1982-08-05-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,3fide eu« nr. Sl (1692)1982
ItiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiiiiiigiieiiBiiiiiDiiBiiBiioiiBiisiiDiiQiiOMinaiioiiiiiiiioiiDiiiiiinaiisito^
š
i
spordijuhiki
ommonwealth'
õistlustel
Austraalias
Dr. Reet Nurmberg-Howell kutsuti 1
septembri lõpus Austraalias toimu- |
vate British Commonwealth Games 1
Üldjuhiks naiste spordi osas. Ta on |
endine torontolane, Kalev-Estienne |
elütvõimleja ja instruktor. Lõpetas
Toronto ülikooli 1967. a. kehakasva- §
tuse alal ja sai doktorikraadi Berke- 1
ley ülikoolis USA-s 1972. a. Tema |
doktoritöö on eesti spordist „Sport |
Äugusi Kala viimsele teekonnale saatmiselt. Ulledega ümbritsetud puusä^^ ^ S.^.^.:'^^^'!^. |
tari ees. Vasslkul Korp! Ugala ja paremal Toronto Eesti Võitlejate ÜWgu lemaloom lipud au^lvega. ^SA* iüijeTiirdus Aust- |
Foto — ü. Haamer sauasse Itus on õppejõuks Brisba-
AADET
Tiina Liliak tagi
maailmarekordi
Otsekolifeiiie ja kompromissideta Tosti ,;Palvelaulu" ja K. Inmpa
©ma seisukohtades - see oU ühi- .Troost". Esimesena Ütl6s järelhüu-seks
nimetajaks paljudele järelhüüe- de Korp! Ugala esimees Roy Till.
tele, mis, öeldi Eesti taasvabastami- Seejärele astus puusärgi juurde
se eest võitleja August Kala viimse- Eesüaste Kesknõulcogu Kanadas esile
teekonnale saätml.1 Torontos. ^^^^^^^^^ ^ ^ Rootsis on Uppsal. asuva Livs-
Kolmapäeval õhtul kogunesid Vana= Usde. Järgnesid ^ August Jurs, Üle- medelsverketi teadushku uunmisla-
Andrese kiritese lilledega umbrit- maailmse Eesti Vabadusvõitlejate boratooriumi juhatajaks professor
setud s^rga juurde leinajad sugula- Keskuse, Kirjastus „Võitleja" ja Ha- Lembitu Reio.
sed, Korporatsioon Ugala liikmed, autoni Eesit Võitlejate Ühingu ni- Ameerika Ühendriikides Rutgersi
ka^steenijad " kodumaa-päevilt, ^el, Raimond Tralla, Besti Vabadus- ülikoolis on samuü' eestlane toidu-
BKN-i liikmed, endised i sõjamehed võitlejate Liidu USA-s, ja Raffi Moks, keemia professoriks - Endel Karja
teised' kellega seltskondlik tege- Toronto Eesti Võitlejate Ühingu- "las, keda samuti peetakse rahvus-vus
t?da kokku oli viinud. poolt. Eesti Korporatsioonide Uidu vaheliseks kapatsiteediks analal.
' 7 . V , Ti„oi; T n . . . nimel ütles jäi^lhüüde presideeriva Temalt ilmus äsja 42^khekülje^
•Lemal^ons Korp! Ugala ja Toron- , J , o^ ,^ g-in^aia ne teaduslik raamat ühade tehnoloo
to Eesti Võitlejate ührn^ lipud au- ^ ^ ^ ^ ^ Eesti l^rS ^-^^ ^^''^ ^^^^^
valvega meenutasid lahkunu usta- Kanadas ja ajalehl ,;Meie Elu" poolt, technology."
vust neile tema ^ ^ ' ^ ]cus käduriu 4i k a ü a a e ^ ^ Olaf MHlert, Minnesota ülikooU
teeneteipargid .^sametp^djaT Jem^ ^e, lausus lÄuinissõmui Albert, Mimieapolisest, sõitis koos
puusargrt a n d s i d ^ l i ^ i n ^ ^ ^ ^ Rammul, Endiste Politsei Ametnike A abikaasa Jutaga Euroopa-rÄ
paistvatest panustes^ " ^ ^ " ^ ^ ^met ja õigus- ühenduses teadusliku kom^erentsiga
^^^^ teadlaste Ühingu poolt iKiistjanEdi^^
--Täloli siiralt ja k i i Ä Kangro. teadusliku ^ekande,!^^
sukoiitadega meie keskel; ütles lah- Leiriäteertistuse iõppedciS lauldi iseks etapiks: oli S p ö^
tunu kaasvilistlane piiskop Karl ühiselt Eesti hiimni.^^ si, kus mõlemil cm
Raudsepp vaimulikus ^õnes. Püha- York kMmistuletdmus kirikust het^ rohketest va-kirja
luges ja palve pidas koguduse japäeva hommilml. KMm^ ütles raseniatest reisidest. Rootsist sõideti ^
hihgekarjane õp. U. Petersoo, kelle- sõprade nini^l j
ga lahkunu aastaid istunud E K N - i ^ ^ ^ akadeemiliste vendade poolt ^ Kaljo Voogre, Lüübeki; eesti rah-juhatüslaua
ümber. lauldi traditsioonilist leinalaulu, vusköondise esimees ja Schleswig
Mm
5
s
õ
õ
õ .
