1986-03-27-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„M0ie Elu" nr. 13 (1882) 18@6 NELJÄPÄISVAL, 27. MÄRTSIL THURSOÄY, MARCH 27 Prof. dr. L. Leesment Pot sepale Mississauga Aqpatic Club'i tradit-sioonilised ..Valentine" ujumisvõistlused peeti sel aastal 14 - 16. veebruaril Etobicoke ujulas. Võistlustest võttis osa 20 klubi 464 võistlejaga. Cräig Potsep (12-aJ, kes võistles 10-s alas, võitis 7 kuldmedalit.ja tuli neljandaks kolmes alas. Peale selle või-- tisoma grupi parimale võistlejale väljapandud eriauhinna (HighPoint Trophy). Teise eiestlasena võttis võistlustest osa Ken Ahlbferg, 17-a., kes enne oli Markham'! klubis, kuid võistleb nüüd North Yorki klubis., Võisteldi 10-a. ja noor., 11-12,13-14 ja vanemate (open class) gruppides.^ Eelvõistlused peeti 25-m uj|ilas jä finaalvõistlused50-m ujulas. tüli esimeseks ja võitis kuldniedalid: 100 m vabalt - 1.03,42; 200 m vabalt -2.11,35; 400 m vabalt - 4.40,20; 100 m liblikstiiiis - l.ll,17t 200 m liblikstiilis - 2.37,62; 200 m'indiv. kompleksstiilis -1- 2.36,48 ja 400 m indiv.kompleksstiilis - 5.21,10. Tuli neljandaks: 50 m vabalt - 30,10; 100 m selili - 1.17,94 ja 200 m rinnuli - 3.07,17. KEN AHLBERG; ^ ' tuli teiseks, võites bõbemedaii, võisteldes North York'i Aqüatic Club'i 200 mkompreksstiili teateujumise meeskonna liikmena. Meeskonna aeg — 1.54,30. Nende meeskond oli koostatud 17-a.p noorematest ja saavutatud aeg^on selles vanusegrupis sel aastal kolmas parim Kanadas. Kaotasid esikoha ainult nelja sajandiku sekundiga. Esikoha võitis Mississauga Aqua-ticClub ajaga 1.54, 26. Nende meeskond oli koostatud vanematest võistlejatest. Individuaalselt tuli neljandaks 100 m liblikstiilis - i.01,74 ja viiendaks 100,m vabalt — 56,70. H.R. Prof. dr. Leo Leesment maeti 21. jaanuaril Raadi kalmistule. Ta oli nimekas õigusteadlane ja õpetas Tartu ülikoolis alates aastast 1928. Doktori kraadi kaitses ta 1932 Tartus. 1934. a. alates oli ta dotsendiks ja a. 1938 erakorraliseks professoriks Eesti õiguse ajaloo ja tsiviilõiguse alal, Ta sai ülikoolis töötada ka esimese nõuk. okupatsiooni ajal. Kuid teise okupatsiooni ajalsaadeti ta 5 aastaks asumisele Kesk-Aasiasse põhjusel, et teda olevat sõja ajal nähtud püssiga Peipsi ääres. 1951.a. võetud temalt ära professori tiitel. Ta saanud töötada ülikoolis vaid abijõuna oma suurte teadmiste ja keelteoskuse tõttu.\ Ajuti olnud ta ka dotsent. Ta maeti ülikooli aulas 21. jaanuaril põrmu sängitamisega Raadi kalmistule: Tema viimaseist elupäevist on teateid, et ta asumiselt viletsa tervisega tagasisaabununa haigestunud 30. nov. vasaku peapoole insulti, viibi- . , 1 r»** des 3. jaanuarini ravil Maarjamõisa Peasninister Bnan Mulroney vestleb Ottawas Valdo Randpere ja Leila Milleriga. Keskel EKN abiesimees haiglas. Sealt saadetud ta Ahja haig- Wslter Pent ja paremal Marta Kivik „Kaiga Rapdpere Vabastamise Komiteest". lasse. Et ta organism oli skleroosi ja , . - • . —: . . ' ; • - . ——— —_-— raskete läbielamuste tõttu nõrgenenud, varises ta haiguse surveL inglismaa eesti noortejuht Torontos EKL4 Pühapäeval, 9. märtsil tolmus Tartu College'is Master'! restoranis EKL-i maleturniir. Osa võtsid 6 meeste akadeemilist organisatsoorii: Korp! Revelia, Korp! Fraternitas Estica, Traditsioonilise sõnalis-muusi- sopran Valve Tali Eva Ram.mo kla-kalise pärastlõuna „Sõnasild kodu- verisaatel kunstiliselt läbituntud tõl-maale" avas möödunud pühapäe- gendusega eesti heliloojate Mihkel vai Eesti Majas palvega kodumaale Lüdigi, Roman Toi ja Jüri Mandre õpetaja Elmar Pähn viies Taevaisa loomingust. 1 , , . , ette meie sügavamad palved vaba Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Torontosse külaskäigule. Kanadasse Eesti taastamiseks. Motto„Isamaa esimees Laas Leivat oma sõnavõtus l^ab perek. Andreller, Toronto bap-ilu hoieldes.. .** esitas Eestlaste rõhutas, et meid seob ühine kultuur, Inglistnaa eesti noori koondava organisatsiooni „Tuleviku" endine esimees Jaan Andreller, koos abikaasa Ingridi ja kahe lapsega, jõudis Korp! Vironia,_EestiÜliõpilaste Selts, Kesknõukogu Rahvuskultuuri Ko- „meid ja eriti meie noori on sidunud Korp! Rotalia ja Korp! Ugala. Kohtunikuks oli tuntud Toronto Eesti Ma-leklubi organiseerija Lembit Joselin. Turniir oli neljavoorüline, mängitud Shveitsi süsteemis. Igale mängijale oli antud pool tundi mõtlemisaega. Kokku oli tulnud 10 võistlejat. misjoni esinaine Maiki Andre- edasipüüdmise vaim ja olla ja jääda Lupp ja tervitas kaaseestlasi „Sõ- eestlasteks. Eesti noored on Eesti nasillal" nii vabas maailmas kui ka saadikud!" kinnitas EKN esimees kodumaaL Laas Leivat. • Anneli Andre-Barrett deklameeris Pärastlõunase aktus-kontserdi, sügavalt tunnetatult Lydia Koidula, ^ .. , -millest ülekanne läheb „Ameerika Bernard Kangro ja Arved Viirlaidi Turniiralgaskl.l.30p.l.jakuikoi^ Hääle" Kaudu ka Kodu-Eestisse, luuletusi.