljanägemise
tunnuseks, 45. Mehenimi. 47. Tali-spordi
vahendid. 48. Ameerika marsside
„kuningas". 49. Hüüdis tihti
„uu". 50. Lähe. 51. Üks meeltest,
taju. 52. Ühe pikajalgse linnu. 53.
Urised. 54. Hädahüüe. 55. Sama mis
18 põiki. 59. Ese.
(Koostanud E.V.]
Lahendus järgmises lehes!
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 17, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-10-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E851017 |
Description
| Title | 1985-10-17-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 17. OKTOOBRIL-THURSDAY.OCTQBER 17 „Meie Elu" nr. 42 (1859) 1985 CQS0Q3BECI asm Elmar Kkotar surnud Rootsis suri Väbaduss^õjaaegne Soome abi kiirustajfi ja end. diplomaat, yabadusristi Kavaler Elmar Kirotar.l Teda tibas 86-aastasena sü-damerabandus Stjärnhovis kui oli teel kerge mootorrattaga toidukaup-lusse. : Elmar Kirotar oli sündinud 22. aprillil 1899^ õppis Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, siis Soomes ja alates aastast 191.8 Tartu ülikoolis. Kuulus akadeemiliselt Eesti üliõpilaste Seltsi. ' Olles edukalt sõlminud Soome- Eesti sidemed Vabadussõja ajal, sai temast rahu ajal diplomaat. Olles juba Soomes tihedalt koos töötanud Oskkr Kallasega, saatis välisministeerium ta Kallase Lohdoni-saadi-kuks määramisel sinna atasheeks. . Ta on olnud saatkonnanõunikuks Moskvas, siis välisministeeriumi juures protokolliülemaks ja lõpuks üldosa ülemaks. Viimasel positsioonil elas ta üle iseseisvuse kaotamise faasid, alates nõukogude baasiulti-maatumiga kuni tegeliku ülevõtmiseni. . I Elmar Kirotarist sai pagulane,. Ta oli vabatahtlikuna Soome.sõjaväes ja selle järel asus Rootsi, kus töötas pensionile minekuni USA peakonsu-läadis. Mag. Hugo Mitt eksperdina Gaanas lennunduse alal ••. SYDNEY - Oma kodulinna, Mel-bourni jõudis tagasi mag. Hugo Mitt koos abikaasa Enega, kes viibis kaks aastat Gaanas, kuhu teda saatis ÜRO allorganisatsioon LC.A.O. (Rahvusvaheline Tsiviillennu Org. peakorteriga Montrealis). Tema ülesandeks oli eeskätt ümber organiseerida Gaana Lennumi-nisteeriumi tehniline külg, panna alus tehnikute koolile ja lennuteede operaatorite väljaõppele. Ja nii panigi ta kohe alusmüüri ja asutas tehnikute ja operaatorite koolid. Tuli täita palju lünki ka mahajäänud Gaana Lennuministeeriumi osades. Olukorra jaluleseadmiseks saatis ta 44 parimat Gaana ametnikku välismaale kursustele. Tema juhatusel sai Ak-raa lennuväljale sisse seatud elektrooniline maandumiskiir (ILS). Samuti oli ta ülesandeks esindada ICAO-d kohalikus diplomaatilises korpuses ning vastutada ICAO ametnike tegevuse ja käitumise eest. Seal olid.USA t&iviilinsener, India elektriinsener, USA elektroonika instruktor ja Rootsi operatsiooniala inst-rukfor. Tema staatus oli pooldiplo-maatiline (s.t. diplomaadi eelised. nagu maksuvabad kaubad ja vaba kohalikkudest maksudest, aga puudus diplomaadi puutumatus). (jtril^eilcatessen lav^rence Ave. E., 261-2238 (Hlilside Plaza Brimley nurgal) SOOME PAGAR pagarisaadused ja delikatessid, soo"^^ kardemonisai, sepik ja rukkileib. Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised pagarisaadused. 