1981-06-25-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,J^eie Elu" nr. 2S (1636) 1981
Oli 1919: a. kevad. iHim
oli Eesti piiridest jiiba välja pekse-tud,
ent rindel käisid veel ägedad lahingud
bolshevistliku ida tohutute
massidega. Noil rasketel päevadel
oli enam kui vajalik rinde ja tagala
sisemine ühtlus, sest võitluste Idi^u
ei olnud niipea ette näha ning sõjapidamine
nõudis lioorelt vabariigilt
tohutut pingutust 1 ning ohvriv^mi-
• dust.: •l-.
Et luua niiöelda vaimset silda rinde
ja tagala valiel, iptsustas kõrgem
Väejuhatüs ellu 'kutsuda ametl'i'ke
sõjakirjasaätjate kaadri: Sõjakirja- •
saatjate ülesandeks pidi olema informatsiooni
andmine i rindesünd^
mustest nii teadete kujul kui ka pikemate
artiklitega, millistes oleks
leidnud kajastust rindemehe elu ja
tegevus. •
Esimeste ametlike rindekirjasaait"
jätena lähetatigi võitlevate Väeosade
juurde kaks tollal juba üldtuntud
kirjanikku ja üks ajakirjanik, väljavalituteks
osutusid August Gailit,
'Richard Roht ja ajakirjanik Vold^
mar Koch (pärastine IKures).
Kolmest sulemehest ,,rindemuske-.
taarist" R. Roht ja Koch olid oh-'
vitserid ning kandsid ka ohvitseri '
mundrit. Sellega ei tekitanud rinde-piirkonnas
liikudes i^restiizhiküsi-m:
us nendele erilist muret.
- iTäbaram oli aga olukord Gailitil,
kes aukraadilt oli ,,rädavoi" — liht-sõdur.
Oma positsioonilt oli ta sõja»-
kirjasaatjana nii reameestest kui ka
noorematest ohvitseridest kõrgemal,
kuid pidi kandma j Hhtsõduri
mundrit. Kuna see oleks vpinudteki^
tada ebasoovitavaid arusaamatusi,
siis Gailit ei pannud üldse mundrit
selga, vaid liikus tsiviilis. Ning linna-mehena
ja boheemlasena ei pidanud
ta ka lugu tugevamast vammusest,
vaid kandis tolleaja moerõivastust —
triibulisi pükse, lillasid sokke ning
pikkade ninadega dshinimikingi.
Säärane välimus karniisrindeelus
tundus küllaltki pentsikuna ja ebasobivana
Et rindeniehed olid ka kül^
lalt nobedad nöökamisobjekti otsir
ma, siis muudeti vastsel ^sõjakirja-saatjal
tihtigi olemine kõhedaks.
Olukorra lahendamiseks hakkas
siis Gailit taotlema erilist sõjakirja-saatja
mundrit. Õieti oli asi juba ka
kõrgemal pool kavatsusel ning vastavates
staapides koostati isegi juba
sellekohased kavandeid. Väljatöötatud
kavade põhjal soijakirjasaatja
munder pidi sarnanema ohvitseri
mundriga, millel oleks aga olnud erilised
sõjakirjasaatja tunnused. Peale
selle pidi sõjakirjasaatja vormi
juurde kuuluma ka mõõk.
Küna aga inundri kinnitamine millegipärast
viibis, hakkas Gailit koos
sõpradega — vembumehed, nagu nad
seal koos olid* — koostama ise sõjakirjasaatja
mundrit. Tsiviilriietus
jäeti küll riietuse põhialuseks, sellele
kinnitati äga 'kusagilt hangitud
meremehe kortik ning dshimmikin-gadele
seoti ka t|irisevad |kanhused
taha. Tekkis midagi tsivilisti ja sõjamehe
vahepealset, nii et sõdurid rin-dekirjanikule
vastu tulles tõhklesld
tükk aega, kas artda au või mitte.
Sellise „sõ!jaka tsivilistina" ilmus
Gailit ka Tartu kohvikutesse, tekitades
siin suurt furoori. Mõned olevat
teda pidanud koguni Norra admiraliks,
kes omajaevastikuga olevat tulnud
väikesele Eestile appi. Gaüitile
olid jutud muidugi „kama" ja tema
neid õiendama ei vütsinud hakata.
Las rahvas kõneleb, mis tahab.
Lõppeks tüdines aga ka Gailit
ametliku vormirõivastuse ootamisest
ja kannuste kandmisest ning hakkas
jälle oma ülesandeid täitma puhtakujulise
tsivilistina — dshimmikin-
.tes/'.' •'•
rindel olukord läinud juba palavaks,
elasid punased tuusad kaugel rinde
taga Narvas veel laia elu. Siin oli loo»
dud ka punane Nõukogude Eesti valitsus,
kelle peamine tegevus seisis
dekreetide väljaandmises ning
„kontrreyolütsionääride" likvideerimises.
Et punavägi Tallinna all oli
juba saanud sauna, sellest ei tohtinud
keegi piuksatadagi, sest sellise
jutUn*levitajat oleks otsemaid võidud
arreteerida ja Kreenholnu mustuse-aukudesse
saata. y
Kes julgeski kaotusest kõneleda,
kui ametlikud teated ikõnelesid kogu
aeg võidukast edasitungist.