B
5
=
a
S
5
5
B
•=g'. .
'i;
. 5'
5
S
5
S
5;
IROONILINE LEKSIKON
ÄJATÖÖistumine pogris. MBMUAAIFLID - omaklitus,
AMETNIK — uus aadliseisus päheandmine.
eriliste privileegidega. 'NAHK— starleti kostüüm.
BEIRUT - maajagamine pa- NIMI - üldvihik inimesel,
lestiinlastele. ONUPOJAPOLIITIKA — vt.
BURZHUI — siomenklatura I korporatsioonid,
liige. ORDEN — kaelakee härradele.
CASmOITIS — nakkav pima- PAARIA — soorhe-ugri tõugu
tõbi Kesk-Ameerikas. kodanik Ees'ti NSf^-s.
DISKOTEEK - g>alvemaja , PAGULANE — nõukogude või-teismelistele..
mu produkt.
DOKTOR — taksojuhtide tii- RAHULIIKUMME - vt. katel
Saksamaal sulikud idioodid.
EESTI -^asustamisala vene- RELVAD — ralhApoliitiKa täi-lastele.
desaatjad.
ELULUGU — taadi tegu juu- SEENIOR - - isik ehitusmater-beli
puhul leerieaegse rinnapil-^ jaliga keresj
diga. _ SELTSIMEES, — sõimusõna
FALKLAND ^merejõudude Kodu-Eestis. '
paraad merepõhjas. TANKlDBMOKiRAATrA — rii-
FRAKTSIOONISUND - polii- givorm Ida-Euroopas.
tiline põrsalõikamine. TEADUSTAJA —. kõrgepalga-
GARDEROOB - lähivõitlus- Une valetaja,
areen teatris. UDUJUTT — juSitkiri ,;Prav-
GLÄDIAATOR - .jalgpalli- das".
profi. , UIMASTI - jõutoit teismelis-
HITLERStalini õpipoiss ja tele.
liitlane. VAAKUM - täidis poliitilise
HONORARIS OAUSA — au- vaglaraua kolbas.
^ ° T ™ ? T T T ^ ^ ^ T ^ ? f ^* VADISTAMISOLÜMWMD ^
IHUNUHTLUS - sundkorras ^^^alaat Genfis, New Yorgis ja
osavõtt rock--kontserdist. Viinis I
IRAAN timuk(a) kraatlik ..^^ _ , _ . ! .
vabariik Uhis-Idas. ÕIELÕIKAJA - varajane mu-
JALGPALL - eriti fanaatiline i^akakorjaja.
usulahk Euroopas ja Lõuna- ÖLU — müürsepa kütus.
Ameerikas. ÄIGBPREPARAAT - habe-
JOOMINE — globaalselt levi- messe istutatud rusikas,
nenud seltskondlik tegevus. ÄRAVIRÜTAMINE — rahvus-
KIRVETöö made in CCCP. sport N. Liidus.
KOHVERRAADI0 - vahend
keskkonna rüvetamiseks.
LEHBKIOSK - pornograafiliste
piltide väljanäitus.
L(X)DUS ^ tsivilisatsiooni
pühkmekast.
MAAGAASIÄRI — lääne-eu»
rooplaste vabasurm.
s
3
El
a
3
ÖÖRDAJA — isehalcanud prokurör.
ööTööLINiE - baarikülaline.
ÜLIKOOL — väljaõppelaager
riigivastastele.
ÜMBERLÕIKAMINE - ülen^
damine aadliseisusse.
