Meie Elu = Our life, April 7, 1983

              „Meie Elu" nr. 14 (1727) 1983
Sl
• • 1 • .
lušelcl 13.350 (3"50), ICBM-isid 2035
146), suuri sõjalaevu 85 (72), allveelae-lu
vähemalt 94 (29) jrie. kuid Süüria õp-letund,,
paberist" tankidega ja võitlus-luetute
lennukitega ei ole veel unu-lenud.-
Praegu saadab küll Moskva
lüüriale tohutul, koguväärtusega sa­ladesse
biljonitesse arvestataval hulgal
loige^moodsamaid relvi ja viimistletu-taid
radärseadmetega lennukeid, aga
Ijnde lahinguline tuleproov on alles ^
I Ja nüüd siis USA oma „imperialist-psõjaohutusliku''
plaaniga, asetada
feäne-Euroopasse 572 keškkaugusega
lissiiit, milliste võime jälle ületab
tne omad! Andropov proovib tuntud
IGB-taktikat: jätku USA see rumal
laäne-Euroopa kaitse kavatsus kui
tnde riikide^„siseasi" sinnapaika, ja
kteeme kokkuleppe! Moskva võtab
ma 600 kah Euroopast maha ja jätab
[nult 162, siis on aum.eeste mäng, sest
Ima suur oh Prantsuse ja Briti missi-lle
arv. Tasakaal käes ja aus, läbi ja
fhki aus mäng!
I Kuid mäng ei ole aus. On päris odav
Irmeenlas-jüutlik trikk. Sest need 162
lorjealust relva ei seisa NATO käsu­lises
ega kaitse Lääne-Euroopat, väid
luüluvad iseseisvatele riikidele erida-
[aitseks. Pealegi on nad ühe- ja mitte 3-
bengulispd, nagu seda on Moskva
Imad. Seega „aumehe"-mäng 3-kord-
|e ülekaaluga ja täieliku kaotusega
läit. Lääne-Saksamaale! Ning teiste
liurte aukudega selles armeenlase
|äumehe"-mängus. '
I Sest Andropov • on „unustanud"
itlemast, mis sünnib edasi, kui ta mon-leerib,
Euroopa riikide territooriumi-lelt\
maha lubatud missilid. Vaevalt
lüli kellelgi on põhjust oodata küsi-liüsele
'vastust; neid ei hävitata ega .
Isfetata-lattu, vaid monteeritakse sama •
lil ikuga üles,,vene" territooriumidel,
Bž Iti riigid ja Karjala kaasa arvatud,
.ijitne. ja selge, kõik endine ja käepä-
3t! • : ^
)iin on vähemalt peamine põhjus,
r(iiks diplomaadid rändavad ja püüa-l/
ld sondeerida pinda vaba maailma
libiseks kaitseks. Vene raketid onsi-n|
tud välja mitte ainult Lääne-Euroo-p|
ile, Skandinaaviale ja Inglismaale,
cjlhikulel on teisal samal ajal Hiina,
papan ja Lõuha-Korea, kui mitte juba .
Isjegi Alaska. Kui mitte täna, siis kind­lasti
lähemas tulevikus.
I On muidugi õige, et aeg jutuajamis-
Itel Genfis hakkab lõppema, kuid see
löiakirjanduse osa, mis soovitab suure-
Imat ,',paindlikkust", see on uusi järele-landmisi
roimarljkule Moskvale,on.
Ikahetsusväärselt vääral, aastakümne- .
Ite poolt äraproovitud, lüiiäsäärfiisegä
Ija inimkonna katastroofiga ^lõiipeval
lohtlikUl teel.
iS AND SERVICE
PAUL jums
Müük ja rehllinine
Äris 291-5Ö54-
Kodus 423-5716
frough, Ont. MIS 4L9 •
Morningside Mall
brd Üjysteni for Seiior Citizen
loomine
DRÜGS LTD
ht. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
S
Ont.
