Meie Elu = Our life, September 4, 1980

              MEUAFÄEVAL, 4. SEPTEMBÜIL - ^ SEPTEMBER
eesti skaudijuhüde silmaga võimalikust sajast viie tais-uudne
mõte neli aastat tagasi südamBcuga; Joöksuvõistlustel tulid
ahendada ^ älwarda^ät/'skäudilaagifi. võitjaks Margus Riga alla 10 aasta
Mrajäämist perekondliku laagriga
lootuses, et sellisel laagril on eeldu­sed
suureniaarvulisemaks osavõtuks
oli kindlasti hästi kaalutletud. §e-da
kinnitavad need neli edukat laag­rit,
mis sellest otsusest saadik on
lÄttemäel aset leidnud, kaasa arva-md
äsjalõppenud tänavune laager.
Ja koik tundemärgid juhivad selle
laagri kordamisele ka tuleval aastal.
Lättemäe suvekodude ling ümber
laagri-maaala loob^ ideaalse võhnaiu-se
lastevanemate paigutamiseks
laagri kestvusel, ja see praegu üles-se
kasvav põlvkond kindlasti naudib
oma vanemate või vanavanemate
seltskonda veel mõned head aastad,
üheks eriliselt ergutavaks asjaoluks
on Toronto Norheimlde ja Metsala-jle
perekondade alaline osavõtt -
TänavLse 1-aagri mõnusaks meele­oluks
andis taevataat omapoolse,
kidgitüsena erakordselt ilusad suve­ilmad,
ja kõik need soojad südamed,
kei noqred oma südameasjaks on
teipud olid taas üheskoos tuttavas
sõprusringis. Kui üks grupp poisse
btsustaš ühekhommikupoolikul ühe
iaagriürituse veidi mönoldonseks
muutumisel protestiks.streigile min­na,
siis see ähvardasi mõnevõrra sõp­rusringi
segä^iniminekut, kiiid see
vahejuhtum lahenes ^õnnelikult, kui
laagri juhid andsid poistele valiku —
/.te võite streikida, kuid siis peate
leppima sellega, et te ei saa õhtusöö­gil
magustoitu!" Ja see streik oli lõ­petatud
peagu' silmapilkselt. Ning
kõik edasised ettevõtted ja üritused
arenesid, kõige pabmas vainius ja
rrieeleoius.
poiste klassis: 60 m. 8,5 sek. ja 200
m. 37,0 sek., ^10—11 aastaste poiste
klassis Allan Sutt tulemustega 60,m.
8>5 sek. ja 200 meetrit 31 sek., ning
vaneiriate poiste klassis Toomas Püh­vel
-r 60 m. 8,0 s^k; ja 200 m. 27,5
sek. To^as Ältošaar sai erilise tun-hiistusmärgi;
osaliseks oma eduka
esinemisega Vikerkaare maailma-laagri
võistlustel.
•LõMEõHTU.;.'::: • /
Pidulikul lõkkeõhtul austati kolme
pereema — Elsa Peetsi, Leida Riga
ja Laine Altosäart, kes omakorda
vääristasid nende ridade kirjutajat
,,kuldmedaiiga'' nende hinnangul
kuulekate korralduste täitmise eest
köögi veekandjana. Eraldi Kersti
Pühvel, kellel sellel õhtul ei olnud
võimalik kohapeal viibida, saab hoo­lika
kaasalöömise eest köögis tün-nustüsmärgi
hiljern.
Laagri lõkkeõBtu oli tulvil noorte
esinemisi ja ühislaule Innar Teose
ja.EduardLeetmä muusikalisel saa­tel.
Ning suur-osa laagrist osavõtjaid
lahkus koduteele otsekohe laagritule
kustudes.'Pühapäeva hommikul oli
Lättemäe: kabjuks jälle veidi liiga.
^ vaikne'. •.. V.