• 15 voitu, 5 vnki ja 15 kaotust ohd eesmärk oli luua sõna ja muusikaga Evald Aav.Cyrillius Kreek ja Rene Eesti Majandusklubi Kanadas külastab kolmapäeval, 2. aprillil tööstust Magna International, 36 Apple Creek Blvd. (kolm tänavat põhjapool maanteed nr. 7, pöörata ära WoodbineMlt). Tööstus Valmistab peamiselt autosid ja on sel alal üks suuremaid Põhja-Ameerikas. Majandusklubi 20. aastapäeya-ball peetakse 26. aprillil Suttom \ Toronto Peetri Kogudus otsib ühendust endiste registreeritud, siis kell oli peaaegu 6 õ.' ' Esimese koha sai JaakTreifeldt 3,5 punktiga, teise koha Arvi Kaldveer 3 punktiga [A. Kaldveer on 78-aastane). Tema hea tulemus bn inspireeriv teistele maletajatele ja malehuvilis-tele, sest see tõendab, et male on üks mäng, mida saab mängida lapsepõlvest kuni surmani. 3.-5. kohta 2,5 punktiga jagasid Jüri Elken, Jaak Järve ja Jaak Riga. Tänu peab avaldama Jaak Treifeldt'- ile, kes pani kinni restorani, muretses karastavate jookide eest ja organiseeris restoranikaudu head suupisted. Mängude tase oli võrdlemisi kõrge ja igal ühel paistis olevat hea tuju. Loodame, et see üritus võtab rohkem hoogu tuleval aastal ja näeme rohkem osavõttu. Kodumaal ja ka suuremat^es pagu-laskogudustes on tähistatud leeris-käimise 25.aastapäeva, sellegameel-de tuletades ja uuendades kord antud tõotusi. Selle mõttega ühtub ka Toronto Peetri kogudus ja kutsub kokku endisi leeriõpilasi: ,,Tulge tähistage kiriklikud oma HÕBELEERI". Erikutsed ön saadetud aastakäikudele 1960, 1961 ja 1962. Kutsume teid Kontsert-jumalateenistusele 6. aprilliik.a., kl. 11 hommikul. Kontsert-osas esinebA Ühendriikides tuntud üliõpilaste kammerkoor Flint, Michigani Ülikocjlist.Jii-malateenistuseie järgneb koosviibimine lõunalauas, alla seltskondlikes ruumes. Jumalateenistuse sõnalises osas teenivad õp. Oskar Puhm ja õp. Andres Taul. 25 aastat tagasi teid õnnistati eesti evangeeliumi luteri usu kiriku täis-õiguslikeks liikmeiks. 6. aprillil tulge uuendage sõprussidemeid! PEETRI KOGUDUSE ÕPETAJAD kultuurisilda kaaseestlastega kodu- Ufer leidsid meeleolulise tõlgenduse maal. . bass-bariton Andres Raudsepa ,,Sõnasild kodumaale" oli EKN poolt. Jälgiv ja paindlik klaverisaade Rahvuskultuuri Komisjoni käesole- . oli Charies Kipperi poolt. Pärja Tiis-va aasta suurem üritus, mis teenides larMEstonia Koori" esindajana andis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas värvika ülevaate reisimälestusist rahvuskultuurilisi eesmärke, loob „Eešti värvid ja laul Iisraelis." samaaegselt sideme rahvuskaaslas- Sisuka aktus-kontserdi lõpu-ette-tega kodumaal, kel endil puudub või- kandeks esines noor sopran Evi Val-malus vabaks loominguks ja enese- ge, saadetud klaveril Jaak Kivik'u väljenduseks", ütles Maiki Andre- pooh, kandes ette Riho Pätsi ja Ju- Lupp. ,,Sõnasild kodumaale on han Aaviku helitöid, vaimne side kodumaa eestlastega". Teadustajana toimus edukalt rah-väitis kõneleja, kinnitades, et „rah- varõivastes Reet Marten-Sehr, tänä-vuskaaslased võõrsil ei ole unusta- des kõiki E K N Rahvuskultuuri Ko-nud kodumaad, nii peed, kes seal misjoni kaastöölisi, esinejaid ja ak-sündinud, kui ka need, kes sündinud tusest osavõtjaid. Heliülesvõtteis võõrsil eesti vanemitest. Lasteaia olid tegevad Toomas Merilo ja Rein mudilastest kuni vanema põlveni, Andre jun. kel veel kaunid mälestused kodu- Õnnestunud ,,Sõnasild kodumaa-maast, me kõik „isamaa ilu hoieldes" le" oli veelkordseks kinnituseks püüame säilitada elavana eesti keele meie mürdumatutele ühendustele ilu ja meie rahvuslikku kultuuri. Ole- kaasmaalastega kodumaal, me teadlikud, kuidas ka kodumaa eestlased eesti keele ja kultuuri alal- ' • < hoiu ja arengu eest võitlevad ja töötavad. Seda teeme meiegi võõrsil. Kinnitagu seda kõigile rahvuskaalasile ka „Sõnasild koudmaale", kinnitas kõneleja. Meenutades, et tänavu möödub Teisipäeval, 