Saabus 17. 'jaanuar. Rinne oli lähenenud
Narvale juba niivõrd, et linna
kuuldi kauget kahurimürinat. Suust
suhu sosistati teadet, et valged on
jõudnud Vaivarasse ja löövad sealla-hingut;
Punastel käis aga hoogne
pillerkaar ja kõrge polütika tegemine
edasi. Ainult paar juhtivamat tegelast
olid kuidagi nagu mures, ent
needki varjasid hoolikalt oma muret
ja kõnelesid peatsest Tallinna vaHü-tamisest.
;
Järgmisel honmiikul kõmas juba
lääs kahurimürinast nii, et linnas värisesid
aknad. Nüüd tihkas liiina-ametnik
T. raekoja 'komandandilt.
iOBB
uno
TORONTO LINNA
ALEHTEDE JA SUURTE ESEMETE
- kolmapä
juulil 1981
August Gailit — Eduard Ole maal.
Kolmapäeval, 1. juulil ei ole ajalehtede j?i suurte esemete
(külmutuskapid, diivanid, madratsid, aiapraht jne.) äraviimist
;
Järjekordne ajalehtede ja suurte eserapte äraviimine toimub
feolniapäeval, 8. juulil 1981.
Meeldetuletus: Torontos oii 19 klaas- ja metallpurkide ümbertöötamise
kohta, tähemaks informatsiooniks helistada
•R. M; BREMNER, F.Eng., F.LG.E.
Commissioner of Public Works
City of Toronto
j m
•; GEISLINGEN .(,Mele Elu";kaastööliselt); =^ Hiljuti sundkorras
läände saadetud Eesti vabadusliikumise juhte Sergei Soldatov
andis 5. juunil ülevaate oma elamustest
INDREK KÄHRO
Müncheni „Haus der Begegnung'' instituuti. Nagu seletas Soldatov, ei
raamatukogus istub eestlaste ringis tarvitatud ta juures füüsilist vägi-keskmise
kasvuga jändriku kehaehi- valda K-GB-s ega kä Serbski instituu-tusega
mees. Ta jutustab eestlastele dis. Ta oletab,, et see „heilitamine"
oma tegevusest rezhiimikriitikuna, oH tingitud (kartusest välismaa
vaenamistest, läbielamustest kuri-< meediumide ees. Serbski instituudis
kuulsas Serbski instituudis Moskvas, sai ta süste, mis teinud jutukaks' ja
nõukogude vangimajades ja orja- nagu purju. Samas oli temaga koos
laagrites. Sergei Soldatovi välimus ka Kalju Mätik. Mõlemad mehed
meenutab haritlast hoolimata kore" jäid :ka seal vaatamata droogidele
dest dzhiinjakist, kprdpiikstest ja kindlaks. Soldatov saadeti paari-kol-lihtsast
särgist. Ta jutustab rahuli- me kuu pärast,; Tallinna Keskvangi-
RICKMELNVK
is Pbto Studios Ude
FIJOIA FQTOD, TORTREED
ÖHTÜTIS--^PL
TEL.(426)639.8558
BURLINGTON, 0^^r. L7L 3%2 TORONTO LINE 766.9478
Soldatov alla Vangistatud Eesti Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskust
'Stokholmis, kelle võrratu panus aitas
üle elada need rasked aastad.
pika, musta habemega venelaselt küv- kult, ilma emotsioonid^^^ just nagu majja tagasi,
sida, et mülest see mürin ometi
peaks tulema, ega vnmati «valged
koerad ole Narva alla pääsenud?"
,,Stozh... materl" põrutas 'see
vastu. „Meie omad peavad Sinimäge-del
õppusi, vot mis. Valged kõik juba
Tallinnas peksetud merre!-'
räägiks ta teiste inimeste saatusest.
Tema vaimu pole murdnud vaenami-sed,
„mentaalravi'', ülekuulamised
ega orjatöö Mordva laagris.
Soldatov, elukutselt masinainsener;
kestsidki kogu päeva
ning järgmisel hommikul oHpunas-
. tel põgenemine lahti. Raekoja komandant
võeti soomlaste ^poolt kinni
otse ta enda kabinetis, leus ta olnud
parajasti ametis järjekordse viina^
pudeli lahtikorkimisega. Mees ei osanud
olukorda taibata isegi veel mitte
siis, kui ta trellide taha tõsteti jä
uks lukku käänati.;
Mees oli saanud igatahes oma elu
suurima ,,õppuse".
Sama aasta detsembris saadeti
'Soldatov tapikorras üle Pihkva Venemaale.
Viibinud mitmetes vangi-
Voldemar Kures 1980. ^. Stok-lis
Tartu
; • Taani vabatahtlike .kompanii;
ten Borgelinl juhtimisel saadeti pärast
lühikest peatust Tallinnas lõunarindele.
Oli varajane hommik, kui
taanlaste eshelon sõitis täie hurraa
ja hallooga Võrru sisse.
Sõitis sisse ja jäi siis suu-ammuli
jaamahoone silti vahtima. Seal ilutses
nimelt veel venekeehie silt BEIP-PO,
mida aga taanlased ladma tähes^-
tiku alusel lugesid välja —• Beppo.
Üks hea huumoriga reamees oh
siis läinud Borgelini juurde ja rapor-teerinud:
„Härra kapten, vabatahtlike üksus,
220 meest, täie tervise ja hea tuju
juures on Õnnelikult Bepposse pärale
jõudnud!" „ /
Mali oli mõistetav ainult taanlastele.
