Meie Elu = Our life, June 25, 1981

              , mm B ,^ele Elu" nr. 23 (1636) 1981
looja ja muusikateadlane If.oman
oma 65. sünnipäeva. Sel puliul kor­raldati
pidulik õhtupalvus Vana
Andrese' kirikus. • ^:
Sündmusekohaše jutluse pidas piis­kop
ikarl Raudse|>p ning südamli-kult
otsekohese lühikõne õpebja
Andres Taul. ' . • \
öihtupalvuse muusikaliiie osa kuju­nes
Roman Toi heliloomingu pisi-köntserdiks.
Sopran Tamara ^ Nor-heim
esitas ilmekalt eesti-maitselise
laulu >/Paive". Ta laulis, ^nagü noot
nõuab — roomsahääleliselt ja Alek­sander
Abeli südamlikkudele sõnade­le
hästi sisse elades. i
Teine solist, tshellist Norman Ab­bott
esitas. Toi värskema, alles kuu
aega tagasi Peetri kirikus esiette­kandel
pinud hdindi „Dialoog". Me--
loodiline kompositsioon nautis mah-tlakait
Äbbot:t'i poognatõmmet aga
•kujunes ikkagi reljeefseks, nagiivka-he
sõbra usalduslikuks dialoogiks
oreli ja tshello vaheL •
Sünnipäevalaps ise esitas orelil
oma koraalieelmängu Jeesus tule
ininule" palvuse prelüüdina ning 15-
ipetamiseks verivärske pala ,;Meditat-sioon".
Eriti viimases tundsime eesti
eesti rahva muusika varamu põhja­likku
tundmist ja selle toilikult iiht-
^^akoelist rakendamist.
Nii koguduse koraalilaulu saatmi-peri
jühatusd südamlikult
laulu Minu tee".
Vana Andrese tänu ja sõpruse vai­mus
kõneles koguduse «^šimees Al­bert
Roost.
'EEOC Usiiteadusliku Instituudi ni­mel
fänas ja tõi kingituse instituu­di
kaaslektoritelt ja õpilastelt Väino
Kaldma. > .
'Prof. dr. Artur Vwbus oma tänu-sõnäš
'toonitas omalt poolt seda ki-rikumuusika
mõistmise sügavust,
mida dr. Toi oma uurimustega ja et­tekannetega
on toonud Instituudi õp-
: pekavva.'. :-.;
Organisatsioonid, kes isiklikult
tervitusi tõid, õlid: Westholmi güm-'
naasiumi koolivennad, Hamiltoni
Eesti Seltsi Segakoor, Eesti Rahvus­teater
Kanadas ,Toronto Eesti Mees­koor,
Toronto Eesti Segakoor, Eesti
Kunstide Keskus, ,,Lpamingupäevad
1981'', Tartu Instituut, Eesti^^^U^^
te Liit Põhja-Ameerikas ja Estonia
:, koor, '.•„•.
Tervitajateks olid: õipetaja Valter
Kopperman, Valve Tali, Riina Rei-nik,
Heikki Paam, Uno Kook, Stella
Kerson, Mall Puhm, dr. Endel Arü-ja,
Alfred Kelder ja Pärja Tiislar.
Toronto Eesti Meeskoor Charles
Kipperi juhtimisel laulis tervituseks,
vägeva ja traditsioonilise „Me soovi­me
õnne..." ja teiseks Toi iõbus-tujulise
„Aiut, taiut". Toronto Eesti
Segakoori tervitusena pani
sel kui oma helitööde-esitamisel yõi- j^^ok laulma kogu pidulaua ning pe­sime
nautida virtuositeedist kuni tõ- suehtsas laulupeo vaimus kõlas Mih-si-
lüürikasse ulatuvat värvirohket ja
kindlakädist oreliniängu. Alatine
„trademark". •'
• ROHKESTI
õhtupalvüsele järgnenud sünni­päeva
kohvilaud kujunes Roman Toi-le
toodud tervituste tonniks ühest ja
koorimuusika kontserdiks teisest
•"•küljest.- ^
Printsiibil ,,mägi Moosese juui*de''
oli Orilliast Torontosse sõitnud ter­ve
dr. Andrus Voitk'i perekondv et
kogu perekonna kaastegevusel esita­da
Toi uhiuut pala bassile, viiulile,
vioolale; tshellöle ja klaverile: „Mi-na.
