Meie Elu = Our life, March 27, 1986

              NELJAPÄEVAL, 27. MÄOTSIL - THUKSDAY, MARCH 2? ,,Meie Elu" nr. 13 (1882) im
axzax •CD
MEIE ELy" ~ „ 0 Ü R OFE'' ~ E^toniaifi Weekly .
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,vToronto, Ont". Ganada, M4K 2R6
1 Tel. 466-0951 • '
, : • • ./.I. ^ - . ,; \ .,-
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming. 473 Lühniann Dr., New Milford. N.I.,USA.
Teh (201) 262-0773.
'.;\leu! Elu'', väljaandjaks on Eesli Kirjastus Kanadas. :
V • Asin A.Weileri algatusel 1950: .
..Moie E l u " toimetus ja talitus Kesti Majas. 958 Broadview
Ave., Torontoi oLt. M4K 2R6 Canada - • T e l . 466-Ö951.
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel k l . 9 hi?i. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti aVätud
• kl. 9 hm. —.1 p.l. 1 -
.,MEIE E L U " tdllimishinnad: Kanadas l a , $43.00.6 k.S24.00,
3 k. $15.00. # USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Üiemeremaadesse 1 a. S52.Ö0, 6 k. $28.00.3 k. $18.00.
Kifipostilis^: Kanadas 1 a. S28.50, 6 k. S14.25, 3 k. §7.00.
USA-sse l a . S33.0Ö, 6 k. S16.50. 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-mereraaacjesse:
1 ä. S62;0Ö, 6 k. S31.00, 3 k. S15.50.
siknumber — 75(!:
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esikülje
tekstis S5.00.
Kiri Saksamaalt
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiggiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiH
Kalender ütleb, et on saabunud
kevad. Talvine lumi on mõnel pool
läinud. Teisal on lund veel küllu­ses,
kuid ka see kaob. Mõtted vii­vad
paljusid oma suvilate juurde
küsimusega: mis seal on talvekuu­del
juhtunud, kas o^ lumeraskus
teinud kahjusid, mis nõuab paran­damist
ja korrastamist, mida pakub
eelolev suvi? Nii mõnigi perenaine
teeb ringi oma tagaaias, et näha
esimesi mullast yäljatungivaid l i l -
lekasve. Ta tunneb rõõmu neid
kasve nähes ja pungade paisumist
põõsastes ja puies.
Kevad tohiks tuua lootuse rõõmu
taasärkavaks eluks, mil ilmuvad
õieilu ja l^hepungad, mis ilustavad
kogu loodust ja millest suvekuude
lõpuks tärkab uus ja toitev saak
aiast, puudelt ja põldudelt. Kuid
kevad toob ka ralliutust hinge. On
magu mingi suur mure, mis ängistab
ja rõhub. Mis ei lase kevadrõõmul
{tõeliseks rõõmuks saada ja seda
jäägitult nautida. Kas olete märga­nud,
et see mure ei lahku enne kui
õieilu on lakanud häirimast oma
ootamata puhkemisega ja talve­unest
ärganud inimhing aklimati-seerub
muutunud loodusega ja i l -
mastikuliste muutustega?
Selleks on ka põhjust ja viimast
tuleb otsida ja leida. Sest kevade
algus langeb peagu kol^ku muude
suurte sündmustega inimkonna,
eriti ristiusuliste ajaloos. Need suu-ired
sündmused jäävad meie palju­de
juures sageli unustusse ja nii, et ^
meie ei teagi, mis on see kevadine
mure meie hinges. Üks osa sellest
murest on mõrv Kolgata mäel. ja
ikka kardame ka tänapäeval iga­sugust
mõrva ja vägivalda meie
hulgas, kuigi mõrvatuks ei ole Jee­sus
Kristus. Teiseks sündmuseks
on Jeesuse ülestõus, mis on nii
ootamata ja hämmastav, et meie
ootamatusest sellest isegi aru ei
saa..
Nii toob meile kevadp ärkamine,
sageli alateadlikult, teise mure ja
vapustuse. Meie käime oma kogu­duse
kirikus, kuulame kantslist se­letust,
mõistes küll sõnu, kuid haa­ramata
sügavamas hinges kogu ela­must.
Kui meie seda ei suuda
sügavamalt haarata, siis ilmume
koju tagasi oma endise murega.
Võib-olla see peabki niimoodi ole­ma.
Sest Jeesuse mõrv Kolgatal ja
tema ülestõusmine on nii suured
sündmused, et need ei lase meie
hingel rahuneda^ kuigi tahaksime
seda. Nii on mure ja rõõm istuta­tud
inimhinge ja jäävad sinna läbi
aegade. Sest ei ole rõõniu ilma
mureta, nagu ei ole päikesära ilma
varjudeta.