OMA AMMA§T:UNUSmMATA ABIKAASAT
EELK Usuteadusliku Instituudi 3.
kursus lõppes 30. aug. jumalateenis­tusega
Toronto Ülikooli Trinity €ol-legel
kirikus,
lutluse pidas praost dr. J. Taul.
Instituudi 3. kursusest võtsid osa:
Heino Altosäar, Montrealist; Helmut
Anniko, Winriipegist; Edgar Heinsoo,
Montrealistj Valli Johanson, "Eoron-tost;
Elmar lärvet, Philadelphiast;
Tuuli Jürisalu, Torontost; Väino
Kaldmaa, Säult Ste. Marie; Priidu
Kiive, Minneapolist; Hans Kivi, To­rontost;
Elm^ir Kuningas, Chicagost;
Evald Lilleste, Göteborgist; Paul
Maidre, San jFransiscost; Kalle Me­riloo
Portlandist; Aino Männistu, To­rontost;
lEdgiär Pihu, Lakewoodist;
Kersti Pinna, Torontost; Olyi Pmt,
Thunderbay'st; Varju Reio,Hamilto-nist;
Albert Roost, Torontost; Ülo
Saar, Sydneyst; Walter Taal, Los Än-gelesist;
Tiit Tralla, Torontost.
Nagu Usüt: Instituudi 3; kursuse
korraldaja, abipraost T. Nõmmik Mt^'l
surnud 5. septembril 1979 Torontos ,
iema esimesel surmaaas tapäeval mälestab, kurbuses
abikaasa ALICE
,Meie Elu" kaastöölisele tähendas.
Sooma|k. hiielkäik
muistne sõjakäik i^xo: võib-öUa kõij-ge
põnevamad ettevõtted, kuid nahal-tööd
ja maalimine, kalatiigi läiend3-
niine, ujumas käimine, traditsiöoni-lihe
saunäõhtu ^lleetmaa säunajS, las­ke-
ja jooksuvõistlused>L^chuti laa­dal
käimine, söpgiajad teadagi, ja fil­mide
ning valguspiltide näi tamine
ning lõkkeõhtud piid alati mõnusad
iunnid. Õhtusöögid kuulsas ,>Lätte-mäeHiltoni^'
söögitares tõid kokku
i ka alalise i rin^i jcülalisi Lättemäe
ümbruskonna -suvekodudest kes šä-r
muti nautisid üheskoos iaagrist osa-järgneb
sellele kursusele neljas kur­sus.
Selle kursuse
veel kindel ja selgub
jooksul. Selle kursuse
kest asukohtadest oh
y eO¥ENTRY,::(,,Meie Elu" kaastööliselt). — 22.
Moskvas ön lõppenud, samuti purjespordi regatt Tallinnas. „Daily
Maill" kirjasaatja Christopher Booker viibis ühenduses olümpia­mängudega
ühe päeva ja öö ka Tallinnas ja selle tuleniuseks ülal­nimetatud
ajalehes (31. juulil) rasvase pealkirjaga artikkel: „Öö,
mil vana Tallinna kaotas oma sarmi. .; "Tpöme siinkohal kokku­võtte
sellest huvitavast kirjutisest^ mis tegelikult
•Moskvas: . •. y'
olümpia- Eest! esindus 3. Maailniajamboreel Arrow Park'is 1929. a.
YONGE MEMORIALS LTD..
2044 Yonge St., Toronto, M4S 2A2
(i3avisville &,Eglintoni vahel)
^2147, õhtuti 447-1206
: NIGUL VIRRO
KORTER ID
Üksik vana naisterahvas (pensionär)
ot
„Eile kustus olümpia-tuli Balti me­re;
kallastel. Nõukogude Eesti ilusas
väikeses linnas Tallinnas, Nõukogu­de-
Eesti pealinnas. Mitmesugustel
kohal. ^ \
Mida enam ma mõtisklesin, seda
enam ma tunnetasin, et meie õhtu
raisl^amine ei olnud ainult paljas
võtjatega Inna T^ose rikkalikke vai- põhjustel ma otsustasin väljaspool
Moskvat külastada Tallinnat. Esiteks ;
purjespordi üritused, mille internat­sionaalne
boikott võinuks avaldada
oma mõju enam seal kui mujal. Tei­seks
oma tornide, sakiliste katuse-vallide
ja munakiyist tänavatega Ta^^
linn oma kesk.usegä mäe otsas (!) on
üks ilusamaid keskaegseid ja ba-rokk-
stiilis linnu, mis säilinud Eu­roopas.