25. aprillil kl. 1.30 p. 100 aastat meie lauliku Lydia Koi- annab metsosopran Sandra Graham-dula surmast, nimetas ta, et kavas on ^^^^^^ iseseisva kontserdi St. Law-ka Lydia Koidula luuletusi. renceCentre'is. Lauljanna on meile Maiki Andre-Lupp lõpetas tervitu- ^^^tav Esto '84 suure solistide kont-päeval, 20. märtsil oli osavõtjateroh- sega kõigile rahvuskaaslastele ja tõo- ^^^^^ solistina EKK Kontsertbüroo kaudu on võimalik saada pääsmeid alandatud hinnaga: Vaike Sägi, tel. 429-5969. tisti koguduse vastuvõtul, 15. aprillini. Jaan ning Ingrid Andreller jutlustavad ning tunnistavad, kuni lahkumiseni Kanadast, igal pühapäeval baptisti kirikus, 88.3 Broadview Ave. Jaan Andreller sündis Shrewsbur-ys" 1948.a. Ta kasvas üles ja käis koolis Birminghamis. Samas linnas alustas ta ka tööd raalide alal, kus ta erialaks sai süsteemianalüüs. Huvi eestluse vastu tärkas talpärast reisi kodumaale ja osavõttu Esto '72-st Torontos. Inglismaale tagasi jõudnud, organiseeris ta koos mõttekaaslastega noorteühingu ,,Tuleviku", mille esimehena ta tegutses 3 aastat. !sa surm 1974.a. äratas tas huvi vai-mulike küsimuste vastu — arehg, mis kulmineeris usulises, ärkamises ning pöördumises. 1984.a. jaan. alustas J. Andreller teoloogilisi õpinguid The Evangelical Theological College of Wales juures, millised loodab lõpetada käesoleva aasta lõpuks. Abikaasa Ingridiga on Jaan praegu hõivatud vaimulikku töösse, Gilgal baptisti koguduse pühap. koolis, Porthcaw-lis. Ka on Ingrid kogenud usulist pöördumist. Nii eestlaste kui ka inglaste seas, on viimane oma muusika-talenti kasutanud pianistina ja koorilauljana. On võimalik, et Torontos viibides Ingrid Andreller esineb ka soololauljana. Toronto lesti Sandra Graham-Korjuse kontsert Teen igasuguseid ^EMOWT-TÖID MAJADELE (tasuta eelarve) T@l. 759-3975 igal ajaQ E. VERDER Pensionäride koosviibimine nelja-eroh-ke ja tujuküllane. ,,Küla kaja" pilli- tusega kodumaale Lydia Koidula sõ-rahvasA. Tuvikese juhatusel mängis nadega: „Mu isamaa on minu arm, keir südant annud mä, Suir laulan ma, mu ülem õnn. Mu kallis kodumaa!" Järgnevas kavas rääkis Marta K i vik ülevaatlikult Kaisa Randpere va- Tartlased pidasid peakoosoleku Tartlaste Seltsi peakoosolek peeti 19. märtsi õhtul Eesti Majas. Koosoleku avas seltsi juhataja Laine Koost, protokollis Leida Laanemets. Juhataja andis ülevaate seltsi esimesest tegevusaastast, .laekur kassaseisust. Tartlaste Seltsi asutas 18. märtsil, 1985.a. Ene Runge. Aeg peale seltsi asutamist on möödunud rõõmsas oniamaakondlaste kogunemise elevuses. Otsiti kokku ilmalaanes laiali-olevaid tartumaalasi, kirjutati välja liikmekaarte. 10. augustil toimus esimene Tartlaste Seltsi suvepäev Laine Koosti suvilas jõekäärul kaunite, kodumaa seemnetest kasvatatud kaskede all. Rahvast oli kokku ^tulnud 65 ümber, kaugemalt tulijad USA-st. Toitu pe-renaistelt rikkalikult, kandlemuusi-kat Peeter Läänistelt. Mälestustes käidi koduradasid, pärast vaadati filmi Tartust ja Tartumaast." 10. jaanuaril toimus tartlaste suur kokkutulek Eesti Maja klubiruumis ja kohvikus. Laud perenaistelt soojš ja külma toiduga. Ene Runge referaat: „Tartumaa vaimlisi suurusi." Piiskop Kari Raudsepp kõneles oma isakodust ja lapsepõlvest Tartu- , maai. Mai Kreem õhutas vanemaid ja nooremaid tartlasi sporii tegema ja oma keha ning tervise eest hoolitsema. Kookviibijaid oli üle 110. Hulgalisest oli liikmeksastujaid. Oli i l munud ka Tartlaste Seltsi hääle-, kandja ,,Tuuled Tartumaalt" nr. 1, mis nii kiiresti otsa sai, et on tulnud teha järeltrükk. Käesolevaks, esimeseks peakoosolekuks on Tartlaste Seltsil 93 liiget. Nii võib esimese tegevusaasta üle rõõmustada. Pidevalt on osa võetud maakondlikkude esindajate koosolekutest. Eeloleva tegevusaasta kavas on 19. aprillil osavõtt Maakondade päevast Eesti Majas ning sellele kaasaaitamine kavalises osas, loteriiga ja muidu, kus vajalik. Järgmiseks tuleb osavõtt ja kaasaaitamine 23. juunil Eesti Majas toimuval Võidupüha tähistamisel, jällegi maakondadega ühiselt. 9. augustil toimub teine tartlaste suvepäev, jällegi Laine Koosti suvilas Jõekäärul. 