Meie Elu = Our life, January 27, 1983

              ,„Meie Elu" nr^ 4 (1717) ,,Mele Eir..nr,4.(ni7) ,1983 M^APÄl^VAL, .Ž7. jAANUÄÄli-
EKK muusika-
BKK muusikavõistiused toimuvad
26; va'bruai41 Peetri kirikus.
['Klassid jagunevad: 1. Talentide
klass (jaguneb vanuse järgi), 1: Ees­l
i komponistid. '(K'layciri|paTade ini-lestik
ilmus^meie lehes detsembri-
Jcuus).
lauilude^nimestik on:
I .i|0-äaJalased ja.alla: Aavik „Lapsed
luppa, l^li tuleb" või Virkhaus„Lau-lan
na'gu lõoke".
12-aast. ja alla: Aavik Oh mina
}äike mehekene" või Lemba „HäHi-iauf.
r-\:
^14-^ast' ja alla: Virkhaus „Sarye--
te" või Aavik „Kuku sa kägu".
J J f c s t . ja alla:. Saar „Kus on kur­ta
ipdu" või Läte „Tütre tänu".
•Üle 16-aastased: Kapp „Sa tulid
[agu päikene" v-õi Tiirnpu„üünke".
Informatsioon ja registreerimine
liine 10. veebr. M. Viia 222-6359. '
hlllllllljlljlj^^
Eesti Sih
inetused/ testamendi-pärandused ja
lälestusfondid on tulumaksuvabad,
[uunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
|äüdu tulumaksuvubä kviitungi saa-
W k s . E e s t r Maja. 958 Broad-few
Ave. Toronto, Ont. M4K IM
[H LATER & CO. LT
Insurance Brokers
Kõikideks kindliiatusteka
14^2 Bathurst St.,
Toronto MS? 3m
Tel.: 633-7815 JR 653-7816
DA $100
li alates
bto Linna
blanketti, ,
lorida
il, peate
liseks
I .\.
Grimm's Foods Ltd. p^aosanik ja juhatuse esimees Lembit Jänes
käis koos abikaasa Meeriga Jaapanis, Hiinas ja Hongkongis,
tähelepanekutest jutustab ta reas rei
Jaapani lennuliini .poolt saadeti
meile enne reisi algusž infonnatsioo-nileh;
mijs aita!? olla ettevalmisitatud
Hiincsse'sõiduks. Püüan lühidalt eda­si
antla selle sisu. 'N.n. „Fact Sheet"
ütleb, et pidage meeles, kuigi olete
. maksnud selle sõidu eest, olete süski
ainult „külaline" Hiina Rahvavaba-riiiffis.
Tahame, et aru saate, et reis
Hiinasse ei.ole.sarnane millegiga mis
; senini olnu;d või müs võiks tulevikus
olla. See ei ole mitte lõbus puhkus,
vaid rohkeni teadmiste täiendjamine
ja ühekordne läbielaijnus elus.
ILMASTIK JA RIIETUS
. Kuna Hiina suurus on umbes sa­ma
kcii Havai saartest Galgaryiii ja
Kanada pikkus põhjast lõunasse, siis
ilmastik, pn 'väga erinev. Temperatuu­rid
põhjast lõunasse on ^tälvel 23—
57, kevatlel 55-71^ suvel 78—84 ja
, sügisel 55-:-73°F. ^ Suvi ja sügis on
vihmaröhked peaaegu igas Hiina
osas. Lõunaaladel 6n suureijnad viih-mad
maist kuni S6|>t€mbrini-
Soovitame riietust valida mugavu­se
ja mitte moe järgi, pidades mee­les
ilmastikku. Seal ei ole kunagi
vajadus end)„ülesdietuda". Itgapäe^
vane riietus on väiga vastuvõetav Vali­ja
awatud mqeste lühiikesed püksid
ja naiste keha olgu korralikult kae­tud
(exeesively, reveäling clöthing).
Riidepuhastust ei ole, aga pesu pese­mine
on hotellides. Soovitav on kaa-
, sa võtta vihmavari, vihmamantel ja
mugavad saäpad-kingad.