Lühidalt, 20 aastat, pärast
^ 1918, nagu naabrid Läti ja/ Leedu, -
tundsid rõõmu lühikesest iseseisvast,
enam-vähem (!) vabas demokraatias.
—- 1940. a. juunis Suur Vennas Stalin
sammus sisse, ettekäändeks ,,eesti
rahva kutse". ] Suhtelisest jõukusest
hoolimata, lääne alfabeedist ja tra­ditsioonidest,
Soome televnsori vaa­tamisest,
Eestil on ikka veel Lääne­maailma
kuulsus, ,,vabam" nurk
Nõukogude Liidus.
Kui olin saabunud klaustrofoobili-sest
õhkkonnast Moskvast Tallinna,
mida kattis pilvitu taevas, siis tun­dus
see mulle puhkepäevana. Meid
guspilte„Estp-8(J" pidustustest jä
,,Vikerlaagre" ma^ilmalaagri sünd­mustest
samuti ;kui Hans P^^^
• tatud vaimuliku sisuga filme.
. OPULÄMGETAMINE: ;
Laager kulmineerus pidulikuks li-pulangetüseks
ja fekkeõhtukš vüma-sei
laupäeva õhtul eriti rohke arvuli­se
külaliste juureiplekul. Lipülange-tämisel
lausus- palvuse ^ontreali
Jaani koguduse, õpetaja H^mo Laa­neots
ning laagri juhid Heino Alto-saar.
Endel Ruberg ja Haris Peets
laagri kokkuvõtet tehes jagasid
noortele sami^ti ku( nii mõnelegi väl-japaistnüd
vanemale välja auhinnad
ja tunniistüsmärgid. jroõmas Puhve-lile
sai osaks tunnustusmärk hoolika
eesti keele liasutamise J eest. Linda
Norheim #itiš tunnustuse oma sil­mapaistva
abivalmidusega, Liisa
Norheirnväijäpaistva lauljana, Jaan
Kukk on märkimisväärse kuulekuse­ga,
Thomas \ Norheim oma silma­paistvalt
innuka kaasalöömisega 'ka­latiigi
ehitamisel ia laagri pereema
Elsa Peets oma liiati rõõmsa ole­kuga;
. ;
VÕIStlUSEB , :
Hiljuti ilmus trükist uus skautlust
jä gaidlust käsitlev ajalugu^ milles
käsitletakse eesti noorsooliikumist
nii vabas Eestis kui paguluses.
Vajadus ülevaateteose järgi esines
juba mitmed aastad/. I962ia.vä^^^^^
õnnetu juhus". Inglise ajakirjanik antud „Eesti skautlus 50" vajas ;aja-oma
artiklis küsib: y,Kas oli see tões- kehastamist, eriti viimaste aastate
ti sõpruse otsimine? Või sihilik, vä-' tegevuse ja; arengu kohta. Needyaja-ga
targalt väljamõeldud operatsioon, düsed esinesid teravamalt rahvusli-et
meelitada meid vabässe^ vestkisse kül välispoliitilisel taustal, kui otse-ja
pidada kinni, kuni lendame tagasi se)t meie s'käutliku sisemiseks tegef siilias kui Argentiinas tegutsesid mit-
Moskvasse. Kui ma tegelesin nende yiiseks, Ärvestad'ps neid tegureid, öt- med aastad eesti, skautide ja gaidide
küsimustega,' siis mulle meenusid süstas eesti skautide ülemaailmne
mõned arvud. Esiteks, küüditatud keskorganisatsioon — Eesti Skauti-e^
sllasi nõukogude orjatöo-laagrites- de Liit — Keskbüroo välja anda uus
|us aastate jooksuLmalev.mis täha-päev:
on 500 lii'kmeline. ;1953 sai ma­lev
endale metsäkodu — Kotkajärve
kus aastal 1962 tähistati eesti skaiit-luse
50. tegevusaastat esimese maaik
malaagriga. JäVgnevad malevate
^"Suurlaagrid, ka^^s'eesli. Metsamärgi
kursust ja suurim skautlaäger pagu­luses
—: „Ko t ka j arve" 1200 osavõ tj a^
ga aastal 1972.
