Meie Elu = Our life, September 12, 1985

              t.
N E L J A P Ä E V A L , 12. S E T O M B E I L - ™UHSDÄY, S E r a 12
Publishedby Estonian Publishing.Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Oot. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 • -
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming,473 LuhmannDr., NewMilford, N.I.,USA.
' Tel. (201) 2Ö2-0773.
' „Meie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus
Asut. A. Weilen algatusel 1950.
0 *
••r
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl, 9 hm.
5 p . l , esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.---8 õ.
(Loe Nehemja2,l
MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $43.00,6 k. S24.00.
3 k. $15.00. UŠA-sse(US$) l a . S47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
;Ülem,eremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. S28.00, 3 k. $18.00.
Kiripostilisa^ Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse l a . $33.00, 6 k. $16.50,3 k. S8.00. Õhupostilisa üie-merem^
adesse: 1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50. \
Üksiknumber - 75«&
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul
tekstis $5.00.
,,)Kanada on pankrotis", teatas
peaminister Brian Mulroney läi­nud
nädalal. Macdonäldi komis­joni
aruanne ainult annab tõendi
selle tragöödia koMa. Aruandes
soovitatakse, et Kanada valitsus
peab kärpima oma aastast defitsii­ti
10 miljardi dollari võrra, mis on
praegu 35 miljardit dollarit. Käes­olev
ja eelmine valitsus on 20 aasta
jooksul kulutanud rohkem kui ta
sisse on saanud.
„Võib-oIlfi kuulmine seda teisest
allikast süstib meile rohkem reali-
Heeditunnet. Valitsuse arvestused
näitavad, et Ottawa kulutab §25^
miljardit aastas, et tasuda oma võl­gade
intresse", teatas Mulroney.
jusid Kanada administratsiooni;
küsimusi seoses eelarveliste puu­dujääkidega
ja ümberkorralduste­ga
väljaminekute osas. Üldsõnali­selt
komisjon soovitas piirata kulu­sid
ja suurendada maksukoormat,
et redutseerida puudujääki. Huvi­tav
on see, et Donald Macdonald on
endine liberaalide valitsuse minis­ter
ja peamimster Mulroney näikse
komisjoni ettepanekutega enamu­ses
ühtivat.
Milliseid kon^isjoni ettepane­kuid
valitsus kavatseb rakendada
ja kuidas, on teadmata. Kuna
komisjoni aruanne on 2000 lehe­külge,
siis on selge, et sejlega pole
keegi isegi tuttav. Ometi paistab
aruandest, et see kujunetl mõnesu­guseks
rööbastikuks, midla mööda
valitsus hakkab oma rongi seadma.
Sellest võib kujuneda mingi üld-plaan,
mille raames arutlused va­ia
»' •
See protsess ei saa valitsusele
kerge oliema. Selle protsessi kord­sed
tulemused I ei saa ka maksu­maksjale
kerged olema. Paistab nii,
et kakskümmend aastat kestnud
liblikalend tuleb jtervel Kanadat lu­nastada.
Selle ün^bermõtlemise all
saavad kannatama kõik ühiskond­likud
kihid, kõik funktsioonid, mis
ulatavad isegi rahvusvahelisele
pinnale, ka maa administreerimine
ise.
Mõtleme ainult, et Kanada pro­vintsid
ei kujunda homogeenset
tervikut Ottawaga. Provintsidel on
erihuvid ja -olukorrad. Meenuta­me
vaid Ontario veini- ja
litööstust. Quebeci põllumajan­dust.
Newfoundlandi kalatööstust.
Alberta Õlitööstust. Kõik need eri­nevused
nõuavad maksumaksja
raha, mis laekub keskvalitsuse
kaudu.
Sellega Jõuamegi nn. vabakau­banduse
juurde USA-ga, mida soo­vitab
komisjon ja ka Mulroney
sümpatiseerib. Vabakaubandusest
loodab komisjon ja peaminister
suuremat intensiivsust majandu­ses.
Kuid see on ainult lootus ja
soovunelm. Organiseeritud töölis-kond
kardab Kanada tööturu vähe­nemist
vabakaubanduse läbL Kes
ütleb, kummal on õigus? Ainult tu­levik
näitab, kas võidab Kanada
majandus või neelab olemasoleva-gi
ära USA võimas majandus?