6241
hüpoteeklaenud
raamatupidamine
ja tulumaks
Helle! Rannik
endine j,
keskvalitsuse
tulumaksurevident
Kanada Põhja-Ameerika kontinendi
kaitsmisega selle ajal kus meie peak-'
sime mõtlema relvastuse vähendami­sele,
selle suurendamise asemel. Kui
NATO võtab kasutamisele ristlevad
raketid, siis on see vaid aja.küsimus,
kunas N. Liit samasugused raketid ka­sutamisele
võtab. Kanada rahvas on
kohustatud nõudma' relvastuse üldist
vähendamist, et ära hoidfa inii;nkonna
hävinemine võimalikus tuumreJirade
sõjas. '
George Ignatieff jättis seletamata^
miks N. Liit hakkas valmistama erilisi
rakette Lääne-Euroopa totaalseks hä­vitamiseks,
asetas need positsioonide­le
Euroopa Venemaal ja võib need välja
tulistada ühe sõrme liigutusega, ilma
et tal oleks karta vastulööki NATO
sõjaliste jõudude poolt. Ta peaks oma
rahuofensiiviga hakkama peale Mosk­vas
ja -panema liikuma N. Liidu rahvad
relvastuse vähendamise nõudmiseks.
Kui ta sellega toime ('uleb ja N. Liit Vä­hendab
omarelvastuse^vähemalt USA­ga
võrdsele tasemele, siison aeg haka­ta
rääl^ima relvastusevvähendamisest
Läänes. Praegu on see N. Liidu kallale­tungi
väljakutsumiseks ning kerge
võidu lubamiseks Lääne-Euroopa val­lutamisel,
• • •
„M0ie Elu" nr. Mim7)
Nädala vestlus
NELIAPÄEyAL, 7. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 1 3
LÄRVE
Ees&Iased on pärast viieaastast ee­malolekut
otsustanud jälle osa võtta
Metro International Caravanist.
Vestlesime sel puhul Evelyh Kooplga.
— Teatavasti pöördus Karavani or-ganisatsioqn
teie ja Kalev-Estienne
poole, et teie Eestlaste paviljoni kor­raldaks,
kuna teistel sielle vastu palju
huvi ei olnud. Siiski ei ole veel selge,
uniks Kalev-Estienne selle suure üle-
. sande oma peale võtSis.
-^Kalev-Estienne op tutvustanud
moodsat rütmilist võimlemist, mis on
üks osa eesti rahvuskultuurist, üle
maailma, isegi Hiinas. Meie tundsime
kohustust, kui m^ile pakkumine tehti,
ühineda EKNu sooviga tutvustada-
Eesti kultuurikanadalastele. Meid ai­tab
see; et meil on palju sõpru Kanada
ühiskonnas ja meil on kogemusi Eesti
tutvustamisega. Koostöös teiste Eesti
organisatsioonidega saaksime selle ha­ruldase
võimaluse, mida Karavan pak-kub,
meie ühiskonna ja Eesti heaks ära
kasutada. J'
Teiseks annab selline suur ettevõte
nagu Tallinn IPaviljon Kalev-Estienne
võimlejatele hea võimaluse koostöö-tada
ja tutvuneda teiste eesti noorte­ga.
Paljud eestlased võtavad ainüh
yõimlemisesfosa. Loodan, et Karavan
toob rohkem noori suuremal määral
Eesti ühiskonda.
— Te mainisite EKNu. Mis on
EKNu osa Karavanis?
EKN on Kalev-Estiennei,,sponsor"
selles ettevõttes ja temal on esindaja
direktoraadis, Meie hindame EKNu
nõu ja abi väga. - "
T - Kuidas on koostöö teiste eesti
organisatsioonidega?
— Meie direktorid on suuremal mää­ral
aktiivsed ka teistes Eesti organi­satsioonides
ja selletõttu on meil hea
kontakt olemas. Muidugi tegeleme esi­nejate
osas mitmete organisatsiooni­dega.
Poalegi|0n organisatsioonid mul­le
koosolekul, kus ma nende käest
küsisin kas eestlased peaks jälle Ka-e.
