Meie Elu = Our life, April 11, 1985

              ,11. 11 „Meie Elu*' nr. 15 (1832) 1985
k u l d i
* • 1 ~
14. a p r i l l i l võib õpetaja Pähn tagasi
vaadata jmibeli-pilguga usulisele ja
rahvuslikule tööle oma rahva keskel
50-ne aasta jooksul.
Õpetaja Elmar Pähn pärineb Võru­maalt,
Nursi vallast.' R õ u g e kihel­konnast.
Lõpetanud Võru gümnaa­siumi
ja pirlgerikka püüdluse ja tuge­va
tahtejõuga õpingutes lõpetas ta .
Tartu Ülikooli usuteaduskonna 3
aastaga 1934.a. - seega aasta varem
ettenähtud ajast.
Tema vanem vend August oli oma
eduga teod näidanud ja valitud juba
Koeru koguduse õjietajaks. See tii­vustas
ka ,n!ooremativenda Elmar'it ta
ii|lgedes käima.
Vastu võtnud28. sept. 1934.a. Usu­teaduskonna
lõppdiplomi — siirdus
H. Pähn esmalt Koeru oma venna
juure prooviaastat pidama ja teise­poole
'prooviaasta töötas ta Tallin-
.nas Jaani koguduse õpetaja Hans
Kubu juures.
Olles prooviaasta lõpetanud, toi­mus
14. a p r i l l i l 1935.a. ordinatsioon
Tallinna Toomkirikus piiskop dr.
H.B. Rahamägi poolt. .
Oli äseõpelajaks Tõstamaa kogu'-
d u ses. Pä rn u m a a 1, 2fi äp ri 11 i 1193 6. a.
valiti tn fJrvlaste koguduse hingekar- •
.jaseks. kus ta: sai ustavalt Issanda
.sulasena töötada vaid R aastat, sest
sõtal.ised sündmused sundisid teda
p õ g e n e m a S^aksamaale, kus ta mää-,
räti Mecklenburgj Gaus elunevate
nesflnstp bpefnjaks. Tema teenis ka
rahvuskaaslalsi Schwerinis, Wismaris,
Roslockis. !jv4eerbeckis, Rocholtis
endjste ee.sti sõjameeste laagris
!]onni,.üliõpilaste hulgas. Münsteris
nind piiljiides teistes laagrife.s.
lOiffa.'emigl^eerus ta USA-sse.
kus Wfi Luterliku K i r i k u iVlisjoni-nõukomi
määras teda .Baltimore
l^RLK Markuse koguduse organi- .
seer i j ä k s õ pe t a ja k s t een i des k a Was­hingtoni
abikogudusf. 1952.a. kutsus
Buffollo Pau use kogudus teda oma
õpetajaks.' Saäl olles teenis la ka
kogudusi Syracuses ja Roehesieris
.;l957-a -valiti ta.RRLK: Ohieaga
Paini Jse koguduse õpetajaks, millise­le
kohale asus ta 196n.a.
Chicagos olles teenis ta ka India-napoÜi^
e kogudust ja samuti ka Cle­veland
'-- Ohio kogudust. K u n a töö­koormus
muutus liiga raskeks, otsus­tas
ta Chiciigost lahkuda ja asuda
pläma Kanadasse, asukohagaToron-
10 ja uueks k0dupaigaks sai Eesti
Kodu. , \
.S^iiiirek.s.. ahiks on temale olnud
pikkade aastate jooksujtema elu­kaaslane
Ainoj. kellega ta abiellus 24.
j u u l i l 193 7, ai ' :
Nende abielus on sündinud kolm
ast -- kakstütart ja üks poeg. Vanem •
tülar tahkus siifj maailmast varakult
1979,aastal. Abikaasa ,^ino on ri|<!as-ialud
muusikalise andega. Tema isa
011 omaaegne Kodavere koguduse
köster Küüts. A i n o on oma muusika
talenti kasutanud Organisti ülesanne­te
täitmisel tihti kirikus ja juhtinud
aulu.koori. Eriline armastus on ta
noorte töö vastu - rnis avaldab
pühapäevakp.oli töös ja gaidluses. .