9. novembril toimub tartumaalaste kokkutulek Eesti Majas huvitava eeskava ja näitusega. Näituse lubas korraldada Emil Eer-me. 25. jaanuaril 1987 toimub Tarilaste Seltsi pannkoogiõhtu Eesti maja keskmises saalis, kus loodetakse pakkuda üle 20 erineva täidisega pannkooke. Huvitavat meie kodu-maakönnast kõnes, laulus ja luules. Kuna Eesti Maja on eestlaste koduks, toimuvad ka kõik maakondlikud sündmused Eesti Majas. Peakoosolek otsustas tartlaste häälekandjat „Tuuled Tartumaalt" kaks korda aastas välja anda, jaanuari kokkutulekuks ja suvepäevaks. Seda on võimalik ka tellida, et kindlustada selle kättesaamist. Selleks helistada: Ene Runge 438-6500. Peakoosolek vaatas läbi ka esialgse kodukorra punktid, ning tegi vajalikke parandusi. Kodukorra ümberkirjutamine jäi juhatuse hooleks, selle võtab vastu järgmine peakoosolek. Juhatus jäi järgmises koosseisus: juhataja — Laine Koost 481-2367, sekretär — Leida Laanemets 422- 4585, laekur — August Maarits 425 - 7084, abi - Leo Sepa 299-9461. Eriülesannetes: Mai Kreem — sport: Ene Runge — ajakiri. TööPAKKVMISED Sõduriõhtu 1986 pärast klubi esimehe F. Tertsi avasõnu: „Tuljak",„Kui ma ü k s k o r d . . ." ja ,vKesk õitsvaid i i l l i . . . " Lühikese kõne ja söögipalve pidas õp. E. Pähn avaldades lootust, et tuleb aeg, kui ka meie kodumaal on võimalik pühitseda ülestõusmispühi. MASl PÄINTING l läti-Eesii firn Holistai rERCRÄFT ia T A L V E Hi^^AO 90 439-2538 Eesti SiKtkapital Kanadas Annetused, testamendi^ärandused ]si mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele ' Eesti Sihtkapital Kamdas Ikaudu tulumal^suvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 9S8 Broad» dew Ave. Toronto, Ont. M4K 2M Toronto Eesti Segakoor Asta bastamis-aktsioonist, milleks meie Ballstadti juhatusel laulis: „Helise, kõikide kaasabi On vajalik. „Ikestav helise ilma" - (E. Võrk), ^Kaugel" — (H. Känd), ,,Ma kõndisin vainul" — (C. Kreek) ja „Virulaste tants" — (T. Vettik). Ettekanne sai kordamist-nõudva aplausi. Pärast kohvijoomist „Küla kaja" pillirahva juht A. Tuvikene kutsus lavale segakoori sopraneid, et ühiselt laulda orkestri saatel „yirulaste tantsu", mis pillirahvale rohkem tuntud „Viru polka" nime all. Mõned julgemad ja ettevõtlikumad sopranitest jäpgnesid kutsele jä koorijuhi Asta Ballstadti juhatades kõlaski rõõmus ühislaul. Pillimehed mängisid veel „ Ants oli aus saunamees...", ,,Lainetel" ja „Keera sina ümber j a . . . " . Pillidel, eriti keelpillidel, puudusid sel korral elektroonilised võimendajad, mis tegi muusika nauditavamaks. Klubi esimees F. Terts tänas Toronto Eesti Segakoori ja juhti, Asta Ballstadti „külakosti" eest, samuti pillimehi, nende juhti ja kõiki pere-naisi ning nende abilisi. Järgmine klubi koosviibimine toimub erakordselt 17. aprillil. Kui klu-biliikmeil leidub esemeid, mida nad sooviksid annetada loteriileaühinda-deks, oleks soovitav need kaasa tuua koosviibimisele. võim, mille hääl on vaigistatav. Toetame vabaduse ja õiguse eest nõud- EöStl Vabariigile ÜRO-sJ lejaid", ütles Marta Kivik. Sõnalis-muusikalises kavas esines Vajatakse AMETNIKKÖ „Meie Elu" taliturše. TsI. 466-0951,762-5329. Laupäeval 12. aprillil toimub Eesti Majas , Toronto Eesti Võitlejate Ühingu ja Soomepoiste Klubi ühisüritusena Sõduriõhtu — Esto'delloo-dud kauni traditsiooni jätkamine. Eesti sõdiir ei ole oma võitlusest oobunud, jätkates võitlust vaimurel-vadega. Abistades invaliide, kannatavaid kaasvõitlejaid ja toetades jõukohaselt eesti noorteorganisatsioone ja üritusi. Eelolev üritus on korraldatud ühiste mälestuste jagamiseks kaasvõitlejatega ja sõpradega, samuti võitlus-ühingute tuluõhtuna, mille ülejääk läheb eesti vabadusvõitlejate ja võitluse toetuseks. Kutsume kaasa kõik sõbrad ja tuttavad, et kinnitada südant ja meeh algaval kevadel! Õhtu algõsas jagatakse välja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu poolt 29. märtsil toimuvate laskevõistlus-te, „Vaba Eesti Karikale", auhinnad. Kavalises osas,esinevad noor, andekas akordionivirtuoos Tiina Kiik huvitava kavaga ja kõigile tuntud populaarne Andres Raudsepp, kes nii suurepäraselt sisustas Esto '84 Sõdu-riõhtut. Vaikse tantsumuusika eest hoolitseb Volli Gustavsoni orkester. Einelaua korraldab proua Linda Kirs abilistega. Armsad kaasvõitlejad, organiseerige kümnelisi laudkondi ja helistage reservatsiooniks ksv. Johannes Kirsipuule: 481-5793 või ksv. Edgar Marten'ile: 241-4050. Koosviibimine toimub suures saalis ja algab kell 19.00. Nägemiseni Sõduriõhtul!
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 27, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-03-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860327 |
