Meie Elu = Our life, August 23, 1979

              v,Meie Elu".nr. 34 {1541.);. 1979 NELJAPÄEVAL, 23; AUGUSTIL — THURSDAY, AUGUST 23
Multikultuurilised ; „Heritage Päe­vad"
peeti 5.—6. aug. Edmontoni ilu­sas
Hawrelak pargis,, kust kahe. päe­va
jooksul umbes 150.000 külastajat
läbi käis. Eestlaste telgis oli Edmon­toni
eestlaste poolt einelaud; Toron­tost
toodud kunsti, rakenduskunsti,
trükiseid inglise keeles müügiks ja
Vancouverist esinesid Mikk Peekl
juhatusel eesti rahvatantsijad,
•Eesti Kunstide Keskuse liikmed
Anne Tüll, Karin Viinamäe, Uno Ra­mat
ja Ilma Anyas sõitsid koos prei
sidendi Stella Kerson'iga Torontost
läände lisama oma osa.
Sõideti minibussis kus oli küllalt
ruumi müüginäituse esemete jaoks.
Edmontoni eestlased võtsid Toron­tost
tulijad lahkelt vastu. Eesti Selt­si
esimees Siim Ruusauk oli eesti
osa tõhusalt organiseerinud koos ko­mitee
liikmete, H . Koot'i, A. Höltz'i,
hr. ja pr. SoostakT, A. Mägi, hr. ja.
pr. Pent'i ja hr. ja pr. Langeste'ga
;kes ka toidu ja öömaja eest hoolitse­sid.
• ';• ',
Eesti Kunstide Keskuse kavas oli
ka Eesti Kunstipärandi Muuseumi
jaoks koguda materjali ja andmeid
eesti pioneeridest)
Nagu Ilma Anyas „MeieEluleM an­tud
informatsioonis märgib oli järg­mine
peatus Eckville's, kus E K K de­legatsiooni
võtsid vastu hr. ja pr. V.
Matticsen, näidates esimeste eesti
pioneeride tallihoonet 1900 algusest:-
Ees t las te surnuaed, kus hauakivid
märgivad esimesi eesti asunike Al­bertas,
kannab nime „Gilby Kalmu",
Samuti on Eckville's enam mitte ka­sutatavas
Eesti Majas Eesti raama­tukogu
milles raamatuid on 1300 aas­tatest.
Peale Eckville oli peatus Stettler-
'is. Jälle võeti E K K esindust soojalt
vastu Joe Tipman'i ja hr. Henne'i
poolt, kelle vanemad ja esivanemad
olid tulnud Kanadasse 1900 a. algu­ses.
Huvitav oli Stettler'i surnuaed
ja kabelkus toimusid ristsed, leerid/
laulatusi ja matused. Linda Road
näitas kohalikkudele eestlastele val-guspilte,
eesti rahvarõivastešt, võim­lejatest
ja kunstinäitustest Torontos.
Stettler-i; eestlased avaldasid huvi
E K K töö ja tuleviku plaanidesse. Pe­renaised
pakkusid kohvi, Anne Tüll
mängis kannelt ning teine ja kolmas
generatsioon Stettlerii eestlasi eesti
laule. ; v
Annetati ajaloolist materjali E K K
Kultuurpärandi Muuseumi jaoks.
Uno Ramat jäädvustas Alberta sõidu
.fotokaameraga. E K K kavatseb neid
pilte näidata eriõhtuL
Eesti Kunstide Keskuse grupp tegi minibussiga reisi läände. Vasakult
Anne Tüll, president Stella Kerson,.Ilma Anyas, Uno Ramat ja Karen
Viinamäe. Foto — U. Ramat
oodsa võimlernlsa kursus
õpetajatele.ja treeneriteSe, /
Internatsionaalne moodsa võimjemise kursus toimub Torontos
Huron Street Public School, 541 Huron Str. (Bloori ligidal). Kur-suse
õpetajad Liliana Parleva, Liliana Dimitrova ja Evelyn Koop.
