Meie Elu = Our life, April 7, 1983

              ,,Meie Elu" nr. 14 (1727) 1983 .-„Meie,Elu." OT.. 14 (1727) NELIAPÄEVAL, 7. APRILLIL ~. THURSDAY, AFRIL 7
tzm
nna
^eks elava ülevaate oma p^rekonsia
luusikahuvidest.
Muusikalise osa juhatas sisse Tõ-
,iu Voitk, esitades Händeli „F-duur
diiaadi viiulile", Aare Voitk lisas
piöolal Telemanni ,|A-moll sonaadi
tiöolale" ja Eero Vojtk Marcelli „G-iuur
sonaadi tshellole". Igaüks neim-
^est sai teenitud aplausi osaliseks.
Klaverimuusika osas Urve Voitk ja
)agmar Kokker esitasid Bachi „In-l^
entsioon", Prokofieffi „Gavotte" ja
i^ethoveni „Kuus variatsiooni", ja
aplaus aina kestis.
Kontserdi teises osas Aare Voitk
tma vioola-ettekandes esitas Vaug-tan
Williamsi „Vioola suit", Raidi
ifiesti suit", Erdla „Tarantella", Ro-lan
Toi „DiaIoog", Raidi „Cantus" ja
^quire'„Tararitella".
Laulude osas pereisa Andijus Voitk
bss-baritonina esitas Burleighi
iThe Gospel Train", Bachi „Täidetuci
|in" ja Roman Toi ^,Mina ise". )a nagu
laja teatas, see viimane laul on
lierekohna eritellimine Roman Toilt,
Kes lõi selle muusika seoses Betty Al­leri
luuletusega „Mina ise".
Publiku aplausi lõppedes Anton
)indam ütles kõikide nimel „aitäh
|elle toreda õhtu eest!". Ning külalis-sl
ja publikul oli veel meeldiv koos
festelda maitseva kohvilaua juureo.
HENN ARVO
LUMETA
linulMeelusikatäie' siirupit, sest vah-i^
amahl tilkus ainult vahetevahel äm-frisse.
Suurem osa jooksis mööda puud
laha. Kui siirup oli valmis, torkasime
Drmed topsi, maitsesime ja kiitsime
|eda väga.
Igaüks aitas jäätise tegemisega,
fõned segasid ained kokku ja teised
igusid jääd väikesteks tükkideks. Ma-jn
oli nagu üks ämber, mis keeras teise
Imbri sees. Me. panime muna, koore,
jLihkru ja maitseained jäätise raasinas-ja
kallasime jääd valimisse nõusse,
jäätis killmuks. Kui jäätis oli valmis,.
li 15 sõrmekbhe selle kallal. Pärast
junasööki ei olnud jäätisest enam nii-
Jgi järel.
[Enne äraminekut mõned päevitasid
Jojas päikeses, mis meid hellitas. Kui
jgoli lahkuda, keegi ei tahtnud liiku-aga
valikut ei olnud. Kurvalt istu-
[iTie autosse. Talipäevad olid lõppe-i
d . Ma loodan, et järgmisel aastal me
larne jälle seal talipäevi pidada ja me
leme väga tänulikud perekond Valvu-
Jtele, et nad lubasid meil oma suvilal
lasutada.
• MARjA-LEENA ROOS
..MEIEEIU"
lugejad, ärge lihustage oma
sõ soov
V
tarnast
..MEIE ELU"
bie võite
jaclega ringsõite
ulitidega
,'S^okhoImi, .
lii)'liadesse
fooiza vüi
)2-15i1
?82-1173
687-7582
bval
sadliBvel
Ud.
)ma Street ;
3y, Ont. P7B 3B9
1158
ta
S/.Ontario.P7B1R9
32
ton Iravel World
a: Sulo Hutko
9775
J ü r i Kuke haud Vologda kalmistul juunis 1981 .Vasakult — Ülle Einasto, Andres, Silvi Ja Liisa Kukk.
