Meie Elu = Our life, March 27, 1986

              „M0ie Elu" nr. 13 (1882) 18@6 NELJÄPÄISVAL, 27. MÄRTSIL THURSOÄY, MARCH 27
Prof. dr. L. Leesment
Pot sepale
Mississauga Aqpatic Club'i tradit-sioonilised
..Valentine" ujumisvõist­lused
peeti sel aastal 14 - 16. veeb­ruaril
Etobicoke ujulas. Võistlustest
võttis osa 20 klubi 464 võistlejaga.
Cräig Potsep (12-aJ, kes võistles 10-s
alas, võitis 7 kuldmedalit.ja tuli nel­jandaks
kolmes alas. Peale selle või--
tisoma grupi parimale võistlejale
väljapandud eriauhinna (HighPoint
Trophy). Teise eiestlasena võttis
võistlustest osa Ken Ahlbferg, 17-a.,
kes enne oli Markham'! klubis, kuid
võistleb nüüd North Yorki klubis.,
Võisteldi 10-a. ja noor., 11-12,13-14
ja vanemate (open class) gruppides.^
Eelvõistlused peeti 25-m uj|ilas jä
finaalvõistlused50-m ujulas.
tüli esimeseks ja võitis kuldniedalid:
100 m vabalt - 1.03,42; 200 m vabalt
-2.11,35; 400 m vabalt - 4.40,20;
100 m liblikstiiiis - l.ll,17t 200 m
liblikstiilis - 2.37,62; 200 m'indiv.
kompleksstiilis -1- 2.36,48 ja 400 m
indiv.kompleksstiilis - 5.21,10. Tuli
neljandaks: 50 m vabalt - 30,10; 100
m selili - 1.17,94 ja 200 m rinnuli -
3.07,17.
KEN AHLBERG; ^ '
tuli teiseks, võites bõbemedaii,
võisteldes North York'i Aqüatic
Club'i 200 mkompreksstiili teateuju­mise
meeskonna liikmena. Mees­konna
aeg — 1.54,30. Nende mees­kond
oli koostatud 17-a.p noore­matest
ja saavutatud aeg^on selles
vanusegrupis sel aastal kolmas pa­rim
Kanadas. Kaotasid esikoha ai­nult
nelja sajandiku sekundiga.
Esikoha võitis Mississauga Aqua-ticClub
ajaga 1.54, 26. Nende mees­kond
oli koostatud vanematest võist­lejatest.
Individuaalselt tuli neljan­daks
100 m liblikstiilis - i.01,74 ja
viiendaks 100,m vabalt — 56,70.
H.R.
Prof. dr. Leo Leesment maeti 21.
jaanuaril Raadi kalmistule. Ta oli ni­mekas
õigusteadlane ja õpetas Tartu
ülikoolis alates aastast 1928.
Doktori kraadi kaitses ta 1932 Tar­tus.
1934. a. alates oli ta dotsendiks ja
a. 1938 erakorraliseks professoriks
Eesti õiguse ajaloo ja tsiviilõiguse
alal, Ta sai ülikoolis töötada ka esi­mese
nõuk. okupatsiooni ajal. Kuid
teise okupatsiooni ajalsaadeti ta 5
aastaks asumisele Kesk-Aasiasse
põhjusel, et teda olevat sõja ajal näh­tud
püssiga Peipsi ääres. 1951.a. võe­tud
temalt ära professori tiitel. Ta
saanud töötada ülikoolis vaid abi­jõuna
oma suurte teadmiste ja keelte­oskuse
tõttu.\ Ajuti olnud ta ka dot­sent.