( 0
(Algus esiküljel)
mitistlikke liikmeid. Komisjoni
esimeheks oli Sean MacBride, en­dine
Iiri välisminister, Nobeli ja
Leniiii rahuauhinnä laureaat. Uuri-m.
use tulemused esitas ajakirjani-
Ikele pressikonverentsil Richard
Falk, rahvusvkhelise õigui j pro­fessor
Princetoni Ülikoolis,
Komisjon rajas oma otsuse järg­mistele
asjaolidele: 1) Israel on
süüdi kallaletungis ühele iseseis­vale
suveräänsele riigile, Liibano-^
niie ja palestiiria rahvale, mis on
kuritegu rahvjusvahelise õiguse säi-tete
ja LRO põhikirja alusel. 2)
Isräeli väed kasutasid Liibanoni
' sõjas süüte- ja purustavaid relvi,
eksides sellega rahvusvaheliste le­gaalsete
normide vastu. Liigset vä­givalda
kasutati põgenike laagri-.
tes, haiglates, koolides, kultuurilis-tes'ja
usulistes asutustes, 3) Iisra­el
rikkus rahvusvahelise õiguse
sätteid, karmilt koheldes eraisi­kuid,
sõjavange ja võitlejaid. 4) Iis­raeli
lennuvägi pommitas ettejuhtu­vaid
esemele, tegemata vahet era­majade,
haiglate, kirikute,* koolide
ja sõjaliste objektide vahel. 5]Iisr
raeli kallaletung\Liihanonile on
kõige jämedam rahvusvahelise õi­guse
aluste rikkumine ühe riigi
poolt viimasel ajal. Temal ei ole
mingit poõhjust ega alust omateo
õigustamiseks, rahvusvahelise õi­guse
ega LRO põhikirja alusel.
ravanist osa võtma, lubanud oma kaas­tööd.
Mul on hea meel, et Eesti or­ganisatsioonid
kiitsid selle'ettevõtte
heaks ja mul oleks väga hea meel kui
nad aitaks meid passide eelmüügiga.
— Siiski on diirektorite hulgas vähe
võimlejaid. Mis on Kalev-Estienne
võimlejate ja organisatsiooni osa
Tallinn Paviljoni ettevalmistustes?
— Tõsi on, et direktoraadil ja Kalev-
Estiennel on väliselt väga vähe ühist.
Mitmed liikmed, eriti komiteede esi­mehed
on kas endised Kalev-Estienne
võimlejad või võimlejate vanemad. Di­rektorid
ja komitee esimehed on vali­tud
sellepärast, et neil on oma alal
kogemusi ja mul on väga hea meel, et
nii paljud inimesed meie ettevõttes
kaasa aitavad. ' ' '
Võimlejad tegutsevad hostessidena,
ettekandjatena, tööjõududena ja mui­dugi
esinejatena. Need kellel on erili­selt
suur huvi aitavad kamujal kaasa.
Sellega nad puutuvad teiste noorte
eestlastega kokku.
Kaš olete kaasa tõmmanud ka en­diste
Karavanide ja Tallinn festiva­lide
korraldajaid ja kaastöölisi?
— Mul on eriti hea meel, et Kalju Jõgi
ja Jaak Järve on meil nõuandjateks.
Koidula Kittask on aastaid tegelenud
toitlustamisega.. Linda Kukkel on hos-tessina
kogemusi. Paljud teised endi­sed
abilised aitavad meid jõudu mööda.
Pealegi on Kalev-Eštienne esinenud
igal Karavanil!
— Kuidas ettevalmistused edene­vad?
Te mainisite ka esinejaid. Kui­das
kava välja kujuneb?