Donald Macdonald oma mõtle­misega
on käinud pika tee oma va­litsuses
olekuL Tookordne liberaa­lide
valitsus asus tugevalt natsiona­listlikule
majandusele. Osteti riigi
kätte USA kapitaliga töötavaid et­tevõtteid.
Nõuti USA ettevõtteis
enamust Kanada direktoreile. Sea­ti
sisse valitsuse kontroll võõrka­pitali
sissevoolu vastu. Pidurdati
USA kultuurilist sissevoolu Kana­da
omi jõude subsideerides. Mul­roney
konservatiivide valitsus on
sellele natsionalismile juba osalise
tagasikäigu, andnud.
Paistab, et komisjon soovib anda
uusi arusaamisi makWsüsteemis.
Senised mahaarvestused maksu­maksja
ja tema perekonna arvel
peaksid tulema likvideerimisele.
Uus maksusüsteem näeks ette nn.
miinimumpensioni sisseseadmise
teatud tulupiirides. Uus süsteem
arvatavasti võimaldaks vähema tu­luga
maksumaksjaile senisest roh­kem.
Suurema tulukusega maksu­maksjad
maksaksid rohkem. Seni­ne
maksusüsteem on aastate pa-renduste
tulemus ja näeb välja na­gu
lapitud rõivas. Isegi orientee­rumine
selles on raskepärane.
Sotsiaalkindlustuse alal tahetak­se
kärpimisi mitte ainult summa­liselt,
väid ka arvuliselt. Kuid kõik
le.
AigustHkuDi viimased ja septem­brikuu
esimesed nädalad on kodu­maalt
lahkumise nädalad. Kodu­maa
on see maa, kus me juured on.
Ta on meid „sünnitand ja üles kas-vatand."
Me meeles kuldne kodu-kohakene,
omaksed, sõbrad ja
naabrid. Me meeles ta koolid ja
kirikud, ta „mure muljutused" ja ta
saavutused helged. Vaimus käime
ta kõrval ta mineviku ja oleviku ra­dadel
ja mõtleme ta tulevikule. Ko­dumaalt
oleme lahkunud^aga mitte
lahutatud.
Kahesugusle, teineteisele vastu­käivate
tunnetega, just nagu kahe
südamega, mõtleme või läheme Ju­mala
kotta kodumaalt lahkumise
mälestuspäeval. Me põues on üks
süda tulvil pühamaid ja helgemaid
tundeid, mida inimese südamesse
kodumaa sisendab. Ja teine süda,
täis teisi tundeid, kaotust ja leina.
Tundeid, mis vaevasid tolle muist­se
jumalamehe, Nehemja, südant.
Kodumaast võib nõnda rääkida
vaid see, kes kodumaa kaotanud.
Koos oma rahvaga oli Nehemja
kodumaa kaotanud ja viibis pagu­luses
Pärsias. Seal oli ta kõrgele
kohale tõusnud ja saanud kuningas
Artahsastese joogikallajate üle­maks.
See oli kõrge auamet ja eel­das,
et ta oli kuninga täie usalduse
ja lugupidamise võitnud. Ühel päe­val
tulid ta juure mehed ]uuda
maalt, ta kodumaalt, ja tõid masen­davaid
teateid kodumaa ja kodu­maale
jäänud kaasmaalaste käe­käigust.
Rahvas kannatab ülekoh­tu,
alanduse j a Vägivalla all, ja elab
ennekuulmatus viletsuses. Linna
müürid ja varjendid on purustatud
või põletatud. Rahval pole varju-paika.
kuhu end varjata hulkurite ja
röövsalkade eest. Kodumaal, kus
kord kostis rõõmsat kandlemängu,
kuuldakse nüüd vaid leina ja nutu­laulu.
'
Kui rahvas küüditati ja Pärsiasse
vangipõlve viidi, kandsid nad süda­mes
mälestuspilti vabast ja õitsvast
kodpmaast, see andis rõhutud hin­gele
kinnitust ja lootust. Teated,
mis nüüd kodumaalt tulid, purusta­sid
selle pildi. Häda, mis kodumaa­le
mahajäänuile osaks sai, lasus
nagu kivi südamel ja oli lisa koor­maks
raskustele, mida neil enes-telgi
vjšõrsil kanda tuli. Sumbutas
nende lootused ja kodumaale taga­si
pöõrdumif 3 tahtegi. V
Seda purustatud kodumaa pilti
kandis oma südames ja vaevas ka
Nehemjat vaatamata, et ta isiklik
käsi käis hästi kunigakojas. Kunin­ga
ees ei võinud ega olnud sünnis
tal oma tundeid avaldada. Kui ta
aga ühel päeval kuninga ette ilmus,
märkas see, et ta südant pidi mida­gi
vaevama. Haige ei võinud ta olla,
sest siis poleks ta teenistusse ilmu­nud.