Ta maeti ülikooli aulas 21. jaa­nuaril
põrmu sängitamisega Raadi
kalmistule:
Tema viimaseist elupäevist on tea­teid,
et ta asumiselt viletsa tervisega
tagasisaabununa haigestunud 30.
nov. vasaku peapoole insulti, viibi- . , 1 r»**
des 3. jaanuarini ravil Maarjamõisa Peasninister Bnan Mulroney vestleb Ottawas Valdo Randpere ja Leila Milleriga. Keskel EKN abiesimees
haiglas. Sealt saadetud ta Ahja haig- Wslter Pent ja paremal Marta Kivik „Kaiga Rapdpere Vabastamise Komiteest".
lasse. Et ta organism oli skleroosi ja , . - • . —: . . ' ; • - . ——— —_-—
raskete läbielamuste tõttu nõrgene­nud,
varises ta haiguse surveL inglismaa eesti
noortejuht Torontos
EKL4
Pühapäeval, 9. märtsil tolmus Tar­tu
College'is Master'! restoranis
EKL-i maleturniir. Osa võtsid 6 mees­te
akadeemilist organisatsoorii: Korp!
Revelia, Korp! Fraternitas Estica,
Traditsioonilise sõnalis-muusi- sopran Valve Tali Eva Ram.mo kla-kalise
pärastlõuna „Sõnasild kodu- verisaatel kunstiliselt läbituntud tõl-maale"
avas möödunud pühapäe- gendusega eesti heliloojate Mihkel
vai Eesti Majas palvega kodumaale Lüdigi, Roman Toi ja Jüri Mandre
õpetaja Elmar Pähn viies Taevaisa loomingust. 1 , , . ,
ette meie sügavamad palved vaba Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Torontosse külaskäigule. Kanadasse
Eesti taastamiseks. Motto„Isamaa esimees Laas Leivat oma sõnavõtus l^ab perek. Andreller, Toronto bap-ilu
hoieldes.. .** esitas Eestlaste rõhutas, et meid seob ühine kultuur,
Inglistnaa eesti noori koondava
organisatsiooni „Tuleviku" endine
esimees Jaan Andreller, koos abikaa­sa
Ingridi ja kahe lapsega, jõudis
Korp! Vironia,_EestiÜliõpilaste Selts, Kesknõukogu Rahvuskultuuri Ko- „meid ja eriti meie noori on sidunud
Korp! Rotalia ja Korp! Ugala. Kohtu­nikuks
oli tuntud Toronto Eesti Ma-leklubi
organiseerija Lembit Joselin.
Turniir oli neljavoorüline, mängitud
Shveitsi süsteemis. Igale mängijale
oli antud pool tundi mõtlemisaega.
Kokku oli tulnud 10 võistlejat.
misjoni esinaine Maiki Andre- edasipüüdmise vaim ja olla ja jääda
Lupp ja tervitas kaaseestlasi „Sõ- eestlasteks. Eesti noored on Eesti
nasillal" nii vabas maailmas kui ka saadikud!" kinnitas EKN esimees
kodumaaL Laas Leivat. •
Anneli Andre-Barrett deklameeris
Pärastlõunase aktus-kontserdi, sügavalt tunnetatult Lydia Koidula,
^ .. , -millest ülekanne läheb „Ameerika Bernard Kangro ja Arved Viirlaidi
Turniiralgaskl.l.30p.l.jakuikoi^ Hääle" Kaudu ka Kodu-Eestisse, luuletusi.•
15 voitu, 5 vnki ja 15 kaotust ohd eesmärk oli luua sõna ja muusikaga Evald Aav.Cyrillius Kreek ja Rene
Eesti Majandusklubi Kanadas
külastab kolmapäeval, 2. aprillil
tööstust Magna International, 36
Apple Creek Blvd. (kolm tänavat
põhjapool maanteed nr. 7, pöörata
ära WoodbineMlt). Tööstus Valmis­tab
peamiselt autosid ja on sel alal
üks suuremaid Põhja-Ameerikas.
Majandusklubi 20. aastapäeya-ball
peetakse 26. aprillil Suttom
\
Toronto
Peetri Kogudus otsib
ühendust endiste
registreeritud, siis kell oli peaaegu 6
õ.' '
Esimese koha sai JaakTreifeldt 3,5
punktiga, teise koha Arvi Kaldveer 3
punktiga [A. Kaldveer on 78-aasta­ne).
Tema hea tulemus bn inspireeriv
teistele maletajatele ja malehuvilis-tele,
sest see tõendab, et male on üks
mäng, mida saab mängida lapsepõl­vest
kuni surmani.