Paljudele on uudiseks il nii Bra-
: MÖBLEERIMATAKORT^ .
tuba köögilga, teisel või kolmandal
korrusel. Soovitav Danforth-^Broad-view
rajoonis. Kirjad sit. ^Korter".
se 1940. a. alates, kellest ainult üksi- kohandatud ja täiendatud trükis. Ku­kud'
on saabunud tagasi; Eestisse, na rõhk oli asetatud välisvõitlusliku-voib
arvata 60.0ÕO-nde ürnber, mis^^^^ 1^^ tasemele,-valiti' keeleks,
iseenesest ei ole palju (!),. kuid ar- "internatsionaalselt käsutatava ikeele
veštame seda, et rahvaarv oli tollal ingliskeel. Valiku taganiõtteks oli
üksused.
1949 augusti kuul kirjutati Londo­ni
Eesti Saatkonna ruumides alla
Eesti Skautide Liidu põhikirjale —
Sel nädalalõpul viibib praost Jjlu-dolf
Kiviranna Läänerannikul, kus
toirftub Seattles õp. LeoLeivi';
Eestis veidi üle miljoni elaniku,
•teiseks, hiljutine raport, väljasmu-geidatud
Perrpi vangilaagrist, koos­tatud
dissideni Jüri Orlovi poolt, siis
enamikus sealsed poliitvangid päri­nevad
Balti riikidest, ca 30 protsenti
laagri elanikest,"
Inglise, ajakirjanik lõpetab oma
pettunud Tallirjna-reisi järeldusega:
„See on haige -j a kaval kahe-otsaga
trükise levitamiseks' võimalikult
meie oma rab­ada
eestlust ja
•laialdaselt väljaspool
vast, et sellega tutvus
eesti skautlikku- liiki|mist kohalike
maade peakorterite liikmetele, maä^
ilmabüj:*oo ]liikmetelle ja teistele
skautjuhtidele.
Nende taotluste tagajärjel ilmus
läinud aastal ,,Estonian Scouting".
Majandusliikult saadi abi Ontario
provintsi valitsuselt. Teose koosta
:luues seega:.skautlusele ulemaa^^^^^ koguduse õpetaja ametisse introdut-selt
keskse^or^anisatsioom..^Eesti • ^^^^^^^ jumalateenistus. Samuti
Skautide Ludu Juhtkond moodustab ^^^^^^ ^^^^^^ Chicago
Keskbüroo, mdlrne aastate^ j o o l ^ l Praostkonna Sinod, vastavalt sealse-on
ausnud nn Saksamaal, USAs, Ka- te'koguduste hoovile. Seoses oma sõi-mäng,
et eestlastel lubatakse vaada-võeti
Tallinna, lennuväljaktil vastu ta Helsingi TV-d ja külastada HeTsin- jaks oli endine peäskaut skm. ^tn-i
sarmikate eesti leedide po^lt. Kui git, et sel teel säilitada nende ,,rah-^^ ; \
meie (inglise ajakirjanikud!) olime vuslikku iseteadvust", vaatamata sel- • Sisuliselt hõlmab trükis •mei^j
ign tetvusel aset leidnud mlt-me^
ugustel võistlustel olid üldkok­kuvõttes
kõige edukamad noorema»
te poiste klassis Allan Sutt ja vane­matest
poistest Toomas Pühvel. Al­lan
Sutt võitis oma klassis laske-vmstlused-
siln\apaistva tagajärjega^
lamades toelt •laskmises — 100 silma
võimalikust sajast kaheksa täissüda-mega
ning samas nooremate pioiste
klassis olid silmapaistvad veel Heiki
Viita—400x8, Margus Riga — 100 x
5 ja Jaan K u l ^ ,— 100x4, kusjuu-jõudnud
kõrgesse blokkhotelli („Vi-ru"
hotell?), siis lähenes meile keegi
sõbralik eiestlanei soovides praktisee­rida
inglise keelt). Vestelnud temaga
koos mõned tunnid, lähenesid meile
varsti veel teised eestlased. Meie ja­lutasime
koos' Tallinna vanä-linriäs
ja imetlesime selle suurejoonelist
restaureerimist, ja võõpamist, mis
aset leidnud ühenduses Mängudega.