Enamus hiina hotelle on spartali­kud
võrreldes ne|pdega mida turistid
on harjunud mujal maailmas kasu-lama.
Hotelli nime ennem ei teatata
kui olete jõudnud sinna linna. Võite
loota, et teil on omaette vannituba,
enamul on soe vesi <fga mitte kogu
päev. Veeküte algab hommikul.
6, soovitame vanni võtta õhtuti.
TOIT JA iOOGIE^
Kolm sööki päevas on makstud.
Hiina söögid on tUntud kui maitsvad
ja suure vaheldui^ga, iga Hiina osas
erineva omapäraga. Pidage meeles, et
'• see toi t on ipal ju -erinev hiina söögist
läänemaailmas. Viimaste kuude
jooksul Hiina on muuitiriud raha mi­da
vahetatakse välismaalastele, sedJa
kutsutakse Foreign Exöhange Certi-ficate.
Seda saab osta kas raha või
reisitsheki eest. Kõik raha, kaasa ar­vatud
reisitshekid,tulevad registree­rida
Hiinasse jõudmisel. „Visa" ja
„Mästercharge" pn aktsepteeritud
hiina sõpruspoodidteš (China Friend-ship
Stones).
Kui tarvitate arstirohte, siis võtke
need kaasa, Hiinas ei ole need-arsti­mid
saadaval. Arstiabi on hea, nii
lääne- kui idaravid on oJeonas. Palu­me
meeles pidada, et Hiina rahvus­vaheline
reisiteeniistus nõuab, et füü­siliselt
mitte terved, vaimu- ja süda­mehaiged,
rasedad jne. ei saa Hiinas
leisida.
tee, õlu ja apelsiiniscoda on tava­liselt
saadaval. Mirieraalivesi on saa-daa^
al enamikus hotellides, soodajoo-gid
ja õlu on saadavat igal hotelli
korrusel. Kohv ei ole alati saadaval,
võtlke kaasa oma ,/instant" kohv, ka
suhkur ja koor kui te neid torvitate.
Võibolla sQovite võtta kaasa ka supi-kuubid
ja teed. Hotellid annavad soor
ja vett termospuddites ja kia karafe
külma veega. Änge jooge kraaoivett!
Hiiinasse võib kaasa võtta pudel viina
ja kolm kartonit sigarette.
Kirjad ja postlkaardid saab saata
hotellist. Margid saadaval ,;lobbist".
Telefonikõne Hiinast välja vajab ühe
vormi täitmist. Enamikus hötelliidest
saab saata telegramme.
K E E L M N I M E D ^
Hiinas on mitmed dialektid. Kõige
rohkem tarvitatud ja ametlik keel on
„mandarin". Keel on võrdlemisi
meeldiv kuuliata ikuid- võib teha nal­jakaid
segadusi. Näiteiks ostmine ja
müümine on sama spna, vaihe on ai­nult
hääldamise toonis.
Enamus giide räägivad head ingli­se
keelt, kuid on rasikusi aktsendiga.
Ärge Ä k i g e kiirelt ja mitte „slangi".
Enamikul inimestel on kolm nime,
perekonnanimi, generatsiooninimi ja
nende isiklik nimi ning need on kir-
Inimesi näeb turist Hiinas palju, kuid reisijuht soovitab nendega
mitte kõnelda poliitikast ja elamistingimustest. Toidud on sööda-vad,
mõned päris maitsevad. Joogiks tavaliselt õlu või apelsinisoo-da,
mis on ka selle reisiseltskonna laual Hiina müüril, kuhu eine
anti kaasa karpidesse pakitulto Foto — Lembit Jänes
jutatud selles järjekorras. Kui näi­teks
giid ütleb, et tema nimi on Wang
Pu Min, sü® kutsuige t ^ a härra
Wanig. -v
Ärge lootlke'öö/klubis-id, kasiinosid,
hobuste võidusõite või läänemaail­ma
filme. Neid ei ole olemas. Võite
FOR^GN E)(CHpOE CBVriRCATE
The ytiaFi ie^^ is
• equival^nt• WiVdlue to the Renmlnbi yuan. :
t l i i s v C e i i t i f i c a t e ^ ' p n l y ,be used within
Chiha'at^e^igna^^ request to
register.'jt^'tö$Swj|| be accepted by the^
Turistide jaoks on Hiinas trükitud erilised välisvaluuta
centL Paremal tavaline Hiina rahatäht. ^
1.50 FEM-I on umbes 25 USA
leida muuseumi, ooperimaja (lääne
kõrvale võõras, aga tasuv elamus) ja
kinod. Vast kõige rohkem meile tun­tud
on hiina tsirkused ja akrobaa­did.
