1985-04-11-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELIÄPÄEVAL, 11. APRILLIL THÜRSOÄY, AMPRIL 11 „Meie Elu" nr. 15 (1832) 1985 no Eestlaste KesknõukogiB Kanadas järjekordne juhatuse koosolek peeti 20. märtsil.EKN esimees Laas Leivat informeeris, et kõik EKN poolt korraldatud üritused Vaba-rjiigi aastapäeva puhul läk&id hästi korda, nimelt, lipuheiskamine raekoja ees, väliskülaliste vastuvõtt ja' küünlavalge demonstratsioon Toronto raekoja ees. Kanada Helsingi leppe parlamen-digrupp on alustanud oma tööd. See on ebaformaalne ja ajutine. Esimeesteks on sen^torid Stanley Haidasz ja Fred King. Aadvokaat Toomas Õunapuu ön inääratud kandidaadiks Ontario p|rovintsivalimistel. Kuna see on esmakordne juhus, siis otsitakse eesti ühis)connast abi ja toetust tema kampaania läbiviimisel. On i l munud dr. A. Roosi poolt koostatud Eestit tutvustav ingliskeelne raamat Estonia — A Nation Unconquered". EKN korraldusel tulevad raamatud varsti niüügile Kanadas. Udo Petersoo teatas, et Kanada luteri kirikute konverents toimub Waterloos juunikuu keskpaiku. Kõnelejaks tahetakse kutsuda Sergei Soldatov. Kui Soldatov tuleb, siis ta tuleks saata ringreisile Põhja-Amee- Kiideti heaks Endel Lindaja ettepanek korraldada lähemas tulevikus organisatsioonide nõupidamise eesti keele säilitamise küsimuses. Kuigi EKN-ul seisavad ees valimised ja.Ottawa konverents, katsutakse kevadel sellise nõupidamise läbi viia. Kolmapäeval, 27. märtsil oli Ikes-tatud| Rahvuste esindajatel koosole- Peggy MasonM^a, kes on välisminister Joe Clark'i poolt määratud kontakti pidajaks ministeeriumi ja Ikestatud Rahvuste vahel. Eestlastest olid kohal Eestlast Kesknõukogu Kanadas esimees Laas Leivgt ja peasekretär Wiit Aruvald. Koosoleku peateemadeks olid minister Clark'! eelolev reis N. Liitu ja Ottawa inimõiguste konverents. Dr. Lennarts Lukss omas avasõnas mainis, et Lääne ajakirjandus nähtavasti tahab Jätta mulje, et uue N. Liidu juhiga Gorbachev'iga algab uus ajastu N. Liidu ja lääne vahekordades. Lukss hoiatas aga, et midagi pole N. Liidu poliitikas muutunud, N. Liit ei ole kunagi oma lubadustest kinni pidanud ja on vähe lootust, et see olukord muütu,h. Helsingist saadik ei ole olnud perekondade taasühendamist, vabamat informatsioonivahetust, ega vabamaid kontakte ida ja lääne vahel. Olukord on tegelikult ainult halvenenud. Peggy Mason vastas, et minister Clark'i sihiks Möskva-reisil on arendada kömunikatsiooni võimalusi Kanada ja N. Liidu valitsuste vahel. Kui meil ei ole võimalusi rääkida N. Liidu valitsusega siis ei ole meil võimalik ka teha edu samme inimõiguste pinnal. Mason ütles, et välisministeerium ei ole mitte naiivne maailma olude ja N. Liidu suhtes. Ta lisas, et valitsus kavatseb üles tõsta inimõiguste rikkumiste juhtumusi Ottawa konverentsil. Ikestatud Rahvusgrupi esindajad rõhutasid mitmel korral, et tugev ja avalik seisukoht N. Liidu inimõiguste rikkumiste osas ei halvusta edusammude tegemist inimõiguste pinnal. Tegelikult, kogemused näitavad N. Liiduga, et just tugev ja avalik seisukoht ühe riigi poolt võib tuua tulemusi. Rõhutati ka, et õigus enesemääramiseks on lahutamatu inimõigustest. Koosolekust võtsid veel osa uk-rainlastelt Christina Isajiw, lätlastelt Talivaldis Kronbergs, poolakatest Jarl Kaszuba j t. Koosolekul viibis ka tuntud tšehhi kirjanik Joseph Skvo-recy, kes mõne aasta eest oli Nobeli auhinna kandidaat kirjanduses. KFistuse seitse viimast sõna Kanada meeste korvpalli meistrivõistlused peeti 21 • 24. märtsiisi WinnipegMs, sealse ülikooli spordihallis, kus „Estonia" korvpallimeeskond võitis neljandat korda Kanada mieistritiitli, saavutades seda järjest kolmel viimasel lastal. Võistlustest võtsid osa meeskbn^- nad: Alberla'st Saskatchewan'ist, Manitoba'st, Ontario'st ja Nõva Scotia'st. „Estonia" meeskond, esindades Ontario'!, võistles iz-m-liikmelises koosseisus. Meeskonnad võistlesid omavahel ja pärast kaks parimat meeskonda finaalis Kanada meistritiitlile. „Esto-nia" meeskond esimisena mängis Manitoba meeskonnaga, võites neid 109:102. Teisena Saskatchewan'i vastu, võitesll9:96, kolmandana Alberta vastu, võites 116:95 ja neljandana Nova Scotia vastu võites 108:97. Finaalmäng meistritiitlile toimus „Estonia" ja Noya Scotia vahel; mis lõppes samuti ,,Estonia" võiduga 138:87. ' Võitlused äratasid W?nnipeg'is suurt tähelepanu ja s e a l Ä suurlehed „The Winnipeg Sun" ja ,,Win-nipeg Free Press" tõid pikki kirjeldusi koos piltidega võistluste käigust. „ Winnipeg Free Press'i" võistluste, kirjelduse pealkiri laupäeval., 23. märtsil oli — ,,Ontaria Estonia 4 HARRYLIIV continues to rcill" ja pühapäeval,24. m ä r t s i l ^ ,,Estonia keeps string intact".