jrmiiaiiiiionongnQiiauinionBiioiiQiionQnanonoiiiiiBiioiiiiioiiaiisiisinBnoitGiiBnBiiDiiBiiaiiBiiBii
esdi
Pin^lõdvewdus on pinge Jatkami-
Väike Ants jjiilul? läbi võtmeaugu ne teiste vahenditega, j
vaimituppa. Ema noomib:
„Aga mu poeg, sä ei tohi majateenijat
kümbluse juures piiluda." ' •
„Ega ma tüdrukut vahi, vaatan
papat."-'; \
koosviibinimeleštl Majas, H^^
Leiiiatalitust kaunistas bass-to^ kus lahkunut kõnedes meenutasid: määrati Pan^Euroopa Helsin^ peetud võistiustd maali- J^^^u
tonRaymond Tralla,;kes laiili&f^^^ ^ , , . j . , . . ^ v
•jaläl=
^^^^ — n e i s m g ü s piwiua voisiiusiei maaii- i„*o3.,. heki deleeaadiks lutao:
• ^ * marekordi naistele. Tema tulemus- Kui üaliü kell on^"
* Kuuvatetusd s õ t f e ^ ^ ^ ^ ,2.40 m (237 jalga « töffl). Vara. VastumlUa aniab taie täi« vastu
niasse Statens Jordbruksnamndi bu- V V ® - . . ^
rooscheff Hans Lebert, kes on aas- sem rekord oUAntoanetaTodorova mna ja^utleb. ^. . V
taks Keenia vaUtsuse poolt ku^^ ,^ngiloogü oü Keu uiK^
, , ;; « . V Jumalaionn, et nia s^^
nõuandjaks põllumajandussaaduste 71.88 m (235 jalga 10 tolli). TUna UI- varem ei küsinud "
turustamisorganisatsiooni ülesehita- laj^ rahvuselt eestlane.
misel ja parandamisel ning hinna- . 'r :
poliitika kujundamisel. Keenia teatavasti
iseseivus aastal 1963, olles va°
rem olnud Briti koloonia. See m."
praegu üks arenenumaid Aafrika lii- ^
ke, kus Moskva mõjud ei anna tm- ^ Ameeriklane Edwin Moses'el on
Mõistlik mees ei räägi naisele va®-
tu. Ta ootab kuni naine'seda ise teeb.
Paljud inimesed kasutavad oma.
pead ainult raputamisejcs ja sellest
on liiga vähe. :
Reklaam on arvatavasti vanuselt
teine äri maailmas. Vanas Kreekas
kandsid lõbutüdrukud sandaale, mille
tallad jätsid
mulle."
Maksikleit pidi tulema, kuna oiga-de
ja puusade vahel asuv seelikusaba
Kaks merehädalist kükitavad juba
kuude kaupa üksikul saarel. Üks sir-vib
kalendrit ja rõõmustab:
„Ömeti kord väike vaheldus.\'
kavatsus sel suvel ületada Coe 800 mi vaheldus see siis on?" pärib ei pakkunud enam võimalusi mangi
rekordit. Moses on 400 m.tõkkejoOk- teine. ' nuseks.
su maailmarekordi (47,13 s.) omanik; ,,Mu vanaemal on homme sünni-tema
pole 72 viimast võistlust kaota- päev." i ,-i, V o t , , o « , e ^« , ^ . Miks on kumme käsku nn arusaa
^^^^^^ : ^ ; davalt ja miidalt fo^^
^56 aastane Mavis Hutchinscm jook- Vendanekiisib poolakalt: Krnia need polnud koostatud mingi
SIS Lõuna-Aafrikas kolme nädalaga ,,Mis meeldib sülle kommunismi
1500 mnli et teha reklaami vanade Juures kõige enam?' V ' ' \^r
aastale". ,,Aihult üks asi." ^ ,
^ Vancouveri Rahvusvahelise Mära- SQQ si^s, on?"
toni• t."a'i're,*s\t^i^p^iAm^^e^Adrar.it^er, r^kr,a\,t7e^ gooria voi- „Et teil . ve, nc.l ast„e l ^\samasug°u -
tjs Harry Cr ^o^r^de^liloi ^s . ^a'j^a^g^a 31 tundJ:i 5C9Q »e nuhtlus kae as on."
sekundit. Harry teeljuhiks oli üin- : ^ • -'^
napea Tom Miller. ' " ^ -u - , ' . . . \ .
,,Mu sõber ei suitseta, ei joo, ei la-
TJT Rekordiliselt 1090 atleeti. 31 rii- hej%}aMvõistlu$ele,^i: salli nioo.
glst on registreeritud Euroopa ker- torrattaid ejga vilista tüdrukutele jä-gejõustiku
esivõistlusele augustis reie. Ta on
Lollus on ka Jumala arnie, aga s©=
daei tdhi kurjasti pruukida.
,>Parem olla punane kui Surnu"»
ütles vähk enne keetmist.
läbi ja läbi gentlemän",
kiidab näitsik sõbratarile.