— Töö läheb kiiresti edasi. Seni on
kõige silmapaistvam asi olnud just esi­nejate
arv.. Mul on hea meel, et noor
näitekirjanik Elmar Maripuu on ühine­nud
meiega. Kirev kava ja kohvik,
mida korraldab Evi Tarkus, oij juba
mitmeid esinejaid leidnud. Rahvatantsi­jad,
võimlejad, moodsa tantsutrupid ja
koorid esinevad. Andres Raudsepp,
Lindau Õed ja ,,Laanelinnud" esinevad
kindlasti; teiste ansamblite ja solisti­dega
on hakatud kontakti võtma. Mpie
esitame ka ühiskonna talente kunstis ja
väljapanekutes, mida korraldavad E l ­va
Palo, Lia Holmberg ja Eneri Taul;
viimasel kahel on palju kogemusi vara­semate
Karavanidega. Toitlustus, baar
jne on kindlates kätes.
— Kas mõni asi teeb ka muret?
— Eelarve. Meie pakume eestlase
parimat kanadalastele. Kuna Karava­ni
kulud-on ligi SIO 000, mis haarab
Eesti Maja Üüri, meie teatrit, sise- jä
välisdekoratsioone, muusikat, helisü-
,.steemi ja valgustust, on meil vaja toi­du,
jookide ja passide müüki suuren­dada.
Praegu teatas majandusjuht
Henn Mäest, et eelarve näitab 2;4000
puudujääki. Meie kusagilt enam kär­pida
ei saa. Sellepärast loodame, et
kõik eestlased lööks kaasa passide eel­müügiga.
Karavani õnnestumiseks on
meil tarvis viia eelarve halanssi.
~ Mis OBI eriti silmapaistev Tallinn
Paviljoni organisatsiooni juures?
— Minu kaastöölised. Nad on nii
loovad ja nendega on nii hea töötada.
Maolen neist vaimustatud. Nende hu­vi
ja kaastöötahe ületah kõiki lootusi.
Mis puutub meie probleemidesse, olen
ma alati olnud veendunud, et raskuste
võit on rõõm.
Toronto „KaIevi" lipkonna 30. aastapäeva tähistamiselt. Skautrühm
„Viru" tõotuse andjaid (vasakult): Erik Jaason, Tõnu Petersoo, Ricky
Hiir, Hendrik Nõmmik, Ivar Soever, Erik Küttis, rühma abijuht Peeter
Spirka. A l l (vasakult): Paul Tae, Alar Petersoo ja Ivar Soever oma
laskespordi auhindadega, paremal — spordijuht nskm. Arvo Oiling
jagab taliiaagri|auhii]idu Huhdudele Eero Laansoo, Mati Pajo ja Asrvio)
Laansoo.
o n n a
^idulik kokkutulek Eesti Maj
' noorteruumis
lKK>Oam><S>O«l»«4mO«0(»«Et>O<ZC><MQCM)<IIH>C3»(>^
,.MEIE ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
tellimisi.
l'QI><KII>04a»OfXIH)<I3>0«»0«»0<l»0<nlMKD»<>^^
EESTI ALUMMMKOMPAN^^^
Akende ahendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuues värvis. ^ Riiästaaluste katmine.
Keldriakendele sissemurdmise vastu jmetallkaitsed.
TaiBüta hindamiiiiie. Helistage päeval töökoda tel. 832*223@
• Kodus 7694)932
OSSO IMVEST
110335 Keele Str., Maple. Ontario LOI
Pakid Balti riikidesse ja Venemaale
Meie saadame riide- ja jalanõupakke kuni 19^4
naela netto. Kõik on täielikult kindlustatud.
Suur valik kawpM meie äris.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast — laupäevani kl. 9 hom. — kl. 5 p.l.
T nCESKNÄDALATEL suletud.
I Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC EXPORTINGCO.
482 Ronc^svalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 ~ Tel. 531-3098
Pühapäeval, 20. mäWsil täitus To­ronto
Eesti Maja noorteruum skaut­likest
noortest ning nende vanema­test
ja sõpradest, et kaasa elada To­ronto
Kalevi lipkonna asutamise 30.
aastapäevale. Samal ajal pühitseti ka
endiüe Viru lipkonna asutamise 25.
aastapäeva. Viimane on teatavasti
nüüd Kaleviga liitunud.
