Meie Elu = Our life, November 12, 1987

              Elu" nr. 46
MA
UHIS-ÜLE
ŠA!
lardi kaudu raha
>anga arvelt ülal-
Kanada ja USA.
\GE465-4659
Gredit Union
lõttel, lähtuvalt nõudmise
iise vahekorrast."
püstitavad autorid uue
bku mudeli, mille põhilis-
Isosadeks on näiteks:
Eesti territooriumil paik-lus
on kohaliku valitsuse
jsalhulgas ka raudtee, me­is
ja kõik üleiiiduliseš allu-lad
ettevõtted
lavahetus N. Liidu teiste
li ka välismaaga toimub
ja on rajatud tootja ja
jsidemetele
maksab tervikuna tulu-
[.iidule pikaaegse lepingu
lajandamine viiakse: läbi
mdu^e juhtlihise taäaridi-
56 läbi konkurents ettevõ=
laialdatakse kooperatiiv-jt,
rajatakse ka aktsiaseltse
jiprganitele jääb ainult ül-
)rtsioonide perspektiivne
tamisõigus antakse sinna,
|e tulemusi. Majanduse or-
)nilihe ühitamine areneb
kõrgemalseisvaid organi-
|üuäkse ettevõtete poolt ja
itusel, kui seda peetakse
ks.:-'
ja radikaalsete ettepane-luseks
tsiteeritakse, mida
?ijuht Mihhail Gorbatšov
partei keskkomitee jaa-lumil:
fis- muuta oma vaateid ja
et mitte jääda eluvoolust
[e on meie tungiv nõuanne
Itlejatele ja venitajatele.''
rranco Avenu® ge@t
igh,Ont. M1R2Y6
KUTSELINE
ÕMBLEJA/RÄTSEP
EUROOPAST
)enäitustel) ;
IEELIKUID® PLUUSE
rahd&min®.
|sford'i 762-8756
roronto M4G 3V5
150
HAKÄTÄ
[ma äri külastajatele
iA neljapäeval,
kKÜLT^ISSE
:ALEJÕULU6C8.
09
ma
MLJÄPÄEVAL, 12. NOVEMBRIS*-nTHraSDÄY.MOVEMBEl
0 0 0
\ . [Algusesik
siin meie kohta. Nagu gendiku kaitse küsimust ja fosforiidi
seda tegid rahyuslikud demonstran- kaevanduste ohtu Eestile, mis on ko- ^
did Hirvepargis, peame ka siin nõud- dumaa eestlaste suurimaks mureks,
ma valgete laikude selgitamist Eesti Kultuuriliste kiisimuste ja nöorsoo-hiljutises
ajaloos. ,,Vabad eestlased töö alal ön tegevuskavas suuremat
|a nende võitlusörganid peavad üha tähelepanu pööratud eesti keele pü-tungiyamalt
nõudma selle,, valge lai- simise kindlustamisele, eriti noore­mu"
paljastamist ja korrigeerimist, ma põlve juures,
millega Eesti ja teised JBalti riigid Esitatud tegevuskavale esitas L
vägivaldselt ja rahvusvahelisi lepin- Leivat mõningaid täiendusi, mis ei
guid toorelt murdes anastatiNõuko- olnud tegevuskavas märgitud. Ühen-gude
Liidu poolt. See peab jääma duses Ülemaailmsete Eesti Päevade-
EKN-i primaar ;eks yõitlusülesan- ga tuleb Kanadas korraldada eesti
deks, sest nagu Tiit Madissontsitee- organisatsioonide konverents ette-ris
luuletaja August Sanga sõnu: valmistuseks Eesti Päevadel toimu-
„Maailmas midagi ei muutu, kui me vale Rahvuskongressile,
midagi ei muuda. Ja tigema pead Rahvuspoliitilisel rindel on käigus
kõik, misisuudad, ja isegi kui sa suurt VEKS Ainvasiooniline sissetung Ka­el
suuda." °* nadasse ja siin nähtavasti suurema
tegevuse kavandamine. Kuna oku-
UROOPALIKULT ELEGANTNI
I •:''^•
I. GREGOROVI.GHI SÕNAVÕTT
Järgneya[lt tutvustas EKN-i esi­mees
„Canadiansfor Justice" komi­tee
esimeest, ukrainlast adv.j.Ge-regovich^
kellega EKN on olnud
koostöös sõjakurjategijate jälitamise
küsimuses. Adv. J. Gregorovich an­dis
oma sõnavõtus ülevaate Desche-nes'i
komisjoni tegeyusest, mis moo­dustati
teatud ringkonna survel, kui
Ameerikas oli OSI eriosakond sel
alal tööle asunud. Kanadas võeti
Deschenes'i komisjoni soovitusel
vastu kriminaalseadustiku täiendus,
millega Kanada kohtute alla tuuakse
ka välismaadel tpimunud süüasjad,
kuigi need toimusiid seal üle 40 aasta
tagasi. Kohtupidamine Kanadas toi­mub
kriminaalprotsessi korras, mis
võimaldab kaitset. Tunnistajad pea­vad
tulema Kanadasse. Me peame
võitlema Nõukogude tõendite vastu.