„The Winnipeg Sun'i" kirjelduse pealkirjas puhapäeval,24. märtsil oli — ,,Estonia wins in a romp". Kirjutistes märgiti Estonia meeskonna kõrget mängutaset jä Harry Liiv'i suuri võimeid meeskonna õpetami: sel. Kirjutistes.oli märgitud ka „Esto-nia" meeskonna eelseisvat võistlusreisi Euroopasse, kus nad võistlevad Hollandis, Belgijas ja Prantsusmaal, esindades Kanadat. Estonia meeskonnaga oli Winnipeg'i võistlustel kaasas ka abitreener Peter Masako-wetz, kes on suurfirma MacDonalds of Canada abipresident. H.R. - Theodore Glement Frangois Dubois' kantaat Kristuse seitse (viimast) sõna" (Les Sept Paro-les du Christ) ettekane Vana- Andrese kiriku segakoori poolt Suurreede kontsert-jumala-teenistusel, 5. aprillil Asta BallstadfijuhtimiŠl, solisti" dega ja oreli saatega. „Kristuse seitse viimast sõna" teemal leidub heliloomingut mitmeilt heliloojailt, kaasaarvatud Haydn, kuid populaarseimaks neist on kujunenud Dubois' helitöö. Dubois(1837- 1924) sündis Prantsusmaal, õppis Pariisi konservatooriumis, 23-aastasena võitis „Atala" kantaadiga„Grand Prix de Rome" auhinna Roomas edasiõppimiseks, töötas organistina Pariisi suurkirikus, hiljem harmoonia ja kompositsiooni professorina ning lõpuks direktorina Pariisi konservatooriumis. Dubois oli väga viljakas akadeemik-helilooja kiriku-, oreli-, orkestri-, ooperi- ja balettimuusika alal. .,Kristuse seitse sõna" valmis 1867. aastal. Kuigi see helitöö on liigitatud kantaadina, kuulub see oma dramaatilisuse ja umbes 50-minutili-se kestvusega rohkem oratooriumite valda, sisaldades sealjuures rikkalikult paljusid helivärve nõudvaid romantilisi harmooniaid. Dubois on sellele kantaadile kirjutanud suhteliselt mahuka ja paljunõudva orelisaa-te nii eelmängudes kui ka hilisemas dünaamilises orelisoolos. „Krlstuse seitse sõna" peetakse Dubois' paire-mini õnnestunud helitööks. ,,Kristuse seitse sõna" koosneb: 1) Isa anna neile andeks, sest nad ei tea. mis nad teevad! 2) Tõesti ma ütlen sulle, veel täna pead sa minuga koos Paradiisis olema! 3) Naine, vaata, spe on su poeg! 4) Mu Jumal, mu Jumal! Miks oled Sa mind maha jätnud? 5 Mul onjanu! 6] Isa, Sinu kätte annan ma oma vaimu! 7] Kõik on lõpetatud. Kri&tüse osa laulsid tenor Georg Soans ja bariton Jaan Medri. Neil mõlemil on Kristuse osasse sobivalt pehmed ja meeldivad hääled ning nauditav esitusviis. Jaan Medri töötab kutselise solistina ja Koon seM-siooni juhina suures St. Pauli kirikus. Kristuse ema, Maria dramaatilist osa laulis metsosopran Irene Loosberg, esitades selle jõuliselt ning tunderikkalt. Koor kujutas rahvast ning oli paiguti saateks solistidele. Orelisaa-te eest hoolitses meisterlikult noor Daniel Bickle. keda võiks nimetada andekaks perfektsionistiks, pakku-, des koorile ja solistidele väga tasakaalustatud saate. Daniel Bickle oli varemalt muusikaõpetajaks Lea.side' i Gümnaasiumis, kus Asta Ballstadt on muusikaosakonna direktoriks. Asta Ballstadt tegutseb Vana-And-rese Segakoori juhina teist aastat ja on koori kunstilise arenemisega väga rahul. Koor on võimeline õppima küllalt raskeid helitöid lühikese ajaga ning on suuteline alluma koorijuhi kontrollile nii dünaamika kui ka intonatsiooni osas. Asta Ballstadt taotleb koori muusikalist puhtust helilise kõla ning selge diktsiooni alal, mistõttu koori esinemine on kujunenud kunstiliselt nauditavaks. Lühikese õppeaja jooksul Asta Balls-ladfi taktikepi all on Vana-Andrese Segakoor juba edukalt esinenud paljude vaimulike lauludega ning kahe suure helitööga; Vivaldi „Gloria'ga" ja nüüd Dubois' ,,Kristuse seitsme sõnaga", mida esitati esimest korda Torontos „Cantate Domino" segakoori poolt, jällegi Asta Ballstadfi juhatuse all. Asta Ballstadfi ja Vana-Andrese Segakoori tulevikuplaanid ei piirdu ainult Torontoga, vaid kooril on kavas laulumatkad Sudbury ja Sault Ste. Marie'sse, võibolla ka USA-sse. I Sellele aktiivsele ja kestvalt arenevale laulukoorile palju õnne ja edu tulevikus! S. PREEM miiufimafud EgSTf ULLMÄRI i065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 289 736-1170 OCüdus 223-0201 FLORIST Avatud 7 päeva nädalas ® Ülejinna kohaleviimine LTD New Yorgi osariigi kuberner M. Cuomo atakeeris president Reaganit seepärast, et viimane oli ütelnud ära Saksamaal DachauKZ-laagri külastamisest ühenduses presidendi kavas olnud matkaga Lääne-Euroopasse 40.a. möödumisel lääneliitlaste suurest invasioonist ehk V-E Day'st. Juudi ringkonnad näinuks heameelega, et presidendile tehtud ettepanekuga selpuhi^l, külastada Dachaud, olnuks allakriipsutatud nn,Holocaust'i, juutide 6 miljoni hukkamise küsimusega. President oli kaalunud Dachau külastamist ja sellest loobunud. Ta oli tagasihoidlikus sõnastuses märki-hud nelja aastakümne möödumist v i hasest ajaraevust ja rahu ning sõpruse ehitamise algust, Kuna veel väga vähe sakslasi on elus — kes mäletavad sõda ning peaaegu mitte neid, kes olid siis täiskasvanud ja osalesid' mingil viisil selles, siis ma tunnetan nagu oleks see (D:aphau külastamine) saksa rahvale süütunde süvendamise pealepanek, ütles president. Presidendi äraütlemine tekitas juudi etnilises grupis meelepaha ja sellest haarasid kinni ka poliitilised vastased. Kuberner Kuomo saatis presideijidile süüdistava kirja ja tegi selle sisu avalikuks Albanys toimunud pressikonverentsil. Kuomo, kes kuulub USA Holocaust Memorial Counciri ja kellest kõneldakse, et ta on üks presidendi kandidaat a. 1988 demokraatide peres, ütles et 6 miljoni juudi hukkamist