Filmid on saadaval, aga natuke
kallimad. Polaroid filme ei ole. Soo­vitame
võtta kaasa rohkem filme kui
te vajate. Kiirelt pilte yalmistavad
kaamerad vaimustavad hiinlasi.
•J
Kõige populaarsemad ostmiseks on
hiiina antiik, keraamika (cloisanne),
vaibad, „jade & ivory" artiklid. Neid
kõiki saab osta sõpruspoodidiest.
Tingimist Hiinas ei ole.
Ekskursioonid Hiinas võivad olla
väsitavad. Katsuge vabal ajal puihata.
Tahaksime rõhutada, et reis Hiinasse
võib olla väga raske füüsiline koge­mus.
Bt näha, on vaja palju kõndi­mist
kuna paljud kohad ei ole moc^,,
torsõidukitele kättesaadavad.
Elektrivoolu kasutamiseks on vaja­lik
Euroopa (ümargune) adiaptor.
Vool on 220 volti, 50 tsüklit.
MIDA VÕIB JA MIS KEELATUD
Aplaus m hiinamoodi tervitamine
ja sõpruse avaldus. Tavaliselt hiin­lased
tervitavad teid aplausiga, õige
reaktsioon on vastu aplodeerida.
'Kutsu oma külastusmaad Hiina
Rahvavabariik. Mitte kunagi punane
Hiina, kommunistlik: Hiina, konti^
nental Hiina või midagi selle taolst.
Jootraha andmine ei ole Hiinas
komibeks, tänan väga on küllalt.
Jootraha andmine on Hiinas keela­tud
ja .vastuvõtmatu pakutule.
Kui soovite inimesi pildistada, siis
küsige nendelt luba. Alati küsige oma
hiina giidi käest enne kui soovite mi­dagi
pildistada. Tavaliselt, kui taga­põhi
ei ole keelatud ala, antakse sel­leks
luba. Normaalselt lubatakse fil-xc.
e tuua välja, kuid õigus Hiina tolli­ametnikkudele
on antud seda otsus­tada.
Hiina rahvale ei meeldi puudutami­ne
ja kallistamine. Aktsepteeritud on
käepigistus, muidu hoiduge hiinlas­tega
koWkupuutiunast.
ÄRA KÜSI PALJU
Kahjuks mõned on liiga nõudlümd
kui elavad hotellis., Vahel, natuke ül­be
teenija vastu, pilkav ametnike vas­tu
ja vihane kassapidaja vastu. Pi»
dage meeles, et turism sellises ula­tuses
on uus Hiinale. Nad katsuvad
teha oqia parima ja. on tänulikud
kui me katsume läbi saada. Hotelli
ettekandjaid ja pakikandjaid kutsu­takse
„Tung Chih" mis tähendab selt­simees,
mitte ettekandja või poiss
jne. Loodetakse, et nende ja teie va­hekord
on sellisel tasemel — mitte
näpude klõpsutamist ja näpuga kut­sumist.
Üks asi millest teü on raske aru
saada, on „klassivaba" moodne Hii^
na ühiskond. Tänavapühkija on sama
vajalik kui arst vaatamata, et nende
tööd on erinevad. Neil mõlemalt
oodatakse nende parimat.
Ole teadlik, et Hiinas sigareti töl-lerdamist
suus jäetakse ebaviisa­kaks.