Kursus on esmaspäevast, 20. aug.—-27. aug. kaasaarvatud. Informat­siooniks
helistada Ontario Võimlemisliidule. Kellaajad kl. 9. hom.—
5 p.l. . " /
ario. pearn
i nna tõi
• vastu
Ontario. peaminister Bill Davis
märkis, et ta asub võitlema L.Clarki
ja Alberta peaministeri P. Loughee-diga,
kes taotlevad Kanada õlihinda-sid
tõsta OPECT Õlihinna tasemele;
Teatavasti oh praegune õlihirid §14,75
ja OPECi õlihind" on $23,50. Davis
märkis, et. Kanadal ei ole mingit va­jadust
tõsta õlihinda OPECi, õlimaa-de
hinna tasemele, sest suured kasud
sellest lähevad Alberta osariigi eri­fondi.
Ta-märkis, et õlihinna tõstmi­ne'
tähendab seda, et tuhanded tööli­sed
kaotavad omad töökohad ja
kõik Kanada kaubad lähevad kalli­maks.
Teatavasti tegi peaminister
Joe Clark õlihinna tõstmise teata­vaks
Tokio konverentsilt, seda tei­sed
riigid soovitasid talle õlihinda
tõsta selleks, et siis ei moodusta: Ka­nada
saadused maailmaturul neile
konkurentsi. Kanada õlihinna tõst­misest
piid eriti huvitatud Jaapan ja
Lääne-Saksamaa, kes ei oma õli ja
peavad seda ostma kalli raha eest.
Kanada ekspordib ainult cä 10—12%
kosu oma õli tarvidusest.
trkickirkickkkkickkk^
AGENCY
Stettleri eesti asunduse kirik, mis ehitati käesoleva sajandi algul.
Foto ^- U. Ramat
23 WESTMORE DR,
SÜITE 404, REXBALE,
Oni. M9V 3Y7; — l k 745-4622
ütoit ft k k k E k k Mrkk-irirkkk A k k k
este keel Uppsala
eit
rahvas
Shveitsi; riikliku statistika viimas­te
andmete kohaselt on shveitslased
maailma rikkaim rahvas. Shveitslase
keskmine sissetulek aastal 1978 oli
$13,835 ja möödus sellega seni kõige
suurema sissetulekuga rahvast . —
Kuwaitist. .Tõus eelmise aastaga võr-ŠTOKHOLM
(EPL) - Jätkuvalt
tuntakse Rootsi kõrgemates Õppe­asutustes
huvi eesti keele õppimise
vastu. Läinud õppeaastal sooritasid
Uppsala ülikooli soomeugri keelte
j kateedri juures A-taseme eksami
järgnevad üliõpilased:
Ene Kiviloog Karis tädist, Helena
Kiviloog, Kaarel Kiviloog, Milvy
Köks, Uno Simm (kõik- örebrost),
Hilja Põllupüü Frövist, Helina Ma-randi
Upsalast, Georg Metsalo Salt-sjö-
Boost ning Helmi Männik Stok-holmist
Soome keelt õppivaile üliõpilaste­le
korraldatava sügulaskeele kursuse
raames on eesti keele eksameid õien­danud
Ailita Eklöf, Pirjo Heikkinen,
©Pärast sandinista marksistlikkude, j ekite võistlused Iiri meres, milles
geriljade võimuletulekut Nikäraa- J tekkinud suure tormi tõttu uppus vä-guas
on Kuuba baasist relvastatud hemalt 19 inimest. Neli paati võist-
.'.WO.V.V.VAV, * • VA v m *
V J O * ^ * NNXv «:
•NiJvjJ. v^ .v.