Description
Title | 1986-03-27-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „M0ie Elu" nr. 13 (1882) 18@6 NELJÄPÄISVAL, 27. MÄRTSIL THURSOÄY, MARCH 27 Prof. dr. L. Leesment Pot sepale Mississauga Aqpatic Club'i tradit-sioonilised ..Valentine" ujumisvõistlused peeti sel aastal 14 - 16. veebruaril Etobicoke ujulas. Võistlustest võttis osa 20 klubi 464 võistlejaga. Cräig Potsep (12-aJ, kes võistles 10-s alas, võitis 7 kuldmedalit.ja tuli neljandaks kolmes alas. Peale selle või-- tisoma grupi parimale võistlejale väljapandud eriauhinna (HighPoint Trophy). Teise eiestlasena võttis võistlustest osa Ken Ahlbferg, 17-a., kes enne oli Markham'! klubis, kuid võistleb nüüd North Yorki klubis., Võisteldi 10-a. ja noor., 11-12,13-14 ja vanemate (open class) gruppides.^ Eelvõistlused peeti 25-m uj|ilas jä finaalvõistlused50-m ujulas. tüli esimeseks ja võitis kuldniedalid: 100 m vabalt - 1.03,42; 200 m vabalt -2.11,35; 400 m vabalt - 4.40,20; 100 m liblikstiiiis - l.ll,17t 200 m liblikstiilis - 2.37,62; 200 m'indiv. kompleksstiilis -1- 2.36,48 ja 400 m indiv.kompleksstiilis - 5.21,10. Tuli neljandaks: 50 m vabalt - 30,10; 100 m selili - 1.17,94 ja 200 m rinnuli - 3.07,17. KEN AHLBERG; ^ ' tuli teiseks, võites bõbemedaii, võisteldes North York'i Aqüatic Club'i 200 mkompreksstiili teateujumise meeskonna liikmena. Meeskonna aeg — 1.54,30. Nende meeskond oli koostatud 17-a.p noorematest ja saavutatud aeg^on selles vanusegrupis sel aastal kolmas parim Kanadas. Kaotasid esikoha ainult nelja sajandiku sekundiga. Esikoha võitis Mississauga Aqua-ticClub ajaga 1.54, 26. Nende meeskond oli koostatud vanematest võistlejatest. Individuaalselt tuli neljandaks 100 m liblikstiilis - i.01,74 ja viiendaks 100,m vabalt — 56,70. H.R. Prof. dr. Leo Leesment maeti 21. jaanuaril Raadi kalmistule. Ta oli nimekas õigusteadlane ja õpetas Tartu ülikoolis alates aastast 1928. Doktori kraadi kaitses ta 1932 Tartus. 1934. a. alates oli ta dotsendiks ja a. 1938 erakorraliseks professoriks Eesti õiguse ajaloo ja tsiviilõiguse alal, Ta sai ülikoolis töötada ka esimese nõuk. okupatsiooni ajal. Kuid teise okupatsiooni ajalsaadeti ta 5 aastaks asumisele Kesk-Aasiasse põhjusel, et teda olevat sõja ajal nähtud püssiga Peipsi ääres. 1951.a. võetud temalt ära professori tiitel. Ta saanud töötada ülikoolis vaid abijõuna oma suurte teadmiste ja keelteoskuse tõttu.\ Ajuti olnud ta ka dotsent. Ta maeti ülikooli aulas 21. jaanuaril põrmu sängitamisega Raadi kalmistule: Tema viimaseist elupäevist on teateid, et ta asumiselt viletsa tervisega tagasisaabununa haigestunud 30. nov. vasaku peapoole insulti, viibi- . , 1 r»** des 3. jaanuarini ravil Maarjamõisa Peasninister Bnan Mulroney vestleb Ottawas Valdo Randpere ja Leila Milleriga. Keskel EKN abiesimees haiglas. Sealt saadetud ta Ahja haig- Wslter Pent ja paremal Marta Kivik „Kaiga Rapdpere Vabastamise Komiteest". lasse. Et ta organism oli skleroosi ja , . - • . —: . . ' ; • - . ——— —_-— raskete läbielamuste tõttu nõrgenenud, varises ta haiguse surveL inglismaa eesti noortejuht Torontos EKL4 Pühapäeval, 9. märtsil tolmus Tartu College'is Master'! restoranis EKL-i maleturniir. Osa võtsid 6 meeste akadeemilist organisatsoorii: Korp! Revelia, Korp! Fraternitas Estica, Traditsioonilise sõnalis-muusi- sopran Valve Tali Eva Ram.mo kla-kalise pärastlõuna „Sõnasild kodu- verisaatel kunstiliselt läbituntud tõl-maale" avas möödunud pühapäe- gendusega eesti heliloojate Mihkel vai Eesti Majas palvega kodumaale Lüdigi, Roman Toi ja Jüri Mandre õpetaja Elmar Pähn viies Taevaisa loomingust. 1 , , . , ette meie sügavamad palved vaba Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Torontosse külaskäigule. Kanadasse Eesti taastamiseks. Motto„Isamaa esimees Laas Leivat oma sõnavõtus l^ab perek. Andreller, Toronto bap-ilu hoieldes.. .