Riietu alati kui lahkud ema toast.
Suurt kisa pärast kella 11 õ. peetak­se
ebaviisaikaks.
Hiinlastel meeldib rääkida uuest
sõprusest meie riikide vahel. Soovi­tav
on mitte palju rääkida. Kui kü­simusele
ei saa vastust või mitte mi­dagi
ütleva näoilme — jätke sellel
teemal kõnelus. Ärge esitage küsimu­si
nende eraelu või elamistinsiimuste
kohta. Eriti ärge rääkige poliitikast
ja usust.
On ju võimatu iseloomustada mil­jardit
inimest, siski enamus hiinlasi
on tagasihoidlikud, kuid suure uudis­himuga,
respekteeriK^ad vanu ja tun­nevad
rõõmu lastest, peavad lugu
formaalsustest mis sobitatud hästi­arenenud
praktilise skeptilisusega.
HIINA NAINE
. Naisi peetakse igal alal võrdseks
meestega. Hiina naistega tuleb käi­tuda
kui võrdsetega, suure lugupida­mise
ja viisakusega. Soovitatakse
mitte teha füüsilisi või selksuaalseid
märkusi naiste kohta. Pea meeles,
paljud hiinlased 'teie ümber oskavad
inglise keelt!
Hiinlased ei looda saada kinke ja
need võivad tdkitada piinlikkust saa­jale.
Ära viska peenraha või komp­vekke
lastele. Selle asemel võta kaa­sa
magasiinisid nagu „Newsweek",
„Time". Väikesed asjad, nagu sule­pead
ettevõtte nimega sõnaraamatud
ja pildid ameerika lastest mängimas
.või 'koolis võetailcse vastu suure rõõ­muga.
Täpsus on vaijalik igas olukorras,
kuna hiinlased on Väga täpsed. Soo­vitame
teile nende järgi käia. Hiina
tuttav tuleb tavaliselt enne kokkule­pitud
aega, ärge laske teda oodata.
Loodame, et ülaltoodu informat­sioon
on teile suureks' kasuks reisil
Hiinas ja vastab paljudele. teie kü­simustele,
lõpetab informatsiooni-leht.
Nende teadmistega asusime reisule
Tokiost Hiinasse.^
, I ' "
I (Järgneb)
Eesti hooldusmaja
soetamise mõte
Rootsis
Rootsis on tõstatatud pensionäri­dele
eesti, hooldusmaja soetamine,
millest „Eesti Päevalehes" kirjutalbi
Johan Haabmaa muuhulgas:
Suurem osa pensionäre siin Root­sis
valib võimaluse e| ka pensionäri
eas elada edasi oma endises kodus.
See võib olla oma maja, ehk ostetud
või üüritud korter.
Kommuuni solsiaaltcenistus hoo-itseb
selle eest et koduabiline aitab
kaasa töödes millega ise hakkama ei
saada. Peale selle tasutakse väiksema
pensioni puhul ka korteri või maja
kulud, kas osaliselt või täies ulatu­ses.
Teine peamine hooldusvorm on
praegu elamine nn. lioolduskorteri-tes
(servicehus-vanadekoclude arv
väheneb kiiresti).
Sellistes majades on igal pensionä­ril
või perekonnal oma korter nagu
tavalises üürimajas. Maja on aga
igatpidi sobitatud pensionäride vaja­dustele.
Seal on oma söökla, neile
kes ise ei taha või ei jaksa oma kor­teris
toitu valmistada, hobiruumid,
koosviibimise ruumid, hooldusruu-mid
(juuksur, jalaravi. liikumisravi
jne.).
Hoolduskorterile mõte on et pen­sionärid
saaksid kergemini omavahel
läbida, mida üksikelaminc takistab
paljudel juba motoorsetel põhjustel.
Oligugi et neid takistusi ei ole kõiki­del,
muutub üksindus paljudele
probleemiks ka teistel põhjustel. Aeg
toob omaga kaasa et vanade sõprade
ja tuttavate huik väheneb ja uusi ei
taheta mitmel põhjusel muretseda.