Tartu ülikooli õppejõu Jüri Kuke arreteerimisestmöödiis 13. märt-gil
kolm aastat. Tema piinarikkast surmast kodumaast kaugel asuvate
nõukogude vanglamüüride vahel möödus 27, märtsil kaks aastat.
Tema märtrisurm on jätkuvalt maailma avalikkuse tulipunkis, tule­tades
meelde ülekohut, mille all kannatab tema yägavallalise oi
rsioonivõimu ahelais olev rahvas.
mail 1940
u üoikooli
Jüri Kukk sündis 1^ mail Pär­nus.
Lõpetas Tartu Ülikooli kee­mikuna
1963. Keemiäkandidaat
alates 1972. Töötas 19^4-79 Tartu
ülikooli õppejõuna dptsendi ko
Jüri Kukk sundis 1
Pärnus. Lõpetas Tar
keemikuna 1963. Kebmiakandi-daat
alates 1972. Töötas 197479.
Tartu ülikooli õppejõuna dotsen­di
kohusetäitja kohal anorgaani­lise
keemia kateedris. Viibis 1975
/76 peaaegu aasta õppealasel
kommandeeringul Prantsusmaal.
Peale seda, kui ta mais 1978 astus
välja komparteist, palus seejäre-le
suvel 1979 end vabastada nõu­kogude
kodakondsusest ning an­da
kogu perele luba 1979 end va­bastada
nõukogude kodakondsu­sest
ning anda kogu perele luba N
Liidiust lahkumiseks, vallandati
la septembris 1979 oma töökohalt
Tartu,ülikoolis.
Jüri Kukk vahistati esimest
korda KGB poolt Moskvas 28. jaa­nuaril
1980 seoses eestlaste, lät­laste
ja leedulaste poolt allakirju­tatud
Afganistani ja olümpiaadi
protestikirjade üleandmisega
lääne ajakirjanikele. Teda peeti
kinni kaks päeva, mille järele ta
saadeti tapi korras tagasi Tartus-
(iiz»<»«»(i«Bir«z><Kia><ra»v«i»<Kxs>ihiz»<><n»<><ii>iMx»<Kn><
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
MEi>:K(a»i>«i»i><B»»«»4V«]><Kn»<>«»<xia»»<iz><><si»<>ca><>a2Mi,
I Ilmub ;
,Esto teated,84"
„ E S T O Teated 84" nummer 1 on
praegu trükikojas ladumisel. Need
Teated sisaldavad, nelja lehekülje ula­tuses,
kõike mis on praegu t^ada ESTO
84 programmist, ja hotellide informat­siooni
koosregistreerimislehega. Mui­dugi'on
seal ka turisti-informatsiooni
ESTO ja Toi^onto külastamiseks ja ES­TO
toimkondade koosseisud ja vaja­likud
aadressid. Üks artikkel kirjeldab
• ESTO-t inglise keeles.
Teated peaksid leidma tee igasse
eesti perekonda. Seda trükitakse um­bes
20,000 eksemplaris. „M,eie.Elu" ja
;,Vaba Eestlase" luge'jad saavad selle,
ajalehe lisana. ;,Eesti Päevaleht"*Stok-holmis
annab välja lehe erinumbri mis
hõlmab sjealsele lugejale vajaliku in­formatsiooni;
samuti avaldab seda.
Teataja. Pikemate vaheaegade järel i l -
.muvad''lehed on samuti ESTO teateid"
avaldanud. Austraaliasse, Inglismaale
ja mujale Euroopasse-saadetakse Tea­ted
84 'Sealsetel^e organisatsioonidele
kohapeal }evitamiseks; Postikulud on
peagu Icohutavad, kuid ESTO Infor-matsioonitoimkond-
püüab rahuldada
ka nende soove, kes ülevaltoodud viisil
andmeid ei saa. ', . ••
ESTO 84 InformatsiooMiSoim
ESTO 84,
958 Broadvie^v Avenue
Toronto, Ont. M4K 2R6
se. Teda areteeriti uuesti 13.
märtsil 1980 Tartus, kusjuures ta
kodus teostati põhjalik läbiotsi­mine.