** esitas Eestlaste rõhutas, et meid seob ühine kultuur, Inglistnaa eesti noori koondava organisatsiooni „Tuleviku" endine esimees Jaan Andreller, koos abikaasa Ingridi ja kahe lapsega, jõudis Korp! Vironia,_EestiÜliõpilaste Selts, Kesknõukogu Rahvuskultuuri Ko- „meid ja eriti meie noori on sidunud Korp! Rotalia ja Korp! Ugala. Kohtunikuks oli tuntud Toronto Eesti Ma-leklubi organiseerija Lembit Joselin. Turniir oli neljavoorüline, mängitud Shveitsi süsteemis. Igale mängijale oli antud pool tundi mõtlemisaega. Kokku oli tulnud 10 võistlejat. misjoni esinaine Maiki Andre- edasipüüdmise vaim ja olla ja jääda Lupp ja tervitas kaaseestlasi „Sõ- eestlasteks. Eesti noored on Eesti nasillal" nii vabas maailmas kui ka saadikud!" kinnitas EKN esimees kodumaaL Laas Leivat. • Anneli Andre-Barrett deklameeris Pärastlõunase aktus-kontserdi, sügavalt tunnetatult Lydia Koidula, ^ .. , -millest ülekanne läheb „Ameerika Bernard Kangro ja Arved Viirlaidi Turniiralgaskl.l.30p.l.jakuikoi^ Hääle" Kaudu ka Kodu-Eestisse, luuletusi.• 15 voitu, 5 vnki ja 15 kaotust ohd eesmärk oli luua sõna ja muusikaga Evald Aav.Cyrillius Kreek ja Rene Eesti Majandusklubi Kanadas külastab kolmapäeval, 2. aprillil tööstust Magna International, 36 Apple Creek Blvd. (kolm tänavat põhjapool maanteed nr. 7, pöörata ära WoodbineMlt). Tööstus Valmistab peamiselt autosid ja on sel alal üks suuremaid Põhja-Ameerikas. Majandusklubi 20. aastapäeya-ball peetakse 26. aprillil Suttom \ Toronto Peetri Kogudus otsib ühendust endiste registreeritud, siis kell oli peaaegu 6 õ.' ' Esimese koha sai JaakTreifeldt 3,5 punktiga, teise koha Arvi Kaldveer 3 punktiga [A. Kaldveer on 78-aastane). Tema hea tulemus bn inspireeriv teistele maletajatele ja malehuvilis-tele, sest see tõendab, et male on üks mäng, mida saab mängida lapsepõlvest kuni surmani. 3.-5. kohta 2,5 punktiga jagasid Jüri Elken, Jaak Järve ja Jaak Riga. Tänu peab avaldama Jaak Treifeldt'- ile, kes pani kinni restorani, muretses karastavate jookide eest ja organiseeris restoranikaudu head suupisted. Mängude tase oli võrdlemisi kõrge ja igal ühel paistis olevat hea tuju. Loodame, et see üritus võtab rohkem hoogu tuleval aastal ja näeme rohkem osavõttu. Kodumaal ja ka suuremat^es pagu-laskogudustes on tähistatud leeris-käimise 25.aastapäeva, sellegameel-de tuletades ja uuendades kord antud tõotusi. Selle mõttega ühtub ka Toronto Peetri kogudus ja kutsub kokku endisi leeriõpilasi: ,,Tulge tähistage kiriklikud oma HÕBELEERI". Erikutsed ön saadetud aastakäikudele 1960, 1961 ja 1962. Kutsume teid Kontsert-jumalateenistusele 6. aprilliik.a., kl. 11 hommikul. Kontsert-osas esinebA Ühendriikides tuntud üliõpilaste kammerkoor Flint, Michigani Ülikocjlist.Jii-malateenistuseie järgneb koosviibimine lõunalauas, alla seltskondlikes ruumes. Jumalateenistuse sõnalises osas teenivad õp. Oskar Puhm ja õp. Andres Taul. 25 aastat tagasi teid õnnistati eesti evangeeliumi luteri usu kiriku täis-õiguslikeks liikmeiks. 6. aprillil tulge uuendage sõprussidemeid! PEETRI KOGUDUSE ÕPETAJAD kultuurisilda kaaseestlastega kodu- Ufer leidsid meeleolulise tõlgenduse maal. . bass-bariton Andres Raudsepa ,,Sõnasild kodumaale" oli EKN poolt. Jälgiv ja paindlik klaverisaade Rahvuskultuuri Komisjoni käesole- . oli Charies Kipperi poolt. Pärja Tiis-va aasta suurem üritus, mis teenides larMEstonia Koori" esindajana andis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas värvika ülevaate reisimälestusist rahvuskultuurilisi eesmärke, loob „Eešti värvid ja laul Iisraelis." samaaegselt sideme rahvuskaaslas- Sisuka aktus-kontserdi lõpu-ette-tega kodumaal, kel endil puudub või- kandeks esines noor sopran Evi Val-malus vabaks loominguks ja enese- ge, saadetud klaveril Jaak Kivik'u väljenduseks", ütles Maiki Andre- pooh, kandes ette Riho Pätsi ja Ju- Lupp. ,,Sõnasild kodumaale on han Aaviku helitöid, vaimne side kodumaa eestlastega". Teadustajana toimus edukalt rah-väitis kõneleja, kinnitades, et „rah- varõivastes Reet Marten-Sehr, tänä-vuskaaslased võõrsil ei ole unusta- des kõiki E K N Rahvuskultuuri Ko-nud kodumaad, nii peed, kes seal misjoni kaastöölisi, esinejaid ja ak-sündinud, kui ka need, kes sündinud tusest osavõtjaid. Heliülesvõtteis võõrsil eesti vanemitest. Lasteaia olid tegevad Toomas Merilo ja Rein mudilastest kuni vanema põlveni, Andre jun. kel veel kaunid mälestused kodu- Õnnestunud ,,Sõnasild kodumaa-maast, me kõik „isamaa ilu hoieldes" le" oli veelkordseks kinnituseks püüame säilitada elavana eesti keele meie mürdumatutele ühendustele ilu ja meie rahvuslikku kultuuri. Ole- kaasmaalastega kodumaal, me teadlikud, kuidas ka kodumaa eestlased eesti keele ja kultuuri alal- ' • < hoiu ja arengu eest võitlevad ja töötavad. Seda teeme meiegi võõrsil. Kinnitagu seda kõigile rahvuskaalasile ka „Sõnasild