Kui elaniisvormi valik langeb
hoolduskorteri peale, tõuseb küsi­mus:
Kas tahan elada eestlaste'või
rootslaste hulgas? Olla anonüümne
võõra rahva hulgas kui see „ecstlanc"
või sõnelda ja pahandada oma „nal-jakate"
kaasmaalastega, kellest mõ­ned
isegi on Sinu vanad ..vaenlased",
kuid mõned kindlasti ka head sõbrad
(veresugulased) ning teha seda oma
emakebles meie armsas eesti keeles?
VEKSA võttis Tallinnos
uut aastat vastu koos
väliseestlastega
Nagu propagandaleiht „Kodumaa"
teatab võttis Väliseestlastega Kultuu­risidemete
Arendamise Ühingu pooli
korraldatud, vana aasta ärasaatmi­sest
osa eestlasi Rootsist, Saksa FV-st.
Soomest ja Ameerika Ühendriiki­dest.
Avasõna lausus VEKSA Ühingu
aseesimees Feliks Meincr ja kokku­tulnuid
tervitas ühingu esimees Ülo
Koit. . /
cipi JA TUNGALTER
Töötamise maania all kannatajal
on puhkust sama raske taluda, nagu
laiskvorstil tööd.
Vanasõna õpetus — „homseks hoia
leiba, aga mitte töö.d" — ei ole kind­lasti
mõeldud Kanada kohta, kus sal­ved
on ääreni tais vilja ja kõik töö
on nii ära tehtud, et ligi poolteist
miljonit kanadlast seda asjatult ot­sivad.
Noppiiwd PEDESTRI JAAN
aniiBUBnouDiiiiisiioiiQiiiiiBMBiioiiiiiiaiioiiinDiioiisiiouDitDiiaiiauaiouiiiiiiioiiiuiiiuiD»
Imar Reban©
noorus
nQiiiiiinoiioiiiiiDnoiiiiiaiiaiiDiiiiiiaiiDiiiiiaiiBiiiiiioiioiifliiaiiiiiioiieiiiiiQiiDiiDiiDiiaiiQn
OOT, 001
õige tudengi tööpäev algas käiguga
ülikooli peahoone avarasse vestibüüli
,;kella alla" (mis lõi „akadeemilisi
verandeid"), kus täpipäält kell 11 toi-n'ius
„börs". Seisti seal gruppide kau­pa,
iga organisatsioon nägemata joo­nega
märgitud kohas, ja suheldi. Nii*
pea kui kell lõi veerandi, valgus börs
laiali — kes auditooriumi, |ces vä­lisukse
suunas. Kell 12 järgAes veel
.,väike' börs", kuid see ei omanud
suuremat tähtsust. .
Laskudes nü id ^peahoone' kõrgest
trepist ja hoidudes paremale nir^
minnes üle (ülikooli) tänava, paar
maja raekoja^stiunas, satuti kitsavõi­t
u ukse juurde, kuhu tuli tänavalt
paar astel ülelse astuda, Ja nii o\-
digi konaiitriäri4ohvik „Verneris".
Ukse vastas olevast koogiletist pare­mal
olid lauad-istmed kondiitrisaa-dUste
nautimiseks kohapeal. Ja oli ka
mida nautida! Koogid, pirukad, või-krmglid
— eriti kui teadsid, .nüs ajal
need ahjust tuljd. Järgmises ruumis
tahapoole olid seinia ääres väikesed
lahtrid, feus sai omaette vaikselt so-sista<
ia, või muidu mitte väga palju
silma paista. Tagapool^ d i veelgi tu­be,
ja hiljem' tekkis sinna avaram
mum, mis sai Tartu maletajate pa-riskodulks.
• /
„VemeriI" oli kultuurilist hõngu,
kuna siin võis kohata esteete nagu
Friedebert Tugläst ja teisi „lüürilise
shokoladi" produtseerijad. Aga siia
astus (kuigi pahameelega) sisse ka
„toitva karbonadi" jünger Albert K i -
vikas (võibolla et õllepudeli sildid
t Ä u s ? ) . Ja siin ajasid mõxiad tuntud
seltsJkohnadaanüd ka seda juttu, mis
tol karmimal ajastul premeeris"
neid tuhandekrooniste trahvirahade­ga!