Eesti Maja noorteruum, mis kippus
rohke osavõtjaskonna tõttu isegi kit­saks
jääma, oli kaunistatud mitmesu­guse
pildimaterjaliga ning muude väl­japanekutega
lipkonna 30-aastasest
tegevusest. Piduliku sündmuse alguses
marssis lipkonna noortevägi koos juh­tide
ja lippudega sisse ..Kalevite Kant­si"
marsihehde saatel ning rivištus.
Teadustajana toimis nskm Arvu Oi­ling.
' L ü h i k e s e palvuse pidas lipkonna
õpetaja Udo Petersoo ning selle raami­des
mälestati püstiseismisega möödu­nud
aasta jooksul surma läbi lahkunud
juhte: Peeter Kivioja. Maido Silm'a ja
Olev Ruberg'it. Palvusele järgnes ava­sõna,
mille ütles lipkonna juht nskm
Rein Pajo, kes ühtlasi selgitas eesti aja­kirjanduses
hiljuti avaldatud halvustava
kirjutise valelikkust ning deklaareris,
et Kalevi lipkonna skaudid ei ole su­gugi
ajast maha jäänud — seda kviitee-ris
tugev aplaus kohalolijatelt.
KULDMÄRGID
Endasi aridis lipkonna juht üle lip­konna
kuldmärgid neljale noorele, kes
olid tunnistatud käesoleva aasta pari­mateks
poisteks: „Taarapoegade" pa­rim
hundu Arno Tüfk, parimad skau­did
„Viru" rühmas Chris Medri,
„Vambola" mereskautrühmas Robert
Paju ja ,,Terasringi" parim vanems-kaut
Kaarel Truuvert.
Sügisel hunduparvikust skautideks
ületulnudvikuus skauti andsid oma
skauditoot!ise: Riki Hiir, Erik Jaason.
Erik Küttis. Hendrik Nõmmik. Tõnu
Petersoo ja Ivar Soever. Värsketele
skautidele seoti kaela kaeiarätikud
ning kinnitati rinda tõotusmärgid.
Skautrühmade juhid ja lipkonna juht
soovisid neile õnne ja edu.
Järgnesid tervitus-sõnavõtud: Eesti
Skautide Maleva Kanadas juht skm
Egbert Runge, Eesti Gaidide Maleva
Kanadas juht ngdr Anne-Mai Kaunis-maa
(koos kolme roosiga), Eest^ Skaut-mastritä
Kogu Kanada Koondise abi­esimees
skm Eino Kuris, vanaskau-tidevnLeegionäride"
pere nimel vana­peremees
s'km Karl Novek (kes lubas
vanaskav'"de rahakoti lahti teha lip-konnale
udte telkide muretsemiseks!)
„Põhjale Tütarde" gaidlipkonna juht
ngdr Silvia Birk-Terts (kingituseks
roosid ja küünlajalg lipkonna Kotka­järve
kodusse). ..Rajaleidjate" gaidlip­konna
juht ngdr Ingrid Kütt (kingitu­seks
jällegi roose ning lisaks veel suü-magusat),
skaütüksuse ..Lembitu Ma­lev"
Lembitu lipkonna juht nskm
Evald Oder (kingtuseks kasulikku,
skaudikirjandust). Kalevi lipkonna
juht tegi ühtlasi teatayaks. et vara­lahkunud
noore juhi Peker Kivioja va­nemad
Helju ja Endel on lipkonnale
teinud annetuse kinnise ümbrikuga
Peetri mälestuseks. Edasi tervitas veel
lipkonna Vanemate Kogu kinnise
ümbrikuga Peetri mälestuseks; Edasi
tervitas veel lipkonna Vanemate Kogu
esimees Rein Lainevool, kes ühtlasi
tegi alguse aktsioonile ..Vihmavari"
lipkonnale uute telkide muretsemiseks.
AUHINNAD' V
Spordiauhindade üleandmist teostas
nskm Arvu Oiling. Auhiindade saaja-teksolid
lipkonna ..Jääkaru" talilaagris
toimunud suusa võistlustel — hundude
klassis 1. Arvo Laansoo. 2. Mati Pajo,
3. Eero Laansoo; skautide klassis. 1.
Raivo Karhunen, 2. Ronald Liigsoo, 3.