ise", Betty Alveri luuletusele oli
Toi dr. Voitki palvel kirjutartud lau­lu,
-mille saatmiseks kogu perekond
on rakendatud. Selle esiettekanne
Torontos toimus sama bravuurselt
kui paar nädalat varem Orillias. •
Tervitusi toojate rida tundus ole­vat
lõppematu. Esimesena tõusis
püskop Raudsepp nii peapiiskop
Veemi kui Eesti kiriku nimel. Kana­da
Sinodi parimad soovid tõi ootaja
Tõnis Nõinmik. Peetri koguduse esi­mees
Andres Tork tervitas praost
Puhmi ja terve koguduse nimel sün-nipäevalast
kui sõbralikku sillaehita­jat
eesti kiriku elus. Esimehe kõne­le
ühinesid Peetri kogudusSe koorid
,,Cantate Domino" ja noortekoor
,,Lootus" ning laulsid Charles Kip-kel
Lüdigi pidulik „LauIud
hevad kaunimal kõlal'',
Estonia koor esitas temale omase
nõtkusega Lembit Avessoni laulu
•;,Järv".'':
iSündmusest, mille osavõtjaskond
Ulatus ligi põoletuhandeni, võtsid
osa ka sünnipäevalapse ema, laulja­tar
Anni Toi ning sünnipäevalapse
abikaasa Vaiki. Samuti oli. kohal
sünnipäevalapse poeg, prof. dr. Ants
i koos oma abikaasa Ingaga.
Seltskondliku koosviibimise ava- ja
lõppsõna ütles Roman Toi ise. Ta pa­ni
kogu külalisikonna laulma enne
Juhan Aaviku vande tõotuslikku
„Hoia Jumal Eestit" ja lõpuks Türn-pu-
Vettiku meisterlikku „Lahkumi-še
laulu".
Nõnda jäi Vana Andrese kiriku
müüride vahele nägu eesti laul j aspe-re
lipukirjana kõlama: laul ilole
meid kokku tõi ja südamed meil loit­ma
jõi, jää sõbraks laulule! Eesti
laulule!
Siin on motiiv, mis lõi EKN-le õi­guse
anda oma esimene hõbej teene­temärk
Roman Toile. ^Eestlusele ja
eesti vabadusvõitlusele osutatud tee­nete
ees t" nagu ütles märgi üle-nimel
Eneri Taul.
Karl Trei, Ermo
te esivõistlustel
Ididuayaldusimuusikasõpradelt. aplodeerib seekord ise dr. Andrus Voitki perekonna-
Asits Toi, juubilsiri abikaasa Vaiki, ema Anni Ja piiskop
Foto — 0. Haamer
HALVENEB
^0
Ta sündis 6. juulil 1901 a. Pärnus:
kaupmehe pojana. Kooliskäimist tä
Toronto EestiPüssi- ja Püstoliklu- alustas Pärnus, jätkas Tallinnas ja
bi korraldas Tallinna Festivari pi- sõjaoludest tingituna (I maailmasõ-dustüste
raamides oma 15-da tege- da) 'Stavropolis-Kaukaasias. Võidel-vusaasta
tähistamiseks Eesti Maja des vabatahtlik õppursõdurina Va-lasketiirul-
laskevõistlused, millest badussõjas, sai ta lahingus haavata,
võtsid osa Toronto, Thunder Bay, Vabariigi valitsus on hinnanud tema
MontreaH ja Hamiltoni eesti lasku- teeneid Vabadussõjas „tasuta maa"
rid. annetamisega. -
Võistlused kestsid neli päeva, kus- 1920—1923 a. õppis Sv. Tehnikakoo-juüres
Thunder Bay ja Montreali lis, lõpetades selle n.-(leitnandina,
võistlejad sooritasid laskmised oma suurtüki erialal. Teenis väeosades nii
linnades. Kogusummas võttis osa 70 rivi kui ka tehnilistel ametkohtadel,
laskurit, nendest 6 tütarlast ja 6 poisr Omas suurtükiväe inspektori eriau-si.
Kõige noorem oli 7-aastane poiss hinna eeskujuliku suurtükitule juh-ja
kõige vanem 75-aastane mees. timise alal. 1936—^1940 a. oli Sy. Teh-
Võistlused olid korraldatud seitsmes nikakooli suurtükiklassi ülemaks, te-erikiassis.