Meie vestlesinie mõistu Eesti legen^.
didest, erinevustest eestlaste ja vene­laste
vahel, astroloogiast, boikoti
mõjust, isegi käsitledes ennesõjaaeg­set
^esti poliitikat. Jä; järgnevalt kü­lastasime
suurejoonelist, kuid pool
inimtühja purjespordi, keskust- Veet­sime
koos mõned tunnid Tallinna la­hel
mootorpaadiga ja iergutasime l i -
lele, mida räägivad faktid sel taga- sJkautluse ajalugu esimesest skautsal-
Mida järeldada; sellest ga loomisest aastal 1912 .Pärnus.
Järgneb kirjutis Eesti Vabariigi aeg­sest
skautlusest puudutades nii skau­tide
arengut, suurlaagreid kui muid
arengutähiseid kuni 1940. aastani,
millal "'kümniü*iistlik valitsus sund-koreasr'sulges
skautluse. Lähemalt
käsilleiaksewka. teisi noorsootöö lii­kumise
vorme, nagu Möored Kotkad
ja Noorsepad.
res Allan Sutt tuli võitjaks Heiki V i i
ta ees oma suurema arvu maksi­maalsete
tulemustega. Eriauhinna
osaliseks sai Kristian Pühvel kui
laagri kõige noorem poiss oma tule- nud hõbe-medali. Ja tegime etteval-rausega
iamades:^elt ~ 99 silma mistusi. kuidas koos.eesti sõpradega
võimalikust Sajast. Sama tulemusega veeta õhtu Tallinna vanalinna kohvi­maast
? See on nagu keegi inimene,
kes jäänud kinni grotesksesse pidu­saali,
mis kaunistatud peeglitega ja
kus isegi juhuslik sõprus ei ole see,
mis'näib". v
Meie koinmcntaar Eesti külasta­mise
puhüf pettunud inglise ajakir­janikule:
ilmselt sattus la KGB-meeste
küüsi, kes näitasid end „eesti
sõpradena" ja püüdsid välis-ajakir-janikke
eemal hoida rahvaga kokku­puuteist
Tallinna vanalinna kohviku­tes
ja baarides; Ja kas inglise pettu­nud
ajakirjanik oli teadlik sellestki,
et Tallinna „väiise illi" restaureeri­misel
olid tegevad poola arhitektid
pä Venemaalt sissetoodud ' „ehitus-nadas
kui Rootsis/ .kus,see ka käes­olevalt
asub.
.Lisaks skaütliküle tegevusele on
trükises ära toodud eesti skautluses
rakendatud edutus süsteemid ja eel­nõuded.