Mihkel Jürima; vanemskautide/juhtide
kombinatsioon-klassis 1. nskm Pearu
Tamm, 2. Rein Lainevool, 3. nskm Jüri
Laansoo.
Lipkonna laskevõistluste auhinnad
anti järgnevatele skautidele (hundude
võistlused saavad teoks lähemas tule­vikus):
11-13-aastaste klassis ,1. Ivar
Soever, 2. Alar PetersoQ, 3, Paul Tae; "
14-17-aastaste klassis L E r i k Nippak
(ühtlasi Hugo Later'i karikas), 2. Hillar
Sõrra (Ilmar Heinsoo karikas),'3. Raivo
Karhunen (Erik Purje karikas); isa­de/
poegade võistlusel (isa nimi .esime­sena)
1. Olaf ja Hillar Sõrra (..Leegio­näride"
karikas), 2. Risto ja Raivo Kar­hunen
(Vanemate Kogu karikas). 3.
Hans ja Ivar Soever (Kivi Travel kari-
.'kas). •
Pärast skautide poolt esitatud hu­moorikat
sõlmesidumise ettekannet üt­les
pidulikule osale lõppsõna lipkonna
vanem skm Enn Kiilaspea, tänades
kõiki tervituste, kingituste ning osa­võtu
eest ja avaldas soovi, et Kalevi
lipkonna tegevus tulevikus oleks sama
edukas kui see on olnud petmise 30.
aasta jooksul Külaliste hulgas oli nä-'
ha terve rida endisi Kalevi lipkonna
juhte: skm Karl Novek, skm Valter
Piigli, skm Heikki Paara, nskm Peeter
Loite, skm Gunnar Mitt; eelmine Skau­tide
Maleva juht skm Silver Kask, eel­mine
Gaidide Maleva juht ngdr.Tiia
Kütt, skaütüksuse Lembitu Malev abi­juht
skm Asko Kütti, endine Skaut-mastrite
Koondise abiesimees skm
Karl Sütis ja teisi.
.Aastapäeva kokkutuleku lõpuks
olid lipkonna daamid eesotsas lipkon­na
pereema Susanne Kolga'ga valmis­tanud
maitseva kohvilaua võileibade
ning küpsiste ja saiakestega, mida kõik
osavõtjad nautisid täie mõnuga.
Jüripäeva paraad
Eesti skautlike noorte Jüripäeva pa­raad
toimub sel aastal 17. aprillil kell
3.00 p.l. Eesti Maja suures saalis. Ko­gunemine
2.30 p.l.
Eesti Skautide Malev Kanadas
Eesti Gaidide Malev Kanadas
..MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-
Piiskop Karl Raudsepp a
. a. sünnipäeva ja 50 a. ordinatsiooni juubelite
kontsert-jumalateenistus
laupäeval, 16. aprillil 1983, kell 4:00 p.l.
:E.£.LK. Toronto Vana-Andrese kirikus
Teenivad Ameerika ja Kanada praostkondade
vaimulikud, jutlustan, prof. dr. A: VÕÕBUS.
Kontsertosas dr.^ ROMAN TOI kantaat
.Laudate Deo" autori juhatusel kooride, oreli
ja orkestri kaastegevuse!
Pärast .jumalateenistust koosviibimine kohviga.
.-J
Terrorist või vabadusvõitleja?
i!.rruiainud BritishColumbia
kohtunik Les Bevt^ley kirjutas aja­lehes
„VancouYer Sun" (12. okt.
32) huvitava artikli, puudutades
muuseasOrvid Demaris'e sulest
ilmunud kunagise Mafia bossi Ja­mes
„Jimmy the Weasel" Fratia-no
biograafiat „The Last Mafio-so"
(Times Books, 1981), tuues
sealt alljärgneva väljavõtte:
immy oli Mafia mõrtsukas ja
üksvahe ka Kalifornia pundi boss.