Võistluste korraldajatena 'geledes sõjaväe tehnilise juhtkonna
olid tegevuses 11 kohtunikku. Äuhin- järelkasvu kasvatamisel ja ja õpeta-dad^
ks olid nägtisad medalid, üld-korfaldajaks
oli V. Kana.
Matsioon Ja kõrged iaenuprot-'
sendid hakkavad taMstama börsil
ärielu edu.
On kujunenud olukord, kus ükski
kompanii ei maksa enam nii kõrget
tõuseb. Kui aga praegust olukorda
lähemalt analüseerida^ siis selgub,
et tõusu asemel võib aset leida lan­gus.
Kõik kompaniid töötavad ju lae­nudega.
Tõuseb laenu protsent kõ^
gele luga kiirelt, siis ei ole kompamil
dividendi, et see kataks inflatsiooni-,51 j^^iij^.Qj^^ ^^j^ ^55^^ samas tem-
12,5%. Ostad nüüd aktsia, sus peab
sealjuures olema eeldus, et dividend
pos. |Tulu väheneb ja koos sellega
väheneb ka dividend. Minu arvamise
järgi produtseerib iga ostetud aktsia
praegu ainult kahju. Kuigi hinnad
näivad meelitavalt odavad, ei de
nad veel jõudnud langeda oma väär­tuse
tasemele. Praegu on mõistlik .
sellest ärist oma näpud eemale hoi­da
ja jälgida olukordade arengut.
Muutub Bell*i dividend Võrdseks
Meie ühiskonnas hästi tuntud vä- inflatsiooniga, siis võib jälle hakata
A Mašš 20x3 lasku kolmest asen­dist:
1) M. Köntus 558 punkti, 2) L
iiigvald 530, 3) R. Saar 517.
B klass 10x3 lasku kolmest asen­dist:
1) Ä. Kütt 247, 2) J. Vares 242,
3) P. Aljas 235.
C klass 10x3 lasku kolmest asen­dist:
1) Peeter Kivioja 255, 2) And­res
Tamm 249, 3) Toomas Kolli 21«;i
D klass^tütarlapsed, 20 lasku lama­des:
1) L. Doberemer 169, 2) K. Koop
167, 3)-K. Valter 165.
M a s s i ) o i s i d , 3 lasku^ korduvalt olmid
y .R Kaijunen ^176, 2) E. Nippak .peokõnelejaks:, rahvuslikel tähtpäe-v3)
J. Esken 174.
F klass noored pmsid, 10 lasku^^h^^^ ^^^^ Ohvitseride
mades^ 1) A. Sutt^94, 2) A. Petersoo ,Kogu USA grupi juhatuse esimeheks.
91 3) T Petersoo 89
'püstol: 1) A. Tmt'536, 2) Ä. Tinits relvavennad, endised õpila
simätu eestlane ja noorsootegelane
Tarvo Toomes pühitses 14. juunil
om^ 50. aasta juubelit.
Tarvo Toomes sündis Tallinnas
kust Teda Teise maailmasõja keeris
viis koos vanematega Stokholmi.
Seal saavutas juubilar oma keskhari­duse
ning astus Stokholmi kauban­dusülikooli,
lõpetades selle 1955 aas­tal.
Stokhohnist vns tee USA-sse kus
ta täienduseks õppis Georgia Tehni­lises
Ülikoolis, lõpetades selle 1958, a.
tööstustehnika alal. Varsti peale se­da
asus ta tööle rasketööstus Can-ron
valukodade osakonnas. Selles
firmas on juubilar töötanud üle 20
aasta turustamise, töö metoodika ja
kulude kontrolli alal, olles tööstus-tehmlise
osakonna juhataja.
Juba Stokholmi põgenikelaagris
astus Tarvo Toomes eesti skautluse
ridadesse. See oli 1945 a. Jüripäeval.
Alates 1948 aastast on ta juhtivalt
tegelenud Eesti Skautide malevates
iväddl^^
Sunniviisil, punaarmee koosseisus,
Venemaale viiduna, langes 1941 a.
juulis saksa vangi. Viibis ebainimli­kes
oludes Ebenrode sõjavangi laag­ris.