3.-5. kohta 2,5 punktiga jagasid
Jüri Elken, Jaak Järve ja Jaak Riga.
Tänu peab avaldama Jaak Treifeldt'-
ile, kes pani kinni restorani, mu­retses
karastavate jookide eest ja or­ganiseeris
restoranikaudu head suu­pisted.
Mängude tase oli võrdlemisi
kõrge ja igal ühel paistis olevat hea
tuju. Loodame, et see üritus võtab
rohkem hoogu tuleval aastal ja näe­me
rohkem osavõttu.
Kodumaal ja ka suuremat^es pagu-laskogudustes
on tähistatud leeris-käimise
25.aastapäeva, sellegameel-de
tuletades ja uuendades kord antud
tõotusi. Selle mõttega ühtub ka To­ronto
Peetri kogudus ja kutsub kok­ku
endisi leeriõpilasi: ,,Tulge tähis­tage
kiriklikud oma HÕBELEERI".
Erikutsed ön saadetud aastakäikude­le
1960, 1961 ja 1962.
Kutsume teid Kontsert-jumalatee­nistusele
6. aprilliik.a., kl. 11 hom­mikul.
Kontsert-osas esinebA Ühen­driikides
tuntud üliõpilaste kammer­koor
Flint, Michigani Ülikocjlist.Jii-malateenistuseie
järgneb koosviibi­mine
lõunalauas, alla seltskondlikes
ruumes. Jumalateenistuse sõnalises
osas teenivad õp. Oskar Puhm ja õp.
Andres Taul.
25 aastat tagasi teid õnnistati eesti
evangeeliumi luteri usu kiriku täis-õiguslikeks
liikmeiks. 6. aprillil tulge
uuendage sõprussidemeid!
PEETRI KOGUDUSE ÕPETAJAD
kultuurisilda kaaseestlastega kodu- Ufer leidsid meeleolulise tõlgenduse
maal. . bass-bariton Andres Raudsepa
,,Sõnasild kodumaale" oli EKN poolt. Jälgiv ja paindlik klaverisaade
Rahvuskultuuri Komisjoni käesole- . oli Charies Kipperi poolt. Pärja Tiis-va
aasta suurem üritus, mis teenides larMEstonia Koori" esindajana andis
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas värvika ülevaate reisimälestusist
rahvuskultuurilisi eesmärke, loob „Eešti värvid ja laul Iisraelis."
samaaegselt sideme rahvuskaaslas- Sisuka aktus-kontserdi lõpu-ette-tega
kodumaal, kel endil puudub või- kandeks esines noor sopran Evi Val-malus
vabaks loominguks ja enese- ge, saadetud klaveril Jaak Kivik'u
väljenduseks", ütles Maiki Andre- pooh, kandes ette Riho Pätsi ja Ju-
Lupp. ,,Sõnasild kodumaale on han Aaviku helitöid,
vaimne side kodumaa eestlastega". Teadustajana toimus edukalt rah-väitis
kõneleja, kinnitades, et „rah- varõivastes Reet Marten-Sehr, tänä-vuskaaslased
võõrsil ei ole unusta- des kõiki E K N Rahvuskultuuri Ko-nud
kodumaad, nii peed, kes seal misjoni kaastöölisi, esinejaid ja ak-sündinud,
kui ka need, kes sündinud tusest osavõtjaid. Heliülesvõtteis
võõrsil eesti vanemitest. Lasteaia olid tegevad Toomas Merilo ja Rein
mudilastest kuni vanema põlveni, Andre jun.
kel veel kaunid mälestused kodu- Õnnestunud ,,Sõnasild kodumaa-maast,
me kõik „isamaa ilu hoieldes" le" oli veelkordseks kinnituseks
püüame säilitada elavana eesti keele meie mürdumatutele ühendustele
ilu ja meie rahvuslikku kultuuri. Ole- kaasmaalastega kodumaal,
me teadlikud, kuidas ka kodumaa
eestlased eesti keele ja kultuuri alal- ' • <
hoiu ja arengu eest võitlevad ja tööta­vad.
Seda teeme meiegi võõrsil. Kin­nitagu
seda kõigile rahvuskaalasile
ka „Sõnasild koudmaale", kinnitas
kõneleja.