Hariduse a|lal.võiks märkida et
A i n o on lõpetanud gümnaasiumi ja
'õppinud klaverit ja laulu Tartu Kõr­gemas
Muusikakoolis, ja bioloogiat
r^hicagos.
Õpetaja P ä h n' a a uv ä ä r s e I k u 1 d j uu -
beli ^päeval õnnitlevad teda kõik.
kaasmaalased, kellede keskel ta on
teinud ustavalt usulist ja rahvusliku
lööd suure armastusega ja siira tõsi--,
diisega,
Ka U S A EEEK Esimene praost­kond
.ja praost tänavad teda tehtud
töö eest jä õnnjtlevad juubilarijSOovi^
des- jumala abi ja armu tuleviku päe­vadeks,
R U D O L F R E I N ARU
BIIBIIIIIIll|l<|||llllllllilllllllU|ll||lDll|llDllBIIDIiOIIDllDIIIIIIIIIIII illiIllllllllOIIBlIBIlOllBlIDllOII.OlinilDIlOllBilBIlOIIBIIBIHIIllHH»; IIIIHimMj
m
vesfe I
Eesti kohanimesid i
kõverpeeglis
a
I
õ
5
S
D
D
5
D
5
Õ
D
õ
m
õ
m
m
m
m
m
Š
õ
Sünnipäevalapsed Montreali Pensionäride Klubi Koosviibimisel. Istuvad— pr. Koppel, pr. Luts ja
Salu. Seisavad — hr. Allase, pr. Kallas, pr. Kokker, pr, Leithammel, p r l . Rava, pr. Sügis, pr. Pindam,
Unutshka, pr. Soomet, pr. Oja ja hr. Leetmaac ' ; Foto — M. Sultson
BON AIR APPLIANCE SERVICE
Väikestele lastele (võibolla veel
enam nende vanemaile ja vana-vanemaile)
on sünnipäevad täht­saiks
sündmusiks, mida huviga oo­datakse.
Seehuvikandub kustuma­tult
edasi ka teistmelusse, kus poi­sid
pead murravad, miks nii kaua
aega kulub enne,kui nende nina
alla täkkinud udemeid õigustatult
vurrudeks nimetama hakata võib ja
neljeteistkümneaastased plikad ei
malda ära oodata, mil nad ükskord
vä 1 j a n äge ma h akka v a d, n a gu ka h e-kümneaastäsed.
Keskikka jõudes muutuvad mehed
rahutuks, Ühed on tüdinenud oma
võssa kasvanud näost ja hakkavad
und nägema igasugustest käsitsitöö-tavaist
ja mehaanilisist riistapuist,
mida moodne tehnoloogia pakub näo
puhtakslaastamiseks, teised, kes tül­pinud
igahommikusest niitmise- või
kaapimisetööst, hakkavad vaikselt
flirtima mõttega, kas mitte anda loo­dusele
vabad käed ja lasta juhtuda
mis juhtub.
Keskikka jõudnud naised on mees­test
palju tasakaalukamad ja usta­vamad
oma tõekspidamistele. Kui
nad ükskord oma elus on juba otsus­tanud
näha välja nagu kahekümne­aastased,
siis jäävad nad sellele ot­susele
ka igavesti truuks.
Kõrgemasse ikka jõudes kaob ini­mese
huvi sünnipäevade'vastu, kuni
ükskordtuleb aeg, mjl ta parimaks
sünnipäevakingiks hakkab pidama
seda, kui talle tema sünnipäeva üldse
enam meelde ei tuletata.
Montreali Pensionäärideklubi liik­meskonna
hulgas nii vanu ei leidu.
Ega muidu „kollektiivne''' sünnipäe-külaliste
latentseid mõtteid tabanud
oli, ilmnes sellest, et kaks neist olid
omalt poolt ka veel kringlid peolaua­le
toonud.