Käesolevad kevadpühad saavad
rõõmuküllased olla ainult pealis­kaudsetele
inimestele. Sest
maailm on täis vastuokslikke aru­saamasid.
Tundub nagu puuduksid
positiivsed arusaamad ja suhtumi­sed.
Rahu taotlejaile seisavd vastu
terrorisalgadi Meie oma Torontos
mõrvatakse iga päev mitmeid ini­mesi
nende rahulikes kodudes.
Rahulikus Rootsis mõrvati tänaval
peaminister, kes rakendas end ra-humissioonile.
Lähis-Idas on kalla­letungid
ja mõrvad igapäevane
nähtus. Panama maades valitseb
igapäevane võitlus.
Poliitilised arusaamad on muu­tunud
arusaamatusteks. Prantsus­maa
valib omale parempoolse pea­ministri
sotsialistliku presidendi juh­timisel.
Milliseks koostööks? Meie
valime omale demokraatlikus korras
valitsusi. Ainult selleks, et suurema
maksukoormuse alla langeda. Meil
Kanadas dn demokraatia, kus keh­tib
ka omandiõigus. Kuid poliitikud
oskavad selle korraldada nii, et
omandiõigus kaob koormuse all.
Negatiivsete nähete loetelu e i ma­huks
isegi kümnesse köitesse.
Kuid tsiteerime R. Kiviranna raa­matust
„Sada jutlust": ,jLäbi uue
kevade helisevad täna ülestõus­mispühade
kellad ja kannavad
kannatuse ja surma maailma imeli­se
rõõmusõnumi, mille südameks
on Kristuse ülestõusmine ja meie
eneste ning meie armsate ülestõus­mine
kord Tema väe läbi. Selle
troostirikka rõõmusõnumi valgus­se
meie asetame oma omaste kal­mud
- ligidal ja kaugel. Kevadtuu­led
paitavad neid täna siin, - ja seal,
kus on meie
Digigigigiggggiggggggg^iggiggggigiaigggigigggiggigigiggigogisgiggtgigggeiBsggiGitggigigggaiggigsiH^
Royal LePacje Real Estale Services Ltd.-Roalior
lüüa 3 MAGAMISTOAGA 2-KORDNE MAJA koos ga-raažip,
Danforth ja Coxweiri lähedal, uuendatud katus ja
alumiinium kate. Uued aknad.
Poed, allm-aaraudtee ja koolid on jalutuskaugusel.
$112.000.00. Helistada.
mm LEIUS ® 961-4444 kontoris © d21-324i
vnimistab t e i l e - s e i n a k a t t e i d , r ä ä s t a a l u s e i d ( s o f f i t &• fascia),
latsudeta vihma veeren ne, ai umiin lumist uksi la aknaid.
1, 1 -
Lic. B-1 767. Member B.B,.B.
GEISLINGEN („MeieElu" kaas-tööliselt)
— Esmakordselt Saksa
Liiduvabariigi ajaloos kaevati koh­tusse
ametisolev liidukantsler Hel­mut
Kohi. Teda süüdistatakse eba­õigete
andmete andmises partei-toetuste
uurimisel Rheinland-
Pfalzi Maapäeva osas. Kaebuse
Koblenzi prokutoti irile esitas ro-.
heliste partei liider Liidupäevas
advokaat Otto Schily, kes sai tun»
tuks kaitsjana Baader-MeinhofI
protsessil Stuttgar' Stammheimis.
Annetused paijfeidele. on põhjus­tanud
palju pahandust sepses tulu­maksu
soodustustega annetanud fir­madele.
Bonni Maakohtus istuvad
süüpingil endised ministrid krahv
Otto Lambsdorff ja Karl Friedrichs,
kes segatud parteiannetuste afääri.
Samal põhjusel astus ametist tagasi
Liidupäeva president dr. Rainer Bar-zel.
Berliini senat hääletas umbusal­dust
valitseva ülemlinnapea Diepge-ni
vastu, kuid tulemusteta. Seal oli
üks ehitusettevõtja, kes nüüd arre­teeritud,,,
määrinud" poliitikuid. Ka
Ametiühingute Liidu suur ehitusette­võte
„Neue Heimat", mis nüüd väär-majanduse
ja lõdva järelvalve tõttu
18 miljardi margaga võlgades, on
teinud annetusi sotsiaaldemokraatli­kule
parteile.