w.w -•.*.\\.-.•.•.',\:\;:4-'.\::::\::t.:' .^yy
Eesti Maja EckviMe'is ei ole enam kasutamisel kuid seal asub väärtuslik
raamatukogu. > Foto — Uno Ramat
GEISLINGEjN („Meie Elu" kaastööliselt) — Saksa televisioonis näi­dati
9. augustil pealkirja all „Hitler IStalini pakt — blankotshekk sõjale"
kolmveerand tundi kestnud dokumentaalfilmi Hitler-Stalini pakti sõlmi­mise,
selle eel- ja järellugude kohta; Filmi oli saksa, nõukogude, ^pooja ja
prantsuse nädalaringvaadete alusel koostanud meisterlikuks tervikuks Jost
von Morr, kesl oli teatavasti kaastegev dokumentaalfilmi „Kolm unusta­tud
rahvast"', mis käsitles-"Balti rahvaste saatust, koostamisel.
Jost von Morr t|unneb hästi.oma
aia alalooliste , TV-reportaazhide
koostamisel; Kolmveerand tundi
võis TV-ekraanil näha; ajaloolisi
sündmusi, mis omal ajal vapustasid
•maailma avalikkust, ning mille lõpp­resultaadiks
on .50 miljonit surma-ohvrit;
miljonid vigastatud, põgeni-.
kuJ ja 100 miijonit; orjastatud ida-,
evrooplasl.
. .'Pakti•••ccihiguc^e hulgas^mainiti,..et
nõukogude juudisoost- välisminister
JVimno.v asendati J939. a. maikuul
•;'Mol.o'tovi.ga',-.et.' saada ..subivamat
pinguparlnerit
:i-.\
PJbbvnirupil.e.' -ka.
nüidnii- välispoliitilist aktiivsust-.lää-
' dc 1.1 KI es.r.pranIsuse Kummunu
p • x > i tiu m is i St aj i u-ft iii eri- k u rs i! e • ;i a
sakslaste sissema-rssi- Tsheiihoslovak-
|.:.. • •'• 1
.'• Paiti': saiaklauslis . jagati .mõlema
dikiaarori huvidepiirkonnad,. kus-iuures
Balli riigid, Ida-Poola, Soome
ja Bessaraabia anti Stalini meeleval­la
alla! Selle tulemustena näidati
Poola jagamist. Balti riikide vägi­valdset
okupeerimist ja Talvesõda
Soomes.
Eesti okupeerimise kohta oli pildi­materjali
vähe, kuid seletused koos­kõlas
ajalooliste faktidega. Mainiti
baasidelepingut, okupeerimist, küü-ditamisi
ja veretöid Balti riikides.
ja juhitud Moskvameelsed terroris-*
tid nüüd koondanud kõik omad jõud
San Salvadori väikeriigi sõjaväelise
diktatuuri kukutamiseks. Streigid ja
rahutused, eriti üliõpilaste hulgas,
mida aitavad reklameerida välisajä-kirjanikud
vapustavad maad. Oldi
sunnitud välja kuulutama üldine
amnestia ja kõik riigivastase tegevu­se
pärast maalt lahkunud on tere­tulnud
kodumaale. Hiljuti teatati ju­ba,
et üks tundmata relvastatud jõuk
rivistas 8 isikut seina äärde ja tulis­tas
surnuks. Välismaised lehed süü­distavad
parempoolseid, kuid tõe­näoliselt
õn tegu kommunistide pro­vokatsiooniga,
et rahvast hirmutada.
Kanada lennuliinid teatasid,, et
seoses bensiini hinna tõusmisega
tõusevad lennupiletite hinnad kuni
5.5 protsenti. Senini olid Kanadalcn-nupiletid
odavamad,'kui USA omad.
® Punaarmee peab oma selleaästa-seid
sügismanöövreid okupeeritud
Leedu Vabariigi territooriumil. Vas­tastikuse
kokkuleppe järele kutsu­takse
läänepoolseid sõjaväe vaatle­jaid
N. Liitu ja vastupidi. Sel korral
USA ei saatnud oma vaatlejaid, ku­na
sellega antakse kaudne diplomaa­tiline
tunnustus Leedu inkorporeeri­misele
H. Liitu.
O Ameerika suure sõjapoliitilise' aja­kirja
„U. S. News & World Reports"
korrespondendi Robin Knighti jooki
pandi tema Taskenti teekonnal ui-mastušvahendeid
nii, et ta oli. 15 tun­di
uimases; olekus. Sel ajal püüti vä­gistada
tema abikaasat. See oli sama
ajakirjanik, kes kirjutas möödunud
septembril artikli selles ajakirjas
Balti riikidest, kus märkis muuseas,
et olukord Balti riikides on nii jõu­kas,
et" ületab iseseisvuse ja. tsaari
aja ning enamik rahvast ei soovi ise-seisvust.