koudmaale", kinnitas kõneleja. Meenutades, et tänavu möödub Teisipäeval, 25. aprillil kl. 1.30 p. 100 aastat meie lauliku Lydia Koi- annab metsosopran Sandra Graham-dula surmast, nimetas ta, et kavas on ^^^^^^ iseseisva kontserdi St. Law-ka Lydia Koidula luuletusi. renceCentre'is. Lauljanna on meile Maiki Andre-Lupp lõpetas tervitu- ^^^tav Esto '84 suure solistide kont-päeval, 20. märtsil oli osavõtjateroh- sega kõigile rahvuskaaslastele ja tõo- ^^^^^ solistina EKK Kontsertbüroo kaudu on võimalik saada pääsmeid alandatud hinnaga: Vaike Sägi, tel. 429-5969. tisti koguduse vastuvõtul, 15. aprillini. Jaan ning Ingrid Andreller jutlustavad ning tunnistavad, kuni lahkumiseni Kanadast, igal pühapäeval baptisti kirikus, 88.3 Broadview Ave. Jaan Andreller sündis Shrewsbur-ys" 1948.a. Ta kasvas üles ja käis koolis Birminghamis. Samas linnas alustas ta ka tööd raalide alal, kus ta erialaks sai süsteemianalüüs. Huvi eestluse vastu tärkas talpärast reisi kodumaale ja osavõttu Esto '72-st Torontos. Inglismaale tagasi jõudnud, organiseeris ta koos mõttekaaslastega noorteühingu ,,Tuleviku", mille esimehena ta tegutses 3 aastat. !sa surm 1974.a. äratas tas huvi vai-mulike küsimuste vastu — arehg, mis kulmineeris usulises, ärkamises ning pöördumises. 1984.a. jaan. alustas J. Andreller teoloogilisi õpinguid The Evangelical Theological College of Wales juures, millised loodab lõpetada käesoleva aasta lõpuks. Abikaasa Ingridiga on Jaan praegu hõivatud vaimulikku töösse, Gilgal baptisti koguduse pühap. koolis, Porthcaw-lis. Ka on Ingrid kogenud usulist pöördumist. Nii eestlaste kui ka inglaste seas, on viimane oma muusika-talenti kasutanud pianistina ja koorilauljana. On võimalik, et Torontos viibides Ingrid Andreller esineb ka soololauljana. Toronto lesti Sandra Graham-Korjuse kontsert Teen igasuguseid ^EMOWT-TÖID MAJADELE (tasuta eelarve) T@l. 759-3975 igal ajaQ E. VERDER Pensionäride koosviibimine nelja-eroh-ke ja tujuküllane. ,,Küla kaja" pilli- tusega kodumaale Lydia Koidula sõ-rahvasA. Tuvikese juhatusel mängis nadega: „Mu isamaa on minu arm, keir südant annud mä, Suir laulan ma, mu ülem õnn. Mu kallis kodumaa!" Järgnevas kavas rääkis Marta K i vik ülevaatlikult Kaisa Randpere va- Tartlased pidasid peakoosoleku Tartlaste Seltsi peakoosolek peeti 19. märtsi õhtul Eesti Majas. Koosoleku avas seltsi juhataja Laine Koost, protokollis Leida Laanemets. Juhataja andis ülevaate seltsi esimesest tegevusaastast, .laekur kassaseisust. Tartlaste Seltsi asutas 18. märtsil, 1985.a. Ene Runge. Aeg peale seltsi asutamist on möödunud rõõmsas oniamaakondlaste kogunemise elevuses. Otsiti kokku ilmalaanes laiali-olevaid tartumaalasi, kirjutati välja liikmekaarte. 10. augustil toimus esimene Tartlaste Seltsi suvepäev Laine Koosti suvilas jõekäärul kaunite, kodumaa seemnetest kasvatatud kaskede all. Rahvast oli kokku ^tulnud 65 ümber, kaugemalt tulijad USA-st. Toitu pe-renaistelt rikkalikult, kandlemuusi-kat Peeter Läänistelt. Mälestustes käidi koduradasid, pärast vaadati filmi Tartust ja Tartumaast." 10. jaanuaril toimus tartlaste suur kokkutulek Eesti Maja klubiruumis ja kohvikus. Laud perenaistelt soojš ja külma toiduga. Ene Runge referaat: „Tartumaa vaimlisi suurusi." Piiskop Kari Raudsepp kõneles oma isakodust ja lapsepõlvest Tartu- , maai. Mai Kreem õhutas vanemaid ja nooremaid tartlasi sporii tegema ja oma keha ning tervise eest hoolitsema. Kookviibijaid oli üle 110. Hulgalisest oli liikmeksastujaid. Oli i l munud ka Tartlaste Seltsi hääle-, kandja ,,Tuuled Tartumaalt" nr. 1, mis nii kiiresti otsa sai, et on tulnud teha järeltrükk. Käesolevaks, esimeseks peakoosolekuks on Tartlaste Seltsil 93 liiget. Nii võib esimese tegevusaasta üle rõõmustada. Pidevalt on osa võetud maakondlikkude esindajate koosolekutest. Eeloleva tegevusaasta kavas on 19. aprillil osavõtt Maakondade päevast Eesti Majas ning sellele kaasaaitamine kavalises osas, loteriiga ja muidu, kus vajalik. Järgmiseks tuleb osavõtt ja kaasaaitamine 23. juunil Eesti Majas toimuval Võidupüha tähistamisel, jällegi maakondadega ühiselt. 9. augustil toimub teine tartlaste suvepäev, jällegi Laine Koosti suvilas Jõekäärul. 