Mis puutub Otto Schily kaebusse
liidukantsleri vastu, siis on see arva­tavasti
seoses algava valimiskam­paaniaga.
Tuleva aasta jaanuaris va­litakse
uus Liidupäev ning opositsi­oon
loodab, et kaebusega jääb süü­distatavale
midagi külge rippuma.
Nagu seletas valitsuse teadustaja
Friedhelm Ost, vaatab Helmut Kohi
algavale juurdlusele rahuga vastu,
kuna ta on andnud oma andmed pari­ma
te'ädmise ja puhta süümega. Otto
Schily poolt esitatud süüdistus ei ole
paikapidav.
CDU-fraktsiooiii peasekretär dr.
Heiner Geissler seletas ühes TV-vaidluses,
et Helmut Kohli mälus,
võis tekkida pikal küsitlemisel nn.
„blackout". (teadvuse ajutine välja-langemine),-
mis võis tuua ebatäpsel
küsitlemisel ka ebatäpse vastuse.'
Nagu teatas Koblenzi prokuratuur,
alustati nüüd juurdlust Kohli vastu.
POLIITIKA JA EVANGEELIUM
Saksa evangeelsele kirikule val­mistab
juba aastaid muret massiline
kirikust väljaastumine. Nii on alates
1970. a-st astunud välja üle kahe
miljoni kirikuliikme. Möödunud aas­tal
pööras evangeelsele kirikule selja
127.000 isikut.
Mis on selle massilise väljaastumi­se
põhjusteks? Nagu seletas evan­geelse
kiriku sinodi teadustaja pastor
Scheffbuch, on selleks kolm põhjust.
Esiteks piiramatu pluralism, mis
avaldub eriti kirikupäevadel, mil
kirik on kõikidele vooludele lahti.
Teiseks on evangeelne kirik nagu
selveäri igasugustele pluralistidele.
Kolmas pettunud grupp leiab, et kiri­kupäevadel
esinev võimaluste suur­turg
ei leia aset tema koguduses.
Kirikusse tagasiastumisi esineb
nendes kogudustes, kus jutlustajad ei
politiseeri, vaid kuulutavad evangee­liumi.
Ühe teise juhtiva kirikutege­lase
arvamisel on massiline kirikust
väljaastumine alarmitähiseks rahva
sisemisele vaesusele ja kiriku voli-võimetusele
^mitmel alal. Ei ole ka
mingi ime kui kiriku läkitus asenda­takse
poliitilise, sageli pahempoolse
ideoloogiaga. Kus kiriklik läkitus
puudub, seal jäävad kirikud tühjaks,
toonitas nimetatud kirikutegelane.
Loomulikult mängivad kirikust
väljaastumisel rolli ka muud põhju­sed,
nagu näiteks koos palgamaks­misega
sundkorras kasseeritav kiri-kumaks;
Luterliku Maailmaliidu toe­tused
Namiibia „vabadusvõitlejate-le"
kui ka punased teoloogid, kes
räuskavad prokommunistlikel de­monstratsioonidel.
KRAHV PAHANDAS JUUTE
Nordrhein-Westfaleni väikelinna
Korschenbroichi, mis asub Mönc-hen-
Gladbachi lähedal, ülemlinna­pea,
59-aastane krahv von Spee, esi­tas
palve ametist lahkumiseks. Ta oli
öelnud linnavolikogu ees eelarve
arutamisel järgmist: „Kui meie mui­du
oma eelarvet kokku ei saa, peame
paar rikast juuti maha lööma." See
väljendus pahandas juute kui ka juu­tidega
lepitust otsivaid sakslasi.
Oma tagasiastumist põhjendas krahv
Spee asjaoluga, et mitte rikkuda
sakslaste ja juutide lepitustaotlusi.,
Düsseldorfi prokuratuur alustas
juurdlust krahv Spee vastu, süüdis­tades
teda rahva ässitamises juutide
vastu. Juudi kogukond Saksamaal ei
võtnud Spee vabandust vastu. Saksa­maal
saab juutide halvustamise eest
kaunis karmi karistuse.
-kk
Saade okupeeritud
Eestist
Suur ABC tv-saatjate võrk esitas
USA-s neil päevil sarja ülekandeid
,,Elust teiselpool", mis käsitles lühi-vaateid
N. Venest, osalt nende võrd­lemisega
vastaval alal USA-s. Selle
tervishoiualane saade hõlmas mõne«
minutilise ülekande Tallinnast. Lu­miste
servadega eeslinna tänaval kii­rustas
sireenihelidel ambülantsauto,
toimetades ühte naist sünnituse pu­hul
haiglasse. Viimaseks oli mitme­kordne
ja uuemaaegne suurem hoo­ne,
mille ukse kohal suurte tähtedega
Polikliinik. Eestikeelseid juhiseid oli
märgata ka mujal,kuid haigla perso­nal
näis olevat ilmselt juba vene tüü­pidega
segamini.