Meenutades, et tänavu möödub Teisipäeval, 25. aprillil kl. 1.30 p.
100 aastat meie lauliku Lydia Koi- annab metsosopran Sandra Graham-dula
surmast, nimetas ta, et kavas on ^^^^^^ iseseisva kontserdi St. Law-ka
Lydia Koidula luuletusi. renceCentre'is. Lauljanna on meile
Maiki Andre-Lupp lõpetas tervitu- ^^^tav Esto '84 suure solistide kont-päeval,
20. märtsil oli osavõtjateroh- sega kõigile rahvuskaaslastele ja tõo- ^^^^^ solistina EKK Kontsertbüroo
kaudu on võimalik saada pääsmeid
alandatud hinnaga: Vaike Sägi, tel.
429-5969.
tisti koguduse vastuvõtul, 15. aprilli­ni.
Jaan ning Ingrid Andreller jutlus­tavad
ning tunnistavad, kuni lahku­miseni
Kanadast, igal pühapäeval
baptisti kirikus, 88.3 Broadview Ave.
Jaan Andreller sündis Shrewsbur-ys"
1948.a. Ta kasvas üles ja käis
koolis Birminghamis. Samas linnas
alustas ta ka tööd raalide alal, kus ta
erialaks sai süsteemianalüüs. Huvi
eestluse vastu tärkas talpärast reisi
kodumaale ja osavõttu Esto '72-st
Torontos. Inglismaale tagasi jõud­nud,
organiseeris ta koos mõttekaas­lastega
noorteühingu ,,Tuleviku",
mille esimehena ta tegutses 3 aastat.
!sa surm 1974.a. äratas tas huvi vai-mulike
küsimuste vastu — arehg, mis
kulmineeris usulises, ärkamises ning
pöördumises. 1984.a. jaan. alustas J.
Andreller teoloogilisi õpinguid The
Evangelical Theological College of
Wales juures, millised loodab lõpeta­da
käesoleva aasta lõpuks. Abikaasa
Ingridiga on Jaan praegu hõivatud
vaimulikku töösse, Gilgal baptisti
koguduse pühap. koolis, Porthcaw-lis.
Ka on Ingrid kogenud usulist
pöördumist. Nii eestlaste kui ka ing­laste
seas, on viimane oma muusika-talenti
kasutanud pianistina ja koori­lauljana.
On võimalik, et Torontos
viibides Ingrid Andreller esineb ka
soololauljana.
Toronto
lesti
Sandra Graham-Korjuse
kontsert
Teen igasuguseid
^EMOWT-TÖID MAJADELE
(tasuta eelarve)
T@l. 759-3975 igal ajaQ
E. VERDER
Pensionäride koosviibimine nelja-eroh-ke
ja tujuküllane. ,,Küla kaja" pilli- tusega kodumaale Lydia Koidula sõ-rahvasA.
Tuvikese juhatusel mängis nadega:
„Mu isamaa on minu arm,
keir südant annud mä,
Suir laulan ma, mu ülem õnn.
Mu kallis kodumaa!"
Järgnevas kavas rääkis Marta K i ­vik
ülevaatlikult Kaisa Randpere va-
Tartlased pidasid
peakoosoleku
Tartlaste Seltsi peakoosolek peeti
19. märtsi õhtul Eesti Majas. Kooso­leku
avas seltsi juhataja Laine Koost,
protokollis Leida Laanemets. Juhata­ja
andis ülevaate seltsi esimesest te­gevusaastast,
.laekur kassaseisust.
Tartlaste Seltsi asutas 18. märtsil,
1985.a. Ene Runge. Aeg peale seltsi
asutamist on möödunud rõõmsas
oniamaakondlaste kogunemise ele­vuses.
Otsiti kokku ilmalaanes laiali-olevaid
tartumaalasi, kirjutati välja
liikmekaarte.
10. augustil toimus esimene Tart­laste
Seltsi suvepäev Laine Koosti
suvilas jõekäärul kaunite, kodumaa
seemnetest kasvatatud kaskede all.