9. novembril toimub tartumaalaste kokkutulek Eesti Majas huvitava eeskava ja näitusega. Näituse lubas korraldada Emil Eer-me. 25. jaanuaril 1987 toimub Tarilaste Seltsi pannkoogiõhtu Eesti maja keskmises saalis, kus loodetakse pakkuda üle 20 erineva täidisega pannkooke. Huvitavat meie kodu-maakönnast kõnes, laulus ja luules. Kuna Eesti Maja on eestlaste koduks, toimuvad ka kõik maakondlikud sündmused Eesti Majas. Peakoosolek otsustas tartlaste häälekandjat „Tuuled Tartumaalt" kaks korda aastas välja anda, jaanuari kokkutulekuks ja suvepäevaks. Seda on võimalik ka tellida, et kindlustada selle kättesaamist. Selleks helistada: Ene Runge 438-6500. Peakoosolek vaatas läbi ka esialgse kodukorra punktid, ning tegi vajalikke parandusi. Kodukorra ümberkirjutamine jäi juhatuse hooleks, selle võtab vastu järgmine peakoosolek. Juhatus jäi järgmises koosseisus: juhataja — Laine Koost 481-2367, sekretär — Leida Laanemets 422- 4585, laekur — August Maarits 425 - 7084, abi - Leo Sepa 299-9461. Eriülesannetes: Mai Kreem — sport: Ene Runge — ajakiri. TööPAKKVMISED Sõduriõhtu 1986 pärast klubi esimehe F. Tertsi avasõnu: „Tuljak",„Kui ma ü k s k o r d . . ." ja ,vKesk õitsvaid i i l l i . . . " Lühikese kõne ja söögipalve pidas õp. E. Pähn avaldades lootust, et tuleb aeg, kui ka meie kodumaal on võimalik pühitseda ülestõusmispühi. MASl PÄINTING l läti-Eesii firn Holistai rERCRÄFT ia T A L V E Hi^^AO 90 439-2538 Eesti SiKtkapital Kanadas Annetused, testamendi^ärandused ]si mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele ' Eesti Sihtkapital Kamdas Ikaudu tulumal^suvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 9S8 Broad» dew Ave. Toronto, Ont. M4K 2M Toronto Eesti Segakoor Asta bastamis-aktsioonist, milleks meie Ballstadti juhatusel laulis: „Helise, kõikide kaasabi On vajalik. „Ikestav helise ilma" - (E. Võrk), ^Kaugel" — (H. Känd), ,,Ma kõndisin vainul" — (C. Kreek) ja „Virulaste tants" — (T. Vettik). Ettekanne sai kordamist-nõudva aplausi. Pärast kohvijoomist „Küla kaja" pillirahva juht A. Tuvikene kutsus lavale segakoori sopraneid, et ühiselt laulda orkestri saatel „yirulaste tantsu", mis pillirahvale rohkem tuntud „Viru polka" nime all. Mõned julgemad ja ettevõtlikumad sopranitest jäpgnesid kutsele jä koorijuhi Asta Ballstadti juhatades kõlaski rõõmus ühislaul. Pillimehed mängisid veel „ Ants oli aus saunamees...", ,,Lainetel" ja „Keera sina ümber j a . . . " . Pillidel, eriti keelpillidel, puudusid sel korral elektroonilised võimendajad, mis tegi muusika nauditavamaks. Klubi esimees F. Terts tänas Toronto Eesti Segakoori ja juhti, Asta Ballstadti „külakosti" eest, samuti pillimehi, nende juhti ja kõiki pere-naisi ning nende abilisi. Järgmine klubi koosviibimine toimub erakordselt 17. aprillil. Kui klu-biliikmeil leidub esemeid, mida nad sooviksid annetada loteriileaühinda-deks, oleks soovitav need kaasa tuua koosviibimisele. võim, mille hääl on vaigistatav. Toetame vabaduse ja õiguse eest nõud- EöStl Vabariigile ÜRO-sJ lejaid", ütles Marta Kivik. Sõnalis-muusikalises kavas esines Vajatakse AMETNIKKÖ „Meie Elu" taliturše. TsI. 466-0951,762-5329. Laupäeval 12. aprillil toimub Eesti Majas , Toronto Eesti Võitlejate Ühingu ja Soomepoiste Klubi ühisüritusena Sõduriõhtu — Esto'delloo-dud kauni traditsiooni jätkamine. Eesti sõdiir ei ole oma võitlusest oobunud, jätkates võitlust vaimurel-vadega. Abistades invaliide, kannatavaid kaasvõitlejaid ja toetades jõukohaselt eesti noorteorganisatsioone ja üritusi. Eelolev üritus on korraldatud ühiste mälestuste jagamiseks kaasvõitlejatega ja sõpradega, samuti võitlus-ühingute tuluõhtuna, mille ülejääk läheb eesti vabadusvõitlejate ja võitluse toetuseks. Kutsume kaasa kõik sõbrad ja tuttavad, et kinnitada südant ja meeh algaval kevadel! Õhtu algõsas jagatakse välja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu poolt 29. märtsil toimuvate laskevõistlus-te, „Vaba Eesti Karikale", auhinnad. Kavalises osas,esinevad noor, andekas akordionivirtuoos Tiina Kiik huvitava kavaga ja kõigile tuntud populaarne Andres Raudsepp, kes nii suurepäraselt sisustas Esto '84 Sõdu-riõhtut. Vaikse tantsumuusika eest hoolitseb Volli Gustavsoni orkester. Einelaua korraldab proua Linda Kirs abilistega. Armsad kaasvõitlejad, organiseerige kümnelisi laudkondi ja helistage reservatsiooniks ksv. Johannes Kirsipuule: 481-5793 või ksv. Edgar Marten'ile: 241-4050. Koosviibimine toimub suures saalis ja algab kell 19.00. Nägemiseni Sõduriõhtul! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-27-03