Talle tuli (intervjuuerimisel) meel­de,
kuidas tema hea kambamees
Mickey Cohen — kes. oli tollal
Lääneranniku bande bossiks — i i ­bel
päeval kutsus ta kaasa ühte
luksuslikku eramajja Bei Air'is.
fimmy jutustas sellest:
nKui me sinna jõudsime, leidsi­me
eest paarkümmend kohalolijat.
Mickey pidas kõnet ja ütles neile,
et tema hakkab orgaiJseerima paa­ri
korjandust, et saada, kokku mil­jon
dollarit Palestiinas asuvate juu­tide
toetaii^iseks. Pärast ta kõnet
me liikusime vähe ringi ja Mickey
Cohen'i rabi tutvustas meid ühele
sellile nimega Menachem Begin,
kes olla põrandaaluse Irguni kam­ba
boss Palestiinas. ,
See sell kõnnib ringi musta var-rukalindiga
ja ütleb meile, et teda
otsitakse seal taga ühe hotelli pom­mitamise
pärast, mis tapnud
sada seesolijat. Temakablutas!"
njimmy the Weasel'!" mälu oli
korrektne. Menachem Begin oli
tollal põrandaaluse juudi terroristi­de
— või vabadusvõitlejate, kui
tahate — organisatsiooni, juht Pa­lestiinas,
nimetusega Irgun Zvai
Leumi. Vähe enne ameerika kaaba­katega
kokkusaamist Begin ja tn
gäng olid lasknud õhku King David
Hotelli Jeruusalemmas, tappes 95
seesolnud inglast ja araablast Ja
Begin'] tabamiseks oli välja antud
vangistamiskäsk."
Aga terrorist (või vabadusvõit­leja?)
,Begin'i mõrvad ei piirdunud
sellega. Kohtunik Bav^ley oma ar­tikli
lõpupoolel toob väljavõtte Dr.
Alfred Lilienthari kirjeldusest sel­lest,
kuidas Beginja tema siionistli-k-
ud terroristid jälestataval kon^bel
hukkasid kogu elanikkonna ühes
araablaste külas nimega Deir Vas­sin,
aastal 1948. Palestiina araabla­sed
seda vist küll kunagi ei unustn.
HK
Sgfi uus„MEIE ELU" teilila aitab km^
m sisukamate ajalehele.
Los Angeiesis toimunudBalti Vabadusliidu konverentsil liidu juhatus
ja konverentsi kõnelejaid. Istuvad vasemalt — P. Henze, Rand Corp.
Washington D C , R. Farrand, USA välisminiteeriumi Ida-Euroopa ja
Jugoslaavia osak. abidirektor, L. Pfeiffer USA kaitseministeeriumis
ministri abi Euroopa ja NATO küsimuste alal ja Valdis Pavlovskis,
Balti Vabadusliidu uus esimees ja USALäti keskorg. (ALA) liige.
Seisavad eesti, läti ja ieedu tegelased liidu juhtatusest, vasemal
esimene A. Piirisid — liidu abiesimees, paremal äärmine Läti kes­korg,
abiesimees Ilmara Bergmanis Chicagost, keskel lühem triibuli­ses
pluusis daam Daiva Kezis — liidu direktor New Yorgis ja Leedi
keskorg. liige. ' Foto — V. Stokes
KEVADINE ERIPAKKUMINE
PRAEGU, enne tööhooaja algust võite saada meilt
alumiinitooteid madalate kevadiste hindadegal
Alumiiniumist aknad ja uksed
Termoaknad
Aknaluugid
V ä l i s s e i n a k a t t ed
SOOME ETTEVÕTE
PAULI JUPP!
ALUMINUM
34 Charles Tupper Dr. Scarborough
281-1175 759-8335
Räästaaluped
(soffit &• fascia)
Vihmayeerennid'
Katused
• • • I
TASUTA EELARVED
Älcan
Buüding
Products
•'^''*''^'>«n>(i<ma<Ei»4M3i>o<ii>o<iii«i<ii>o<ri»a«i»»^