Põhjuseks peab olema mõni
muu asi, mõni mure, mis ta südant
vaevab?
^ Nüüd ei saanud Nehemja oma
kurbust varjata ega salata, ta aval­das
kuningale oma kurbuse tõelise
põhjuse. „Kuningas elagu igaves­ti!"
Ta käsi käib kuningakojas häs­ti,
tal pole millestki puudus. — Aga
mu kodumaa, mu kannatav kodu­maa,
seal kaugel... „Miks ma ei
peaks olema kurva näoline, kui
linn, kus on mu vanemate haud, on
varemeis ja selle väravad on tulega
Nehemja kuningale oma soovi
avaldas, ütleb ta: „Aga mina palu­sin
taeva jumalat.'*
Nehemja teadis, et ilma Juma­lata
pole abi ta kannatavale kodu­maale
ega kao ta kurbus. Inimeste
lubadused ja tõotused võivad mõ­neks
ajaks meelt lohutada, aga ta
soovi täita võib üksnes Jumal, „Abi
tuleb Jumala käest, kes on teinud
taeva ja maa." Tema avab ukse ja
ükski ei saa sulgeda. Seepärast:
„Mina palusin taeva Jumalat!"
„Parem on usalduda Jumalale kui
loota maailma vägevatele, kelle
käes ei ole abi! L. 146,3.
Nehemja teadis ka, et Jumalat ei
saa käsutada, teda tuleb paluda.
„Kõiges laske oma vajadused pai-'
ves ja eestpalves Jumalale teada."
Fil. 4,6. Palve kõige eest hõlmab ka
palvet kodumaa eest. Jumal kuuleb
siirast usu palvet. ,jKui te mind
appi hüüate ja palute mind, kuulen
ma teid." Jumal ei täida me palveid
mitte alati nii,nagu mõtleme ja ta­hame,
mitte alati kohe kui soovime,
vaid täidab omal viisil ja ajal. Te­ma
vastus me palvetele on aga ikka
tema jumaliku tarkuse ja armastu­se
vastus.„Olge püsivad palves, et
te suudaksite vastu panna ja seisma
jääda kurjal ajal." Me vanemate
kodu, me sünni maa, me kodumaa
on Jumala and.
Siiras palvetaja teab,{ et suuri,
ajalooliselt otsustavaid asju ei
ajenda maailnia suurte konverent­sid,
ei määra diktaatorid, ega suru­ta
peale relvadega, neid asju otsus­tab
ja saadab korda Tema, kes on
isandate Issand ja kuningate ku­ningas.
See teadmine teeb ta kind­laks,
rahulikuks, tugevaks, ja hoiab
teda, et ta ei lange hooletusse, üks­kõiksusesse
ega lootusetu meele-
Kui kuningas oli ta loo kaastund­likult
ära kuulanud, mõistis ta
Nehemja südamevalu ning küsis:
„Mis sa nüüd soovid?" Enne kui
Tähelepanu väärt selles loos on
ka Nehemja viimased sõnad: „Ja
kuningas andis mulle need, sest mü
peal oli mu Jumala käsi!" Jumala
hea ja armuline käsi on olnud ja on
ikka ka meie kodumaa ja rahva
peal. Kuidas muidu võiksime mõis­ta
ja seletada, et me rahvas, kes
käis sajandeid orjuse teid, ei kaota­nud
usu ega lootuse oma vabaduse­le?
Meie rahvuslik ärakamisaeg oli
ühtlasi me rahva usuline ärkamis ja
õitse aeg. Meie esimese ülemaali"
se üldrahvusliku laulupeo, meie
sini-must-valge koldeks oli rahva
jumalakartlik ja kristlik kodu. Fakt,
et me rahvas, kes orjuse, sõdade ja
katku keeristes oli füüsiliselt detsi-meeritud,
kosus ja kasvas ja sai
taas jõuliseks rahvaks, on Jumala
ime. Igale selge aruga inimesele
peaks olema selge, et see ei tulnud
tuulest, vaid et Jumala hea ja armu­line
käsi oli me rahva peaL
Jumal on oma head ja armulist
kätt selgelt ilmutanud me rahva
ajaloos ja oma sõnas. Me peaksime
nüüd, me rahva ja kodumaa pime­dal
ja raskel ajal tõsiselt järel mõt­lema,
kas võime Jumala head ja ar­mulist
kätt hüljata?