0 Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale, ö Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid, suitsuribid ja soolaheerinead. ® Suitsukalkunid tellimise peale. Omanik ÄKE SAARINEN Sport Mart - Morningside Mall Record Systom for r ® Kojutoomine 255 Morningside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000 „MEIE ELU" lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast „MEIE ELU"' HUGO MITT KAIE MARGAREETA OJAMAA saavutas doktorikraadi (Ph.D.) füsioloogias 1985.3. kevadel Pennsylvania State University juures. Doktoritöö teemaks oli „The Hormo-nal Regulation of Protein Metabo-lism in Mammaliate Tissues". Varem lõpetanud McGiiri ülikooli 1975.a. B.Sc. kraadiga biokeemias. Saavutas samas ülikoolis magistrikraadi füsioloogia alal 1979.a. Praegu teeb uurimistööd oma erialal USA National Institute of Health'! juures, Bethesdas, IVIary-landis. Akadeemiliselt kuulub Eesti Naisüliõpilaste Seltsi. Suurem maleuritus käesoleval sügisel on meeskonnavõistlus Etobico-ke maleklubiga.. Seda meeskönna-võistlust organiseerib Peter Kiskis Molsoni õllevabriku õllemeistri Bruce Murray toetusel. Kavas on. maleturniir ühes voorus (2x60 min.) 19. novembril John Molson Room'is. Registreerimine ja kogunemine leiab aset kell 6.30 õhtul Külastajatele pakutakse võileibu ja kohvi. Mängud algavad kell7.30 õhtul. Turniiri kohtunikuks on L. Joselin (TEM) jä tema abiks on N. Semenov(ECC). Turniiri-e järgneb pidulik koosviibimine kuni kell 11.00 õhtul, mil õllevabriku esindaja annab üle võitjatele ränd-kaHkad. Kõik malehuvilised on teretulnud sellest üritusest osa võtma ka$ maletajana või pealtvaatajana. aeg ^siiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii»tiiiiiiniiiiiiniiHiiiiiiiiitiiiti$3& KUHU, MINNA? 3. augusti õhtul 1948.a. kogunes umbes 70 kaasmaalast St. John'! luteriusu kiriku saali, kus koosole° kui, mida juhatas kadunud Jüri Reial, pandi alus Eesti Evangeelse Luteri Usu Kogudusele Torontos. Umbes kolm nädalat hiljem toimus esimene jumalateenistus, kus jutlus tas õpetaja Rudolf Kiviranna New Yorgist. 3. oktoobril teenis õpetaja Oskar Puhm, kes valiti koguduse õpetajaks sama aasta 31. oktoobril. Koguduse nimi muudeti 23. mail 1954.a. Eesti Ev. Luteri Usu Peetri Koguduseks. Möödunud pühapäeval toimunud jumalatee-ülistusega tähistati koguduse 37. aastapäeva. Teenis õpetaja Edgar Heinsoo ning muusikalist osa täitsid sopran Ontie Laikve ja koguduse organist dr. Roman Toi. • R. Toi mängis orelil jumalateenistuse sissejuhatusena Johann Kaspar- Fischeri„Preluudium ja fughötta", millele järgnes koguduselt ühislaul ja siis algliturgia õpetaja E. Heinsoolt. Edasi Õnne Laikve laulis J.S. Bachi „Ole minuga". Õpetaja E. Heinsoo jutlus oli rajatud jumalasõnale: ,,Ma ehitan oma koguduse, ja surmavalla väravad ei võida seda mitte" (Mat. 16:16). Enne tegeliku jutluse juurde asumist pastor Heinsoo tervitas teenistusele tulnud kaasmaalasi, eriti aga palveliste hulgas viibivat piiskop Karl Raudseppa koos abikaasaga. Allpool esitame aastapäevajutlustest mõningaid väljavõtteid: I ,,Pühitsedes täna koguduse 37. aastapäeva, meil peaks olema südames väga eriline tänutunne. Oleme eriti tänulikud õpetaja Oskar Puh-mile, kes oma raugemata energiaga asus üles ehitama kogudust tolleaegsetele veel noores eas ja Euroopast saabunud kaasmaalastele. Tema töö oli nü edukas, et sellest kogudusest kujunes kõige suurem Eesti Luteri usu kogudus vabas maailmas. Oleme tänulikud ka nendele meestele ja naistele,,kes oma