Rahvast oli kokku ^tulnud 65 ümber,
kaugemalt tulijad USA-st. Toitu pe-renaistelt
rikkalikult, kandlemuusi-kat
Peeter Läänistelt. Mälestustes
käidi koduradasid, pärast vaadati fil­mi
Tartust ja Tartumaast."
10. jaanuaril toimus tartlaste suur
kokkutulek Eesti Maja klubiruumis
ja kohvikus. Laud perenaistelt soojš
ja külma toiduga. Ene Runge refe­raat:
„Tartumaa vaimlisi suurusi."
Piiskop Kari Raudsepp kõneles oma
isakodust ja lapsepõlvest Tartu- ,
maai. Mai Kreem õhutas vanemaid ja
nooremaid tartlasi sporii tegema ja
oma keha ning tervise eest hoolit­sema.
Kookviibijaid oli üle 110. Hul­galisest
oli liikmeksastujaid. Oli i l ­munud
ka Tartlaste Seltsi hääle-,
kandja ,,Tuuled Tartumaalt" nr. 1,
mis nii kiiresti otsa sai, et on tulnud
teha järeltrükk. Käesolevaks, esime­seks
peakoosolekuks on Tartlaste
Seltsil 93 liiget. Nii võib esimese
tegevusaasta üle rõõmustada. Pide­valt
on osa võetud maakondlikkude
esindajate koosolekutest.
Eeloleva tegevusaasta kavas on
19. aprillil osavõtt Maakondade päe­vast
Eesti Majas ning sellele kaasaai­tamine
kavalises osas, loteriiga ja
muidu, kus vajalik. Järgmiseks tuleb
osavõtt ja kaasaaitamine 23. juunil
Eesti Majas toimuval Võidupüha tä­histamisel,
jällegi maakondadega
ühiselt.
9. augustil toimub teine tartlaste
suvepäev, jällegi Laine Koosti suvi­las
Jõekäärul. 9. novembril toimub
tartumaalaste kokkutulek Eesti Ma­jas
huvitava eeskava ja näitusega.
Näituse lubas korraldada Emil Eer-me.
25. jaanuaril 1987 toimub Tarilaste
Seltsi pannkoogiõhtu Eesti maja
keskmises saalis, kus loodetakse
pakkuda üle 20 erineva täidisega
pannkooke. Huvitavat meie kodu-maakönnast
kõnes, laulus ja luules.
Kuna Eesti Maja on eestlaste ko­duks,
toimuvad ka kõik maakondli­kud
sündmused Eesti Majas.
Peakoosolek otsustas tartlaste
häälekandjat „Tuuled Tartumaalt"
kaks korda aastas välja anda, jaanua­ri
kokkutulekuks ja suvepäevaks.
Seda on võimalik ka tellida, et kind­lustada
selle kättesaamist. Selleks
helistada: Ene Runge 438-6500. Pea­koosolek
vaatas läbi ka esialgse ko­dukorra
punktid, ning tegi vajalikke
parandusi. Kodukorra ümberkirju­tamine
jäi juhatuse hooleks, selle
võtab vastu järgmine peakoosolek.
Juhatus jäi järgmises koosseisus:
juhataja — Laine Koost 481-2367,
sekretär — Leida Laanemets 422-
4585, laekur — August Maarits 425 -
7084, abi - Leo Sepa 299-9461.
Eriülesannetes: Mai Kreem — sport:
Ene Runge — ajakiri.
TööPAKKVMISED Sõduriõhtu 1986
pärast klubi esimehe F. Tertsi avasõ­nu:
„Tuljak",„Kui ma ü k s k o r d . . ."
ja ,vKesk õitsvaid i i l l i . . . "
Lühikese kõne ja söögipalve pidas
õp. E. Pähn avaldades lootust, et
tuleb aeg, kui ka meie kodumaal on
võimalik pühitseda ülestõusmispühi.