Sest bepix) taani keeles tähendab
kohta snis inimesel on siis kõige
kõrgemal, kui ta maast tojabhööv-lilaaSte.
Laske isoleerida oma maja
Insulation ProgramT' alusel — C.H.I
eest „The Ganadian Home
Kohtulavastus toimus oktoobris
1975 ülemkohtu ruumes Tallinnas
Pärnu maanteel. Süüpingis olid veel
Kalju Mätik ja Varato. Protsess kestis
10 kuni 20 päeva. Soldatov looja
õppejõud Tallinna Politehnikumis/ buš ametlikust kaitsjast, kuna see on
liitus vabadusliikumisega 1966. a. Ta^ tavaliselt abiprokurör. Otsus oli
aitas paljundada ja levitada põran- küüs aastat range rezhiimiga töi>
daalust kirjandust, nende hülgas ka laagrit,
väljavõtteid 'Solzhenitsõni „Gulag
arhipelaagist''. Grupil, milles ta töötas,
oli sidemeid ka läti, leedu ja vene
rezhiimikriitikutega. Aastal 1968
vallandati ta Tallinna Politehnikumi
õppejõu .kohalt. Organisatsiooni oli majades, teinud kaasa 20 tapitrans-reetnud
üks inimõiguste liikumisse porti, olnud ka Krestõis Leningradis
segatud vene mereväeohvitser nime- ja Lerfotovos Moskvas, Viimati vii-ga
Gosserev. Soldatov kuulati üle, his ta ü^es laagris Mõrdvas lõuna
'nõukogude, sõjaväepolitsei kui ka pool Gorkit. See on üks vanemaid ja
KGB poolt. Aasta hiljem toimetati suuremaid orjalaagrite:piirkondi N.
ta sundkorras Seewaldi närvihaiglas- Liidus. Seal olid säilunud Esimesest
se, kus tehtud läbivaatuse põhjal ta maailmasõjast veel barakid austria
tunnistati vastutusvõimetuks. Kuna sõjavangidele, kuhu pärast revolut-
Soldatovi abikaasa Ludmilla Grün- siooni toimetati rezhiimivastased.
berg töötas ja oli olemas sääste, siis Aastal 1937 teostatud „suurpuhastu'-
elas ta tööta, olles jäetud kui „segä. se" ajal saadeti seal täide surmaot-ne"
võimude poolt rahule. Aga ta sused. Massihaudadele on istutatud
tegutses edasi vabadusliikumises, ku- . männid, mis nüüd juba paras mets.
hu kuulus umbes 50 isikut. Aastal M / x i 1 1 /
, o « , u 11 'A * A • A ri 1 . Vangilaagrites puutus ta kokku ka
974 hakkasid teda majanduslikult eestlastega, kelledest mäletaV
Sr ^ " " ^ o.gan,sats.oomd Narva omakaitselast Alfred Kirotost-
'. kl, Valga politseinikku Leonhard
VAHISTAMINE Musta, Erna/salga meest August
'Soldatov vahistati 1975 a. jaanua- ^^^^^^^ Ants Sihverit jä Eesti Lee-ris
oma korteris kell 23.30. Üksikut kuulunud Ülo Aidlat. Möldri
meest olid tulnud vahistama kaheksa saatus oh traagiline. Teda ei lubatud
meest, kuna oletati, et Soldatov on pärast karistuse kandmist Eestisse
relvastatud. Peale pika noa ei leitud tagasi. Hiljem sai siiski kokku abita
juurest mingit relva. Linnaskäi-^^^^^^^^^^^^ Kohtumisel sai ta
kudel kandis ta nuga kaasas, kartes ^^^tusest südamerabanduse ja suri.
KGB poolt organiseeritud kallaletun- ^'^^"^ kindlatele perekondlikele si-gg;
demetelejä välisabile on.Soldatov
V elanud karistuse üle ilma tõsisemate
.Vahistatu toimetati Tallinna Kesk- tervisriketeta. Ta abikaasa sõitis
vangimajja, kus algas sõidutamine kaks korda aastas — nii oli lubatud
KGB vahet Pagari tänavas: Kordu- - raudteel maha iga kord 4000 km,
vad ülekuulamised ei andnud ;KGB-le et mehega tund aega juttu ajada ja
„soovitud" tulemusi ning 8. märtsil anda edasi toidupakke, mida tuli sa-
1975 saadeti Soldatov tapikorras geli kanda jalgsi küomeetrid. Ülima
Moskvasse kurikuulsasse Serbski tänu ja austustundega kriipsutab S.
Aastal 1976, niil Soldatovi poeg
Aleksander, gümnaasiumiõpilane, oli
saanud nõukogude seaduse järgi
täisealiseks, lavastas KGB tema juu^
resolekul ühe löömingu, millest Aleksander
Soldatov osa ei võtnud. Hoolimata
sellest vahistati Aleksander,
kellel murti ülekuulamisel käeluu.
Talle määrati uskumatult kõrge karistus:
viis aastat. Ta kannab valesti
kokkukasvanud parema käeluuga,
mille tagajärjel käsi on jäänud kõveraks,
oma 'karistust Vasalemmas.
Seal on nüüd mitu vangilaagrit eri-rezhiimidega
ja kogusummas umbes
3(K)0-nde vahialusega. Eesti Vabariigi
ajal oli Vasalenmias 300 vahialust.