ÜksikašjaliseU on; määritle-,
tud ka eesti skautluse teenetemärgi
~ Põhjatähe — • edutustc eelnõuded
vastavalt erinevatele astmetele. See
on ka ainuke trükis, kus eesti skaut­luse
edutuste eelnõuded ja tingimu­sed
on avaldatud kõigile kättesaada-.
vait. '/^ - '
: Trükise lõpus on lühike kokkuvõte
; Eestist. — tema asend, rahvuslik
• kuuluvus, ajalooline kirjeldus ja saa­vutused.
duga Läänerannikule külastab New
Yorgi praost ka Vancouyeri kogu­dust,
kus ta koos koguduse õpetaja­ga
peab jumalateenistuse pühapäe­val,
7. septembril. Külalisõpetäja
saabub Väncouverisse laupäeval
Portlandist. .
ÕliEllDIJS
„Meie Elus" hr. 34 ilmunud mä-lestusartikli
juures ..Tallinna Tehni­kumi
direktorit Leo Ruumetit males-,
tades". avaldatud fotole palub autor
lisada allkirjana: „Dir. L. Ruumct
avab Esimese Tehna poiste kokkutu-
,Kuna trükis oli kavandatud eesti leku novembris" 1962."
skautlust ja Eestit tulvustavana, on.-.v . ' . . •.— ' ' v .' :—-
ka kasutatud rikkalikult pilte mis ön ' '
ri purjespordi meeskonda, kuni see |öölised" (kes sinna taas elama jääf
lendava hioilandlase" klassis oli-saa-põimitud
väheldprnisi tekstiga. Peia-le
ilmumist on^fega". selgunud, et trü- "
kis bn leidnud ka laialdast kasutus^
eestlaskonna poolt,' kes on huvitatud
Rööbiti skautluse kirjeldustega oh: meie noorte ra^^^^
ära toodud ka eesti gaidluse areng ^ t ; r
kodumaal kui hijjematel aastates pa- _
guluses. -! - • :;; '; .
Vastavalt skautluse/gaidluse aren­gule
on ka erinevate maade ülevaa­ted'toodud
vanuse järjestuses. Esi-rnesed
üksused alustasid taas tege- ;
vust esimesena Rootsis — 20. oktoob-iMÜÜGILr.::..;.
, ;
l^sH värvides
..EiSTI ÜPUD",
i- ^/suunis 5x6 jalga»
.50
,.ME1E ELU" ' ; 1
lugejad, ärge unistage oma
sõpradele soovitamast
^ ..MEIE ELU"
10
Vad!). Ja inglise ajakirjaniku peenel ril 1944. Esimesest skautrühmast arg-tundelikkuse
juures eestlaste kura- nes pea üle terve Rootsi uusi üksusi,
did" kindlaslti võisid, häiriža tä kõr-^ millised on jätkanud siiani oma tege-va.
Kristiani vend Toomas võitis vähev
niate p^te- klassis, kuid mitnl^ti
nõudlikumas käelt laskmises, saavu­tades
99 silma maksimaalsest sajast
ja 3 täissüdamikku. Tüdrukutest Li­sa
Norn\elm saavutab tõelt laskmises
97 silma ja tema õde Linda 96 silma
võimalikust sajast. Käesolevate rida­de
kirjutajal oli heameel isikliku
kordamineku üle maksimaalse
kutes ja baarides.
Kui kohtusime taas oma sõpru,
midagi imelikku oli juhtunud. Nad
ütlesid, et meil (inglastel) tuleb min­na
tagasi oma sünges ümbruses asu­vasse
hotelli olümpiamängude amet­likule
lõpp-pcole. Meid see ettepanek
ei huvitanud. Tahtsime tutvuda Tal­linna
eluga.: Kuid nemad olid jär­jekindlad.
Ä i l e lubati hiljem^ tagasi
tulla. Hotellis võinuksime kuulata
eesti rabvamuusikat jä vaadata ka­bareed..
Hotellis polnud ..rahvamuu-sikast"
juttugi. Ettekandeis plärises
vaid läänelik disco-muusika.