„Vernerist" üle tänava, kuid juba
Lossi tänava nurgal,-Tartu vanimas
majas, asus — ka juba endisest ajast
- „Vatmanni" 'kohvik. Sisenedes
Lossi tänavalt satuti keskmisesse
ruunii, 'kust võis edasi siirduda nii
vasemale, kui 'ka paremale. „Vat-mann"
oÜ üksvahe, väga moes ja
„hooaegade(l'"õhtupooliti — sageli
puupüsti täis, nii et tuli kohta leid­mata
ära minna. Siiski käidi sealt
ka istet soovimata „läbi", ©t näha
keis kellega! Seal oli kord väga mood­ne,
tellida musta kohvi sidruniga.
„Vatmannist" üle tänava, teisele
Lossi tänava nurgale ehitati uus --
„Toome" — kohvik, missugune nimi'
tulenes vist rohkem kohviku oma­niku
nimest, kui asjaolüštV et see
asus Toomemäe jalal. Kohviku sisus­tus
oli tumedast puust ja keskmist,
kõrget halli ümbritses teise korruse
rõdu. Suveti avati kondiitrileti kõr­valt
üks uks, mis viis välja väikesele
majamüüride vahelisele lahtisele rõ­dule,
mis oli ümbritsetud müüridel
kasvavaist väättaimedest. Sööjal
suvel, limiaelu madalpunkti aegadel,
oli siin võimalik istuda vaikseis
unistusis. Kahjuks see kohvik ei läi­nud
hästi ja siirdus sulgemisele.
. Suurimaks ,;kohvipoeks" oid mui­dugi
esialgu (osaühisus) ,jLinda"
kohvik otse raekoja kõrval Suureltu-.
iul. Tuli minna treppi möodä teisele
korrusele, kus esialgu satuti üsna
kitsasse Isondiitrinmmi. Sealt edasi
J.
oil kitsas piMik vaheruum, mille olid
• okupeerinud Tartu vanima üilõpilas-organisatsiooni
tegelased notar Rei-manniga
ee^sotsas. Olles selle „kitsu-se"
läbinud, jõuti saiude avarasse
saali, otsast otsani, täis väikesi laudu
ja nende iimber kihisevat kohviku-
<^in. Peale tudengite võis siingi ko
hata vaimumehi, nagu näiteiks Karl
August Hindreid, 'kes oli kord kõva
häälega ikinnitanud, et teda teiste ini­meste
— ei huvita. (Toda vahepealset
sõna ei passi trükkida.)
: Tartu kohvikus võis käia üsna väi^
^^ese raha eest — klaas morssi (apel­sini-
või kuremarjajooki) maksis 10
vabariigi senti, kook samuti. Kohvi
jaoks pidi käepärast olema kahe­kordne
summa. Peenem pabeross
"E^a" maiksis 35 senti, samuti „Ma-i"
on". Kehvem mees (naised siis ölid
^'eel vabastamata ega suitsetanud
enamasti) õngitses salakesti taskust
25-sendist ,jKaravani". või „Ahtot".'
Kohvikus istumise aeg polnud piira­tud,
ega nõutud platsiraha. Niisiis
võis aega veeta ad libitum.
^^Esialigu andis ettekandja ehk „prei-tellimise
täitmisel väikese arve-tsheki,
mis tuli laMciunisd esimeses;
ruumis asuvas kassas tasuda. Ori
inimlik, et seda 'lahkumise elevuses
Mõnigi kord unustati teha. Tuntud
^gelased, kel sageli oli vaimu roh­kem
kui raha, päästsid end maksmi-
/^st selltega, et kirjutasid tshekile
oma allkirja, nagu ameerika miljonä­rid
— edaspidiseks käsitamiseks. See
heaolu protseduur kadus, kui, „Lin-sissekäilk
ehitati ümber ja viidi
<^tse suure saali keslikoihta. Selle pa­remus
oli, et võijdi sisenedes pilguks
uksel peatuda ja ^kõikide silmad ene­sele
tõmmata. Kfhjuks läks „Liinda"
lõpuks sama teed, nagu tema äricus-aegne
nimekaim i— laevaosaühisus!