N i i maitsev, kui.pakutavtoitica oli,
jääb ikka toeks, et inimene siiski ei
ela ainult leivast. Ja üks asi, mida ta
eriti peale leiva veel vajab, on kaht­lemata
rõõmus meel. Kellel seda kül­laldaselt
kodunt kaasa polnud too­dud,
sai seda oma rõõmurikkamailt
naabreilt nakkuse teel. Kogu peorah-vas
sulas aga selles siis üheks rõõm­saks
kooriks, kui Dagmar Kokker
selle oma kläverihelidega ühislaulu­le
avatles. Tema klaverisaatel lauldi
innukalt maha.pooletosina võrra rah­valikke
laule, kuna Eduard Leetma
oma akordioniga oli saatjaks ülejää­nuile.
-
. K u i see ülimalt õnnestunud sünni-päevpidu
lõppes, oli igaühel sealt
kaasa võtta üks mälestuskillukene
rõõmuküllasest elamusest ja jälle-kordselt
kinnitust leida vanale tõele,
ei .,Laul teeb rinna rõõmsaks ..."
- -ts-;-
Praost Andres Taül ja
õpetaja Udo Petersoo
skautmastriteks
õ
n
õ
õ
Märtsi viimasel neljapäevn- õhin
toimus Toronto Eesti Maj i noorte
ruumis .arvukale noortejuhtide osa­võtul
nskmtJdo Petersoo ja nskm
Andres TauTi skautmastritöödefväi-tekirjade]
kaitsemine. Koosolekut ju­hatas
Eesti SkautnVastrite Kogu Ka­vade
tähistamine klubi perioodilistel 'nada Koondise abiesimees skm H
kokkutulekutel nii populaarne po- Kivi. Masterantide. elulood luges et-ln
Teks. Selle tegemine kord kuus on ESKKK sekretär skm V Piigil
kujunemas traditsiooniks. Veebrua- Nskm Udo Petersoo esitas skani
ris, kui klubiõhtute perenaise üles- masiritoö teemal; ..Skautlik lühi-andeid
roteerimise korras täitis Ly-• agenda. Usuliste talituste käsiraa-dia
Oja, oli sünnipäevalaste arv selle mai." Oponentideks olid skm K
iillilliliillllillllllillilliilllHIiitlitllilillBIIBIlililiilllllllllliilH
KUHU MINNA?
© Laup., 13. apr. Maakondlik Killa­pidu
Eesti Majas algusega kl. 5 õ.
® Pühap:, 14. apr. Lasteaia moe-näitus
EestiiMajas algusega kl. 2.30
® Neljap., 18» apr. H. Taremäe
loeng „Lohre, Litzmann ja Mäe"
Tartu College'is algusega kl. 7.30 õ.
® Pühap., 21. apr. Eesti Seltsi Ke-vadpbpurrii
EesÄ Majas algusega
0 Laup., 27. apr. Kaleva korteri-maja
„Open Hoüse" m\ Innismo»
re Cr. kl. Il—5 õ.
® Pühap;, ;28. apr. Helmi Betlem'a
juubelikontsert Tartu Co![age'is al­gusega
k l S õ.
§ Pühap., 28. aprillil inseneride
koor Soomest annab kontserdi Peet­ri
kirikud algusega kL 3 p.
% Laup., 4. mail Segakoor „Leelo'V
20. aasl^apäeva koiftsert Lawrence
väiksearvulise klubi kohta üllatavalt
suur,'tervelt 18.
EESKAVA .
Koosoleku eeskavalises osas refe­reeris
Leonid Kallas möödunud suvel
ilmunud haruldasest raamatust Va­badussõjas
langenute mälestuseks
püstitatud mälestusmärkide kohta ja
selle raamatu tekkeloost, koos val­guspiltide
näitamisega. Väljavõtted
sellest huvitavast ettekandest on
meie lehes eraldi ära toodud.