holocausti näol •on kuritegu, mida maailm, ei tohi kunagi unustada, ja et presidendi hoiak Dachau mitte külastamiseks võib jätfa mulje, et president ei lugenud seda külastamist enesele sobivaks. Holocaust on inimõiguste küsimus, vastas Cuomo, kui temalt küsiti — mis on temal Hui kuberneril sellega tegemist. Samutiküsiti,mis põhjus oli temal iirlaste paraadil marssida nõudmise lindiga, — et U SA määraks oma saadiku Põhja-Iirimaale. või et lennata Itaaliasse veeuputuse abistamisele, kommenteerida Lõu-na- Aafrika „õiguse-nõudja" piiskop Õngitsejate ja ahiijieeste Klubi esimeheks Helmuth Riko Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi liikmete korraline peakoosolek peeti Eesti Majas 17. märtsil. Pärast koosoleku avamist esimehe Helmuth Riko poolt mälestati leinaseisakuga klubi liikmeid: Bern-hardRistmägi 18. juulil 1984.a. Juhan Käis 12.novembrii 1984. a. Elmar Roo 9. märtsil 1985.a. Peakoosolekut juhatasid H. Kore ja H. Viiding; Pro-tokollisid A. Nüüd ja J. Ramjalg. 1984. a. tegevusaruande esitas esimees H. Riko. Pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist kinnitati aruanded üksmeelselt. 1985. a. liikmemaksuks jäi senine määr — $18.00. Klubi liikmed^kes ei ole 1985.a. liikmaksu veel tasunud, soovitame seda lähemas tulevikus teha. Liikmemaksu võib saata postiteel klubi aadressil: 39 0'Connor Dr., Toronto ,M4K2K3 või klubi, kassapidaja aadressil J. Ramjalg, 10 Deau-ville Lane Apt. 624, Don Mills, Ont. M3C 312. Pangatšekk tuleb kirjutada klubi nimele. T Peakoosolekul on juhatusse (Board of Directors) valitud järgmised isikud: H. Riko, H. Suurna, M. Rand, E. Saar, M. Mae, J. Ramjalg, A. Luick, H, Kore ja J. Summa. Revisjonikomisjoni: K. Paap, H. Sõrmus ja A. Tomband. Auliikmeks valiti Johannes Säägi ja Fromhold Aadli. 1986. a. liikmemaksuks, mis kinnitati peakoosoleku poolt, on $20.00. aastas. V K K S ' Tutu seletusi, või minna oma tütrega öölokaali raha korjamiseks puudust-kannatajaile Ethioopias, jne. Kuberner õigustas omi samme Ja kritiseeris lisaks Lõuna-Aafrika rassipoliitikat, lubades kaaluda,milliste vahenditega avaldada viimasele New .Yorgi osariigist.' vastusurvet. Austerlased võitsid Toronto Eesti Maleklubi külastas Austria klubi Edelweissi 27. märts j. Peeti järjekordselt teine meeskonda-devaheline malevõistlus. Mängud toimusid 16-el laual 32-ne osavõtjaga ja mänguaega oli igal maletajal 7.5 minutit. Turniiri kohtunikudeks olid L. Joselin [TEM] -ja R. Neumann (Acc). • : . ' Turniiri algus hilines ja siis peale mitmetunnilist pingerikast maletamist asusid austerlased juhtima ning mängude lõppedes saavutasid eestlased ainult 6,5 punkti, kuna austria klubi võitis 9,5 punktiga. Turniirist osavõtjad laudade järjekorras: 1. J, Triefeldt 0.5 - J. Savage 0,5; 2. H. Jürman 1 — N. Zimninski 0; 3. A. Kõresaar 0,5 — A. Holubec 0,5; 4. V. Raag 1 — B. Kroulik 0; 5. J. Järve 1 — D. Trankmann 0; 6. V. Pikkand 1 - R. Vagner 0; 7; V. Puna.0 - K. Sternberg 1; 8. M. Pentre 0 - H. Bauerl; 9. E. Türner 0 - l. Berkal; 10. A. Mustel 1 - B. Vistrovici 0; 11. Mati Pajo 0 - H. Bittner 1; 12. Lya Alang 0 - N. Bay 1; 13. E. Pajo 0 - W. Göller 1; 14. U. Limit 0 - J. Gregory 1; 15. 0. Naelapea 0 - V. Bonaventura 1; 16. Barbara Charlaiid. 0,5 - A. Martin 0,5. ärgmine TEM meeskonna turniir on 18. aprillil algusega kell 7 õhtul Toronto Eesti Majas,kuhu on külla kutsutud Etobicoke Maleklubi. TEM maikuu maleõhtu peetakse 16. mail algusega kell? õhtul Eesti Majas. ® : Märtsikuu T EM maleõhtust võtsid osa 15 maletajat. Peeti vooruline kiirmale (2x10 min.) turniir, millest osa võtsid 9 maletajat. Turniiris saavutas esikoha J. Järve seitsme võidu ja kähe viigiga. Teiseks tuli J. Tiie-feldt (6,5 p.) ja kolmandal kohaloli E. Talve, kes sai viis võitu. dD Kanada Maleliit (CFG) kavatseb korraldada manalasse varisenud Kalev Pügi mälestus-maleturniiri ja sel otstarbel peeti 5. märtsil Toronto Ma-leklubis koosolek,kus arutati turniiri korraldamise üksikasju. Koosolekut juhtis Martin Jaeger ja eestlasi esindas Lembit Joselin (TEM). Koosolekul selgus, et korraldav komitee otsib eestlaste abi ühe seitsmevooru-lise malemeistri kandidaatide ja meistrite vahelise nialeturniiri korraldamiseks Toronto Eesti Majas. Turniirist .võivad osa võtta maleta-jad, kelle rating on üle'2000. Eestlastest võiksid osavõtta L Liitoja, P. Matsi ja M . Veltmann. Turniir kavat- Squashi meistrivõistlused Seekord juba kolmandad eestlaste squashi meistrivõistlused toimuvad laupäeval, 4. mail algusega kell 13.00 Toronto Ülikooli Scarborough Colle-ge spordikeskuses. Võistlused onette nähtud meestele A, B ja.C klassis ja naistele A ja B klassis. Möödunudaastal osavõtnute soovitusel kasutatakse sel aastal nn. „round robin" süsteemi. Seega saab iga võistleja mängida kõikide oma klassi võistlejate vastu. On rohkem mänge ja vähem ,,survet" igat mängu võita. Rahvusvahelised reeglid on kehtivad ja mängitakse ,.kollase" pehme palliga. Registreerimislehed on saadaval Jaan Läänistelt, Scarborough Colle-ge Recreation Center, 1265 Military Trail, West Hill, MIC 1A4. Telefon: 