Pärast poja vangimõistmist tehti
Soldatovile ettepanek, et ta loobuks
poliitilisest tegevusest ning lubati
talle sel.puhul amnestia jä poja karistust
väliendädä poole võrra. Soldatov
lükkas selle ettepaneku tagasi.
Ta abikaasa vallandati töökohalt
1978. a. tuli elatuda säästudest ja
toetustest.
Bditlased tindsid
erd küüditamise
meenutamiseks
Balti Liit otsustas teha midagi positiivset
40 aastat tagasi toimunud
masslcüüditamise meenutamiseks.
Selleks eestlased, lätlased Ja leedulased
andsid laupäeval, 13. juunil
verd Punase Risti kliinikus, Dundas
St. W.
,,The Lakeshore Advetiser^', mis
jävaldas sellest üle lehekülje ulatuva
sõnumi koos pildiga, toob laekuri
M^ti Epneri seletuse: ,JPaljud m^ele
vanemad valasid vabatahtlkult oma
verd võitluses iseseisvuse eest ja mit-tevabatahtlikult
nad andsid verd
Nõukogude vangilaagrites. Meie andsime
siin vabatahtlikult oma verd —
see on sümboolne."
Epner ütles, et tr lahkus Eestist
1944. a. ühe aastasena, kuid tal on
sugulasi, kes küüditati. „Ei ole ühtki
balti perekonda, kes ei oleks puudutatud.
Meil kõigil oli sugulasi, kes
viidi Siberisse."
.Asjatun'dl!k isoleerimip®
klaasvilla puhumisega.
Pööningu ventilaatondc:
ija Torontos: ENN' LIGEy tel. 42'5-0839
S S O I
mm Keele ®i Soldatov ja Ludmilk Grünberg Münclienis.
Soldatov vabanes vangüaagrist tänavu
jaanuaris. Tallinnas elas tä vastavalt
m'ž^rusele ;„iadmlnistratiivse
järelvalve" all. Ta ei tohtinud linnast
lahkuda, pidi õhtuti kell 21.00 kodus
olema ega tohtinud 'külastada kinosid
ega kohvikuid. Siis anti talle ja
tema abikaasale kuus päeva aega
maalt lahkumiseks. Nad jõudsid
koos ühe 'juutide transpordiga Vnnf
18. mail. Tärni Amnesty International
vahendusele pääsesid nad hiljuti
Saksamaale. Soldatov peatub
'Münchenis vene rezhiimikriitik dr.
Lubarsky juures ning saab alates 1.
juulist korteri Müncheni lähistel
Starnbergis. Lävimisel saksa ametiasutustega
on talle suureks abiks olnud
Amnesty International ja Balti
'Seltsi president dr. Olgred Aule.
Küsides 'Soldatovilt tema tulevikukavade
üle, vastas ta, et ta jätkab
oma tegevust 'inimõiguslasena niivõrd
kui see võimalik. Rõhuvaks
momendiks on poja saatus, samuti
kodumaale ja nõukogu orjusse jäänud
aatekaaslased.
Tulles peaaegu paljaste kätega
läände, on abielupaar Soldatov abivajajaks
nr. 1 Saksamaal. Võlgneme
talle tänu.
VASTUPANU JÄTKUB
Viimasele küsimusele, kas rohkete
vahistamiste ja vaenamiste tagajärjel
pole karta inimõiguslaste Inkumi-se
lõppemist N. Liidus, vastab Soldatov
eitavalt. iPõhjusena mainib ta asjaolu,
et nõukogude süsteem on osanud
mängida noore generatsiooni
oma vastaseks. Arreteeritud noori
pekstakse toorel kombel miilitsajaoskondades,
mis kutsub esile vastupanu
ja v^ihkamise. Eestisse on
valgunud Venemaalt palju seiklejaid
ja shoviniste, kes käituvad maal nagu
peremehed. Eestis on esinenud
arvukalt masslööminguid eestlaste ja
venelaste vahel. See süvendab niigi
vaenulikku vahekorda.
Usuteadusliku
instituudi neljas
Torontos
Pühapäeval lõppes EELK Usuteadusliku
Instituudi 4. kursus Jumala-teepistusega
Vana Andrese kirikus.
Kuulajaid oli 19, nendest osa vabakuulajad.
Kokku on Instituudis registreeritud
okiud 30 isikut, neist 12
on sooritanud eksamid ja said proovijutluse
pidamise õiguse. Järgneb
prooviaasta ja lõpueksamid.
Nädal aega kestnud kursusel peeti
loengud Emmanuel College'is ja kursuslased
jutlustasid kirikutes. Instituudi
juhataja on dr. A. Võõbus ja
administraator piiskop K. Raudsepp.