MASl
PÄINTING l
läti-Eesii firn
Holistai
rERCRÄFT
ia T A L V E Hi^^AO
90 439-2538
Eesti SiKtkapital Kanadas
Annetused, testamendi^ärandused ]si
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
' Eesti Sihtkapital Kamdas
Ikaudu tulumal^suvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 9S8 Broad»
dew Ave. Toronto, Ont. M4K 2M
Toronto Eesti Segakoor Asta bastamis-aktsioonist, milleks meie
Ballstadti juhatusel laulis: „Helise, kõikide kaasabi On vajalik. „Ikestav
helise ilma" - (E. Võrk), ^Kaugel"
— (H. Känd), ,,Ma kõndisin vainul"
— (C. Kreek) ja „Virulaste tants" —
(T. Vettik). Ettekanne sai kordamist-nõudva
aplausi.
Pärast kohvijoomist „Küla kaja"
pillirahva juht A. Tuvikene kutsus
lavale segakoori sopraneid, et ühiselt
laulda orkestri saatel „yirulaste tant­su",
mis pillirahvale rohkem tuntud
„Viru polka" nime all. Mõned julge­mad
ja ettevõtlikumad sopranitest
jäpgnesid kutsele jä koorijuhi Asta
Ballstadti juhatades kõlaski rõõmus
ühislaul.
Pillimehed mängisid veel „ Ants oli
aus saunamees...", ,,Lainetel" ja
„Keera sina ümber j a . . . " . Pillidel,
eriti keelpillidel, puudusid sel korral
elektroonilised võimendajad, mis te­gi
muusika nauditavamaks.
Klubi esimees F. Terts tänas To­ronto
Eesti Segakoori ja juhti, Asta
Ballstadti „külakosti" eest, samuti
pillimehi, nende juhti ja kõiki pere-naisi
ning nende abilisi.
Järgmine klubi koosviibimine toi­mub
erakordselt 17. aprillil. Kui klu-biliikmeil
leidub esemeid, mida nad
sooviksid annetada loteriileaühinda-deks,
oleks soovitav need kaasa tuua
koosviibimisele.
võim, mille hääl on vaigistatav. Toe­tame
vabaduse ja õiguse eest nõud- EöStl Vabariigile ÜRO-sJ
lejaid", ütles Marta Kivik.
Sõnalis-muusikalises kavas esines
Vajatakse
AMETNIKKÖ
„Meie Elu" taliturše.
TsI. 466-0951,762-5329.
Laupäeval 12. aprillil toimub Eesti
Majas , Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu ja Soomepoiste Klubi ühis­üritusena
Sõduriõhtu — Esto'delloo-dud
kauni traditsiooni jätkamine.
Eesti sõdiir ei ole oma võitlusest
oobunud, jätkates võitlust vaimurel-vadega.
Abistades invaliide, kanna­tavaid
kaasvõitlejaid ja toetades jõu­kohaselt
eesti noorteorganisatsioone
ja üritusi.
Eelolev üritus on korraldatud ühis­te
mälestuste jagamiseks kaasvõit­lejatega
ja sõpradega, samuti võitlus-ühingute
tuluõhtuna, mille ülejääk
läheb eesti vabadusvõitlejate ja võit­luse
toetuseks.
Kutsume kaasa kõik sõbrad ja tut­tavad,
et kinnitada südant ja meeh
algaval kevadel!
Õhtu algõsas jagatakse välja To­ronto
Eesti Võitlejate Ühingu poolt
29. märtsil toimuvate laskevõistlus-te,
„Vaba Eesti Karikale", auhinnad.
Kavalises osas,esinevad noor, an­dekas
akordionivirtuoos Tiina Kiik
huvitava kavaga ja kõigile tuntud po­pulaarne
Andres Raudsepp, kes nii
suurepäraselt sisustas Esto '84 Sõdu-riõhtut.
Vaikse tantsumuusika eest
hoolitseb Volli Gustavsoni orkester.
Einelaua korraldab proua Linda
Kirs abilistega.
Armsad kaasvõitlejad, organisee­rige
kümnelisi laudkondi ja helistage
reservatsiooniks ksv. Johannes Kir­sipuule:
481-5793 või ksv. Edgar
Marten'ile: 241-4050.
Koosviibimine toimub suures saa­lis
ja algab kell 19.00. Nägemiseni
Sõduriõhtul!