Novembris 1941 a., kodumaale
saabudes, teenis politsei üksustes
kompanii ja pataljoni üleniana. 1944
a. põgenenud Saksamaale, oli Ohvit­seride
reservis, viimati Taanis. Sõja
lõppedes, pääses põgenike laagrisse,
olles ühtlasi ÜNRRA teenistuses.
1949 a. emigreerus USA-sse, Balti-moresse.
Ta töötas suurfirma„Beth-lehem
Steel Co." inseneri osakonnas
vanem konstruktorina. 1967 a. asus
518, 3) M. Gering 509. sed ja suur sõprade pere tervitab te-
¥õistlusrelvadeks olid vastavalt ^o»"'" «?^!P'f'^^!'^ ^ ' ^ } ^
klassidele 22 kai. vaba-,, standard- ja
sportpüssid. PüstoHlaskmisel 22 kai.
vist ja palju rahulikke eluaastaid.
ERNST^ THVEL
HARALD RAIGNA
.Ontario Masters .Klubide (üik. 3$-
m) karikavõistlused peetakse 15. au­gustil
Torontos, Northview spordi­platsil,
mis asub Bathurst ja Finch
tänavate liurgal. Alad: 100, 400, ISOO,
5000, kaugus, kõrgus, kuul, ketas.
Vanused: 40-st kuni üle 70^ne meeste­le
Ja naistele. Osavõtjate arv: piira­matu.
Punkte arvestatakse handi-alusel
nii et ka mõnel väga
seenioril, kes näiteks üle TÖ-ne,
Vdimälus tulla esimese kolme
auhinna saaja hulka mainitud ala-börsi
turul kergdt kübarat kergita­ma.
' •/
•HOIUSED KASÜLIKUMAJD)
'Nüüd aga tuleb kõik bö'silt vaba­nevad
summad üle kanda lühiajalis­tesse
hoiustesse, saades sealt 17,5%,
millest peale inflatsiooni mahaarva­mist
jääb veell ikkagi omale 5%.
Nende laenude abil on võimalik
väljareguleeHda oma sissetulekut
tulumaksuvaba maksimumi piirides­se.
Selle piiri saavutamise nõue on
obligatoorne ja peab iga aasta ära
kasutama. Tekkib sellel aastal, vä­hese
kapitah kasu tõttu, mõnde ras­kusi,
siis tuleb seda suurendada põhi
liste aktsiate müügiga. Võtame näi­teks
Cominco põhiliselt dividendi
maksev aktsia. Mina maksin temast
123.00 ja saan dividendi $4.40. Näib
nagu nurisemiseks polegi põhjust.
Kui aga ärimehelikult hakkame te­gema
kalkulatsiooni, saame sootuks,
teise pildi. Cominco praegune hind
on $70.00, sellest sööb inflatsioon
ära aastas $8.75. Tahad saada endi­selt
edasi dividendi 6,3%, siis peab >
aktsia hind aastas tõusma $8.75. Co­minco
ei ole aga kauemat aega enam
edu näidanud, üle aasta tuikunud
edasi-tagasi ja kes garanteerib nüüd,
kus kõik ajamärgid näitavad halve­nemist,
et kompanii astub teele, mis
kulgeb õnnemägedele.
MÜÜMINE KASULIK
100 aktsia likvideerimisel kustuto
omane, tasakaalukus, muhe huumor
ja suur huvi inuneste ja eriti noorte
vastu on osutunud talle suureks
abiks tema. viljarikkas skautlücus
töös, kus tema peamine tegevusväli
on olnud uute juhtide juurdekasvu
eest hoolitsemine. Selle ülesande
kõrval on tal ka aega olnud administ­ratiivseteks
ülesanneteks. Nii oli ta
aastatel 1967—1970 Kanada Eesti
skautide maleva juht ja hiljem Kal­juvalla
suurlagri ja Kotkajärve
maailmalaagri programmi juht, ni- dividend $440.00, aga müügist saadud
metades paljudest tööülesannetest summa investeerimine annab selle
„Kalev" Masters Klubi
toimuvad pühapäeviti kell 10.00 Jj
teisipäeval ning neljapäeval kell 19.1
Et eesti sportlased on igal ajal
valmis võistlustulle minema, vaata­mata
sellele kas nad on seitsme voi
seitsmekümne aastased, seda on näi­danud
kaks viintast juunikuu nädala­lõppu.