Luterlaste vanade*
kodu Torontosse
• ' • . • • • •
Kanada luteriušu kogudused Torontos
otsustasid ehitada 200—250
ruumilise vanadekodu/,, mille asukoha
selgitamine on praegu ikäsil. Koguduste
liikmeskond tahab võimalikult
keskset asukohta' trammi ja
bussiliinide lähedal. On juba leitud
kolm kohta ja valik tehakse lähemal
ajal. Esialgse kaya järgi tuleb vanadekodu
samasugune kui Eesti
Abistamiskomitee poolt ehitatav
„Ehatare". Vanuse alammääraks
elanikele on 55 aastat. Vanadekodu
ehitustoimkonda kuulub abipraost
Tõnis Nõmimik, kes Eesti Abistamis-komitee
juhatuse lükmena on energiliselt
kaasa aidanud ka „Ehatare"
organiseerimistööle. Ehitusplaande
tegemiseks on sõlmitud kokkulepe
arhitekt G.Laikvega, kes valmistas
kä „Ehatare" plaanid.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 25, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-06-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810625 |
Description
| Title | 1981-06-25-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,J^eie Elu" nr. 2S (1636) 1981 Oli 1919: a. kevad. iHim oli Eesti piiridest jiiba välja pekse-tud, ent rindel käisid veel ägedad lahingud bolshevistliku ida tohutute massidega. Noil rasketel päevadel oli enam kui vajalik rinde ja tagala sisemine ühtlus, sest võitluste Idi^u ei olnud niipea ette näha ning sõjapidamine nõudis lioorelt vabariigilt tohutut pingutust 1 ning ohvriv^mi- • dust.: •l-. Et luua niiöelda vaimset silda rinde ja tagala valiel, iptsustas kõrgem Väejuhatüs ellu 'kutsuda ametl'i'ke sõjakirjasaätjate kaadri: Sõjakirja- • saatjate ülesandeks pidi olema informatsiooni andmine i rindesünd^ mustest nii teadete kujul kui ka pikemate artiklitega, millistes oleks leidnud kajastust rindemehe elu ja tegevus. • Esimeste ametlike rindekirjasaait" jätena lähetatigi võitlevate Väeosade juurde kaks tollal juba üldtuntud kirjanikku ja üks ajakirjanik, väljavalituteks osutusid August Gailit, 'Richard Roht ja ajakirjanik Vold^ mar Koch (pärastine IKures). Kolmest sulemehest ,,rindemuske-. taarist" R. Roht ja Koch olid oh-' vitserid ning kandsid ka ohvitseri ' mundrit. Sellega ei tekitanud rinde-piirkonnas liikudes i^restiizhiküsi-m: us nendele erilist muret. - iTäbaram oli aga olukord Gailitil, kes aukraadilt oli ,,rädavoi" — liht-sõdur. Oma positsioonilt oli ta sõja»- kirjasaatjana nii reameestest kui ka noorematest ohvitseridest kõrgemal, kuid pidi kandma j Hhtsõduri mundrit. Kuna see oleks vpinudteki^ tada ebasoovitavaid arusaamatusi, siis Gailit ei pannud üldse mundrit selga, vaid liikus tsiviilis. Ning linna-mehena ja boheemlasena ei pidanud ta ka lugu tugevamast vammusest, vaid kandis tolleaja moerõivastust — triibulisi pükse, lillasid sokke ning pikkade ninadega dshinimikingi. Säärane välimus karniisrindeelus tundus küllaltki pentsikuna ja ebasobivana Et rindeniehed olid ka kül^ lalt nobedad nöökamisobjekti otsir ma, siis muudeti vastsel ^sõjakirja-saatjal tihtigi olemine kõhedaks. Olukorra lahendamiseks hakkas siis Gailit taotlema erilist sõjakirja-saatja mundrit. Õieti oli asi juba ka kõrgemal pool kavatsusel ning vastavates staapides koostati isegi juba sellekohased kavandeid. Väljatöötatud kavade põhjal soijakirjasaatja munder pidi sarnanema ohvitseri mundriga, millel oleks aga olnud erilised sõjakirjasaatja tunnused. Peale selle pidi sõjakirjasaatja vormi juurde kuuluma ka mõõk. Küna aga inundri kinnitamine millegipärast viibis, hakkas Gailit koos sõpradega — vembumehed, nagu nad seal koos olid* — koostama ise sõjakirjasaatja mundrit. Tsiviilriietus jäeti küll riietuse põhialuseks, sellele kinnitati äga 'kusagilt hangitud meremehe kortik ning dshimmikin-gadele seoti ka t|irisevad |kanhused taha. Tekkis midagi tsivilisti ja sõjamehe vahepealset, nii et sõdurid rin-dekirjanikule vastu tulles tõhklesld tükk aega, kas artda au või mitte. Sellise „sõ!jaka tsivilistina" ilmus Gailit ka Tartu kohvikutesse, tekitades siin suurt furoori. Mõned olevat teda pidanud koguni Norra admiraliks, kes omajaevastikuga olevat tulnud väikesele Eestile appi. Gaüitile olid jutud muidugi „kama" ja tema neid õiendama ei vütsinud hakata. Las rahvas kõneleb, mis tahab. Lõppeks tüdines aga ka Gailit ametliku vormirõivastuse ootamisest ja kannuste kandmisest ning hakkas jälle oma ülesandeid täitma puhtakujulise tsivilistina — dshimmikin- .tes/'.' •'• rindel olukord läinud juba palavaks, elasid punased tuusad kaugel rinde taga Narvas veel laia elu. Siin oli loo» dud ka punane Nõukogude Eesti valitsus, kelle peamine tegevus seisis dekreetide väljaandmises ning „kontrreyolütsionääride" likvideerimises. Et punavägi Tallinna all oli juba saanud sauna, sellest ei tohtinud keegi piuksatadagi, sest sellise jutUn*levitajat oleks otsemaid võidud arreteerida ja Kreenholnu mustuse-aukudesse saata. y Kes julgeski kaotusest kõneleda, kui ametlikud teated ikõnelesid kogu aeg võidukast edasitungist. Saabus 17. 