Nagu see sobiv sünnipäevale, olid
koosviibimise korraldajad hoolt kan­dnud
ka saalidekoreerimise eest, ka­sutades
värskeid männioksi ja, kuna
veebruar on Vabariigi sünnikuu, siis
ka sini-must-valge kombinatsioone-.
Peale muude maiuspalade külalis­te
hõrgutamiseks, o l i perenaine küp-setanud
sünnipäevalaste auks ka.
suure kringli. Kui hästi ta sellega
TALLINNA KAARLI
GÜMNAASIUMI
endiste õpilaste kokkutulek on 20.
aprillil kell 2 p. 801 Mt. Pleasant Rd.
(Eglintpni ja Mt. Pleasanti nurgal).
Informatsiooniks helistada tel. 487-
8846 või 425-3953.
Oder ja skm E. Runge. Nskm Andres
Taur i 105ks 01 i: ,. Öpetus 1 ik pa 1 vu
kogu skautlikele noortele." Oponnn-fideks
skm T: Toomes ja skm 1. Nip-pak,
• • '
Pärast esitatud tööde kuulamist
oponentide seisukohtade esitamist
koosolekust osavõtjate sõnavõtte ja
masterantide vastuste ning selgilustr
kuulamist järgnes koosoleku vahe'
aeg Vaheaeg kasutati skm. R, Oln ja
skm f i . K i v i p:oolt korraldatud kohvi
ja küpsiste maitsemiseks. Vaheajal
toimus ka E S K K K juhatuste kooso­lek
kõrval olevas ruumis. •
Pärast vaheaegafegi koosoleku ot­sused
teatavaks ESKKK esimees
skm E. Kuris. Nskm IJ. Petersoo ja
nskm Andres Taul edutati skaut­mastriteks
28. märtsist 19Rõ.a., alu­seks
võites nende poolt esitatud
külmutuskappe ja pliite — igat lüM
^tr 31 aastat tööpraktikat ^
Tel. 533-9334 - Peter
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
, K. Päts - 1918.
a]»<VexsH><oay<HtD><>€a><Hc»4>«i!><><ii3M>^^
Harjumaalased
organiseeritud
18*dal märtsil, asutati Eesti Maja
noorteruumis Harjumaa Koondis.
Esinaiseks valiti Juta Kübarsepp. Ju­hatusse
kuuluvad veel Ingrid Leis.
Ester Mandra ja Leida Marks. Revis­jonikomisjonis
on Kalju Leis ja Ines
Väikemäe. Asutajaiks liikmeiks on
ka Viima A l l i k . Maimo Kommissar.
Ella Kull, Ilme Lillevars. Anne Oru-nuk,
Heili Talve ja Frieda Treumuth.
Juta Kübarsepp avas koosoleku.
Maakondliku Esinduskogu esimees
ohannes Vihma oma sõnavõtus sel­gitas
maakondade organiseerimise
põhimõtet ja teatas, et harjumaalast
palutakse kaasa.aitama ja osa võtma
Killapeost.
ärgnes ametlik organiseerimine.
Valiti nimi, otsustati juhatuse liikme­te
arv,-valiti isikud juhatusse ja tehti
esialgseid otsuseid, millede alusel
Harjumaa Koondise põhikiri välja
töötatakse. Tegevuskavva võeti K i l ­lapeost
osavõtt ja sügisel juhatus kor­raldab
harjumaalastele kohviõhtu.
Ametlik osa lõppenud, joodi koh­vi.
Kui sina sõber, kes loed neid ridu,
oled sündinud Harjumaal või mingil
põhjusel tunned südames, et oled
harjükas, siis võta täna kontakti ühe •
asutaja liikmega ja registreeri end
meie koondisse!
Ühekordne liikmemaks on ala-määraga^
S.OO isikult.
. a.o.
Kas teate, et....
ANGERJA KÜLAS söödi ka
vähke.
ARUKÜLAS oli ka poolearu­l
i s i.