Skautlike noorte spordipäeval
olid nad väljas alates isegi kuueaas­taselt
ja laupäeval, 13. jüimil Ontario
Masterite esivõistlustel, mis korralo
dati Ontario Masters and Fleld As-söciationl
poolt Oshawa Clvlc FieWi
spordiväljakutel, oli vanem eestlas­test
osavõtja üle seitsmekünme.
jooksud ja kõndimine,on eeskujulik^
kude jooksuradadega ja tribüüniga,
kus istekohti on 10.000 pealtvaataja-
Võistlused algasid täpselt väljakuu­lutatud
ajal 110 m jtõkkejooksuga,
mUlele järgnes kohe 100 m jooks;
mitmes erinevas stardis, vastavalt
vanuse klassidele. Siin saavutas Er­mo
Kulmar esikoha 65—69 a. vanuse­klassis
tagajärjega 17,00 sek. Järgnes
kohe kuulitõuge, kus Ermo* Kulmar
saavutas oma klassis esikoha taga­järjega
8,01 m jä Karl Trei 70—74 a.
Ontario Masterite esivõistlustest klassis neljanda koha. Päeva põneva-võttis
osa neli eestlast: Karl Trei,Er- . ^ , , , , , . . ^ A A A
mo KulmarrünoLimit ja Jaan Roos. ™
kes seal saavutasid kolffies&aht^^ ^QOO m kond.mme. 10"- ~
ühe teise ja ühe nel j anda koha. Jaan
Roos saavutas 5000 m kõndimises
uue väliseestlaste rekordi ajaga 25-
min. 46 sek. JEndine rekord oli Agu
Laane nimel ajaga. 28.50, kes elab
Ühendriikides. Üldine osavõtjate arv
võistlustel oli 162. OshaWa suurim
kus toimusid hüpped,
m
jooksus oli üle 80-he osavõtja ja toi­mus
kahe stardiga, nooremad klassid
enne ja vanemad hiljem. Võistlus
siin oli väga tasavägine ja Uno Limit
60—64 a. klassis saavutas teise koha
tagajärjega 46 min. 20 sek.
Viimaseks alaks oli 5000 m kõndi­mine,
millest võttis osa Jaan Roos ja
kus ta kõige kardetavamaks vasta­seks
oli olümpiamängudu Kanada
meeskonna liige, Masterite maailma­meister
ja rekordihoidja Max Gould
Otsustavaks oli siin nende erinev
kõndimise stiil ja vanuse vahe. J.
Koos võistles 40-44 a. klassis ja M.
Gould 60—64 a. klassis. Stardist väl­judes
asus juhtima väga kiire tempo­ga
M. Gould, J. Koos kohe tema kan-nul[
Nii kestis see kaks esimest rin­gi,
kuid kolmanda ringi esimesel kur-vel
Roos välkkiirelt möödus Gouldist
ja asus juhtima. Gould suutis Roosi
kiirele tempole veel kaks järgmist
ringi vastupanna, kuid jäi hiljem
aeglaselt järelee I. Roos lõpetas võist­luse
200 m edumaaga €ould'i ees ia
ei saavutanud ainult esikohta vaid
püstitas ka uüe';väliseestlaste rekordi
ajaga 25 mm. 46 sek.
Ilm oli võistlusteks soodne ja kor-
" •*""* " väga hea.
VALVE VOOGJÄRV-SIMONEN
lõpetas Yorki ülikooli Master of Bu­siness
Adnünistration kraadiga. Va­rem
sai BÄ. kraadi Toronto ülikoo­lis.
Töötab systems-manedzherina
Barbecon Inc. Toronto peakontoris.
Akadeemiliselt kuulub Korp' ^i*«iisi'°
sse.
vaid üksikuid. Ta on aktiivselt kaasa
aidanud ka mete rahyuspoliitihses
võitluses, olles kolmel korral Kanada
eestlaste keskorganisatsiooni liige.
Kolmkümmend aastat tagasi liitus
Tarvo Toomes oma isa akadeemilise
organisatsiooni. Korporatsioon Rota-liaga.
Ka siin peegeldub tema tegevu­ses
huvi noorte probleemide vastu.