284-3121. Registreerimine ainult kuni teisipäevani, 30. aprillini, kell 17.00 Hilisemaid sooviavaldusi pole võimalik vastu võtta. Osavõtumaks on ^8.00 isikult. Korraldajad loodavad.rohket osavõttu, kuid vähemalt 4 mängijat igas kategoorias, et oleks võimalik meistritiitleid väljakuulutada. Karikad esimesele, teisele ja kolmandale kohale tulijaile igas võistlusgrupis antakse üle võistlusele järgneval seltskondlikul koosviibimisel. . Toetusrahasid EESTI SAATKONNAHOONE KORRASTAMISEKS LONDONIS mtab vastu Toronto Eesti Ühispank, 958 Broadview Ave. Arve #7908-0. Teadaanne Linna II Tütarlaste Gümnaasiumi endiste õpilaste kokkutulek Torontos toimub esmaspäeval ,15. aprillil. Lähemaiks tea-teiks helistada Elsale, telef. (416) 277-3470. „f\AEIE ELU" asutas Eesti ühisicond |Q seissib e@sti ühiskonni teenlsty- 80S. Lääneranniku Eesti Päevad lähenevad Käesoleval aastal korraldavad Lääneranniku Eesti Päevi l-5.juulini Portlandi eestlased. Pere on väike, kava on suur ja teha on palju. Kõigi tuli asuda,,adra" ette. Praegu ei leidu Portlandis ega selle lähemas ümbruses eesti peret, kust kedagi ei oleks ,,ikkesse" rakendatud. Küll on aga peresid, kust kõik liikmed on tulnud ja asunud tõmbama „veonööri". Eesti naise tuntud, tublidusega on mitmed noorikud liitnud oma mitte-eestlasest abikaasad eesti ühiskonnaga ja „muudkui tööle" homse vaba Eesti heaks. Osavõtt pidustusest lääneranniku ,,omaküladest" on alati olnud rohkearvuline. See traditsioon elab edasi. Rõõmustavalt on tänavu ka kaugete külaliste arv kujunemas suuremaks, kui varem. Ulatame terekäe: — E.V. aukonsul Ernst Laur'ile,EELK piiskop Karl Raudsepp'ale ja ERKU esimees Juhan Simonson'ile, Chicago laulurahvale, kes tubli saatjaskonnaga toovad meile külakosti, Metsaülikooli õppepäevadest osavõtjatele, kes liituvad meie pidulistega, Toronto gruppidele, kes otse, kes Alaska kaudu jõuavad Portlandi pidusada-masse ja neile,kelle tulekust me praegu veel ei tea, kuid kelle saapaninad on seatud siiapoole. setakse 7-päevane,algusega 25. detsembril, kuid asi on veel lahtine ja läbirääkimised jätkuvad. Aeg. Isikuid ja organisatsioone, kes soovivad korraldada erakokkutulekuid/ koosolekuid ja vajavad selleks ruumide reservatsiooni, palutakse sellest teatada hiljemalt 15. maikis 1985 korraldajale. Vajalik on teada tõenäolik osavõtjate arv. Kokkutulekud kavandada 4. juulile ajavahemikul kella 9:00 kuni 15:00. Kokkutulekutega seotud majanduslikud küsimused kuuluvad täies ulatuses nende algataja/organiseerija valdkonda. Päevade juhatus ei saa olla vastutav kulude suhtes. Teaterf: korraldajale: Jaan K. Laaman ootab kohut Bostonis FBI ja liidukohtu prokurör teatasid äsja pressikonverentsil, et 1.a, sügisel Ohiös tabatud 5-liikmeline jõuk, millisest veel üks mees ja naine on tagaotsitavad, teostas United Freedom Front nime all New Yorgi metropo-litan piirkonnas 1982-1984.a. vahel kiimne majandusliku suurkorporatsiooni hoonetes ja sõjaväe seadmetele pommiatentaate, kellede suhtes on nüüd koostatud vormiline süü-distusakt. Süüdistatud isikute hulgas on ka jaan Karl Laaman, 36 a.v. ja la naine Barbara Curzi, 27.a.v. J.K. Laaman ootab ka kohut Bostonis, ühenduses 1982. a. seal piirkonnas asil leidnud statetrooperite vastase tulistamisega, ja la naine kohut Ohios jõugu liikmetele kui tagaotsitavaile varjupaiga võimaldamises. Ametivõimud seletasid, et 7-liikmeline jõuk oli omavahelises tihedas koostöös ja kasutas marksistlikke pahem- ' poolseid lööklauseid, nagu — USA välja El Salvadorist!, USA välja Kesk-Ameerikast!, samuti ägedaid väljendusi Lõuna-Aafrika Unioni rasside eralduspoliitika (apartheid) vastu. Atentaatide tõttu nimetati neid terroristideks, üks liige neist, kes veel tagaotsitav, on süüdistatud New Jersey osariigi politseiniku mõrvas, p.s. on jõuk segatud ka pangaröövide osas. Kaks nende kaitset korraldavat advokaati aga süüdistasid FBI-d, et see olla neile omase sekkumisega keerutanud ,,hüsteeriat hir- . mutatud ühiskonda" ja et,,ametivõimud tembeldavad igat anti-imperia- ' listi ning tavalise lihtrahva vaateid pooldajaid" terroristideks. Selles valgete jõugus oli ka üks mustanahaline. Eestlase: Jaan K. Laamani kohta on varemalt märgitud, et ta on pärit Saksamaalt, vist sisserännu kaudu. Fred Haas, 11960 SW Bowmon Street, Portland, OR 97225. Ootamatult esilekerkinud takistuste tõttu ei ole Chicago Näiteringil võimalik esitada Einar Sandeni komöödiat 2. juulil Portlandis. Täname asjaosalisi heasooviliku algatuse eest, mis kahjuks aga ei viinud teostumiseni. Ettetellitud piletite raha tagastatakse Pidupäevade alul informatsiooni keskuses, Marriott hotellis, teiste ettetellitud piletite kättesaamisel või vastava soovi korral varem. Kui kellegi elus-olus tekib selline muudatus, mis tingib Portlandi Eesti Päevadeks ettemakstud raha tagastamise, siis palutakse seda teha enne 15. juunit 1985. Hilisemaid sooviavaldusi ei ole juhatusel võimalik rahuldada. O.K.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 11, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-04-11 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850411 |