Meil tuleb endile pelgeks teha, i|ii-da
senises asjaajamises oleme teinud
hästi, mida halvasti. Positiivne oli, et
Deshenes'i komisjöhi puhul ukrain­lased,
balti rahvad ja slovakid olid
koostöös. Oma selgitustööd oleksid
me pidanud alustama varem. Peame
edaspidigi olema yalvel. Praegu ei
ole nähtud ette deporteerimist Kana­dast,
kuid seadust võidakse tulevi­kus
muuta. '
Omaette küsinjuseks on kahtlusta­tavate
nimede esitamine. Neid esita­takse
ainult teatud ringkonna poolt.
Aga tuleks esile tuual ka nimesid
vastaspoole ringkonnast, kes peak­sid
seaduse mõtte järgi kohtupidami­se
alla kuuluma.
Kõneleja ettekande järel esitati
temale mõningaid küsimusi, milledele
ta andis selgitavaid vastuseid. Gor-batšhovi
poolt lubatud „glasnosti8t"
ei ole sõjakurjategijajle küsimuses
midagi loota, i i
WOODBINE AVE. - MARKMÄRU!
tänavatuld
patsiooni võimude arvates Gorbats-hovi„
glasnosti" tõttu enam ei olevat
külma sõda, siis on VEKSA kavanda­nud
suuremat sissemurret Kanadas­se
ja seda kavatsetakse teha otseste
kontaktivõtmistega siinsete kultuu­riliste
organisatsioonidega. On vaja
korraldada eriline nõupidamine or­ganisatsioonidega,
et kindlaks mää­rata
Kanada eestlaskonna hoiakut
VEKSA katsete vastu siin nendega
otsese koostöö loomiseks*
L. Leivati täienduste järel võeti
tegevuskava ühel häälel vastu. EKN
järgmise aasta eelarve võeti vastu
i.OOO suuruses.
pöhjai
633Z •01
MOOBLIARi
iUUR VALIK elutoa-^ söögitoa-, kirjutustoa-, magamiS''
toa-, iastetoamööbleid Palju muud kodu kaunistamiseks:
lambid, laelambid, stereo-, videokapid, riiulid jm.
Kõik kõrgekvaliteedilisest tiikpuust, palisandripuust (ros©»
wood) või tammepuust. Ka nahkmööbel.
iSMAKLASSiLINE TEENlMlNi
SOODSAD HINNAD
Avatud 6 pieva
Ühel häälel proklameeriti esime­heks
tagasi Laas Leivat. Juhatuse
liikmeiks esitas L. Leivat Valida 17
liiget: H. Lupp, U. Petersoo, A. Kit-task,
M. Pühvel, A. Jurs, T. Heyduck,
E. Lepnurm, W. Pent, J. Soosaar, P.
Aru vald, E. Lindaja, K. Kopyillem-
Heyduck, N. Valge, P. Komi, R. Palu­oja,
T. Heinmaa ja M. Epner.
Komisjonide esimeesteks valiti:
välispoliitiline^ T. Trei, rahvuspo­liitiline
— J. Pahapill, rahvuskultuuri
komisjon — dr. A Woitk, Vabadus-fond
- K. Jõgi, juriidiline T. Õuna­puu,
noorsootöö — R. Roman-Mets-maa,
koolikomisjon — Edg. Marten.