M. Kari ja Leedu preester
C Pögevieius avaldasid ; ajakirjas
õienduse,
© Afganistani rahvuslased teatasid,
et nad on saavutanud nimetamis
väärse võidu Moskvast juhitud ja
võimule seatud president N. M. Ta
raki valitsuse vägede '.üle.. Rahvusla
sed on vabastanud mitu provintsi,
nende hulgas vabastati Rezmati pro­vints,
kuhu asus uus rahvuslaste is­lami
valitsus, teine moslemite grupp
on saavutanud ulatusliku võidu Kan-dari
provintsi piirkonnas. Võidukad
on ka rahvuslased Paktia provintsis.
Teatavasti hiljuti tuli terve Pakista=
iii armee brigaad rahvuslaste poole
üle. Afganistani sõjaväeline esindaja
Indias koi. M.; Sarwar lahkus ja tull
üle rahvuslaste poolele.
©• Ayatoüah Khomeini Iraanis.-nime­tas
'en.nast: Iraani -vägede üleniji^a-:.
ta jaks ja andisa oina kindralitele kasud
24 . tunni, jooksul hävitada ..'kurelide j
mässulised, kes. vabastasid' Paveln
linna/Teheranis peeti suuri, miitin­guid
ja värvati neid, kes asusid võit­lema
kurdide vastu. Äsedad võit lii-sed
kestsid siiski nädala' vahetusel
Pavehj linna lähedal, kuhu oli raken­datud
USA päritoluga, võitluslennu-keid.
Kurdid tulistasid alla ühe, võit-luslennuki
ja ühe helikopteri. Kurde
on üle 4-ja miljoni ja nad on võidel­nud
kaua oma iseseisvuse eest, Kho­meini
ähvardab püstitada võllapuid
Sga uus nMEIE ELU" tellija aitab kaa-! i § a s s e . Jinna ja puua üles oma mos­lemi
rezhiimi vastaseid.
® Inglismaal - toimusid admirali pMr-reldes
oli 39%, peamiselt Shveitsi
franki hinna tõusu tagajärjel. Teise-! Olli Lappi, Leena Mannonen-Rudka,
les ka Kanadast, kes aga pääsesid.
Üppusid peamiselt asjaarmastajad
purjesportlased, kes oma väikeste
purjekatega omal algatusel sekkusid
võistlusse. Paljud on teadmata ka­dunud.
© USA; advokaat Prazer Merrell, kes
on.väsimata võidelnud A. Hitleri ase­täitja
Rudolf Hessi vabastamise eest
Berliini Spandau vanglast, pakub
end vanglasse viieks aastaks R. Hes­si
eest. Ta saatis vastava kirja N .
Liidu saadikule A. Dobrinile Wash­ingtonis.
® Tai opositsioonijuht T. Khoman
saatis kirja LRÖ peasekretärile K.
Waldheimile ja süüdistas selles kir­jas
USA-d, Kanadat jt. kes ajavad
vildakat pogenikepoliitikat püüdes
Indo-Hiina põgenikke asustada oma
maadele. Ta märkis, et õige õleks
avaldada Hanoile survet, et põgeni­kud
saaks tagasi pöörduda oma ko­dudesse.