Iga arst teab, et parandamatu haiguse
vastu pole K^tu, aga ta ravib
MIKIVER
Ateenas. Suurim võistkond
gude Liidest 119 liikmega. ' „See on aga pöörane! Kas ta hee- Jdasi. See Qn\maks€v ka kirjanike
^ Kes ofle, ks 20-ne aast.a ees.t uskru - g•e lda•b oma ülikonnad ka ise?* Mko>hmt«aa . :
niid et isegi pensioniealised suuda- T^r
jooksta alla
Davies 64 a. hiiuks
kommunist kurdab teisele:
PöIKREAD: 1. Muistse pesti ajaloo ga ained, 26; Mitte peal, 28. Augu ja
: uurija Kanadas, 5. Mitte kitsas, 8. võlli omavahelise ühendamise viis
Metsloom, 12..Linn Rootsis, 13. Võõr- 29. Mitte kitsas. Sl. Avaus,'32. Sinul, Malmös tähistas 11. juulU oma 60. "Id mWatoiiT4rrkmri
keblne täht, 14, Pühahärg egiptuse 34.^ Kehaosa, 37. Mehe ndat sünnipäeva kunstnik Olev Mi- ilnlme tunni Clive Davie
mütoloogias. 15. Valgustusajastu mõ. hüüdnimi^ 39. Kellegile kiver. 'ui vaias ainult 2 tundi 42 min'irül-^^^'^^^^^^^ marsime juba küusküm-jurikkam
kirjanik, 17. Sööbel, .18. alluv isik, 40. Kirjavahemärk, 41. Juubilar sündis 1922 Loksal. Alustas ,v aiasa oleles võinud võita* neli mend kolm aastat kommunismi süu
Haav^ jalg. 19. Spordiriist. 2a Me- Hauäküngas, 42. Mitte taha, 43. Tun- kurtstiõphiguid 1941 Tallüina kuhstL oUM^
henimi, 21. Eesti leidur, 22. Hea m õ s t u d kool Inglismaal. 44. Laadung, 46.^ ^^^W aastal Pai ^ °
te, 23. Aedvili, 26, Mehenimi, 27; Tuur M '
lehoog, 30, Mitte surnud, Sl. Piip
kond, 32r Vanaaja linn nüüdseaja
Iraiani edelaosas, 33. Mitte taga, 34.
Merelind, 3l Mehe^^ 1 ^ 36.
Neljakkonsonant, 38. Läti maletaja,
endine maailmameister, 39. Rõhu-märk,
141. Silmahaigus, 42. Ajaliselt
eespool (olema), 45. Suur^o^
elamu,'46. Pealinn Eurcyopas, 48. Elu-kutse,
j 49. Mitte peal, 50. Halkidike
poolsaare neem, 51, Küla Võrumaal,
52. Juhtub harva, Ö; Eesti
PÜSTREAD: L Heaksarvamine,
äranägemine, 2. R(foma armastusju-mai,
3. Kellel, 4; Istus— inglise keeles,
5. Juurdelisatud osa, 6. Pealinn
Aafrikas, 7. Mina, 8. Populaarne mehenimi
Soomes, 9: Rooma kirjanik
n sajandil, 10. Kitsas tükk, 11. Viik,
16. jSuurtuiksoon, 20. Mehenimi, 21.
Rohiiimaa, 22. tera, 23; Jook, 24. Eesl
i maalikunstnik, 25.^ Terava lõhna-nas,;
aga ikka pole veel süüa."
^ ,,Kes siis marssimise ajal sööb?'
hurjutab teme.
Mida vähem inimeste vanadust res-pekteeritakse,
seda enam hinnatakse
esemeid antikvariaadis.
Kogunud NIHITS
LAHENDUS da vaid aasta, siis tuU põgenemine
Soome, kus temast sai ;,so«mepoiss"
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ /^^^^^^ Sõja lõpul sunnt
'|®A •# 'U0J3 -f^ 'ang ^t, tüdeda^i põgenema Rootsi, jätkas ta
' u i r a 1^ 'Bmo:a Ofr 'uiBiv ^5e"3[lBi kunstiõpinguid aJul Stokholmis fai
W 'pstrx 'se 'm M ins PaHlsls.;
M'm 'It 'Vn '^^^^^ Roötsls on ta tegutsenud stseno-
'P3sn5isni/y[ 52 '9|0 £2 ^ B A J graafina ja dekoraatorina pikemat Wm 'iz '<>PV 'Ot 'W -91 '«!S^^ (1954-1972) Mahnö linnateat-
11 '«qm 'OI 'snpindy '6 '^ira '8 «^^^^ seejä«»iA . i
'3S| 'BJ^iY '9 '9PHTS 'V^S'^ 'm
'iuas^SS
'^•Zg 'Wm IS 'soiY 'OS 'liv V
^jduiy •2fMm\^\ '9^ 'sscq -gf ^133
'IBUIÖJL tl 'ö-»V • R UBIIV 'QZ
'epo '61 'u"V 81 'Wni 'LI '^mPA
^SI '«|dv 'H 'SHI 'B3ujri 'm
nniiiiiiiniinitiniiititiiiintiAinnininipiiini»^
^ Laup., 7. augustil Jõelcääru Laste
Suvekodu
8.30 õ.
^ Laup., 14. augustil vabaõhurj
lateenistus Gollingivoodis, J. "
suvila õuel algusega kl. 6 õ.