Esindajaiks Ülemaailmsesse
Kesknõukogusse: L. Leivat, P, Aru-vald,
H. Lupp, L. Savi, H. Raudsepp,
W. Pent, U. Petersoo ja J. Juhanson.
Läbirääkimiste all juhib rahvuspo­liitilise
komisjoni esimees J. Paha­pill
tähelepanu sellele, et töökavas
ön vajaduse korral ajakirjanduses
EKN-i rahvuspoliitiliste seisukohta­de
avaldamine. Ta arvab, et on põh­just
praegu meenutada rahvuspoliiti­lise
komisjoni poolt 1986. a. vastu
võetud seisukohta okupeeritud ko­dumaa
külastamise küsimuses, mis­sugune
seisukoht püsib praeguseni.
See seisukoht on:
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Rahvuspoliitiline komisjon oma
koosolekul 3. mail 1986; aastal leidis
vajaliku olevat jätkuvalt kaasmaa­lastele
südamele panna, et okupeeri­tud
kodumaa külastamine moraal­selt
kahjustab eesti vabadusvõitlus-likku
tegevust. Eriti kui seda teevad
meie rahvuslike organisatsioonide
esindajad ja juhatusliikmed. Samal
ajal E KN juhib taas tähelepanu isik­likule
ohule, mis alati kaasub oku­peeritud
Eesti külastamisega. ^
EKN-i üldkoosolek kinnitas veel
iiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiii
KUHI) MINNA?
Mitmekultuuri
professuur
'oronto Ülikool
juurde
Riigisekretär ning erikultuuridis
'•';-:-:'-;->'.-:v$>:¥Ä^
^mm® mmimiü® keskus „Suomi
0 1 1©
. F o t o - H.
avas soome
üksikasjalik
nöödunud tegevusaasta kohta esita­ti
koosolekule kirjalikult. Aruandes
toodi lähemaid teateid aktsioonidest
meie aupeakorisüli ametliku välis­esindajate
nimekirja saamiseks ja
Deschenes'i komisjoni puhul astutud
mitmesugustest sammudest ja väga
mitmesugusest teg.eyusest yabadus-võitluslikul
alal.
Üldisele aruandele 0li lisatud ÜRO
Aktsioonikomitee eriaruanne, mis
näita, et aktsioon on käigus kõigis
eestlaste asukoham^aades ja sellele
on seni antud üle 9Ö00 toetüsallkirja.
Lisaks kirjalikule aruandele infor­meeris
L. Leivat protestiaktsioonist "^"kolm EKN-i poolt väljasaadetavat
Finnish Ganadian Se-nilor
Gentre avamine toimus 27. ok­toobri
õhtupoolikul avatseremoo^
niaga keskuse avaras saalis. Kes-kuse
avamiseks oli Soomest m-külalisena
palutud Soome Vabarii°-
gi presidendi abikaasa Tellervo
Koiyisto, kes sinise lindi lõikami­sega
kuulutas keskuse avatuks.
Keskus, mille lõplik viimistlemine
läheb maksma 6,5 miljonit dollarit,
asub East York*i eeslinnas asuko­haga
795 Eglinton Ave E. Kodus on
kogusummas 88 erineva suurusega
korterit, nendest 50 müüdavat ja M
renditavat Nõuetav vanus 55 a. jsi
üle. Sinna on asunud elama ka 17
eestlast Soovijaid järjekorras o i
ootamas 250.
Soome, presidendi abikaasa
J. MacNeali artikli puhul, mis Kana­da
teadeteagentuuri CP poolt oli üle
Kanada saadetud kõigile lehtedele.
Selles artiklis esitati kahtlustusi, et
Kanadasse tulnud eestlastest paadi­põgenike
hulgas võis olla sõjakurja­tegijaid.
Selle artikli kohta korraldati
selgitus selle algalli|kaks olnud ja
Deschenes' i komisjonile esitatud
aruandega võrdlemisega ja saadeti
siisGP-le ja artikli avajidanud ajaleh­tedele
protestiv selgitus. CP on nüüd
vastanud ja osaliselt võtnud omaks,
et artikkel on võinud olla häiriv.
Rahalise aruande esitps peasekre­tär
P. Aruvald. Majanduslikult on
EKN-il olnud hea aasta. Toetusi on
laekunud $6000 üle eelarve ($66.067)
ja kogutulud olnud |79.578,41. Ku­lud
$77.692,39, ülejääk $1.885,72.
Tagavaraks olevast erifrondist ei ol­nud
sel. aastal vaja lisa võtta.
^ Tegevusaruande kohta võttis sõna
ÜRO Aktsioonikomitee sekretär L.