Jumal on meile valikuvoli and­nud
ja me valiku konsekventsid on
meile saatuslikud. Jumala hea ja
armuline käsi on õnnistuseks neile,
kes sellest kinni haaravad ja kinni
hoiavad; õnnetuseks neile, kes sel­le
hülgavad. Häbisse ei jää need,
kes Jumalale loodavad; häbisse
need, kes Jumalast loobu-
OP. E. LOOTSMA
miiufi avGMEEmümMm
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
Omanok l U N D A -^EPP
Avatud 7 päeva nädalas
-1170
soodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
2851 Lamence Ave. E., 261-2238
(HillsidePlaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
ülelinna kohaleviimine LTD
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemõnisai, sepik ja mk
leib. Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-,
lised pagarisaadused. ^ Spetsiaal tordid Ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. © Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusfai-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. © Sultsukalkunid telUmise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
„Meie Elu" nr. 37 (1854) 1988
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadvijew Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
Üh®nduss5 on jõud
Kinnisvara laenud 9.75%
Isiklikud laenud 11.00% I
Informatsiooniks helistage
465-4659
U S A ajakirjandus
Tõetunnistamise algus
¥Õi
USA juurajalehtede juhtkirju ja Jällekord puudutakse ikka kõvemalt
põhilisi artikleid jälgides kasvab kostvat nõuet,, et kuigi Helsingi on
aastast aastasse sügav nördimus. Läänele väärtuslikuks propaganda-
Autoreiks ja maailmapildile sisu relvaks Kremli näo paljastamisel,
andjaiks näivad olevat valdavas võibUSAlahkumishoiatuskujuneda
enamuses mitmes kaliibris liberaa- poliitiliselt ehk veel tugevamaks rei-fliil,
kellest enamiku taip ei paista vaks.
küündivat oma kutse-eetika vastu-tusliku
külje vaagimiseni
rahva, ^ tuleviku ja ajaloo ees.
Erandina väärivad tähelepanu
„New I York City Tribune'i"
30. ja 31. juuli juhtkirjalikud artik­lid.
Tuleb k)ota,e t sellised sõnavõ-
LIBERAALIDE KAKS ERINEVAT
MÕÕDUPUUD
N.Y. Tribune'i 31. juuli artikkel
(Liberals use South Africa to evade
truth") võrdleb tegelikkust N. Vene
ja Lõuna-Aafrikas ja küsib, miks
tud ei vaibu hüüdjaks hääleks, vaid ignoreerib ajakirjandus ja muulaad-avavad
tee vastutust väljakannata­vale
tõetunnistamisele.
H E L S I N G I L E P E - PRIIPILET
SUNNITÖÖLE VÕI HAUDA
Kõnealustest kirjutistest esimene
kannab pealkirja „Decade-long Hel-sinki
sham may be dying" ja — tõ­dedes
Moskva sihte algusest peale —
loetleb asjatundlikult trikke, kuidas
Moskva 10 aasta jooksul nn. „Spirit
of Helsinki't" kasutades on lõiganud
võimuvõite Ida-Euroopas ja valluta­tud
riikides. Kirjutise autor pn ilmselt
jälginud pikema aja jooksul olukor­dade
arengut N. Venes ja märgib, et
seal „ vaimuhaiguse" kasutamine tei­sitimõtlejate
(dissidents) hävitami­seks
on kasvanud, mitte vähenenud,
Nagu Freedom House'i „Issue'st"
selgub, hoitakse praegu KGB vaimu-haiglais
vähemalt 1980-2000 harit­last
nende usu või meelsuse alusel.
Artikkel juhib tähelepanu juunis toi­munud
Ottawa konverentsile, mis
venelaste käitumise ja nende ülejää­nud
maailmast erinevate põhimõtete
.tõttu lõppes isegi ilma lõpp-proto-kollita.
„The Spirit of Helsinki" on
kustuv küünal (guttering flame).
„UN-i ja teiste idealistlikud unel­mad,
mis algasid kõlavasõnaliselt
kõrgkaareliste lootustega, köitsid ai­nult
läänedemokraatiad, kes „ inves­teerisid"
ausat entuasiasmi lepingu
vaimus, kuna marksistid küüniliselt
kasutasid kokkulepet demokraatia
ründamiseks ja inimõiguste hävita­miseks".