Description
Title | 1985-04-11-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELIÄPÄEVAL, 11. APRILLIL THÜRSOÄY, AMPRIL 11 „Meie Elu" nr. 15 (1832) 1985 no Eestlaste KesknõukogiB Kanadas järjekordne juhatuse koosolek peeti 20. märtsil.EKN esimees Laas Leivat informeeris, et kõik EKN poolt korraldatud üritused Vaba-rjiigi aastapäeva puhul läk&id hästi korda, nimelt, lipuheiskamine raekoja ees, väliskülaliste vastuvõtt ja' küünlavalge demonstratsioon Toronto raekoja ees. Kanada Helsingi leppe parlamen-digrupp on alustanud oma tööd. See on ebaformaalne ja ajutine. Esimeesteks on sen^torid Stanley Haidasz ja Fred King. Aadvokaat Toomas Õunapuu ön inääratud kandidaadiks Ontario p|rovintsivalimistel. Kuna see on esmakordne juhus, siis otsitakse eesti ühis)connast abi ja toetust tema kampaania läbiviimisel. On i l munud dr. A. Roosi poolt koostatud Eestit tutvustav ingliskeelne raamat Estonia — A Nation Unconquered". EKN korraldusel tulevad raamatud varsti niüügile Kanadas. Udo Petersoo teatas, et Kanada luteri kirikute konverents toimub Waterloos juunikuu keskpaiku. Kõnelejaks tahetakse kutsuda Sergei Soldatov. Kui Soldatov tuleb, siis ta tuleks saata ringreisile Põhja-Amee- Kiideti heaks Endel Lindaja ettepanek korraldada lähemas tulevikus organisatsioonide nõupidamise eesti keele säilitamise küsimuses. Kuigi EKN-ul seisavad ees valimised ja.Ottawa konverents, katsutakse kevadel sellise nõupidamise läbi viia. Kolmapäeval, 27. märtsil oli Ikes-tatud| Rahvuste esindajatel koosole- Peggy MasonM^a, kes on välisminister Joe Clark'i poolt määratud kontakti pidajaks ministeeriumi ja Ikestatud Rahvuste vahel. Eestlastest olid kohal Eestlast Kesknõukogu Kanadas esimees Laas Leivgt ja peasekretär Wiit Aruvald. Koosoleku peateemadeks olid minister Clark'! eelolev reis N. Liitu ja Ottawa inimõiguste konverents. Dr. Lennarts Lukss omas avasõnas mainis, et Lääne ajakirjandus nähtavasti tahab Jätta mulje, et uue N. Liidu juhiga Gorbachev'iga algab uus ajastu N. Liidu ja lääne vahekordades. Lukss hoiatas aga, et midagi pole N. Liidu poliitikas muutunud, N. Liit ei ole kunagi oma lubadustest kinni pidanud ja on vähe lootust, et see olukord muütu,h. Helsingist saadik ei ole olnud perekondade taasühendamist, vabamat informatsioonivahetust, ega vabamaid kontakte ida ja lääne vahel. Olukord on tegelikult ainult halvenenud. Peggy Mason vastas, et minister Clark'i sihiks Möskva-reisil on arendada kömunikatsiooni võimalusi Kanada ja N. Liidu valitsuste vahel. Kui meil ei ole võimalusi rääkida N. Liidu valitsusega siis ei ole meil võimalik ka teha edu samme inimõiguste pinnal. Mason ütles, et välisministeerium ei ole mitte naiivne maailma olude ja N. Liidu suhtes. Ta lisas, et valitsus kavatseb üles tõsta inimõiguste rikkumiste juhtumusi Ottawa konverentsil. Ikestatud Rahvusgrupi esindajad rõhutasid mitmel korral, et tugev ja avalik seisukoht N. Liidu inimõiguste rikkumiste osas ei halvusta edusammude tegemist inimõiguste pinnal. Tegelikult, kogemused näitavad N. Liiduga, et just tugev ja avalik seisukoht ühe riigi poolt võib tuua tulemusi. Rõhutati ka, et õigus enesemääramiseks on lahutamatu inimõigustest. Koosolekust võtsid veel osa uk-rainlastelt Christina Isajiw, lätlastelt Talivaldis Kronbergs, poolakatest Jarl Kaszuba j t. Koosolekul viibis ka tuntud tšehhi kirjanik Joseph Skvo-recy, kes mõne aasta eest oli Nobeli auhinna kandidaat kirjanduses. KFistuse seitse viimast sõna Kanada meeste korvpalli meistrivõistlused peeti 21 • 24. märtsiisi WinnipegMs, sealse ülikooli spordihallis, kus „Estonia" korvpallimeeskond võitis neljandat korda Kanada mieistritiitli, saavutades seda järjest kolmel viimasel lastal. Võistlustest võtsid osa meeskbn^- nad: Alberla'st Saskatchewan'ist, Manitoba'st, Ontario'st ja Nõva Scotia'st. „Estonia" meeskond, esindades Ontario'!, võistles iz-m-liikmelises koosseisus. Meeskonnad võistlesid omavahel ja pärast kaks parimat meeskonda finaalis Kanada meistritiitlile. „Esto-nia" meeskond esimisena mängis Manitoba meeskonnaga, võites neid 109:102. Teisena Saskatchewan'i vastu, võitesll9:96, kolmandana Alberta vastu, võites 116:95 ja neljandana Nova Scotia vastu võites 108:97. Finaalmäng meistritiitlile toimus „Estonia" ja Noya Scotia vahel; mis lõppes samuti ,,Estonia" võiduga 138:87. ' Võitlused äratasid W?nnipeg'is suurt tähelepanu ja s e a l Ä suurlehed „The Winnipeg Sun" ja ,,Win-nipeg Free Press" tõid pikki kirjeldusi koos piltidega võistluste käigust. „ Winnipeg Free Press'i" võistluste, kirjelduse pealkiri laupäeval., 23. märtsil oli — ,,Ontaria Estonia 4 HARRYLIIV continues to rcill" ja pühapäeval,24. m ä r t s i l ^ ,,Estonia keeps string intact".