Kolk; kes vaidles vastu Vancouverist
saadetud E. Lepnurme aruandele,
kesÜRO aktsiooni peab,,mägede lii­gutamise'*
katseks. See aktsioon ei
ole lootusetu, vaid annab meile suud
propagandavõimalusi Nõukogude
valede vastu võitlemisel. Põhinõu­deks
jääb Nõukogude okupatsiooni
Eestis lõpetamine ja selle nõude saab
ÜRO täiskogusse viia ilma julgeole­kunõukogus
oleva Nõukogude veto-
Pärast revisjonikomisjoni aruande
ettelugemist kinnitati tegevuse ja ra­haline
aruanne ühel häälel.
TEGEVUSKAVA
1987/88.a. tegevusaasta kohta oli
koosolekule esitatud kirjalikult, si-
, saldades üksikasjades juba väljaku­junenud
tegevuse sektoreid. Otseste
nõuete alal (tahetakse Nõukogude
Liidule olevate võimaluste kaudu
suuremat survet avaldada Mart Nik­luse,
Enn Tarto ja teiste eesti poliit­vangide
vabaks saamiseks ja nende
' soovi korral Kanadasse emigreerimi-
: ^ se võimaldamiseks. Püütakse rohkem
avalikkuse ette tuua Pandivere kõip-kirja,
mis lähevad välisministrile
Eesti aupeakonsuli küsimuses, par­lamendiliikmetele,
ja eesti poliitilis­tele
sõpradele Juri Shymkole ja par­lamendiliikmele
K. Witerile eestlas­tele
antud poliitilise toetuse eest. L.
Kolk juhtis tähelepanu A. Salumet­sa
artiklile ajakirjas „Rahvuslane"
milles ta otse halvustab EKN-i tege­vust,
mis on EKN-i huvide vastane.
E. Salurand palus ÜRO Aktsioo­nikomitee
poolt veel EKN-i liikmete
suuremat toetust ÜRO aktsiooni läbi­viimisel.
Koosolek lõppes kell 1 päeval
hümni laulmisega.
Järgnes EKN-i ühine lõunaeine
EKN-i 35. aastapäeva tähistamiseks.
EKN-i üldkoosolekust võttis osa
üle 30 liikme. Kaugemaks osavõtjaks
oli J. Soosaar Halifaxist
Kõikideks kindlustusteks
oLATER&CO.
1482 Bathurst St,
Toronto M5P sm
: 653-7815 ja 653-7816
; AVATSEREMOOMIA
toimus keskuse saalis suurele rahva­hulgale.
Saalis koos rõduga on 300
istekohta. Hea akustika saavutami­seks
on saal kaetud ehitatud puust . .
laineteva laega ja erisuguste seinte- ^^^^^o^o*"^*^^^^
ga. Rahva kogunemise ajal noorte suurt kullakarva seinaplaati, kuhu
orkester esines ettekannetega ja oli graveeritud suuremate summade
meeste topeltkvartettlauludega. Tse- annetajate nimed,
remoonia algas kell 5.30 p.l. Soome
Vabariigi presidendi abikaasa Teller- ORGANISATSIOON
vo Koivisto saabumisega. Noorte or- Toronto Finnish-Canadian Seniors
kester mängis avamarssi ja dr. H. Centre Inc. asutatile, jaan. 1982.a.,
Ylänkö tervitas koosolijaid, misjä- inkorporeeriti sama aasta novembris
rel lauldi Kanada ja Soome hümne. jasai„charitableorganization'iks"2.
Avapalve ütles õp. R. Hepolehto. mail 1983. Juhatus on 15-liikmeline,
Keskuse esimees dr. V. J. Ylänkö pi- esimeesdr. Veli J.'Ylänkö, sekretär
kemas ettekandes kirjeldas Kõduva- Maire Keskikylä ja laekuriks liro
jadust ja selle organisatsiooni asuta- Nummi. Organisatsiooni sihiks on
mist Järgnesid lastekoori ettekanded, soome päritoluga seenioridele või-
Kodu administraator B. Järvenpää maldada igakülgne tervislik ja vaim-kirjeldas
ehituse läbiviimist. Järgne- lik heaolu. Organisatsioonil on 700
sid tervitused j'a õnnitlused. Esime- liiget, nende hulgas ka eestlasi ja
sena East York'i esindaja, seejärel Skandinaavia päritoluga isikuid.