Teda paigutati Tallinna
keskvanglasse, kus talle korral­dati
kolm psühhiaatrilist eksper­tiisi,
milliste tulemusena eesti
arstid tunnistasid ta vaimselt ter­veks.
Juuli alguses viidi ta Le­ningradi
psühhiaatrillisse hospi-tali
ja septembris Serbski meit-taalinstitüuti
Moskvas, ka seal­sed
arstid ei suutnud teda vaim­selt
murda. Ta toodi novembris
tagasi Tallinna keskvanglasse,
kus ta alustas 25. novembril näl­jastreiki,
mis kestis kuni surmani.
SURI SIBERIS
Protsess Jüri Kuke ja ta saatus-kaaslase
Mart Nikluse vastu toi­mus
Eesti NSV ülemkohtus Tal­linnas
5. kuni 8. jaanuarini 1981.
Okupatsioohikohus mõistis Jüri
Kuke ,,nõukogude korda halyus-
Savate teadvalt valede väljamõel­diste
levitamise" pärast kaheks
aastaks sunnitööle. Ta viidi 22.
jaanuaril keskvanglast Tallinna
vangilaagrisse. Kuigi ta jätkas
näljastreiki, keeldus laagri juht­kond
teda kunstlikult toitmast ja
teda haiglasse paigutamast. Selle
asemel viidi ta 26. veebruaril sea­dusevastaselt
kodumaalt ära
ühte Murmanski sunnitöölaag­risse,
kuhu ta Jõudis 6. märtsil.
Jüri-Kuke abikaasale Silvile
saabus 27. märtsil Tartusse tele­gramm,
milles teatati ta mehe
matusest 30. märtsil Vologdas.
Järgmisel päeval sõitsid Tartust
üle I<eningradi lennukiga Volog­dasse
Silvi Kukk ning tema saat-jaina
Kukkede perekonnasõbrad
ja aatekaaslased Lagle Parek,
Eve Pärnaste, Enn Tarto, Arvo
Pesti ja Rünno Vissak. Kohale
jõudes selgus, et Jüri Kukk oli
toodud Murmanski sunnitöö­laagrist
Vologda vanglasse kuhu­gi
edasisaatmiseks 24. märtsil.
Sealt oli teda paigutatud Vologda
oblasti kinnipidamiskohtade
keskhaiglasse, kus ta suri'27.
märtsil kell 02.20. Surma põhju­seks
olevat olnud mao laienemi­ne,
südametegevuse puudulik­kus
;akopsuturse. Asjatundjate
arvates aga kallati näljastreigis
olevale ja kunstlikku toitu mitte
saavale Jüri Kukele haiglas kor­raga
nii palju sisse, et ta lämbus.
Haigla ülem keeldus surmatõen­dit
näitamast. Silvi Kuke nõudmi­ne
oma mehe põrmu kodumaaie
viimiseks jäeti rahuldamata.
Kirst siiski avati ja matuselised
võisid näha, et puusärgis lebas
Jüri Kukk, kuid enam kui 60-aasr
tase piinatud ja kufnatud inimese
väljanägemisega.
HAUD VOLOGDAS
Jüri Kuke matus toimus 30.
märtsil Vologda linna kalmistul.
Eesli vabadusvõitlejale Jüri Ku-
EESTI PÄEV
DALLASES
Dallase Eesti seltsi korraldusel toi-
W Eesti Vabariigi 65. aastapäeva
skjus ja pidulik õhtusöök laupäeval,
veebruaril Marriott Inn Hotellis.
Osavõtjaid oli saabunud Texase mit;
metest nurkadest, samuti Oklahoma
osariigist, kokku ligi 70 isikut.
Aktuse avas seltsi esimees Ilmar
Pleer. Ameerika hümni laulis Anita
Wrjght, Indrek Redardi klaverisaatel.
Palvuse pidas Rein Klaus.
Aktusekõne piaas seltsi endine esi- "
mees ins. Matti Kiik, kes pani eriti sü­damele
eesti perekondadele õpetada
oma lastele eesti keelt et kasvatada jä­reltulevat
põlve tuleviku vabale Eesti­le.