Olles oldermani ülesannetes või mit­te,
on tal alati aega noorte jaoks, ala­ti
aega mõistmiseks ja julgustami­seks.
Aastal 1958 valis ta endale elu­kaaslaseks
Inga Pajuri Korporat­sioon
Rotalia perest. Sellega pani ta
aluse tugevale eesti kodule Toron­tos,
mille xsoojas ja eestimeelses
õhkkonnas on sirgunud kaks tublit
eesti noort, Merike ja Martin.
Tarvo Toomes on üks nendest kes
asemele j; 1,200.00. Edu näitab suure­nemist,
i ga tähtsam sellest on, et
meie olenie oma suurelt kapitali ka­sumilt
maharaputanud tulumaksu.
Mina müüsin isegi selles mõttes
maha nii hea aktsia nagu seda on
Noranda.
Maksin aktsiast $9.00 ja müüsin
$35.75. Selle müügi juurde aga kaa^
sus lisaüritus. Mina arvan, et aktsia
on nagu inimene. Ta käib sinu jäl­gedes.
Tahad oma rännakul teha hü­pet
kõrgemale, siis taganed enne ta­gasi,
võtad hoogu ja hüppad, Samuti
teeb ka aktsia. Noranda taganes 26-
le jja hüppas süs 36-le. ütleme, et
nüüd taganeb 30^nele ja siis hüppab
40-nele. Sellel vahemikul on aga
võimalik aktsiat tagasi osta. Tehin­gu
tulu on see, et olete saanud lahti
kõrge kapitali maksustamisest ja
Pühapäeval, 28. juunil kell 2 p.L
peab St. Catharinesi Eesti Ev. Luthe-riusu
Pauluse kogudus vabaõhu ju­malateenistuse
ilusas ja hästikorras­tatud
0. Sauga puuviljafarmis (sa­mas
kus möödxmud aastal). Jutlus­tab
piiskop K. Raudsepp. Koraale
saadab puhkpiUide ansambel Mark
Liho juhatusel. Pärast jumalateenis­tust
on koosviibimine kohvilauaga,
mille korraldavad koguduse naisrin-gi
liikmed.
Sõites Torontost enne St. Cathari-nesi.
jõudmist, või Niagara Fallsist,
valdava osa oma elust on pühenda- uue ostetud osa üle ei ole tulumaksu
nud eestlusele. Teda iseloomustavad pärast enam vaja muret tunda,
ausus, sõbralikkus, järjekindlus ja Soovitan pensionäridele sellelaadi­liste
arvestustega aega viita. Mida sü­gavamale
nendesse süvenete, seda
huvitavamaks need muutuvad.
Lubasin l^irjutada süsteemist bör­sil,
kus' laiskadel ei ole omal vaja
vaeva näha, vaid nende töö teeb süs­teem.
Süsteemi kujundamiseks peab
aga olema aeg soodne, mida see prae­gu
ei ole. Inimesed unustavad kiirelt,
selle pärast käsitlen seda küsimust
siis kui tuleb selleks õige aeg.
A.TIIDO
huumor. Tema 'kauaaegne har
rastus kirjanduse, eesti keele ja aja­loo
uurimise näol on kmdlasti olnud
mõõduandev tema veendumuses et
suurimaid võime rahvaste elus on
idee. õiguse ideel, vabaduse ideel,
enesemääramise ideel on vastupan­damatu
võim. õige idee kasvab ja
laieneb, seda ei saa sumbutada. Meie
noorte idee vaba Eesti maa ja rahva
tulevikku on seega vastupanematu
võim. ^ •
Tarvo Toomese paljud sõbrad,
kaasvennad ja skautlikud noored õn­nitlevad
teda juubeli puhul ja- soovi-eelolevatel
aastatel.
miniiniiitttitiiiiHitiiniHiininuiiuiiiiiiniiiiHiiUffiiii^
KUHU MINNA?
pöörata välja Queen Elisabeti teest
7-dale Streetile ja sõita umbes 1 km
lõunapcK)le, vastassuunas Ontario
järvele, kuni paremal on ühekordne
koolimaja, mille lõuna küljelt pöö-
0. Sauga farmi teele/
T*r Laup., 4. juulil ,;Suvihari
Seedriorul algusega kell 5 p.l.
i( Pühap., 23.—31. augustini ,JLöo-ming
'81" Jõekäärul.