„The Winnipeg Sun'i" kirjelduse pealkirjas puhapäeval,24. märtsil oli — ,,Estonia wins in a romp". Kirjutistes märgiti Estonia meeskonna kõrget mängutaset jä Harry Liiv'i suuri võimeid meeskonna õpetami: sel. Kirjutistes.oli märgitud ka „Esto-nia" meeskonna eelseisvat võistlusreisi Euroopasse, kus nad võistlevad Hollandis, Belgijas ja Prantsusmaal, esindades Kanadat. Estonia meeskonnaga oli Winnipeg'i võistlustel kaasas ka abitreener Peter Masako-wetz, kes on suurfirma MacDonalds of Canada abipresident. H.R. - Theodore Glement Frangois Dubois' kantaat Kristuse seitse (viimast) sõna" (Les Sept Paro-les du Christ) ettekane Vana- Andrese kiriku segakoori poolt Suurreede kontsert-jumala-teenistusel, 5. aprillil Asta BallstadfijuhtimiŠl, solisti" dega ja oreli saatega. „Kristuse seitse viimast sõna" teemal leidub heliloomingut mitmeilt heliloojailt, kaasaarvatud Haydn, kuid populaarseimaks neist on kujunenud Dubois' helitöö. Dubois(1837- 1924) sündis Prantsusmaal, õppis Pariisi konservatooriumis, 23-aastasena võitis „Atala" kantaadiga„Grand Prix de Rome" auhinna Roomas edasiõppimiseks, töötas organistina Pariisi suurkirikus, hiljem harmoonia ja kompositsiooni professorina ning lõpuks direktorina Pariisi konservatooriumis. Dubois oli väga viljakas akadeemik-helilooja kiriku-, oreli-, orkestri-, ooperi- ja balettimuusika alal. .,Kristuse seitse sõna" valmis 1867. aastal. Kuigi see helitöö on liigitatud kantaadina, kuulub see oma dramaatilisuse ja umbes 50-minutili-se kestvusega rohkem oratooriumite valda, sisaldades sealjuures rikkalikult paljusid helivärve nõudvaid romantilisi harmooniaid. Dubois on sellele kantaadile kirjutanud suhteliselt mahuka ja paljunõudva orelisaa-te nii eelmängudes kui ka hilisemas dünaamilises orelisoolos. „Krlstuse seitse sõna" peetakse Dubois' paire-mini õnnestunud helitööks. ,,Kristuse seitse sõna" koosneb: 1) Isa anna neile andeks, sest nad ei tea. mis nad teevad! 2) Tõesti ma ütlen sulle, veel täna pead sa minuga koos Paradiisis olema! 3) Naine, vaata, spe on su poeg! 4) Mu Jumal, mu Jumal! Miks oled Sa mind maha jätnud? 5 Mul onjanu! 6] Isa, Sinu kätte annan ma oma vaimu! 7] Kõik on lõpetatud. Kri&tüse osa laulsid tenor Georg Soans ja bariton Jaan Medri. Neil mõlemil on Kristuse osasse sobivalt pehmed ja meeldivad hääled ning nauditav esitusviis. Jaan Medri töötab kutselise solistina ja Koon seM-siooni juhina suures St. Pauli kirikus. Kristuse ema, Maria dramaatilist osa laulis metsosopran Irene Loosberg, esitades selle jõuliselt ning tunderikkalt. Koor kujutas rahvast ning oli paiguti saateks solistidele. Orelisaa-te eest hoolitses meisterlikult noor Daniel Bickle. keda võiks nimetada andekaks perfektsionistiks, pakku-, des koorile ja solistidele väga tasakaalustatud saate. Daniel Bickle oli varemalt muusikaõpetajaks Lea.side' i Gümnaasiumis, kus Asta Ballstadt on muusikaosakonna direktoriks. Asta Ballstadt tegutseb Vana-And-rese Segakoori juhina teist aastat ja on koori kunstilise arenemisega väga rahul. Koor on võimeline õppima küllalt raskeid helitöid lühikese ajaga ning on suuteline alluma koorijuhi kontrollile nii dünaamika kui ka intonatsiooni osas. Asta Ballstadt taotleb koori muusikalist puhtust helilise kõla ning selge diktsiooni alal, mistõttu koori esinemine on kujunenud kunstiliselt nauditavaks. Lühikese õppeaja jooksul Asta Balls-ladfi taktikepi all on Vana-Andrese Segakoor juba edukalt esinenud paljude vaimulike lauludega ning kahe suure helitööga; Vivaldi „Gloria'ga" ja nüüd Dubois' ,,Kristuse seitsme sõnaga", mida esitati esimest korda Torontos „Cantate Domino" segakoori poolt, jällegi Asta Ballstadfi juhatuse all. Asta Ballstadfi ja Vana-Andrese Segakoori tulevikuplaanid ei piirdu ainult Torontoga, vaid kooril on kavas laulumatkad Sudbury ja Sault Ste. Marie'sse, võibolla ka USA-sse. I Sellele aktiivsele ja kestvalt arenevale laulukoorile palju õnne ja edu tulevikus! S. PREEM miiufimafud EgSTf ULLMÄRI i065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 289 736-1170 OCüdus 223-0201 FLORIST Avatud 7 päeva nädalas ® Ülejinna kohaleviimine LTD New Yorgi osariigi kuberner M. Cuomo atakeeris president Reaganit seepärast, et viimane oli ütelnud ära Saksamaal DachauKZ-laagri külastamisest ühenduses presidendi kavas olnud matkaga Lääne-Euroopasse 40.a. möödumisel lääneliitlaste suurest invasioonist ehk V-E Day'st. Juudi ringkonnad näinuks heameelega, et presidendile tehtud ettepanekuga selpuhi^l, külastada Dachaud, olnuks allakriipsutatud nn,Holocaust'i, juutide 6 miljoni hukkamise küsimusega. President oli kaalunud Dachau külastamist ja sellest loobunud. Ta oli tagasihoidlikus sõnastuses märki-hud nelja aastakümne möödumist v i hasest ajaraevust ja rahu ning sõpruse ehitamise algust, Kuna veel väga vähe sakslasi on elus — kes mäletavad sõda ning peaaegu mitte neid, kes olid siis täiskasvanud ja osalesid' mingil viisil selles, siis ma tunnetan nagu oleks see (D:aphau külastamine) saksa rahvale süütunde süvendamise pealepanek, ütles president. Presidendi äraütlemine tekitas juudi etnilises grupis meelepaha ja sellest haarasid kinni ka poliitilised vastased. Kuberner Kuomo saatis presideijidile süüdistava kirja ja tegi selle sisu avalikuks Albanys toimunud pressikonverentsil. Kuomo, kes kuulub USA Holocaust Memorial Counciri ja kellest kõneldakse, et ta on üks presidendi