Kirjutise aiitor läheb veelgi
kaugemale ja lõpetab kokkuvõttega:
„Võib-olla olnuksid eeldused vaba­duseks
suuremad, kui teisitimõtlejai-le
oleks antud kätte mõjuvamad rel­vad
— nii ideoloogilised kui mate­riaalsed
— valede lootuste ja pabe­rilipaka
asemel, mis on ainult pääs­meks
sunnitöölaagrisse või hauda.".
Schultzi ja Kremli uue välisminist­ri
Shevardnadze käepigistused ja
kaupmehelikült mõnulevad naeru-näod
Helsingis, nagu teada, ei muut­nud
midagi, kui mitte arvestada eel­nenud
või kaasuvaid mõnesuguseid
majanduslikke ja tehnilisi võite pu­nasele
rahvaste hävitajale.
Helsingi tühjaks jooksnud konve­rentsi
puudutades (Crossroads at
Helsinki: Is Unele Sam a phony?)
märgib N. Yorgi„Daily News", et
ne teadeteteenistus oma informat­sioonis
seda kohutavsuurt erinevust
Lõuna-Aafrika autoritaarse valge
'rassi poolt praktiseeritava „ebaõig-lase
rassipoliitika" ja teiselt poolt
hoopis suurema diktaatorluse vahel,
mis on süüdi väga tagasihoidlikus
arvestuses kümnete miljonite mõrva­mises
ja millist praktiseerib totali-taatne
kommunism?
Samal ajal näit. kui Moskva loeb
kristlikku õpetust igale alla 18-aas-tasele
kuriteoks, märgib autor, jätab
Pretoria igaühele täieliku vabaduse
usu ja oma Jumala teenimisel. Kui
mitte arvestada Baltimaadest pärine­vate
ja teiste teisitimõtlejate protes­te
juulikuul Stockholmis-ja Helsin­gis,
kuhu jäävad siis teised Moskva
metsikuste vastu protestijad inimõi­guste
alal? Ei pahempoolsed de­monstreerijad
ülikoolides New Yor­gist
Berkeleyni ega kutselised mos­lemi
fanaatikud, kes on liialt ametis
„Peasaatan-Ameerika" ründamise­ga,
ei tõsta häält selle kohta, mida
teeb Moskva Afganistanis.
Mis puutub inimõigustesse, siis on
iseloomustavad andmed 1976-1977.
aastast, märgib autor South Africa
Foundationi informatsioonile toetu­des.
„The New York Times", „The
Washington Post" ja kolm juhtivat
TV-jaama leidsid Põhja-Korea (üks
kirjutis). Kuuba (7 kirjutist) ja Kam-bodža
(16 sõnavõttu) kohta inimõi­guste
küsimuses olevat vajaliku väga
vähe ütelda. Samal ajal ilmus Lõu­na-
Aafrika kohta mitte vähem kui
5i3 veergu juhtkirjadena ja artiklite­na.
Värskeimaist võileibadest ser­veeritakse
Lõuna-Aafrika kaitsesei­sukorra
deklaratsiooni valitsuse vo­lituste
laiendamiseks rahu ja korra
huvides. Selle kõrval nagu ei olekski
kuuldud, et mõni nädal tagai Zim­babwe
pikendas kaitse- või hädaolu-korda,
et kergendada marksist
Robert Mugabele tema totalitaristli-ku
võimu kriitikute ohjeldamist.
On huvitav märkida, lõpetab artik­li
autor, et nii ülekohtune ja paha kui
on Lõuna-Aafrika oma mustade suh­tes,
need ometi ei „kõnele jalgadega"
ega põgene naabruses asuvaisse
mustade poolt valitsetavatesse Mo­sambiik!,
Angolasse ega Zimbab-wesse.
Samal ajal aga põgenevad
miljonid oma eluga riskides kommu-konverentsid
Belgradis, Madriidis ja' nistide poolt valitsetavatest riikidest.
ÜERIT
Bieiyna VABAMÄE)
NAIlBÄÄilS?