Suusõnalise tervituse eestlastele tõi
Dallase soomlaste rahvusgrupi esin­daja
AnteroSalja. Kirjalikud tervitu-sedluges
ette Ilmar Pleer, nende hulgas
' Texase kuberberilt Mark White'lt, ase­president
George Bush'ilt ja president
RonaldReaganilt. '
• Lõppsõna ütles Hillar Anton Hous­tonist
Aktusele järgnes pidulik õhtusöök.
Lilled laudadele oli annetanud Ene
Watts Oklahomas! oma haige ema Lei­da
Hoppi austuseks. Muusika eest hoor
litsesid Steve Olem ja Ilmar Pleer, Mart
ja Indrek Redardide tehnilisel läbivii­misel.
lärgmisel päeval.toimus Eesti Va­bariigi
aastapäeva auks kõigile vastu­võtt
esimees Ilmar Pleeri kodus, kus
umbes 30 kaasmaalast veetsid hubase
õhtupooliku.
MMämmmmm
Eesti Selts Hollandis esinaine Viima Belinfante (kõnetoolis) ja osa
Segakoor ^Leelo" lauljaid E.V. 65. aastapäeva tähistamisel Rotteir°
damis.
Eesti Vabariigi
astapäev Hollandis
HAMILTON
Pühapäeval, 13. märtsil õnnistati
ametisse Hamiltoni E.Ey. L. Koguduse
äsjavalitud nõukogu. Õnnistamistali-tuse
pidas koguduse õpetaja Tõnis
Nõmmik. Nõukogusse valiti selleks
aastaks: esimees Voldemar Riimand,
abiesimees Kaspar Kangur, sekretär
Victor Gutman, abisekretär Merike
Rutten, laekur Edgar Landers, raama­tupidaja
Arnold Himma, kartoteegi-pidaja
Tiina Rammo, kinnisvara hool­daja
Lgi^bit Ploom, varahoidja Max
Suit. Nõukogu juurde kuuluvad veel
õpetaja ja Kitchener-Waterloo kiriku-toimkonna
esimees Ilmar Jõgi.
Ametivanüse tõttu väljalangenud
nõukogu liikmete, Ferdinand Kase,
Leo Saar ja Osvald Õunapuu asemele
valiti Gutman, Himma ja Suit.
Naisring töötab koosseisus; esinaine
I. Kaasik, abiesinaine I. Kink, sekretär
L. Luubert, liikmed H. Älliksoo, P.
Buss, S, Eenlo, M. Karp, L. Kase, H.
Kleiner, H. Müür, E. Puusepp, H. Ran­na,
L. Raudnask, Õ. Saar, H. tuuling.
Revisjoni komisjon koosneb: Leo
Saar, Osvald Õunapuu ja Ellen Puu­sepp.
• / •
Samal pärastlõunal, päkast jumala­teenistust,
toimus all saalis Hamiltoni
Eesti Skaudisõprade Seltsi toetustäh-tede
preemiate loosimine, kuhu kogu­nes
hulganisti jumalateenistusest osa-võtnuid.
H.E.S.S. naisringi daamide
poolt, korraldatud rikkalik kohvilaud
ROTTERDAM (M.E.) - Siin toi­mus
Eesti Vabariigi aastapäeva tä­histamine
pühapäeval, 13. inärtsil
Soome Meremeeste Kirikus ja selle
kirikusaalis. Külalisesindajatena
olid kutsutud pastor A. E. Aaviksaar
Inglismaalt jumalateenistust pida­ma,
Segakoor „Leelo" ja peokõne­leja
Väino Pärtel Saksamaalt.
Algavaks jumalateenistuseks täitus
väike pühakoda ligemale saja palvus-lasega.
jumalateenistuse alguses tõi
noor soome pastor kogunenud eestlas­tele
ja nende külalistele südamlikke
tervitusi, meenutades, et 13. märtsil
lõppes Soome Talvesõda.