Indo-Hiina ruumi inimesed
ei soovi asuda Ameerikasse.
le kohale jäi Kuwait, keskmine sisse­tulek
$13,000-Kolmandal: kohal oli
taanlane, kelle sissetulek oli Sl0,948,
neljas oli rootslane keskmise- sissetu­lekuga
|10,440. 'Järgnesid Laäne-Sak-samaa
|l0,4i5, Belaia $9,938, Norra
$9,849, USA $9,646, Holland $9,367 ja
Säudi-Araabia $9,331.
Kanadlane ei ole enam. maailma
10-ne rikkama rahva seas, peamiselt
oma odava dollari tõttu.
Cätherine Mäkelä (kõik Uppsalast)
ning Britt Gustafsson Sigtunast. ;
B taseme jätkukursuse eksamid
sooritas Helina Marandi; ning Georg
Vletsalo.
Kümmekonnal üliõpilasel jäi enne
suvepuhkusele minekut mõni arves-,
us õiendamata.
hukkus 15®
: HELSINGI (M. E.) — Nõukogude
ametivõimud teatasid alles 15. augus
til, et ülalpool Ukrainat, Dnepropet-rovski-
linna lähec%l, toimus 11. au
gustil -lennukite kokkupõrge. Surma
sai 150 inimest. Tashkentist tulnud
lennukis oli Pakhtakori 17 liiknieli
ne jalgpallimeeskond.
Õnnetus osutus ilmselt nii suureks,
et nõukogude ajalehed olid sunnitud
sellest midagi kirjutama — alles nel­ja
päeva pärast.
Samuti meenutati 15.000-nde poola
Ohvitseri mõrvamist venelaste poolt.
Katõni metsas.
! Filmi viimases osas näidati vene­lasi
kuulamas valjuhääldajast Molo-tovi
teadaannet sõja puhkemise
kohta 22. juunil; 1941. Teadustaja se­letusel
olnud Stalin ise nii jahmunud
ja „halvatud" et ei saanud kümne
päeva jooksul sõna suust. Ta ei pida­nud
Hitlerit nii juhmiks, et alustada
sõda kahel rindel, kuna Inglismaa
oli vallutamata.-;
Saade oli igati' asjalik ; ja ilma
embtsiöomdeta.- Erapoplses ajakir­janduses
anti sellele tunnustav hin-nah.
g: Saade kavatsetakse korrata'24.
augustil Hitier-Stalini pakti 40. aas-
Lääne-Säksamaal Köningswinteris
suri 81-aasta vanuses Fregattenkapi-tän
a.D. Alexander Cellarius, viimne
Saksa mereväe esindaja Eestis ja
Soomes.
Kadunu pii saksa vastuluure admi­ral
Canarise üks lähemaid kaastöö­lisi.;
;
Ta päästis viimsel minutil pärast
kommunistide poolt, lavastatud juu­nipööret
mitu eesti ohvitseri ja nen­de
perekonda arreteerimisest ja Si­berisse
küüditamisest uute võimu­kandjate
poolt. Kadunut jäävad lei­nama
soome-rootslannast abikaasa
Katja ja kaks täiskasvanud last.
(EPL) • -
HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) — Hoolimata sellest, et Soome
haridusministeerium vabastas nõukogudevastased raamatud ,.keelu alt"
juba 1958 aastal, Soome raamatukogudes jäktus oma ,.tsensuur" veel Hel­singi
linnaraamatukogus. Sealt pole praegugi võimalik koju viia ühtki
mõnesajalisest ilukirjanduslikust teosest.
Keelu all on muu. hulgas kuulsad
„Ryhmy ja Romppaneni jutud", Olli
ja Arijoutsi vestlused, Simo Penttilä
seiklusromaanid,. Mika Waltari. de­tektiivromaan
„Komiššar Palmu ek­situs"
(millest raamatust muide.mõ­ni
aasta tagasi populaarne film teh­ti).
Samuti ka V. A. Koskenniemi ja
A. Hellaaköski mõned luuletused
ning ajaloolistest teostest muuhul­gas
tolleaegne Soome .ajalugu ja uu-rimusmaterjalid
. Viena-Kareliast
ning Aimusest. ;. , . ;
Helsinglased peavad, neid raama­tuid
ainult raamatukogu lugemissaa­lis
vaatama, mitte kodus.- ;; ; ;--::'-';-
Mujal Soomes on see võimalik.