EMMASTES elas isaseid hiid-lasi.
'
HAGUDIS ei köetud ainult
hagudega.
HIIU rauteejaam ei asunud
Hiiumaal.
HÄÄDEMEESTELT võrsus
ka vähesel määral künanäriiaid.
JÄMEJALAS oli saledate
säärtega neiusid.
KAIGASTES anti võõra küla
poistele kaigast.
KISUVERE külas ei olnud
kõik kaklejad.
K O H T L A elanikud ei olnud
kõik kohtlased.
KUNINGA külas elas lihtrah­vas.
KURESSAARES ei püütud
kurgi kirvega.
KÄREVERES oli külmavere-lisi
mehi ja särtsakaid naisi.
L A U L A S M A A L tehti laulmi­se
kõrval tõsist tööd.
L I I K V A L ei joodud rohkem
liikvat kui mujal.
LILLEKÜLAS kasvatati kar­tuleid.
LUUSIKUL on nüüd ka „luu-sureid".
LÜKATI mehed tõmbasid pii­pu.
M U H U M A A L võis mõnikord
mööda muhku saada.
MUSTOJA jões oli samasu­gust
värvi vesi kui Valgejões.
MUSTMÄTTA külas elas vai- -
geverelisi.
M U T L A elanikud polnud
mustlased.
N A H K A N U I A külas ei toode­tud
nagaikasid.
N A I S T E V A L L A S tohtisid ka
mehed elada.
NEITSI RABAS korjasid ka
vanaemad murakaid.
N Õ T K E külas elas tüüakaid
perenaisi.
ORISAAREL elasid Vabariigi
ajal vabad inimesed.
P Õ L E N D M A A L ei köetud ah­ju
mullaga.
PÜHAJÄRVE ääres tohtisid
suvitada ka kirikuvastased.
PÜSSI mõisas polnud relva­tööstust.
RABIVERES polnud sünagoo­gi
ega rabisid.
RAHUMÄEL esines harva ra-hurlkkumisi.
SAAPAKÜLAS käidi suvel
paljajalu.
SEAMÄE rabas ei elanud
metssigu.
SIBERIKÜLAS polnud asu­misele
saadetuid.
SIGAPUSMAS kasvatati ka
lambaid.
SINIMÄGEDESSE on mae­tud
punaseid.
T A E V A S K O D A külastasid ka
kirikuvastased.
T A P A L ei esinenud rohkem
tapmisi kui Petserimaal.
T U H A L A A N E S elas ka mõni
Tuha Juhan.
T Õ S T A M A A L esines vähesel
määral „tõslmisi".
UHTJU saarel võis ranna­meeste
käest uhada saada.
UNIKÜLAS ei elanud ainult
unised.
URVASTES said üleannetud
lapsed urvaplaastrit.
VENEVERES elasid puhast­verd
eestlased.
VIGALAS polnud viga elada.
VIINISTU MEHED ei veda­nud
viina, vaid salapiiritust.
V I L I V A L L A S on nüüd vilja-puudus.
VIRUVERE on Viljandimaal.
VÄÄNIKVERES ei elanud ai­nult
väänkaelad.
n
n
m
«
ä
tn
w
m
m
ii
a
n
n
i l
ü
PAHAPILLIS oli häid pilli­mehi.
n
«
m.
õi
õi
ia
n
i i i i i u a i i a n a i i i i i i i i i i i i i i i i D i i i i i i i i i B i i a i i i i i i i i i i i i M i i i i i i o i i i i i i i i o i i o i i g i i D M D i i i i i r i i i i D i i o i i i i i i i i i i i i i i^
NÄDALA RISTSÕNAD
skautmastritöid ja tööde .edukat
kaitsemist. Eespool nimetatud edu-tused
avaldatakse ka Eesti Skautide-^
Malev Kanadas jüripäeva ringkirjas,
ärgnes uutele skautmastritele vasta­vate
märkide rinda kinnitamine ja
RSKKK kodukordade üleandmine
ning nende õnnitlemine osavõtjate
poolt. Lõppsõna ütles skm H. Kivi.