Pastor Aaviksaar pidas päevakoha­se
jutluse. Segakoor „Leelo" Villu
laidsaare juhatusel, esitas kolm vai­mulikku
laulu.
• Segakoor „Leelo" Villu Laidsaare
juhatusel, esitas kolm vaimulikku lau­lu.
Pärast ilusat kirikuteenislust liikus
rahvas alumisel korral asuvasse saali
konlserl-aktusele ja seltskondlikule
koosviibimisele. Avasõne ja tervituse
ütles Hollandi Eesti Seltsi esinaine Vii­ma
Belinfante. Teda sekundeeris hol­landikeelse,
selgitava sõnavõtuga te­ma
vanem poeg Peeter. Noor Peeter
Belinfante, kes on ka andeka noorme­hena
muuseas Spijkenisse linnanõu­nik,
selgitas hollandlastest osavõtja-tele
Eesti olukorda ja saatust.
Suulisi tervitusi ütlesid: Hollandi
Läti Seltsi esinaine; Viilu Laidsaar —
Saksiiniiia Eestlaste Keskkoiiiitee esi­mehe
joh. Västriku poolt; Belgia Eesti
Seltsi esimees Paul Ötter ja Kölni Rah­vuskoondise
esimees jaan Purga. Se­gakoor
..Leelo" laulis kolm laulu ning
lisaks ..Mu isamaa on minu arm" (G.
Ernesaks).
Külaliskõnelcja Väinp Pärtel pidas
aastapäeva kõne rõhutades tuleviku
leidis märkimisväärset" kasutamist ja aktsioonide pidevat jätkumist eestlaste
Väino Pärtel kõnelemas E.V. aas-tapäeva
aktusel Hollandis.
lilli jji mälestuseseme Hollandi Eesti
Seltsi pooli. Väino Pärleli kaudu tänas
ta ka kõiki vapraid eesti sõjamehi, kps
võitlesid II maailmasõjas ja hoidsid
rinnet kinni, et meil võimaldus põge­neda
punase orjuse eest ja elada hüüd
vabas maailmasr
Marga Takk esitas Marie Under'i
luuletuse ..Uueks Aastaks", sellega
meenutati luuletaja lOÖ-aastast sünni­päeva.
Järgnes ..Leelo" oma teise osa ette-kannet(;
gii. Tänutäheks kaunile lau­lude
eest ulatas esinaine lillekimbu ja
mälestuseseme koorijuht Villu Laid-sihte
silmaspidades rahvusliku; tege- saarele ja koorivanem dr, Sepo Puls-vuse
tähtsust ja vabadusvõilluslike tile.
jüri Kuke laudadest hauaihärk
vanginumbriga 23781. ';
kele pidas lahkumiskõne Enn
Tarto. Kaasatoodud kotikesest
kodumaa mullast viskas igaüks
kolm pejotäit hauda lastud kirstu­le.
Haualeipaigutati lilli ja süüda­ti
20 küünalt. Lauldi „Mu isamaa
on minu arm". KGB poolt asetati
hauale laudadest kokkulöödud
post, millel ainult Jüri Kuke van­ginumber
23781.
Jüri Kukke jäid lähemaist
omakseist leinama abikaasa Silvi
Kukk, sündinud 1. augustil 1942,
poeg Andres, sündinud 1. aprillil
1968, tütar Liis, sündinud 15. mail
1972 ning Mõisakülas asuv isa
Albert Kukk ja vend Ants.Kukk.
Nõukogude võimude poolt sur-nukspiinatud
Jüri Kuke pere­kond
asub Tartus aadressil:
Aardla 9a-37,202 400 Tartu, Eesti
NSV.
Juunis 1981 külastas onla abi­kaasa
hauda Vologdas Silvi Kukk
koos poja Andrese ja tütre Liisi­ga.