Kommentaator ütles, et Tallinna
Polikliinikut loetakse üle kogu N.
Liidu üheks parimaks, ent lisas, et
ometi on niargata, kuidas seal • on
kasutamisel palju vanaaegseid sead­meid
veel, milliseid- näit. USA-s
enam ammugi ei ole näha. Selle väite
tõestamiseks näidati ülesvõtteid
haigla hambaravi jt. osakondadest.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Igašugussd egektritööd, paraijidused,
uuendused, loodudes või ettavõtetos.
Tel 762-9190
l i c . E1044
Vancouver tähistab
100-a. juubelit
Vancouver, Kanada nooremaid
linnu, kuhu sajad eestlased on ehita­nud
omale ilusad ja mugavad kodud,
pühitseb 6. aprillil linna staatuse 100-
aastast juubelit. Pidustused algavad
juba 31. märtsil ja kestavad kuni 6.
aprillini, milline päev peaks kujune­ma
pidustuste tulipunktiks..
Jääb vaid arusaamatuks, miks vali­ti
sünnipäeva tulipunkti asukohaks
Stanley Park, mis kuulub föderaal­valitsusele.
Kavas on korraldada pa­raade,
vastuvõtte, kõnesid ja esine-misip
ei puudu ka tohutu suur sünni-päevatort,
mis läheb jagamisele. Pi­dupäev
lõpeb tohutu ilutulevärgiga.
Stanley Parki ümbritseval merel lii­guvad
tuhanded purjekad, kiirpaa­did,
süstad ja laevad. Sünnipäeva-eelsel
õhtul on pidustuste auskohaks
Vancouveri südalinn. Vancouver in­korporeeriti
linnaks 6. aprillil, 1886.
aastal.
Rõõmsaid Ülestõusmise pühi soovib
Meie ustavatele Eesti kundedele anname erilise 20%
hinnaalanduse igal ajal koos selle kupongiga.
eil.on saadaval naiste kingi suurustes 4-12.
(ROONEEME PAGARIÄRI KÕRVAL)
iijj.miT-ti'rT.gigti
AVALIK TEADAANNE
OMAVALITSUSLIKE VALIMISTE
NÕUANDEV KOMITEE
Omavaiitsuslike Valimiste NõuandevXomitee asutati valimis­protsessi
põhjalikuks revideerimiseks ja varematel valimistel.
üleskerkinud probleemide uurimiseks.
Komitee liikmeiks määrati: hr. Gerald Parisien, endine
Cornwairi linnapea ja Ontario Omavalitsuste Liidu esimees,
ning pr. Anne Johnson, endine Toronto linnavolinik ja linna
esindaja Suur-Toronto volikogus.
Komitee ülesandeks on uurida:
a) valijate nimestiku koostamist;
b) kes on õigustatud valima ja kes kandideerima;
c) valimiskulude finantseerimist;
d) valimispunktide kättesaadavust, avamise aegu, valija
eemalviibimist valimispäeval ning pensionäride ja invaliidi­de
valimispunkti toimetamist;
e) valimiste organiseerimist ning vastava personali ettevali-mistust;
J
f) häälte kordusloenduse põhjusi ja tingimusi;
g) valijate osavõttu valimistest.
Omavalitsuste minister ootab komiteel,t ettepanekuid vas­tavalt
eeloleva materjali läbitöötamise tulemustele.
Soovitakse, et kõik kodanikud, organisatsioonid ja omava­litsused
esitaks ettepanekuid selle tähtsa protsessi kohta
aadressil:
Mrs. Helen McLean, Secretary
Advisory Committee on Municipal Elections
c/o Provincial-Municipal Affairs Secretariat
iVlinistry of Municipal Affairs
777 Bay Street, 13th Floor
Toronto, Ontario
M5G2E5
Viimane tähtpäev ettepanekute esitamiseks on 5. mai 1986. a.
Ministry of
Municipal
Affairs Hon. Bernard Grandmaitre, Minister
Ontario
Thilo-Harald Hofmann otsib oma isa,
HARALD VERUVERE
sündinud Eestis 1925. a. ning kolinud Kanadasse 1951 a.,
alguses Quebec'! ja siis hiljem Torontosse. Kirjavahetus
katkes 1952. a. Kui kellelgi on teadmisi Harald Veruvere
kohta, palun andke neid edasi „Meie Elu" toimetusele.