Kui ma olin muutunud
sitüks,nou^usin õhtusöögiga ja kui
ma suure Jürmaga sain botelHst väl­ja,
et jalutada Tallinna vanalinnas —
vust. Maleva liikmeskond paisus ku-
° .ni 700, kuid tänavu- on^liikmeskond
; stabiliseerunud umbes 350 ümber.
. Järgnevalt arenes skautlus Saksa-
' maal paguläslaagrites. Kui esimene
Elmar Pettailt ilmus kolmas luu- skaut rühm alustas tegevust 1945 aas-letuškogu
„Nagu meie elu". Luule- tal. siis 1947 aastal oU Sal^samaal ligi
,tuskogu on 72 lk., jagatud neljasse 1700 ;skauti. Emigratsiooniga lahkus
suurus 6"x9"
Hind $5 J5^ 3
ICIeebü^avad lipud
suurus ŽH" X 3"
-.85
tsüklisse: „Minevik", „Nagü . meie
elu", ,.Lenda, mu uni", „Inimene ja
loodus' ja kogu lõpus „Tankad",
„Akrostihhonid". Luuletuskogu sisal-
Saksamäält enamus eestlaskonnast,
võttes endaga kaasa skautluse säde­med"
uutele mandritele. -
Huvitav on märkida, et osa noori
Hindadele lisandub Ontario jae-müügimaks
7% ja postiga, telli­des
saatekulu. . •
lEIE ELU" icalituses
\ 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K2R6
aa
dab pagulusluulet vaadelduna mine- ei pälvinud isegi oodata millal nad
viku aspektist, kevade- ja armastus­luulet,
tundeluulet tõelisuse ja une
. piirimailt ning loodusluulet, mis seo-juba
kär- tud loodusesiaastamise ja -hävitami­se
ohuga inimese poolt. Raamatu on
illustreerinud kunstnik Arvo Luik..
saabuvad^^iuele asumaale, vaid esi­mene
skautüksus moodustati laeval
teel Austraaliasse — novembris 1947.
:. Peagu samaaegselt moodustati esi­mesed
skäutüksused nii .ÜSA's kui
Kanadas. USA maleva käekäik on; ti-
KAS T Ü l AUTO AKEN LEKIB?
^^^^^^^^^^^^^ K^^^ ON KATKI?
Teatage meile ja katsuge välja LIBRA AUTO GLASŠ^ Kalm.
KMobile servicejr. Meie tuleme teie koju või töökohale. Meie tegeleme
ka kindluštusriõudllustega. i Tel 463-1385
1 Riverview Gardens (Bloor-Jane
SubwayStn.)' Toronto, Ont. M6S4Ei
Teil. m/m-m^
Rudi H, SchnÄr
letud. Kui jalutasime Tallinna vana­linnas,
meie (inglased ja eestiased)
vestlus oli täispuhutud ja labane. Lõ­puks
meie sõbrad sõidutasid meid
koju ja viisid järgmisel hommikul
lennuväljakule, et oleksime õigel ajal
ne' unistus" .(1978). Luuleraamat on
müügil Eesti Kultuuri Koondise Bü­roos,
Vallingat. 32-1, S-112 24 Stock­holm
Sweden. Tellida autorilt: E.
Pettäi, Hagagat. 3-IV, S-113 48 Stock­holm
Sweden. • -
Varem on autorilt ilmunud luule- hedalt seotud Eesti Skaudi- ja Gaidi-baarid
ja icohvikud olid siis juba su-. tuskogu „Jaariilill" : (1964) ja „Sini-: sõprade seltside Liiduga, kes juba
[955 aastal muretses skautidele ja
gaididele oma laagriplatsi. Järvemlet-ša
Lakewoodi piirkonda. See kciht .
on mitmel korral olnud skautide ja
gaidide metsakoduks. Kanada male-'
^va algsalgast^-^ Kõue salgast. — sir-
S. Ä. LIiRHOLM Ltd - REAITOR
Kinnisvara vahendaja Torontos käasriiaalastele teenistuses alates
aastast 1954..'••