PÄle-- liir /
KunsÜ" Seedrioral.
^Pühäp. 22.-^29. au
ülikool 82 Boitonis.
Biiiiiiiiüii
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 5, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-08-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820805 |
Description
| Title | 1982-08-05-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,3fide eu« nr. Sl (1692)1982 ItiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiiiiiigiieiiBiiiiiDiiBiiBiioiiBiisiiDiiQiiOMinaiioiiiiiiiioiiDiiiiiinaiisito^ š i spordijuhiki ommonwealth' õistlustel Austraalias Dr. Reet Nurmberg-Howell kutsuti 1 septembri lõpus Austraalias toimu- | vate British Commonwealth Games 1 Üldjuhiks naiste spordi osas. Ta on | endine torontolane, Kalev-Estienne | elütvõimleja ja instruktor. Lõpetas Toronto ülikooli 1967. a. kehakasva- § tuse alal ja sai doktorikraadi Berke- 1 ley ülikoolis USA-s 1972. a. Tema | doktoritöö on eesti spordist „Sport | Äugusi Kala viimsele teekonnale saatmiselt. Ulledega ümbritsetud puusä^^ ^ S.^.^.:'^^^'!^. | tari ees. Vasslkul Korp! Ugala ja paremal Toronto Eesti Võitlejate ÜWgu lemaloom lipud au^lvega. ^SA* iüijeTiirdus Aust- | Foto — ü. Haamer sauasse Itus on õppejõuks Brisba- AADET Tiina Liliak tagi maailmarekordi Otsekolifeiiie ja kompromissideta Tosti ,;Palvelaulu" ja K. Inmpa ©ma seisukohtades - see oU ühi- .Troost". Esimesena Ütl6s järelhüu-seks nimetajaks paljudele järelhüüe- de Korp! Ugala esimees Roy Till. tele, mis, öeldi Eesti taasvabastami- Seejärele astus puusärgi juurde se eest võitleja August Kala viimse- Eesüaste Kesknõulcogu Kanadas esile teekonnale saätml.1 Torontos. ^^^^^^^^^ ^ ^ Rootsis on Uppsal. asuva Livs- Kolmapäeval õhtul kogunesid Vana= Usde. Järgnesid ^ August Jurs, Üle- medelsverketi teadushku uunmisla- Andrese kiritese lilledega umbrit- maailmse Eesti Vabadusvõitlejate boratooriumi juhatajaks professor setud s^rga juurde leinajad sugula- Keskuse, Kirjastus „Võitleja" ja Ha- Lembitu Reio. sed, Korporatsioon Ugala liikmed, autoni Eesit Võitlejate Ühingu ni- Ameerika Ühendriikides Rutgersi ka^steenijad " kodumaa-päevilt, ^el, Raimond Tralla, Besti Vabadus- ülikoolis on samuü' eestlane toidu- BKN-i liikmed, endised i sõjamehed võitlejate Liidu USA-s, ja Raffi Moks, keemia professoriks - Endel Karja teised' kellega seltskondlik tege- Toronto Eesti Võitlejate Ühingu- "las, keda samuti peetakse rahvus-vus t?da kokku oli viinud. poolt. Eesti Korporatsioonide Uidu vaheliseks kapatsiteediks analal. ' 7 . V , Ti„oi; T n . . . nimel ütles jäi^lhüüde presideeriva Temalt ilmus äsja 42^khekülje^ •Lemal^ons Korp! Ugala ja Toron- , J , o^ ,^ g-in^aia ne teaduslik raamat ühade tehnoloo to Eesti Võitlejate ührn^ lipud au- ^ ^ ^ ^ ^ Eesti l^rS ^-^^ ^^''^ ^^^^^ valvega meenutasid lahkunu usta- Kanadas ja ajalehl ,;Meie Elu" poolt, technology." vust neile tema ^ ^ ' ^ ]cus käduriu 4i k a ü a a e ^ ^ Olaf MHlert, Minnesota ülikooU teeneteipargid .^sametp^djaT Jem^ ^e, lausus lÄuinissõmui Albert, Mimieapolisest, sõitis koos puusargrt a n d s i d ^ l i ^ i n ^ ^ ^ ^ Rammul, Endiste Politsei Ametnike A abikaasa Jutaga Euroopa-rÄ paistvatest panustes^ " ^ ^ " ^ ^ ^met ja õigus- ühenduses teadusliku kom^erentsiga ^^^^ teadlaste Ühingu poolt iKiistjanEdi^^ --Täloli siiralt ja k i i Ä Kangro. teadusliku ^ekande,!