(Pole mingit majanduslikku huvi)
TORONTO LINN
JÄÄTAAETE ÄRAVIIMISE TEADAANNE
Suurreedel — 28. märtsil 1986
Lihavõtte teisel pühal — 31. märtsi
1986 '
\ ;0n linnavalitsuse teenistujatel püha. .
Nendel päevadel EB T O I M U prügivedu.
Nädalail, mis algavad 24. märtsil ja 31. märtsil toimub
prügivedu järgniiselt:
24. märtsil algav nädal
Tähelepanu: neljapäevane ja reedene prügivedu toimub päev
varem.
Esmaspäeval (24. märtsil) — tavaline prügivedu
Teisipäeval (25. märtsil) — tavaline prügivedu
Neljapäevane (27. märtsi) prügivedu toimub kesknädalal, 26. ^
märtsil. ' >
Reedene (28. märtsi) prügivedu toimub neljapäeval, 27.
märtsil.
Tähelepanu: esmaspäevane ja neljapäevane prügivedu toimub
päev hiljem.
Esmaspäevane (31.märtsi) prügivedu toimub teisipäeval, 1.
aprillil.
Teisipäevane (1. aprilli) prügivedu toimub kesknädalal, 2.
aprillil.
Neljapäeval (3. aprillil) — tavaline prügivedu.
Reedel (4. aprillil) — tavaline prügivedu.
Ajalehti ja suuri esemeid ei korjata kesknädalal, 26. märtsil
ega kesknädalal, 2. aprillil. Regulaarne ajalehtede ja suurte
esemete vedu toimub jälle kesknädalal, 9. aprillil.
Palun pange oma prügi õigeaegselt välja eelnimetatud päeva­del
Meeldetuletus: Torontos on 17 depood klaasi ja metallasjade
korjamiseks. Detsembris 1985 korjati kokku 276 tonni ajaleh­ti,
24 tonni klaasi ja 8 tonni metallkarpe. Lähemaks infor­matsiooniks
palun helistage numbrile 392-7742.
Palun ärge asetage klaasikilde ega teisi teravaid objekte
plastkottidesse.
R.M. BREMNER, P.Eng., F.I.C.E.
Commissioner of Public Works
„Mele Elu" nr.
am
Seitse k
Craig
Mississauga
sioonilised„Val(
lused peeti sel
ruaril Etobicoke
võttis osa 20 kl
Craig Potsep (12
alas, võitis 7 kui
jandaks kolmes
tis oma grupi
väljapandud eri
Trophy). Teise
võistlustest osa
kes enne oli Ma
võistleb nüüd
Võisteldi 10-a. j
ja vanemate (op
Eelvõistlused p
finaalvõistlused
CRAIG POTSE
tuli esimeseks ja
100 m vabalt - 1
- 2.11,35; 400 i
100 m libliksi
liblikstiilis ~ 2.
kompleksstiilis
indiv.komplekss
neljandaks: 50
m selili-1.17,9
3.07,17.
KEN AHLBER
tuli teiseks,
võisteldes Nor
Club'i200mko
mise meeskonn
konna aeg — 1.
kond oli koost
matest ja saav
vanusegrupis s
rim Kanadas. K
nult nelja sajan
Esikoha võiti
tic Club aja^a 1.
kond oli koosta'
lejatest. Individ
daks 100 m libli
vnendaks100 i
Maja
külast
Eesti Maja
külastab kolm
tööstust Magn
Apple Creek
põhjapool maa
ära Woodbinc'
tab peamiselt a
üks suuremaid
Mojanduskl
ball peetakse
Place hotellis.
T
Peetri K
ühend
leeriõ
Kodumaul ja
laskogudustes
käimise 25. aast
de tuletades ja u
lootusi. Selle r
ronto Peetri ko
ku endisi leeri
tage kiriklikult
Erikutsedon sa
le 1960, 1961 j^
Kutsume tei
nistusele 6. ap
mikul. Kontse
driikides tuntu(
koor Flint, Mic
malateenistuse
mine lõunalaua
ruumes. Jumal
osas teenivad õ
Andres Taul.
25 aastat ta[;
evangeeliumi 1
õiguslikeks liik
uuendage sõpr
PEETRI KOG
MAS
PAINTING
Läti-Eesti fir
Helista
Olitltlilllllllllilllllltitllll
Eesti Siht
Amietused, tes
mälestusfondi
Suunake oma
teistele eesti
Eesti Siht
kaudu tuluma
misekfl. —
vlcw Ave. To
isiiiiiiititiHtmmnii