Kaasas oli ka perekonnasõber
ja aatekaaslane Ülle Einasto. Sel
puhul paigutati hauakünkale mä­lestuskivi,
millel Jüri Kuke nimi
ning sünni- ja surmaaeg. Silvi
Kukk koos lastega ja perekonna
sõpradega kav|ises ka 1982.a.
suvel hauda külastada, kuid KGB
ajas selle nu^rfai'^
Et juba kaks aastat võõras mul­las
puhkav Jüri Kukk pole annud
rahu okupatsioonivõimule, sel­lest
annavad tunnistuse nõuko-gude
julgeolekuorganite poolt
Silvi Kuke nimele adresseeritud
konfiskeeritud kirjad ning tagas-tatud.
pakid. Seda näitab ilmekalt
ka Silvi Kuke koduse telefoni ae­gajaline
väljalülitamine.
samuti realiseeriti veel kohapealgi hul­galiselt
toetustähti, sest annetatud.
väärtusHkud preemiad. meelitasid.
Lõpptulemus oli sarnane, et iga neljas
toetustäht võitis preemia. Loositõmba-jaid
pidi kolmel korral vahetama, sest
nad „väsisid ära", kes aga „väsida" ei
tohtinud, oli H.E.S.S. esimees Härnald
Toomsalu, kes toimetas loosimist ja .
hüüdis välja võidunumbreid. Kuigi
kõik püüti teha ..kiirendatud korras",
võtis looside tõmbamine siiski niipalju
aega, et .selle lõppedes tõttasid inime-sed
koduteele ja nii, tuli Väljakuuluta- \
tud valguspiltide „mälestuste maale"
näitamine jätta ootama järgmist korda.
Loose aitasid välja tõmmata Tiiu ja
. Indrek Nõmmik. .. • • , :i
järgmisena H.E.S.S. üritusena toi-ülemaailmsete
organisatsioonide raa­mistikus
ja koordineeritud koostõöös,
Langenuid mälestati vaikse leinasei­sakuga.
Sisuka kõne lõpul esinaine Viima
Belinfante andis V.Pärtelile üle kimbu
Mälestusese anti ka pastor A. E.
Aaviks.iarele. Siis lauldi .,Me soovime
õnne"! publiku hulgas viibivale sünni­päevalapsele
Eduard Warfile,
Lõppsõna koos länuga ütles esinai­ne.
Kuosviibimis(j,cft'netlik osa lõpetati
Eesti ja Hollandi H-ü"mnide laulmisega.
VANCQUVERI EESTi SELTS TÕUKEJÕUKS
RAHVUSLIKUS U
Vancouveri Eesti Selts pidas oma
aasta-peakoosoleku 20. veebruaril
Meie Kodu aulas. Kohal oli üle 50-ne
kaasmaalase.
Koosoleku avas E.S. esimees Enno
müümine ei ole esialgu E. Seltsile ak-tuuseks
küsimuseks.
Koosolek avaldas tänu kõigile .aru­annete
esitajatele ja ühtlasi kinnitas E.
Seltsi eelarve 1983 aastaks 1^,000,-
dollari ulatuses. . >
Valimistele tuli E. Seltsi esimees,
latus, revisjoni komisjon ju ,,Lääne-
E. Seltsi tegevusi möödunud aastal kaare Postipoiss'! toimetus. Kui möö-on
olnud mitmekesine ja viljakas . dunud aastal oli raskusi uue juhatuse
Märkimisväärseks saavutuseks oli leidmisega, siis sel aastal seda ei olnud.
V.E. Seltsi laulukoori uuestisünd. Praegune esimees Enno Lepnurm tea-
Kooris on ülekaalus noored lauljad tas, et ta ei saa jätkata E. Seltsi esi-ja
neid juhib noor koorijuht Thomas mehe tööd, kuna tema isiklik äritege­vus
ei jäta aega seltsi tööks. Ta esitas
uue esimehe kandidaadina Raymond
i Rannala, kes valiti ühel häälel V. Eesti'
-Seltsi esimeheks. R. Rannala esitas
peakoosolekule valimiseks uue E. Selt-
Lepnurm, koosoleku juhatajaks vali
inub Vühapäe^rio!' a p Ä Jällegi . .'''«''ann Eilau ja protokollijaks H '
pärasl jumala.eenislus. Vic.oria Ave. Muld. Esimehe aruandest selgus, ei )ul
kirikus ..pannkoogi õhtu", kus ,,ma
gussöögiks on dr. Endel Arro tervis-,
hoidlik loeng. H.E.S.S. loodab rohke^
arvulist osavõttu.
eesti keelest — inglise keelde
.Tel. 488-5895
fcaxaaaxoBa
Kirves. Üldiselt on kõik E. Seltsi
\/f\ r^nrpprn^tiii "^'^"^^^ läinud.
a j a i I I d d l I I Cl LU ^ Kassa aruandest selgus, et ka majan­duslikult
on E. Sehs kindlal alusel.