^^ sukoiitadega meie keskel; ütles lah- Leiriäteertistuse iõppedciS lauldi iseks etapiks: oli S p ö^ tunu kaasvilistlane piiskop Karl ühiselt Eesti hiimni.^^ si, kus mõlemil cm Raudsepp vaimulikus ^õnes. Püha- York kMmistuletdmus kirikust het^ rohketest va-kirja luges ja palve pidas koguduse japäeva hommilml. KMm^ ütles raseniatest reisidest. Rootsist sõideti ^ hihgekarjane õp. U. Petersoo, kelle- sõprade nini^l j ga lahkunu aastaid istunud E K N - i ^ ^ ^ akadeemiliste vendade poolt ^ Kaljo Voogre, Lüübeki; eesti rah-juhatüslaua ümber. lauldi traditsioonilist leinalaulu, vusköondise esimees ja Schleswig Mm 5 s õ õ õ . B 5 = a S 5 5 B •=g'. . 'i; . 5' 5 S 5 S 5; IROONILINE LEKSIKON ÄJATÖÖistumine pogris. MBMUAAIFLID - omaklitus, AMETNIK — uus aadliseisus päheandmine. eriliste privileegidega. 'NAHK— starleti kostüüm. BEIRUT - maajagamine pa- NIMI - üldvihik inimesel, lestiinlastele. ONUPOJAPOLIITIKA — vt. BURZHUI — siomenklatura I korporatsioonid, liige. ORDEN — kaelakee härradele. CASmOITIS — nakkav pima- PAARIA — soorhe-ugri tõugu tõbi Kesk-Ameerikas. kodanik Ees'ti NSf^-s. DISKOTEEK - g>alvemaja , PAGULANE — nõukogude või-teismelistele.. mu produkt. DOKTOR — taksojuhtide tii- RAHULIIKUMME - vt. katel Saksamaal sulikud idioodid. EESTI -^asustamisala vene- RELVAD — ralhApoliitiKa täi-lastele. desaatjad. ELULUGU — taadi tegu juu- SEENIOR - - isik ehitusmater-beli puhul leerieaegse rinnapil-^ jaliga keresj diga. _ SELTSIMEES, — sõimusõna FALKLAND ^merejõudude Kodu-Eestis. ' paraad merepõhjas. TANKlDBMOKiRAATrA — rii- FRAKTSIOONISUND - polii- givorm Ida-Euroopas. tiline põrsalõikamine. TEADUSTAJA —. kõrgepalga- GARDEROOB - lähivõitlus- Une valetaja, areen teatris. UDUJUTT — juSitkiri ,;Prav- GLÄDIAATOR - .jalgpalli- das". profi. , UIMASTI - jõutoit teismelis- HITLERStalini õpipoiss ja tele. liitlane. VAAKUM - täidis poliitilise HONORARIS OAUSA — au- vaglaraua kolbas. ^ ° T ™ ? T T T ^ ^ ^ T ^ ? f ^* VADISTAMISOLÜMWMD ^ IHUNUHTLUS - sundkorras ^^^alaat Genfis, New Yorgis ja osavõtt rock--kontserdist. Viinis I IRAAN timuk(a) kraatlik ..^^ _ , _ . ! . vabariik Uhis-Idas. ÕIELÕIKAJA - varajane mu- JALGPALL - eriti fanaatiline i^akakorjaja. usulahk Euroopas ja Lõuna- ÖLU — müürsepa kütus. Ameerikas. ÄIGBPREPARAAT - habe- JOOMINE — globaalselt levi- messe istutatud rusikas, nenud seltskondlik tegevus. ÄRAVIRÜTAMINE — rahvus- KIRVETöö made in CCCP. sport N. Liidus. KOHVERRAADI0 - vahend keskkonna rüvetamiseks. LEHBKIOSK - pornograafiliste piltide väljanäitus. L(X)DUS ^ tsivilisatsiooni pühkmekast. MAAGAASIÄRI — lääne-eu» rooplaste vabasurm. s 3 El a 3 ÖÖRDAJA — isehalcanud prokurör. ööTööLINiE - baarikülaline. ÜLIKOOL — väljaõppelaager riigivastastele. ÜMBERLÕIKAMINE - ülen^ damine aadliseisusse. jrmiiaiiiiionongnQiiauinionBiioiiQiionQnanonoiiiiiBiioiiiiioiiaiisiisinBnoitGiiBnBiiDiiBiiaiiBiiBii esdi Pin^lõdvewdus on pinge Jatkami- Väike Ants jjiilul? läbi võtmeaugu ne teiste vahenditega, j vaimituppa. Ema noomib: „Aga mu poeg, sä ei tohi majateenijat kümbluse juures piiluda." ' • „Ega ma tüdrukut vahi, vaatan papat."