'jaanuar. Rinne oli lähenenud Narvale juba niivõrd, et linna kuuldi kauget kahurimürinat. Suust suhu sosistati teadet, et valged on jõudnud Vaivarasse ja löövad sealla-hingut; Punastel käis aga hoogne pillerkaar ja kõrge polütika tegemine edasi. Ainult paar juhtivamat tegelast olid kuidagi nagu mures, ent needki varjasid hoolikalt oma muret ja kõnelesid peatsest Tallinna vaHü-tamisest. ; Järgmisel honmiikul kõmas juba lääs kahurimürinast nii, et linnas värisesid aknad. Nüüd tihkas liiina-ametnik T. raekoja 'komandandilt. iOBB uno TORONTO LINNA ALEHTEDE JA SUURTE ESEMETE - kolmapä juulil 1981 August Gailit — Eduard Ole maal. Kolmapäeval, 1. juulil ei ole ajalehtede j?i suurte esemete (külmutuskapid, diivanid, madratsid, aiapraht jne.) äraviimist ; Järjekordne ajalehtede ja suurte eserapte äraviimine toimub feolniapäeval, 8. juulil 1981. Meeldetuletus: Torontos oii 19 klaas- ja metallpurkide ümbertöötamise kohta, tähemaks informatsiooniks helistada •R. M; BREMNER, F.Eng., F.LG.E. Commissioner of Public Works City of Toronto j m •; GEISLINGEN .(,Mele Elu";kaastööliselt); =^ Hiljuti sundkorras läände saadetud Eesti vabadusliikumise juhte Sergei Soldatov andis 5. juunil ülevaate oma elamustest INDREK KÄHRO Müncheni „Haus der Begegnung'' instituuti. Nagu seletas Soldatov, ei raamatukogus istub eestlaste ringis tarvitatud ta juures füüsilist vägi-keskmise kasvuga jändriku kehaehi- valda K-GB-s ega kä Serbski instituu-tusega mees. Ta jutustab eestlastele dis. Ta oletab,, et see „heilitamine" oma tegevusest rezhiimikriitikuna, oH tingitud (kartusest välismaa vaenamistest, läbielamustest kuri-< meediumide ees. Serbski instituudis kuulsas Serbski instituudis Moskvas, sai ta süste, mis teinud jutukaks' ja nõukogude vangimajades ja orja- nagu purju. Samas oli temaga koos laagrites. Sergei Soldatovi välimus ka Kalju Mätik. Mõlemad mehed meenutab haritlast hoolimata kore" jäid :ka seal vaatamata droogidele dest dzhiinjakist, kprdpiikstest ja kindlaks. Soldatov saadeti paari-kol-lihtsast särgist. Ta jutustab rahuli- me kuu pärast,; Tallinna Keskvangi- RICKMELNVK is Pbto Studios Ude FIJOIA FQTOD, TORTREED ÖHTÜTIS--^PL TEL.(426)639.8558 BURLINGTON, 0^^r. L7L 3%2 TORONTO LINE 766.9478 Soldatov alla Vangistatud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskust 'Stokholmis, kelle võrratu panus aitas üle elada need rasked aastad. pika, musta habemega venelaselt küv- kult, ilma emotsioonid^^^ just nagu majja tagasi, sida, et mülest see mürin ometi peaks tulema, ega vnmati «valged koerad ole Narva alla pääsenud?" ,,Stozh... materl" põrutas 'see vastu. „Meie omad peavad Sinimäge-del õppusi, vot mis. Valged kõik juba Tallinnas peksetud merre!-' räägiks ta teiste inimeste saatusest. Tema vaimu pole murdnud vaenami-sed, „mentaalravi'', ülekuulamised ega orjatöö Mordva laagris. Soldatov, elukutselt masinainsener; kestsidki kogu päeva ning järgmisel hommikul oHpunas- . tel põgenemine lahti. Raekoja komandant võeti soomlaste ^poolt kinni otse ta enda kabinetis, leus ta olnud parajasti ametis järjekordse viina^ pudeli lahtikorkimisega. Mees ei osanud olukorda taibata isegi veel mitte siis, kui ta trellide taha tõsteti jä uks lukku käänati.; Mees oli saanud igatahes oma elu suurima ,,õppuse". Sama aasta detsembris saadeti 'Soldatov tapikorras üle Pihkva Venemaale. Viibinud mitmetes vangi- Voldemar Kures 1980. ^. Stok-lis Tartu ; • Taani vabatahtlike .kompanii; ten Borgelinl juhtimisel saadeti pärast lühikest peatust Tallinnas lõunarindele. Oli varajane hommik, kui taanlaste eshelon sõitis täie hurraa ja hallooga Võrru sisse. Sõitis sisse ja jäi siis suu-ammuli