LUGEJA KIRJUTAB
' ,,Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma .nimi ja
aadress. Toimetus jätai endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
on
mCHMOND DENTAL Richmond St. Wost,
Süite 100, Toronto^Öhtario,M5H2C9|
Tol. 363-1656
iusta¥
informatsioon
„Eesti Kirikus" ilmunud informat-'
sioon oli üheks põhjuseks, et Nõu­kogude
võim arreteeris õp. Mõisniku
kodumaal. Meie ei saa okupatsiõo-inivõimu
seal muuta, aga meie saame
hoiduda, et sealsetele inimestele
mingisugusel viisil ise kahju ei teki­ta.
Oleme võõrsil elanud üle nelja­kümne
aasta ja mõisted nõukogude
korrast hakkavad tuhmuma, sest
kuidas me teisiti võiksime seletada
sellist viga, et kiriku ajakiri trükkis
kodumaalt saadud isikule vangista­mist
põhjustavat materjali.
Meil oleks vajalik asuda seisuko­hale,
et ei „Eesti Kirik" ega ükski isik
mingisugusel viisil ei tohiks avalda­da
ega anda informatsioonir mis ko­dumaal
isikuid võib kahjustada.
J. AARIK
Stockholmis ei ole toonud inimõigus­te
elluäratamist ja et välisminister
Schultz loetles nüüd Helsingis vene
kolleegi kurtidele kõrvadele ükshaa­val
kõik punktid, milles N . Vene on
lepingut murdnud. See sündis peami-selt,
et suruda Kremlit Euroopas kait-seseisukorda.
Propaganda — see on
olnudki nende ja on ka järgmisel
aastal Viinis oodatava konverentsi
ainus võit. Kuid kerkib veel teine
küsimus, ütleb artikkel. Kas peab
USA valitsus olema osaliseks selles
„shamis", s.o. pettuses või teesklu­ses?
Kas mängus ei ole ka mitte
moraalne imperatiiv ja oht, et USA
teeb ennast võltsiks — „phonyks"?
Nii pn need Lõuna-Aafrikast halve­mad.
Ilma reformide vajadust Lõuna-
Aafrika valitsemissüsteemis ja apa­raadis
eitamata leiab autor, et mo­mendi
„suurmoele" meeldida katsu­des
püüavad teateteenistus, üliõpila­sed
eliit-ühiselamuis, uut moodi vai­mulikud
ja elukutseppliitikud USA-s
(ja mujal, ka Kanadas) teha kõik­võimaliku
stabiilsuse ja majanduse
hävitamiseks ainukeses ennast lään­de
lugevaks mineraaliderikkas ja
strateegiliselt tähtsas Lõuna-Aafrika
riigis. Me laseme seda rahulikult sün­dida,
ohuks ja riskiks meile kõigile.
IsUu
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
PAUL junus
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Chev OIds Limited Kodii§ 423-5716 ,
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
^«Meie El
E
Käeole^
'84 oma ii
asjaäjaipii
vad Sihtai
das valdul
ganisatsiol
aastal säj
seda oli
Kanadas.
Rahva oj
kahtlemati
te üritus vii
osavõtjaid I
tulnud igaJ
ronto kohi
pidustusi {]
rem.
Majandil
edukas. S\
olid peaat
mi^üdud.
raali kas,uti
te korraldal
ritud,v pidi
nähtud kui
aga ka Estj
tulemuseni
tuli palju tii|
kui ka pro^
Tegevusi
to '84 juha
dest ;kõik i
nud üritusd
mata ioivi
üritusi kori
de vahelisi
Esto '84 igi\
lepitud lõi^
maksti väijl
sioonile ee|
seks. Suun
osutusid Ei|
du), rahvat]
(Esto Vl8i(
(Kalurineiul
(Rahvapidi
kus (Solisti
mas on Esil
organisatsil
$123.00().
Peale selli
lootusi järi
sioonidelo:
Lipp" $150]
fond $700(
Eesli EtnogI
Osa E.std
olevast ülq
Üks järgmi!
damiseks
mad määral
'84 albumi
te kulude
aastal toimi
raldamisel.
dcst on ka
kultuuristell
da.
Esto '84
liikmed tegi|
se alusel,
mingit maj(|
nult mõn(3t
professional
sed spetsif
Rahvapeol
sona! said i |
. vali oma löl
Viimane
koosolek t(
Seal esitati jl
konnale üka
poolt korni
Võeti vastu]
jooksul, on
kirjalikke vj
abil tehtud
väga täpsel
ainult üks t(
saatnud j n i l
on praegu ji
Esto '84
, hui täname
kondade liii
Skai
7-10
11-t3
14-16
17-25
Üksuse