-'; \ koosviibinimeleštl Majas, H^^ Leiiiatalitust kaunistas bass-to^ kus lahkunut kõnedes meenutasid: määrati Pan^Euroopa Helsin^ peetud võistiustd maali- J^^^u tonRaymond Tralla,;kes laiili&f^^^ ^ , , . j . , . . ^ v •jaläl= ^^^^ — n e i s m g ü s piwiua voisiiusiei maaii- i„*o3.,. heki deleeaadiks lutao: • ^ * marekordi naistele. Tema tulemus- Kui üaliü kell on^" * Kuuvatetusd s õ t f e ^ ^ ^ ^ ,2.40 m (237 jalga « töffl). Vara. VastumlUa aniab taie täi« vastu niasse Statens Jordbruksnamndi bu- V V ® - . . ^ rooscheff Hans Lebert, kes on aas- sem rekord oUAntoanetaTodorova mna ja^utleb. ^. . V taks Keenia vaUtsuse poolt ku^^ ,^ngiloogü oü Keu uiK^ , , ;; « . V Jumalaionn, et nia s^^ nõuandjaks põllumajandussaaduste 71.88 m (235 jalga 10 tolli). TUna UI- varem ei küsinud " turustamisorganisatsiooni ülesehita- laj^ rahvuselt eestlane. misel ja parandamisel ning hinna- . 'r : poliitika kujundamisel. Keenia teatavasti iseseivus aastal 1963, olles va° rem olnud Briti koloonia. See m." praegu üks arenenumaid Aafrika lii- ^ ke, kus Moskva mõjud ei anna tm- ^ Ameeriklane Edwin Moses'el on Mõistlik mees ei räägi naisele va®- tu. Ta ootab kuni naine'seda ise teeb. Paljud inimesed kasutavad oma. pead ainult raputamisejcs ja sellest on liiga vähe. : Reklaam on arvatavasti vanuselt teine äri maailmas. Vanas Kreekas kandsid lõbutüdrukud sandaale, mille tallad jätsid mulle." Maksikleit pidi tulema, kuna oiga-de ja puusade vahel asuv seelikusaba Kaks merehädalist kükitavad juba kuude kaupa üksikul saarel. Üks sir-vib kalendrit ja rõõmustab: „Ömeti kord väike vaheldus.\' kavatsus sel suvel ületada Coe 800 mi vaheldus see siis on?" pärib ei pakkunud enam võimalusi mangi rekordit. Moses on 400 m.tõkkejoOk- teine. ' nuseks. su maailmarekordi (47,13 s.) omanik; ,,Mu vanaemal on homme sünni-tema pole 72 viimast võistlust kaota- päev." i ,-i, V o t , , o « , e ^« , ^ . Miks on kumme käsku nn arusaa ^^^^^^ : ^ ; davalt ja miidalt fo^^ ^56 aastane Mavis Hutchinscm jook- Vendanekiisib poolakalt: Krnia need polnud koostatud mingi SIS Lõuna-Aafrikas kolme nädalaga ,,Mis meeldib sülle kommunismi 1500 mnli et teha reklaami vanade Juures kõige enam?' V ' ' \^r aastale". ,,Aihult üks asi." ^ , ^ Vancouveri Rahvusvahelise Mära- SQQ si^s, on?" toni• t."a'i're,*s\t^i^p^iAm^^e^Adrar.it^er, r^kr,a\,t7e^ gooria voi- „Et teil . ve, nc.l ast„e l ^\samasug°u - tjs Harry Cr ^o^r^de^liloi ^s . ^a'j^a^g^a 31 tundJ:i 5C9Q »e nuhtlus kae as on." sekundit. Harry teeljuhiks oli üin- : ^ • -'^ napea Tom Miller. ' " ^ -u - , ' . . . \ . ,,Mu sõber ei suitseta, ei joo, ei la- TJT Rekordiliselt 1090 atleeti. 31 rii- hej%}aMvõistlu$ele,^i: salli nioo. glst on registreeritud Euroopa ker- torrattaid ejga vilista tüdrukutele jä-gejõustiku esivõistlusele augustis reie. Ta on Lollus on ka Jumala arnie, aga s©= daei tdhi kurjasti pruukida. ,>Parem olla punane kui Surnu"» ütles vähk enne keetmist. läbi ja läbi gentlemän", kiidab näitsik sõbratarile. Iga arst teab, et parandamatu haiguse vastu pole K^tu, aga ta ravib MIKIVER Ateenas. Suurim võistkond gude Liidest 119 liikmega. ' „See on aga pöörane! Kas ta hee- Jdasi. See Qn\maks€v ka kirjanike ^ Kes ofle, ks 20-ne aast.a ees.t uskru - g•e lda•b oma ülikonnad ka ise?