ennastsalga a töö -ja majandusliku abiga võimaldasid selle moodsa jumalakoja ehitamist, mis on olnud pikemat aega arhitektuuriliseks huviobjektiks. Aga üle kõige oleme tänulikud Jumalale selleks, et tema on andnud sellele kogudusele rohkesti õnnistatud aastaid. Sünnipäeva puhul ütleme tunnustussõnu ka kõigile neile, kes kogudust teeninud nõukoguliikmetena, esimeestena, juhatustes tegutsejatena, organistidena, naisringi liikmetena, pühapäevakooli õpetajatena, lauljate-na- muusikutena ja paljudel teistel . aladel. . . . ärme unusta, et kirikul ja meie kogudusel on määratu suur osatähtsus eestluse jk meie emakeele säilitamisel. Kui reformaator ja usu-isa Martin Luther nõudis, et kõikjal peab kuulutama Kristuse evangee- Ifumi rahvastele nende emakeeles ja kui Luther asendas Saksamaa kirikutes ladinakeelse missa saksakeelse jumalateenistusega, siis nüüd leiavad ajaloolased selles sakslaste rahvustunde tärkamist. Meie ei tohi alahinnata ka oma koguduse määratu suurt tähtsust sotsiaal- ja kristliku armastustöö väljakujundamisel ja ellurakendamisel. Peale otsese kiriku-töö on meie kogudus kujunenud nagu keskpunktiks, kus tegutsevad eesti skaudid-gaidid, harjutavad laulukoorid, naisring viljeleb käsitööd, harrastatakse filmi- ja fotoasjandust jä veel palju muud. . . . Vähe on sellest, kui meie peame ennast Peetri koguduse liikmeks, vaid hoopis tähtsam on, et me oleksime ka Kristuse koguduse l i i k m e d . . . Minu sooviks on, et keegi ei lahkuks siit täna tühja tundega hinges, vaid teadmises, et meie kogudus on tõeliselt Kristusele kuuluv kirik ja meie ise oleme osa Tema kogudusest, sest Kristus on ;ainus, kes lunastab maailma oma kiriku kaudu . . . " Eestpalvet kodumaa eest kinnitati a ^ i g a „ S u üle Jumal valvaku . . . " ning mälestati ka meie seast surma läbi lahkunuid. Enne lõpuliturgiat esitas Õnne Laikve veel K. Türnpu ,,Tasa, tasa tuulekene".. Sisukas jumalateenistus lõppes kirikuhümhiga — ,,ÜkskindeMinn ja varjupaik . . . " . HELEN ANN V Õ S U ; • sündiniid Montrealis, saavutas 1984.a. FRCP anesteesias. Fellow of Royal College of Physicians vastab Ph.D. teaduslikule kraabile teistes teaduskondades. Varem lõpetanud Concordia ülikooli Montrealis B.A. kraadiga 1974.a. ja Toronto ülikooli M.D, kraadiga 1979. a. Töötab Toronto General Hospi-talis. Akadeemiliselt kuulub Eesti e SeltsL ©Reedel, 18. okt. Seminar Püha Vaimu õpetuse üle Peetri kirikus. ® Reedel, 18. okt. A.K. korraldusel „Omal viisil" Tartu Gollege'is algusega kl. 8 õ. @ Pühap,, 20. okt. Bernard Kangro ja Kalju Lepiku sünnipäevad Tartu Instituudi korraldusel Tartu GoUe-ge'is algusega kL 15.00. €) Teisip. 22.-28. okt. E.K.K.T. XXX Juubelinäitus Metropolitan Toronto Library Galleriis, 789 Yonge St. ® Laup., 26. okt. Kotkajärve ball Toronto Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. § Pühap., 27. okt. Eesti Invaliide-toetava Naisringi moenäitus Eesti Majas algusega kl. 3 p. ® Pühap., 27. okt. gaidlipkonna Põhjala Tütred Jõufulaat Eesti Majas kl. 12-5 õ. ® Pühap., 3.nov. Eesti Rahvusteatri esituses Veli Tali „Soovin tutvust" Castle FrankM High School'i auditooriumis algusega kl. 3 p. # Pühap., 10. nov. kontsert Eesti Muusika Fondi korraldusel Walter Hall muusikafakulteedis algusega kl.4p.L ® Pühap., 8. dets. Armas Maiste klaverikontsert Royäl Conservato-ry of