Ontario provintsivalitsuse esindaja
parlamendiliige C.Hart, ja föderaal- EHITUS
valitsuse esindaja parlamendiliige J. ^Hoone on ehitatud ilma riikliku
Bosley, ning lõpuks Soome Vabariigi toetuseta soome arhitekt Seppo Ka-saadik
Kanadas J. Blomberg. Järgnes nerva plaani järgi kuuekorruseline ja
Soome Vabariigi presidendi aibikaa- ilusa esiküljega, mis väljendab sei­sa
tutvustamine, kes lõikas lava ette gesti soome arhitektuuri. Ehitusraha
tõmmatud sinise lindi läbi ja kuulu- saadi korterite müügist ja soomlaste
tas Suomi Koti (Soome Kodu) ava- annetustest Esiküljel, tänava tase-tuks.
Hiljem näidati koosolijaile mel, on arsti- ja hambaarsti kabine-
. •- ' • • ''-^ - ' tid, laboratoorium, apteek, raamatu­kauplus,
kinkeäri, naiste juukselok-
Hiina juhtkonda S ^ S Ä S SJ
noorendati iS^SJ^l^jrÄ
Pekingis (Beijing'i8) peeti Hiina eriruumid käsitöö tegemiseks, hobi-kommunistliku
partei kongress, de harrastamiseks ja füüsiliste har-miile
lõpul senine parteijuht Deng jutusta tegemiseks. Igal korral on eri-
Xiaoping, kelle juhtimisel Hiinas ruumidkülaliste vastuvõtuks ja oma-on
teostatud suured majanduslik vahelisteks koosviibiniisteks, Kel-kud
ja administratiivsed reformid, drikorral on kaks sauna ujulaga,
astus tagasi vanuse tõttu omalt. Peale nende on seal veel suur söökla
kohalt, kuid jäi edasi suureks auto- ja köök. Elanike meelelahutuseks on
ifiteediks parteis. Koos temaga va- seal kavatsusel tulevikus organisee-
® Neljap., 12. nov. Pensionäride
klubi hilissügisene „Moenäitu8''
Eesti Majas algusega kl 14.00.
0 Laup., 14. ja 15. nov. Walter
Loodi maalide näitus Eesti Majas, minister David Crombie tegi teata­gi
Laup., 14. nov. avalik eestikeel- vaks reedel 30. okt Toronto Ulikoo-ne
seminar „Valged laigud" (aval- Ji Hart HouseMs Kanada valitsuse
damata faktid Eesti hilisminevi- otsuse, avada Toronto Ülikooli juu-kust)
Toronto Ülikooli Trinity Col- eriprofessuur Kanada etniliste
lege'i IgnatieffTheatreMs algusega rahvusgruppide keelte, kultuuri ja
^QQQ ajaloo uurimiseks, nagu on olemas
® Pühap.,15.iov.„Etnograafiline Juba ukrainlastel, ungarlastel ja
• Pilhap., 15. nov. õp. E. Heinsoo uurimused ja muud teaduslikud te-
l1o eng „MustiIine L1 a- hv'i s-iIdja t". PDe«e«t»r-»i gevuse•d ,' nagu . s.eJm i.n ari.d», toogru-
,k.i ri.k,u s p^ara' st. j.u m.a., l a-t.e. e. n.iLst^u.usrt.n ^ prüil,di.k,, o' okl,oi. n o»vpe rpeen,kt asyida p)aii reidtteesk. anVirda„ej;a„d-
• Laup., 21. nov. värviline helifilm korral see orofessuur võib
„Tiina" OISE kinos, 252 Bloor St, E! !!I^^lsal«^
" »„ o n kujuneda eriliseks uurimiskes-
West algusega kl. 18.00 ja 20.30. kuleks ülikoolüuures
^ Laup., 21. nov. Balti ujllmisvõis^ p ^ f e Ä e e ™ ^ ^ ^ ^ Riid-lused
Pape Recreational denlre'is, Protessuuri eelarve Kiigi
« a M r ™ « « j c » p « i „ „ o « „ « i r i onn sekretariaat, Ulikooli valitsus ja
953 Gerrard St E. algusega kt 9.00. ^.^^^^^ ^^^^^^^ toetused erilistest
® Laup., 21. nov. Õngitsejate ja fondidest Professuuri ^^üksikasja-lahimeeste
klubi 20. aastapäeva lise töökava avaldab Ülikooli ju-pidu
Eesti Majas algusega kt 18.30. hatus oma 1987-88. akadeemilise
(D 21. ja 22. nov. Maret Maiste aasta töökavas,
maalide näitus Eesti Majas. Valitsuse otsuse eriprbfessuuri
#Läüp;i 28. nov. Vabadussõja ai- .avamiseks Tofonto Ülikooli juures
güse 69. aastap. tähistamine Eesti tegi David Crombie teatavaks erili-
Majas algusega kl. 19.00. sel vastuvõtul kuhu oli kutsutud
® Laup., 28. nov. Baptisti kirikus etniliste gruppide juhte, ajalehtede
käsitööde, vatitekkide jne müük ai- esindajaid ja ülikooli õppejõude,
gusega kl. 13.00. Neid tervitas omalt poolt ka St
• Pühap., 29. nov. Ella Jostman»!, Clair Balfour, Toronto Ülikooli
Dagmar Pinfi ja Armilde Pihla kä- Nõukogu president, soovides et et-sitööde
näitus-müük Eesti Majas nilised grupid! innukalt kaasa ai-algusegakl.