kandidaat a. 1988 demokraatide peres, ütles et 6 miljoni juudi hukkamist holocausti näol •on kuritegu, mida maailm, ei tohi kunagi unustada, ja et presidendi hoiak Dachau mitte külastamiseks võib jätfa mulje, et president ei lugenud seda külastamist enesele sobivaks. Holocaust on inimõiguste küsimus, vastas Cuomo, kui temalt küsiti — mis on temal Hui kuberneril sellega tegemist. Samutiküsiti,mis põhjus oli temal iirlaste paraadil marssida nõudmise lindiga, — et U SA määraks oma saadiku Põhja-Iirimaale. või et lennata Itaaliasse veeuputuse abistamisele, kommenteerida Lõu-na- Aafrika „õiguse-nõudja" piiskop Õngitsejate ja ahiijieeste Klubi esimeheks Helmuth Riko Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi liikmete korraline peakoosolek peeti Eesti Majas 17. märtsil. Pärast koosoleku avamist esimehe Helmuth Riko poolt mälestati leinaseisakuga klubi liikmeid: Bern-hardRistmägi 18. juulil 1984.a. Juhan Käis 12.novembrii 1984. a. Elmar Roo 9. märtsil 1985.a. Peakoosolekut juhatasid H. Kore ja H. Viiding; Pro-tokollisid A. Nüüd ja J. Ramjalg. 1984. a. tegevusaruande esitas esimees H. Riko. Pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist kinnitati aruanded üksmeelselt. 1985. a. liikmemaksuks jäi senine määr — $18.00. Klubi liikmed^kes ei ole 1985.a. liikmaksu veel tasunud, soovitame seda lähemas tulevikus teha. Liikmemaksu võib saata postiteel klubi aadressil: 39 0'Connor Dr., Toronto ,M4K2K3 või klubi, kassapidaja aadressil J. Ramjalg, 10 Deau-ville Lane Apt. 624, Don Mills, Ont. M3C 312. Pangatšekk tuleb kirjutada klubi nimele. T Peakoosolekul on juhatusse (Board of Directors) valitud järgmised isikud: H. Riko, H. Suurna, M. Rand, E. Saar, M. Mae, J. Ramjalg, A. Luick, H, Kore ja J. Summa. Revisjonikomisjoni: K. Paap, H. Sõrmus ja A. Tomband. Auliikmeks valiti Johannes Säägi ja Fromhold Aadli. 1986. a. liikmemaksuks, mis kinnitati peakoosoleku poolt, on $20.00. aastas. V K K S ' Tutu seletusi, või minna oma tütrega öölokaali raha korjamiseks puudust-kannatajaile Ethioopias, jne. Kuberner õigustas omi samme Ja kritiseeris lisaks Lõuna-Aafrika rassipoliitikat, lubades kaaluda,milliste vahenditega avaldada viimasele New .Yorgi osariigist.' vastusurvet. Austerlased võitsid Toronto Eesti Maleklubi külastas Austria klubi Edelweissi 27. märts j. Peeti järjekordselt teine meeskonda-devaheline malevõistlus. Mängud toimusid 16-el laual 32-ne osavõtjaga ja mänguaega oli igal maletajal 7.5 minutit. Turniiri kohtunikudeks olid L. Joselin [TEM] -ja R. Neumann (Acc). • : . ' Turniiri algus hilines ja siis peale mitmetunnilist pingerikast maletamist asusid austerlased juhtima ning mängude lõppedes saavutasid eestlased ainult 6,5 punkti, kuna austria klubi võitis 9,5 punktiga. Turniirist osavõtjad laudade järjekorras: 1. J, Triefeldt 0.5 - J. Savage 0,5; 2. H. Jürman 1 — N. Zimninski 0; 3. A. Kõresaar 0,5 — A. Holubec 0,5; 4. V. Raag 1 — B. Kroulik 0; 5. J. Järve 1 — D. Trankmann 0; 6. V. Pikkand 1 - R. Vagner 0; 7; V. Puna.0 - K. Sternberg 1; 8. M. Pentre 0 - H. Bauerl; 9. E. Türner 0 - l. Berkal; 10. A. Mustel 1 - B. Vistrovici 0; 11. Mati Pajo 0 - H. Bittner 1; 12. Lya Alang 0 - N. Bay 1; 13. E. Pajo 0 - W. Göller 1; 14. U. Limit 0 - J. Gregory 1; 15. 0. Naelapea 0 - V. Bonaventura 1; 16. Barbara Charlaiid. 0,5 - A. Martin 0,5. ärgmine TEM meeskonna turniir on 18. aprillil algusega kell 7 õhtul Toronto Eesti Majas,kuhu on külla kutsutud Etobicoke Maleklubi. TEM maikuu maleõhtu peetakse 16. mail algusega kell? õhtul Eesti Majas. ® : Märtsikuu T EM maleõhtust võtsid osa 15 maletajat. Peeti vooruline kiirmale (2x10 min.) turniir, millest osa võtsid 9 maletajat. Turniiris saavutas esikoha J. Järve seitsme võidu ja kähe viigiga. Teiseks tuli J. Tiie-feldt (6,5 p.) ja kolmandal kohaloli E. Talve, kes sai viis võitu. dD Kanada Maleliit (CFG) kavatseb korraldada manalasse varisenud Kalev Pügi mälestus-maleturniiri ja sel otstarbel peeti 5. märtsil Toronto Ma-leklubis koosolek,kus arutati turniiri korraldamise üksikasju. Koosolekut juhtis Martin Jaeger ja eestlasi esindas Lembit Joselin (TEM). Koosolekul selgus, et korraldav komitee otsib eestlaste abi ühe seitsmevooru-lise malemeistri kandidaatide ja meistrite vahelise nialeturniiri korraldamiseks Toronto Eesti Majas. Turniirist .võivad osa võtta maleta-jad, kelle rating on üle'2000. Eestlastest võiksid osavõtta L Liitoja, P. Matsi ja M . Veltmann. Turniir kavat- Squashi meistrivõistlused Seekord juba kolmandad eestlaste squashi meistrivõistlused toimuvad laupäeval, 4. mail algusega kell 13.00 Toronto Ülikooli Scarborough Colle-ge spordikeskuses. Võistlused onette nähtud meestele A, B ja.C klassis ja naistele A ja B klassis. Möödunudaastal osavõtnute soovitusel kasutatakse sel aastal nn. „round robin" süsteemi. Seega saab iga võistleja mängida kõikide oma klassi võistlejate vastu. On rohkem mänge ja vähem ,,survet" igat mängu võita. Rahvusvahelised reeglid on kehtivad ja mängitakse ,.kollase" pehme palliga. Registreerimislehed on saadaval Jaan Läänistelt, Scarborough