jaamahoone silti vahtima. Seal ilutses nimelt veel venekeehie silt BEIP-PO, mida aga taanlased ladma tähes^- tiku alusel lugesid välja —• Beppo. Üks hea huumoriga reamees oh siis läinud Borgelini juurde ja rapor-teerinud: „Härra kapten, vabatahtlike üksus, 220 meest, täie tervise ja hea tuju juures on Õnnelikult Bepposse pärale jõudnud!" „ / Mali oli mõistetav ainult taanlastele. Sest bepix) taani keeles tähendab kohta snis inimesel on siis kõige kõrgemal, kui ta maast tojabhööv-lilaaSte. Laske isoleerida oma maja Insulation ProgramT' alusel — C.H.I eest „The Ganadian Home Kohtulavastus toimus oktoobris 1975 ülemkohtu ruumes Tallinnas Pärnu maanteel. Süüpingis olid veel Kalju Mätik ja Varato. Protsess kestis 10 kuni 20 päeva. Soldatov looja õppejõud Tallinna Politehnikumis/ buš ametlikust kaitsjast, kuna see on liitus vabadusliikumisega 1966. a. Ta^ tavaliselt abiprokurör. Otsus oli aitas paljundada ja levitada põran- küüs aastat range rezhiimiga töi> daalust kirjandust, nende hülgas ka laagrit, väljavõtteid 'Solzhenitsõni „Gulag arhipelaagist''. Grupil, milles ta töötas, oli sidemeid ka läti, leedu ja vene rezhiimikriitikutega. Aastal 1968 vallandati ta Tallinna Politehnikumi õppejõu .kohalt. Organisatsiooni oli majades, teinud kaasa 20 tapitrans-reetnud üks inimõiguste liikumisse porti, olnud ka Krestõis Leningradis segatud vene mereväeohvitser nime- ja Lerfotovos Moskvas, Viimati vii-ga Gosserev. Soldatov kuulati üle, his ta ü^es laagris Mõrdvas lõuna 'nõukogude, sõjaväepolitsei kui ka pool Gorkit. See on üks vanemaid ja KGB poolt. Aasta hiljem toimetati suuremaid orjalaagrite:piirkondi N. ta sundkorras Seewaldi närvihaiglas- Liidus. Seal olid säilunud Esimesest se, kus tehtud läbivaatuse põhjal ta maailmasõjast veel barakid austria tunnistati vastutusvõimetuks. Kuna sõjavangidele, kuhu pärast revolut- Soldatovi abikaasa Ludmilla Grün- siooni toimetati rezhiimivastased. berg töötas ja oli olemas sääste, siis Aastal 1937 teostatud „suurpuhastu'- elas ta tööta, olles jäetud kui „segä. se" ajal saadeti seal täide surmaot-ne" võimude poolt rahule. Aga ta sused. Massihaudadele on istutatud tegutses edasi vabadusliikumises, ku- . männid, mis nüüd juba paras mets. hu kuulus umbes 50 isikut. Aastal M / x i 1 1 / , o « , u 11 'A * A • A ri 1 . Vangilaagrites puutus ta kokku ka 974 hakkasid teda majanduslikult eestlastega, kelledest mäletaV Sr ^ " " ^ o.gan,sats.oomd Narva omakaitselast Alfred Kirotost- '. kl, Valga politseinikku Leonhard VAHISTAMINE Musta, Erna/salga meest August 'Soldatov vahistati 1975 a. jaanua- ^^^^^^^ Ants Sihverit jä Eesti Lee-ris oma korteris kell 23.30. Üksikut kuulunud Ülo Aidlat. Möldri meest olid tulnud vahistama kaheksa saatus oh traagiline. Teda ei lubatud meest, kuna oletati, et Soldatov on pärast karistuse kandmist Eestisse relvastatud. Peale pika noa ei leitud tagasi. Hiljem sai siiski kokku abita juurest mingit relva. Linnaskäi-^^^^^^^^^^^^ Kohtumisel sai ta kudel kandis ta nuga kaasas, kartes ^^^tusest südamerabanduse ja suri. KGB poolt organiseeritud kallaletun- ^'^^"^ kindlatele perekondlikele si-gg; demetelejä välisabile on.Soldatov V elanud karistuse üle ilma tõsisemate .Vahistatu toimetati Tallinna Kesk- tervisriketeta. Ta abikaasa sõitis vangimajja, kus algas sõidutamine kaks korda aastas — nii oli lubatud KGB vahet Pagari tänavas: Kordu- - raudteel maha iga kord 4000 km, vad ülekuulamised ei andnud ;KGB-le et mehega tund aega juttu ajada ja „soovitud" tulemusi ning 8. märtsil anda edasi toidupakke, mida tuli sa- 1975 saadeti Soldatov tapikorras geli kanda jalgsi küomeetrid. Ülima Moskvasse kurikuulsasse Serbski tänu ja austustundega kriipsutab S. Aastal 1976, niil Soldatovi poeg Aleksander, gümnaasiumiõpilane, oli saanud nõukogude seaduse järgi täisealiseks, lavastas KGB tema juu^ resolekul ühe löömingu, millest Aleksander Soldatov osa ei võtnud. Hoolimata sellest vahistati Aleksander, kellel murti ülekuulamisel käeluu. Talle määrati uskumatult kõrge karistus: viis aastat. Ta kannab valesti kokkukasvanud parema käeluuga, mille tagajärjel käsi on jäänud kõveraks, oma 'karistust Vasalemmas. Seal on nüüd mitu vangilaagrit eri-rezhiimidega ja kogusummas umbes 3(K)0-nde vahialusega. Eesti Vabariigi ajal oli Vasalenmias 300 