Kulud ja tulud on tasakaalustatud ca.
$18.000 — ja kassas raha,üle 14.000 .
dollarL
E. Seltsi Täienduskooli aruande järgi
on kooli õpilaste arv kasvanud 32-ni.
Kool töötab iga teisipäeva õhtupoo­likul,
8 erineva õppetasemega klassi­ga
7-me õpetaja juhatusel. Kooli juha­tajaks
on Krista Tanner. Noortele õpe-
Eesti Selts Hollandis juhatuse ning tatakse ka eesti rahvatantse. E. Seltsi
n^eie väikese rahvusgrupi nimel palju Rahvatantsu-rühma juht Susan Muld
tänu kõigile väljaspool Hollandit ela- oma aruandes märkis, et ka Rahvatant-vaile
rahvuskaaslasile tõhusa abi ja šu-rühm on kasvanud ja on valmis San
lervitusie eest siin toimunud Eesti Va- Francicco Lääneranniku Eesti Päeva-bariigi
65. aastapäeva tähistamisel, dele minekuks .8 paari tantsijaga.
Enline, südamlik tänu segakoor ,.Lee- E. Seltsi talu ..Mäeotsa", mis asub
lo'le" ja koorijuht Villu Laidsaarele. Vancouverist umbes 60. miili asuva
Südamlik tanu ka pastor Aaviksaarele Mission'i linnakese ligidal, on koht kus
ja Jumala-po9;It kõneanniga õnnistatud leiab aset E. Seltsi suvinetegevus:
si juhatuse järgnevas koosseisus: Abi^
e-simehed — Milvi Puusepp ja Leo
Morel. kassapidaja — Tõnis Tutti, abi-kassapidaja
— Vello Püss, kirjatoime­taja
— Airi Vaga, äbi-kirjatöimetaja —
Ants Aug, juhatuseliikmeteks — Eva-leen
Jääger ja Mike Muld. Koosolek
võttis vastu ühel häälel hr. Rannala
poolt esitatud juhatuse ja valis revls-jonlrkomisjoni
Hilda Joasalu, Karl Pae
ja Üho Kallas'e. ,.Läänekaare^ Posti-poiss"
i toimetajaks valiti. Hilda Joasa-'
lu, tfema abistajateks Herta Laanela ja
Anne Veemes, ..Mäeotsa" toimkonna
organiseerimine jäeti uue juhatuse
hooleks.
peokõnelejale^ Väino Pärtelile. Soe
^_^epigistus ja tänu reporter ..Peoline"
siinse^ E; Vabariigi 65. aastapäeva tä-
^'šlämji^e positiivse kirjelduse eest!
• ' ' VILMA BELINFANTE
ESH esimees
„Mäeo sa
Üldiselt võib ütelda', et Vancouveri
aruande esitas."Raymond eestlaskond on jällegi muutumas rah-
Rannala, selgitades talus asetleidnud
uuendus- ja parandustöid. Ühtlasi an­dis
ta ülevaate võimalusest müüa 40
aakrit talu maast, mida E. Selts ei ole
kunagi kasutanud. M-aaala hinnatakse
praegu §200.000.- väärtuses, kuid selle
vuslikult jõuliseks ühiskonnaks ja selle
juures on Eesti Selts olnud tähtsaks
tõukejõuks. Pea-koQSolek tänas lah­kuvat
juhatust eeskujuliku töö eest ja
soovis uuele juhatusele head edu ja
indu eelseisvaks tööks.