Colle-ge Recreation Center, 1265 Military Trail, West Hill, MIC 1A4. Telefon: 284-3121. Registreerimine ainult kuni teisipäevani, 30. aprillini, kell 17.00 Hilisemaid sooviavaldusi pole võimalik vastu võtta. Osavõtumaks on ^8.00 isikult. Korraldajad loodavad.rohket osavõttu, kuid vähemalt 4 mängijat igas kategoorias, et oleks võimalik meistritiitleid väljakuulutada. Karikad esimesele, teisele ja kolmandale kohale tulijaile igas võistlusgrupis antakse üle võistlusele järgneval seltskondlikul koosviibimisel. . Toetusrahasid EESTI SAATKONNAHOONE KORRASTAMISEKS LONDONIS mtab vastu Toronto Eesti Ühispank, 958 Broadview Ave. Arve #7908-0. Teadaanne Linna II Tütarlaste Gümnaasiumi endiste õpilaste kokkutulek Torontos toimub esmaspäeval ,15. aprillil. Lähemaiks tea-teiks helistada Elsale, telef. (416) 277-3470. „f\AEIE ELU" asutas Eesti ühisicond |Q seissib e@sti ühiskonni teenlsty- 80S. Lääneranniku Eesti Päevad lähenevad Käesoleval aastal korraldavad Lääneranniku Eesti Päevi l-5.juulini Portlandi eestlased. Pere on väike, kava on suur ja teha on palju. Kõigi tuli asuda,,adra" ette. Praegu ei leidu Portlandis ega selle lähemas ümbruses eesti peret, kust kedagi ei oleks ,,ikkesse" rakendatud. Küll on aga peresid, kust kõik liikmed on tulnud ja asunud tõmbama „veonööri". Eesti naise tuntud, tublidusega on mitmed noorikud liitnud oma mitte-eestlasest abikaasad eesti ühiskonnaga ja „muudkui tööle" homse vaba Eesti heaks. Osavõtt pidustusest lääneranniku ,,omaküladest" on alati olnud rohkearvuline. See traditsioon elab edasi. Rõõmustavalt on tänavu ka kaugete külaliste arv kujunemas suuremaks, kui varem. Ulatame terekäe: — E.V. aukonsul Ernst Laur'ile,EELK piiskop Karl Raudsepp'ale ja ERKU esimees Juhan Simonson'ile, Chicago laulurahvale, kes tubli saatjaskonnaga toovad meile külakosti, Metsaülikooli õppepäevadest osavõtjatele, kes liituvad meie pidulistega, Toronto gruppidele, kes otse, kes Alaska kaudu jõuavad Portlandi pidusada-masse ja neile,kelle tulekust me praegu veel ei tea, kuid kelle saapaninad on seatud siiapoole. setakse 7-päevane,algusega 25. detsembril, kuid asi on veel lahtine ja läbirääkimised jätkuvad. Aeg. Isikuid ja organisatsioone, kes soovivad korraldada erakokkutulekuid/ koosolekuid ja vajavad selleks ruumide reservatsiooni, palutakse sellest teatada hiljemalt 15. maikis 1985 korraldajale. Vajalik on teada tõenäolik osavõtjate arv. Kokkutulekud kavandada 4. juulile ajavahemikul kella 9:00 kuni 15:00. Kokkutulekutega seotud majanduslikud küsimused kuuluvad täies ulatuses nende algataja/organiseerija valdkonda. Päevade juhatus ei saa olla vastutav kulude suhtes. Teaterf: korraldajale: Jaan K. Laaman ootab kohut Bostonis FBI ja liidukohtu prokurör teatasid äsja pressikonverentsil, et 1.a, sügisel Ohiös tabatud 5-liikmeline jõuk, millisest veel üks mees ja naine on tagaotsitavad, teostas United Freedom Front nime all New Yorgi metropo-litan piirkonnas 1982-1984.a. vahel kiimne majandusliku suurkorporatsiooni hoonetes ja sõjaväe seadmetele pommiatentaate, kellede suhtes on nüüd koostatud vormiline süü-distusakt. Süüdistatud isikute hulgas on ka jaan Karl Laaman, 36 a.v. ja la naine Barbara Curzi, 27.a.v. J.K. Laaman ootab ka kohut Bostonis, ühenduses 1982. a. seal piirkonnas asil leidnud statetrooperite vastase tulistamisega, ja la naine kohut Ohios jõugu liikmetele kui tagaotsitavaile varjupaiga võimaldamises. Ametivõimud seletasid, et 7-liikmeline jõuk oli omavahelises tihedas koostöös ja kasutas marksistlikke pahem- ' poolseid lööklauseid, nagu — USA välja El Salvadorist!, USA välja Kesk-Ameerikast!, samuti ägedaid väljendusi Lõuna-Aafrika Unioni rasside eralduspoliitika (apartheid) vastu. Atentaatide tõttu nimetati neid terroristideks, üks liige neist, kes veel tagaotsitav, on süüdistatud New Jersey osariigi politseiniku mõrvas, p.s. on jõuk segatud ka pangaröövide osas. Kaks nende kaitset korraldavat advokaati aga süüdistasid FBI-d, et see olla neile omase sekkumisega keerutanud ,,hüsteeriat hir- . mutatud ühiskonda" ja et,,ametivõimud tembeldavad igat anti-imperia- ' listi ning tavalise lihtrahva vaateid pooldajaid" terroristideks. Selles valgete jõugus oli ka üks mustanahaline. Eestlase: Jaan K. Laamani kohta on varemalt märgitud, et ta on pärit Saksamaalt, vist sisserännu kaudu. Fred Haas, 11960 SW Bowmon Street, Portland, OR 97225. Ootamatult esilekerkinud takistuste tõttu ei ole Chicago Näiteringil võimalik esitada Einar Sandeni komöödiat 2. juulil Portlandis. Täname asjaosalisi heasooviliku algatuse eest, mis kahjuks aga ei viinud teostumiseni. Ettetellitud piletite raha tagastatakse Pidupäevade alul informatsiooni keskuses, Marriott hotellis, teiste ettetellitud piletite kättesaamisel või vastava soovi korral varem. Kui kellegi elus-olus tekib selline muudatus, mis tingib Portlandi Eesti Päevadeks ettemakstud raha tagastamise, siis palutakse seda teha enne 15. juunit 1985. Hilisemaid sooviavaldusi ei ole juhatusel võimalik rahuldada. O.K. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-11-06