Kauneimaks Tartus oh aga küll J.
Paabole kuuluv kohvik „Ateena"
Küütri tänavas. Sitina tuh astuda
treppi mööda alla ja seal puudus vä-lisva'Itgus.
Ruumi peamist ehk kesk­osa
ümbritses paar astet kõrgem
poodium. Seinad ja kandepostid olid
kaetud roosaka puupaneeliga maitse­kas
töötluses. Seal mängib teatud ae­gadel
trio ajaviitemusikat. Aga vahe­tevahel
esinesid õhtud tantsuga, mi­da
sooritati keskosas ja vahelduvais
värvustes keerlevate proszektorite
valguses, mis oli nagu „disco", ainult
et ei kareldüd üksteise seljas, vaid
hõljutati partnerit õrnalt uimastava
valsi või kirgliku tango helides. Siin
võib tähendada, et selle kohviku rõi-vahoidja-
neiul polnud kunagi puudu
sJiokoIadi-karpidest, mis tulid abielu­poolelt,
kes heliistasid, et kontrolli­da,,
kas too teinepool on kohvikus —
mida muidugi alati tuli jaatada! Oli
või mitte!
Samasse tänavasse. Rüütli täna­vast
jõe poole tuli uus kohvik, samu­ti
keldrikorruse tasemel, millel esi­algu
polnud nime, vaid selle saami­seks
korraldati publiku hulgas vas­tav
võistlus, kus esimeseks auhin­naks
oli suur tort. Kohvikuks oli pik­lik
ruum, miUe kesöcosaga liitus üles
kõrvalharu. Võistluse võitis Friede-bert
Tuglas nimega „KolmeJK)oopa-
Kohvik", kuna näis nagu oleks koh-
\ilturuüm kolme erisuunalise „kco-pa"
ühendus. KohV|ikü olnanikuks oli
äriniaai'i'ma astunud noor Udo Sil-
\ere.
Kadunud „Linda" asemel sai suuri-
•maks kohvikuks J, Paabo poolt Rae­koja
taha ehitatud kohvik „Ccntral".
See oli niisugune tudengite kogune-misikcht,
kus suures saalis, ümber
ruumi keskel asuva tugiehituse moo­dustusid
omad ringkonnad organi-sat.
sioonide järgi.. Seal läks kõvasti
mo(xii doomino mäng raha peale.
Vist oli seal ka uue mängu „trilma"
fünniköht..
Kogu Tartu seltskondliku elu sün­tees
toimus kohvikuis, mis oli loo­mulik
olukorras, kus selle suure osa
moodustas üliõpilasürbikuis blav üli­õpilaskond.
Nõnda ^iis leidsid kohvi­kus
debatteerimist seltskondlike uu­diste
kõrval ka poliitilise elu nähted.
Vist selle „Tartu vaimu" pärast haka­ti
pealinna poolt asjale viltu vaata­ma
ja halvustama „kohvikukultuu-ri".
Peame aga küsima, kas oleks ol­nud
pareni asendada see ainuvalitse­va
„kõrtsikultuuriga"? Kahjuks tu­leb
tunnistada.^ct seda viimast oli
ü 1 iõpil a s 0 rgan i sa t s i oon i d e elu v ii side
tõttu juba niigi liiga!
Kohvikute kõrval tegutses Tartus
veel ka rida vähemaid kondiitriäri-sid,
kus sai kohvi juua ja kooke süüa.
Neride hulgas hakkas suuremaid
mõõtmeid võtma Ilmar Lille kon-üiitriäri,
missugune hakkas arenda­ma
eksporti isegi Ameerikasse, ni­melt
õhukindlalt pakitud mesikooki-de
näol. ,
(Järgneb)