10.00. taksid selle professuuri tegevuse-
® Pühap., 29. nov. Tartu Ülikooli le.
355. aastapäeva tähistamine Tartu Eestiainelise Õppetooli juhatu-
College'is algusega kt 15.00. sest ja õppejõududest olid kohal
® Pühap., 6. dets. Meeskoori Pop- arhitekt Elmar Tampõld, professor
kontsert Eesti Majas algusega kt Hain Rebas ja lektor Harri Mürk.
14.00.
(Ql Pühap., 10. jaan. 1988 Rein Ran-nap'i
klaverikontsert Eesti Majas
algusega kl. 17.00. ' MEIE ELU*
f Laup., 12. dets. dr. Hain Rebade " lugejad. ärge unustage oma
loeng Reflection of a Nation 's ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ soovitamast
Fate" Hart House'is algusega kt ^ .,r.r rin.-
„MElE ELU
A.M.
18.00.
flMBERLINE NURSERIES AND LANDSCAPING LTD.
dD Haljas- ja kunstlikud jõulupuud • Suurös valikus
skandinaavia jõuludekoratsioone ^ Jõulutähed
26 FERNDALE DRiVfe, BARRIE, ONT. L4M 4S4
FLOWERS BY X. (705) 726-5720
Ft. Myers Beach'is Florida lää­nerannikul,
200 m vaiksest ran­nast,
poed samas. Vaba märtsist
maini.
hetati juhtkonnast välja ka mitmed
teised väga vanaks saanud juhid,
kes osaliselt olid Dengi reformide päeval juhatuse sekretär Maire Kes-vaadi
nAMmS •.•l>AaM3C<«>4^ 1 > A l > M a . A l ( . 1riL..1>* m —1 annllO IQ l A n .
rida programme kuuel eri alal. Kõike
neid ruume näitas mulle eelmisel
uutele tellijatele
KUUD 1/2 HINNAGA
$10.00
Hinnaalandus kehtiv leuni 31. dets. 1987
Sdaautagi tollimiakupongH
,>IEIE ELU" TALITUS , ' '
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
TELLIMISKUPONG: '
Palun saatke minule „MEIE ELU" . . . . . .kuuks.
Tellimisraha siinjuures •. •. •
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
• 3 e 0 • < «
vastu. Dengi juhtmõtete kohaselt kikylä, Ringkäik algas saalis ja lõp-koostatud
partei edaspidine prog- pes apteegis, kus mulle lahkelt teata-
Nimi:
Postiaadress: . , .
ramm võeti kongressil üksmeelselt ti, et nad on valmis teenima ka kõiki'
Tel. New York (212) 923-1932. vastu. Parteijuhiks on peaministri Metro-Torontos elavaid eestlasi.
fiiiiiyiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiieiis^^
ja partei peasekretäri kohal
Sijung, ke son Dengi õpilane. HARALD RAIGNA
• • • a t \ • « f l t o a o . 9 o « a • ö • i o t o i • a a o a o o o
t a * * a . » » a « o s
a a • •
o a a a a t a c t f f a t a a
Kuupäev i .. a a n t a a a a a a a a a v a a a a a *
(Allkiri)