Music ruumes algusega kl. 6 õ. ili!illlin!llli;9iIllllllllllill!!l!l!ll!llili!!lillilillllllill!Hill^^^ T E A D A A N N E Toronto Eesti seltskondlikkude organisatsioonide ürituste kalendri koostamine 1985-86. a. tegevuse hooajaks ja laudkonna-vestlus Eesti Maja probleemide lahendamise suhtes toimub TEISIPÄEVAL, 29. OKTOOBRIL, S.A. KELL 7.30 ÕHTUL Eesti Maja klubiruumis. Palume organisatsioone kahe esindajaga nimetatud koosolekust osa võtta. Päevakord: 1. Koosoleku avamine ja rakendamine 2. Tegevuskalendri koostamine 3. Laudkonna vestlus Eesti Maja .probleemide lahendamise suhtes 4. Kohalalgatatud küsimused • A/S EESTI MAJA JUHATUS Ravitaimed; tervislikud toicluciined, v i t a m i i n id ja mineraalid. Nõuanne ja sõbralikteenimine eesti rohutrndinsp A. TOIGER i poo 300 Danforth Ave. Toronto, Ont. (V14K 1 f\!6. Tel. 463-5125 B 0 B. ADVOKAAT - NOTAR TELEFON 751-7490 Robert Saar parim laskur Laupäeval-28. sept. pidas Seedrio-ru Laskurklubi oma traditsioonilise rändkarika võistluse. Ilmataadi poolt oli haruldane sügisilm — päikesepaisteline ning tuuletu. Aastad on aga kunagise suurearvulise eesti te-gevlaskurite pere kallal oma „rüüs-tamistööd" teinud, nii oli siis ilmunud tulejoonele vaevalt pooltosinat meest. Kõigele vaatamata viidi aga võistlus läbi ettenähtud kava kohaselt - 3x20 lasku, v-kl. vabapüssist, kolmest asendist 50-meetri rajal, rahvusvahelisse märki. Võitjaks tuli noor lootustandev tulevikumees Robert Saar, kellele klubi esimees Carl Rajamets andis üle Seedrioru rändkarika. A l l olevalt kolm parimat tagajärge: 1. Robert Saar, lamades 185, püsti 142, põlvelt 163, kokku 490 silma. 2. Arnold Pakker 186, 128, 167, 481 s. 3. Udo Robi 186,126,159, 471 s. Edgar Tiilen 188,161,167, 516 s. (väljaspool võistlust). Algajate klassis võistles kaasa Karl Tera, kes saavutas spordipüssist 3x10 lasuga kolmest asendist kokku 205 silma. Punk-tikohtunikuna andis oma panuse J. Reinoja. E.T. Robert Muru purjetamise maailmavõistlustel ,,Soling'i"-klassi purjejahi maailmameistrivõistlustel, mis peeti 5— 14. sept. Huron'i järvel Sarnia linna juures, saavutas meie tuntud purje-sportlane Robert Muru, võisteldes Hans Fogh'i. paadi meeskonnaliikmena (foredeck), viienda koha. ,,Soling'i"-klassi kuuluv paat on 8,15 m pikk, kolme purjega ja kolmeliikmelise meeskonnaga. Paadiju-hiks oli omanik Hans Fogh (helmsman) ja kolmandaks liikmeks Steve^Calder (rtiiddleman). Võistlus koosnes seitsmest eri võistlusest, milledest kuus arvestati. Purjejahi võistlustel, mis toimuvad punktisüsteemi alusel, tuleb võitjaks vähema punktide arvu saavutanud võistleja. Võistlesid: Am. Ühendriikide, Kanada, Brasiilia, Argentiina, Austraalia, ' India, Itaalia, Lääne-Saksamaa, Soome, Taani jä Norra meeskonnad, kokku 39 paati. Võistlustel 7 paati startisid korraga yd järvel märgitud võistlustee,' mis igal võistlusel oli erinev, õli ca 15 km pikk, mille sõiduks kulus, vastavalt tuulele, 2 — 2,5 tundi. Pärast kümme päeva kestnud võistlusi kujunesid tagajärjed järgmiselt: 1. Davis Curtis 44 p., Am.Ühendr.. 