vahialust. Pärast poja vangimõistmist tehti Soldatovile ettepanek, et ta loobuks poliitilisest tegevusest ning lubati talle sel.puhul amnestia jä poja karistust väliendädä poole võrra. Soldatov lükkas selle ettepaneku tagasi. Ta abikaasa vallandati töökohalt 1978. a. tuli elatuda säästudest ja toetustest. Bditlased tindsid erd küüditamise meenutamiseks Balti Liit otsustas teha midagi positiivset 40 aastat tagasi toimunud masslcüüditamise meenutamiseks. Selleks eestlased, lätlased Ja leedulased andsid laupäeval, 13. juunil verd Punase Risti kliinikus, Dundas St. W. ,,The Lakeshore Advetiser^', mis jävaldas sellest üle lehekülje ulatuva sõnumi koos pildiga, toob laekuri M^ti Epneri seletuse: ,JPaljud m^ele vanemad valasid vabatahtlkult oma verd võitluses iseseisvuse eest ja mit-tevabatahtlikult nad andsid verd Nõukogude vangilaagrites. Meie andsime siin vabatahtlikult oma verd — see on sümboolne." Epner ütles, et tr lahkus Eestist 1944. a. ühe aastasena, kuid tal on sugulasi, kes küüditati. „Ei ole ühtki balti perekonda, kes ei oleks puudutatud. Meil kõigil oli sugulasi, kes viidi Siberisse." .Asjatun'dl!k isoleerimip® klaasvilla puhumisega. Pööningu ventilaatondc: ija Torontos: ENN' LIGEy tel. 42'5-0839 S S O I mm Keele ®i Soldatov ja Ludmilk Grünberg Münclienis. Soldatov vabanes vangüaagrist tänavu jaanuaris. Tallinnas elas tä vastavalt m'ž^rusele ;„iadmlnistratiivse järelvalve" all. Ta ei tohtinud linnast lahkuda, pidi õhtuti kell 21.00 kodus olema ega tohtinud 'külastada kinosid ega kohvikuid. Siis anti talle ja tema abikaasale kuus päeva aega maalt lahkumiseks. Nad jõudsid koos ühe 'juutide transpordiga Vnnf 18. mail. Tärni Amnesty International vahendusele pääsesid nad hiljuti Saksamaale. Soldatov peatub 'Münchenis vene rezhiimikriitik dr. Lubarsky juures ning saab alates 1. juulist korteri Müncheni lähistel Starnbergis. Lävimisel saksa ametiasutustega on talle suureks abiks olnud Amnesty International ja Balti 'Seltsi president dr. Olgred Aule. Küsides 'Soldatovilt tema tulevikukavade üle, vastas ta, et ta jätkab oma tegevust 'inimõiguslasena niivõrd kui see võimalik. Rõhuvaks momendiks on poja saatus, samuti kodumaale ja nõukogu orjusse jäänud aatekaaslased. Tulles peaaegu paljaste kätega läände, on abielupaar Soldatov abivajajaks nr. 1 Saksamaal. Võlgneme talle tänu. VASTUPANU JÄTKUB Viimasele küsimusele, kas rohkete vahistamiste ja vaenamiste tagajärjel pole karta inimõiguslaste Inkumi-se lõppemist N. Liidus, vastab Soldatov eitavalt. iPõhjusena mainib ta asjaolu, et nõukogude süsteem on osanud mängida noore generatsiooni oma vastaseks. Arreteeritud noori pekstakse toorel kombel miilitsajaoskondades, mis kutsub esile vastupanu ja v^ihkamise. Eestisse on valgunud Venemaalt palju seiklejaid ja shoviniste, kes käituvad maal nagu peremehed. Eestis on esinenud arvukalt masslööminguid eestlaste ja venelaste vahel. See süvendab niigi vaenulikku vahekorda. Usuteadusliku instituudi neljas Torontos Pühapäeval lõppes EELK Usuteadusliku Instituudi 4. kursus Jumala-teepistusega Vana Andrese kirikus. Kuulajaid oli 19, nendest osa vabakuulajad. Kokku on Instituudis registreeritud okiud 30 isikut, neist 12 on sooritanud eksamid ja said proovijutluse pidamise õiguse. Järgneb prooviaasta ja lõpueksamid. Nädal aega kestnud kursusel peeti loengud Emmanuel College'is ja kursuslased jutlustasid kirikutes. Instituudi juhataja on dr. A. Võõbus ja administraator piiskop K. Raudsepp. Luterlaste vanade* kodu Torontosse • ' • . • • • • Kanada luteriušu kogudused Torontos otsustasid ehitada 200—250 ruumilise vanadekodu/,, mille asukoha selgitamine on praegu ikäsil. Koguduste liikmeskond tahab võimalikult keskset asukohta' trammi ja bussiliinide lähedal. On juba leitud kolm kohta ja valik tehakse lähemal ajal. Esialgse kaya järgi tuleb vanadekodu samasugune kui Eesti Abistamiskomitee poolt ehitatav „Ehatare". Vanuse alammääraks elanikele on 55 aastat. Vanadekodu ehitustoimkonda kuulub abipraost Tõnis Nõmimik, kes Eesti Abistamis-komitee juhatuse lükmena on energiliselt kaasa aidanud ka „Ehatare" organiseerimistööle. Ehitusplaande tegemiseks on sõlmitud kokkulepe arhitekt G.Laikvega, kes valmistas kä „Ehatare" plaanid. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-25-06