Näiteks Espoo linnas, mis asub Hel­singi
lähedal, on kõik nõukogudevas­tased
raamatud tagasi antud nor­maalseks
kasutamiseks. Kuigi; Vari-taa
linnaraamatukogus (asub samuti
Helsingi ligidal) teosed, on veel. kor­raldamata,
siis põhimõtteliselt nen­de
kasutamist pole piiratud. Kuopios
on suurim osa raamatutest ära vii­dud
nende halva olukorra (sõjaaeg­ne
; paberikvaliteet) pärast. Järele­jäänud
aga on laos, kust neid võib
vabalt laenata. Tamperes laenutatak­se
nõukogudevastaseid teoseid nor­maalseks
kasutamiseks. Seevastu
Oulus, keelatud raamatud anti. pä­rast
sõda politseile ülev. ;•'..
Helsingi raamatukoguhoidja Sven
Hirni ütles, et nad pidavat kinni ha­ridusministeeriumi
juhtnööridest;
Soome raamatukogudele .aastast;
1958,' aga siis ju vabastati' keelatud |
idavaštased teosed sama' ministeeriu-;
mi poolt! . .' i
KOGAN PONTIAC BUICK
LTD.
i 348 Banforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
- PONTIAC
••• BUICK .
LEMANS • "
• PHOENIX • .;
FIREBIRD
SUNBIRD
CENTURY
... ACADIAN
••^/;-:SKYHAWk-\y..::*=;V-;--;
G.M.C. Veoautod
Pruugitud autod
EBBBBEDBBCE
lapaeva.'meenutamise raames.
,-kk
MINGIT j
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918
¥eeloe¥ paasid
. •/ . ii". • • -
S©©siiie:;Är.emeiie -.
Iim.SIMGI (M.-.E.i kaubalae-valt,;
Finnbeaver" .merre ^kukkunud
meremees Antti Kamppuri veetis, põ­neva
ööpäeva Atlandi. ookeanis, ku­sagil
Bahaama-saarte. lõunapool. Ju­huslikult
kohale saanud USA allvee­laev
leidis ta lainetest.
USA allveelaev noppis Kamppuri
üles. merest esmaspäeva õhtupooli­kul
13. aug. umbes 60 miili kaugusel
Florida poolsaarel asuvast Fort Lau-derdale'st.
Täpsemat kohta Coast
Guard ei avaldanud ega ka andnud
mehe päästnud allveelaeva nime. Ar­vatakse,
et tegu oli aatomallveelae-vaga.
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle k|ogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU"..— Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid.— ':
„MEIE . ELU" tellimishinnad:•••• Kanadas:. 1 a. S24.00, 6 k. |13.00,
3 k. $8.50 USA-sse: l a . 26.00, 6 k'.: S14.ÖÖ, 3.1<, Š9:.Ö0. ülemercmaadeš-se:
1 .a. S30.00, 6 k. S16.00, 3 k/S10.00. Kiriposliiisa Kanadas: 1 a.
S14.50,6 k. S7.25. Kiri: jadennupostilisa USA-sse: d a.;Si.6.50, ,6 k. $8.25.
Lennuposrilisa -ülemei*emaa'des-se:..) .-L S23.oö, ö k; SU.75.. ' .
;,MEJE ELU" TALITUS '
.958 Broadyiew Avei ; Toronto, Ont. ;M4K 2R6,Canada . j
Tellimiskupong: V.
Palun saatke minule' ,;Meie Elu"',;. .... kuuks.
Tellimisräha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress:
Kuupäev ........
• t«ii<««ii«f Mtitiiaaoniaoisti*ti*»4t»»»*
X M t M I . I D ^ O . O . M M • • • . M M C M O M b . • O » 0 Õ O 0 a • O aQ • O • • • • »0«0*
(Allkiri)