2: Torben Grael 48 p., Brasiilia, (hõbemedali,võitja 1984.Q, olümpiamängudel), 3. lohn Kostecki 50 p., Am. Ühendr.., 4. Kevin Maha-ney 59 p., Am. Ühejidr. ja 5. Hans Fogh 61 p., Kanada. Tuul võistluste kestvusel oli vahelduv. Teisel päeval oli väga kõva ja kahel viimasel väga vaikne. Auhindadeks olid puualustele asetatud ,,Soling'i"-klassi paadi siluett. H.R. Spordikroonika EESTLASED N. LIIDU MEISTRIVÕISTLUSTEL Leningradis" korraldatud kergejõustiku meistrivõistluste tulemustes leiduvad mõned eestlaste nimed. Kümnevõistlusest osavõtnud Valter Külvet oli kolmas punktidega 8132. (100 m: 11,21; kaugushüpe6,99; kuulitõuge 15,25; kõrgushüpe 193 cm; 400 m: 48. 46;,tõkkejooks 14,88; kettaheide 48, 90; teivashüpe 470; odavise 61, 44m; 1500 m 4.20,90), Odaviskes saavutas Heino Puuste 82,60, aga Marek Kaveta tulemusega 76,50 m finaali ei pääsenud. 800 m jooksis Raivo Mägi uue okup. Eesti rekordi, 1.46,19 ja oli neljas. SOOME KAOTAS ROOTSILE MAAVÕISTLUSE Esimest korda aastast 1969 kaotasid soome kergejõustiklased Rootsile meeste osas punktidega 227—182, naistel 166-156, poistel 115-86, tüdrukud aga võitsid 82-75. Võistles ka Tiina Lillak odaviskes halva tulemusega 63,30 m. >: NÄDALA RISTSÕNAD PÕIKI: 1. Saar Eesti põhjarannikul. 5. Üks endisaegseid Eesti ajalooliste teoste autoreid. 9. Vigase inimese „abilist". 14. Ühel lõikeriistal. 15. Üks endisaegseid Tallinna kohvikuid. 16. Võitlusväljak. 17. Mesipuu. 18. Üks numbreist. 19. Vedelen, ei tee midagi. 20. Eesti Vabadussõja kangelane, kelle järele ristiti üks eestiaegsetest soomusrongidest. 21. Kaltsudes ringi joosta, riideid hooletult kanda. 23. ,,Kirianeitsi" — ,,Lauluisa" tütar. 25. Üks Itaalia autovab-bakuid. 26. Omapead. 27. Üks endisi Eesti tubakavabrikuid. 29. Üks seedi-misvedelikke. 32. Isased kitsed. 35. Üks siinseid tuntumaid staažikaid eesti näitlejaid. 36. Üks omaaegseid Poola suuremaid linnu. 37. Hobuse-ajaja, voorimees, 38. Üht kolmekohalist arvu. 39. Seda saab nii sekunditega kui ka aastatuhandetega mõõta. 40. Aseta. 41. Pähkli sisu. 42. Sisikond — anatoomiline termin. 43. Kolmikkonsonant. 44. Nagi. 45. Kaalu midagi. 46. Midagi kellelegi kaasa võtta. 48. Üht keelatud abinõud jäneste või lindude püüdmiseks. 52. Ühe . vanaaegse kõrge valitseja elukoht. 56. Hüüd lamba kutsumiseks. 57. Ohvrist — vanemas keeles. 58. Augute-gija. 59. Materdan. ŠO. Vesivillis. 61. Tee midagi vaevaliselt või saamatult. 62. Põsenukk. 63. Menude. 64. Isa asetäitja. 65. Pink või tool. PÜSTI: 1. Astjake. 2. Koera nimi. 3. Tee mõne pallimängu juurde kuuluvat tegevust. 4. Kaunidus. 5. Üks endisi Eesti üliõpilaskorporatsioone. 6. Elamute rühm. 7. Üht jõuallikal. 8. Teatud kõrgkihi väga uhke elamu. 9. Üks hobusõidukeid. 10. Hästi ja selgelt nähtava. 11. Sugulased — inglise keeles. 12. Teatud ehted. 13. Ühe kalapüügivahendi. 21. Üks väärismetalle. 22. Mõju, tagajärg, mulje. 24. Muusikaline mõiste — mitmuses. 27. Lii)pan. 28. Rohkem. 30. Vilets, Poollagunenud. 31. Tegi lahti. 32. Piirkond hobuse eesjala ülemises osas. 33. Väga väikeses veekogus. 34. Taiduri. 35. Üks veelinde. 36. Suurem, avaram. 38. Laevamasti pikisuunas toetav tross või vaier. 42. Endisaegne hüüdnimi erariides tõotava politsei kohta. 44. Neid peetakse praegu meeste hea väljanägemise tunnuseks, 45. Mehenimi. 47. Tali-spordi vahendid. 48. Ameerika marsside „kuningas". 49. Hüüdis tihti „uu". 50. Lähe. 51. Üks meeltest, taju. 52. Ühe pikajalgse linnu. 53. Urised. 54. Hädahüüe. 55. Sama mis 18 põiki. 59. Ese. (Koostanud E.V.] Lahendus järgmises lehes! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-17-08