Park Cöllegiate aulas, 125 Chats-worth
Dr. algusega kl. 7 õ.
© Reedel, 10.-12. mail Kalevala
150. aastapäeva tähistamine.
@ Pühap., 19. mail „Kalurineiu"
Eesti Rahvusteatri esituses Ryerso-ni
teatris.
illlilllllltiSliiSIII8llllllIiiiSiS!i(SSiSHS9liii3ü3Stl8iliil»
Skautmastrid Udo Petersoo ja Andres Taml pärast väitekirja kaits-
Foto — Ervin Aleve
Põiki: 1. Targa, 6. Isa hüüdnimi,
10. Selle abil ühendatakse paadipra-gusid,
14. Mesilaste elukohta, 15.
Ühe Euroopa maa rahaühik — alg­keeles,
16. Suurautoüürimise ettevõ­te,
17. Seisis vees, 18. Ühiskonna
väikseim liige, 19. kontor —
osakond, 20. Võttis midagi ette, algas
midagi, 22. Egoismi, enesearmastust,
24. Väga väikest hulka — rahvakee­les,
26. Linn Rootsis — Stockholmist
umbes 150 km põhja-läände, 27. Kan­diline
nõu.bensiini või õli säilitami:
seks, 30. Lehekuu, 31. Baas, 32.
Võrdsust, samaväärsust, 37. Madal
naishääl, 38. Valejuustest valmista­tud
esemed, 40. Vannu ära, 41. Seda
tuleb meestel igal hommikul teha, 43.
Ühe kodulooma kehaosa, 44. Vee
eest kaitsev.ehitis — inglise keeles,
45. Vastavalt vanusele, 48. Tarbetu,
51. Üks ehitusmaterjale, teatud
krohv, 52. Pagunite, 54. Sisaldab pal­ju
ja huvitavat, 58. Seedeorgan, 59'.
Mingit madu, 61. Näljane, 62. Üks
vana-egiptuse jumalannasid, 63. Ala­ti,
64. Naaritsanahk, 65. Üks
numbreist — inglise keeles, 66. Ette-võtmatu,
ilma energiata, 67. Mõni
võib olla sellest tüdinud või väsinud.
Püsti: 1. Koht Harjumaal, 2. Tea­tud
suuremamõõdulisel kalal, 3. M õ ­ningate
loomade koopasse, 4. Käha­ras
- rahvakeeles, 5. Üks'lugupida­mise
väljendeid, 6. Pressi kurdusid
teatud naisterõivastusesemele, 7.
Vankri osa, 8. Vaba, 9. Uks jagatud
riike Euroopas, 10. Kuivanutes, kõ­vades,
11. Üks läbipääsemise kohti,
12. Üks niaal aidas olev panipaik, 13.
Päri kellegilt midagi korduvalt, 21.
Hiiu naiste peakate, 23. Mehenimi,
25. Nendes on harilikult vähid varjul,
27. Ringjoone osa, 28. Köha määrsõ-ha,
29. Sarapuu viljad — inglise kee­les,
33. Teatud ilupõõsad või -puud,
34. Ühtkalapüügivahendit,35. Sätin,
korraldan, 36. Elumaja maal, 38.
Stoppa, pea kinni, 39. Julmadel, ar-muheitmätuil,
42. Edasijõudmise, lä­bilöömise,
43. Kellegi inimese ühel
mittemeeldival iseloomuomadusel,
46. Üks sidesõnu, 47. On raskelt laa­sitav
puu, 48. Äikese hääl, 49. Üks
sepatöö riistu, 50. Tunglemine, 53.
Soome mehenimi, 55. Kitsas vahe või
läbikäik, 56, Üks endisi apteegikaa-luühikuid,
57. Üks sidesõnu, 60. Suu­satama
— inglise keeles.
(Lahendus järgmises numbris)