* Mko>hmt«aa . : niid et isegi pensioniealised suuda- T^r jooksta alla Davies 64 a. hiiuks kommunist kurdab teisele: PöIKREAD: 1. Muistse pesti ajaloo ga ained, 26; Mitte peal, 28. Augu ja : uurija Kanadas, 5. Mitte kitsas, 8. võlli omavahelise ühendamise viis Metsloom, 12..Linn Rootsis, 13. Võõr- 29. Mitte kitsas. Sl. Avaus,'32. Sinul, Malmös tähistas 11. juulU oma 60. "Id mWatoiiT4rrkmri keblne täht, 14, Pühahärg egiptuse 34.^ Kehaosa, 37. Mehe ndat sünnipäeva kunstnik Olev Mi- ilnlme tunni Clive Davie mütoloogias. 15. Valgustusajastu mõ. hüüdnimi^ 39. Kellegile kiver. 'ui vaias ainult 2 tundi 42 min'irül-^^^'^^^^^^^ marsime juba küusküm-jurikkam kirjanik, 17. Sööbel, .18. alluv isik, 40. Kirjavahemärk, 41. Juubilar sündis 1922 Loksal. Alustas ,v aiasa oleles võinud võita* neli mend kolm aastat kommunismi süu Haav^ jalg. 19. Spordiriist. 2a Me- Hauäküngas, 42. Mitte taha, 43. Tun- kurtstiõphiguid 1941 Tallüina kuhstL oUM^ henimi, 21. Eesti leidur, 22. Hea m õ s t u d kool Inglismaal. 44. Laadung, 46.^ ^^^W aastal Pai ^ ° te, 23. Aedvili, 26, Mehenimi, 27; Tuur M ' lehoog, 30, Mitte surnud, Sl. Piip kond, 32r Vanaaja linn nüüdseaja Iraiani edelaosas, 33. Mitte taga, 34. Merelind, 3l Mehe^^ 1 ^ 36. Neljakkonsonant, 38. Läti maletaja, endine maailmameister, 39. Rõhu-märk, 141. Silmahaigus, 42. Ajaliselt eespool (olema), 45. Suur^o^ elamu,'46. Pealinn Eurcyopas, 48. Elu-kutse, j 49. Mitte peal, 50. Halkidike poolsaare neem, 51, Küla Võrumaal, 52. Juhtub harva, Ö; Eesti PÜSTREAD: L Heaksarvamine, äranägemine, 2. R(foma armastusju-mai, 3. Kellel, 4; Istus— inglise keeles, 5. Juurdelisatud osa, 6. Pealinn Aafrikas, 7. Mina, 8. Populaarne mehenimi Soomes, 9: Rooma kirjanik n sajandil, 10. Kitsas tükk, 11. Viik, 16. jSuurtuiksoon, 20. Mehenimi, 21. Rohiiimaa, 22. tera, 23; Jook, 24. Eesl i maalikunstnik, 25.^ Terava lõhna-nas,; aga ikka pole veel süüa." ^ ,,Kes siis marssimise ajal sööb?' hurjutab teme. Mida vähem inimeste vanadust res-pekteeritakse, seda enam hinnatakse esemeid antikvariaadis. Kogunud NIHITS LAHENDUS da vaid aasta, siis tuU põgenemine Soome, kus temast sai ;,so«mepoiss" ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ /^^^^^^ Sõja lõpul sunnt '|®A •# 'U0J3 -f^ 'ang ^t, tüdeda^i põgenema Rootsi, jätkas ta ' u i r a 1^ 'Bmo:a Ofr 'uiBiv ^5e"3[lBi kunstiõpinguid aJul Stokholmis fai W 'pstrx 'se 'm M ins PaHlsls.; M'm 'It 'Vn '^^^^^ Roötsls on ta tegutsenud stseno- 'P3sn5isni/y[ 52 '9|0 £2 ^ B A J graafina ja dekoraatorina pikemat Wm 'iz '<>PV 'Ot 'W -91 '«!S^^ (1954-1972) Mahnö linnateat- 11 '«qm 'OI 'snpindy '6 '^ira '8 «^^^^ seejä«»iA . i '3S| 'BJ^iY '9 '9PHTS 'V^S'^ 'm 'iuas^SS '^•Zg 'Wm IS 'soiY 'OS 'liv V ^jduiy •2fMm\^\ '9^ 'sscq -gf ^133 'IBUIÖJL tl 'ö-»V • R UBIIV 'QZ 'epo '61 'u"V 81 'Wni 'LI '^mPA ^SI '«|dv 'H 'SHI 'B3ujri 'm nniiiiiiiniinitiniiititiiiintiAinnininipiiini»^ ^ Laup., 7. augustil Jõelcääru Laste Suvekodu 8.30 õ. ^ Laup., 14. augustil vabaõhurj lateenistus Gollingivoodis, J. " suvila õuel algusega kl. 6 õ. PÄle-- liir / KunsÜ" Seedrioral. ^Pühäp. 22.-^29. au ülikool 82 Boitonis. Biiiiiiiiüii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-08-05-08
