Meie Elu = Our life, June 18, 1981

              „Melc Ek''nir. 24 (1635) 19811
88 >0f
Publishedby Estonian Pubiishing^^
nian Hoiise, ,958, Bro,adview' Ave.', Toronto, Ont.
jad:H. Rebane Ja S.Veidenbäum.
;is B. Parming, 473 Luhmanh Dr., New
USA. Tel. (201) 262-0773. : '
„MEIE ELU" väljaandjaks ön Eesti Kirjastus Kanadas.
'nr
ie Elu'' toimetus ja talitus Eesti
Toronto, Ont.
ica:,c»iiii-n.o'»^ j,|iuj,ii„,*™»,*.».-i. 15 päcva külastusi
piibliii^es ja ajaloolistes paikades 26. okt. kuni 9. nov. 1981. a. Reis
haarab endasse Ämmani ja Petj-g imelinnakiilastuse. Iisraelis iga-
(päevased ringreisid: Jeruusalemm Petlemm.Naatsaret ja imeilus Ga-lilea
ümbrus, ja palju muud. Egiptuses kiilastatakse
Kairo, Saklcafa ja Memphise Unnu ning ka Luxori. ÜLDHMD US
$1521 katab lennukulu 3. maale, igapäevased ringreisid, söögid, 1.
'klassi hotellid, ingliskeelt kõnelevad güdid. Pastor Eüdmik annab sel­gitusi
eesti keeles. Väi jalend:Hew^otk. Teistest linnadest odav ^^Ädd-on
fare''..• •
Informatsiooniks ja reisikavaks palume kirjutada: Rev. O. Rüdmik,
783 ArtonXane.NvE. I<)RT:ST. IJÜGIE, Florida, USA. ; •
REAGANI VÄUSPOUITIKA
- Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööpC, kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja oeljap. kl 9 I1.-8 õ. Laup. kl. 9 h.4 pj.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — la. $30.00,6 k.
..00, 3 k. $11:0Ö; USÄ-sse 1 a. |32.00, 6 k. $17.00, 3 k.
1.50; Ülemeremaädesse; 1 a. $36>0Ö, 6 k. $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k47.25. Kiri-ja
lerinuppstilisa USA-sse: l a . $16.50, 6 k. $8.25. Lennü-postilisa
ülemeremaädesse: ! a. $32.75, 6 k. |16.40o
Üksiknumber --.55^.
Küulutushinnad: I toll ühcT veerul: esiküljel |5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel 14.25. ; • / '
Iraagi tuumareaktori hävitamine
Osirakis, Bagdadi lähedal Iisraeli
pommitajate poolt ei ole rahu too»
mud lähemale Lähis-idas, vaid näi­tab,
ainult, kui lähedal sõda võib olla
selles piirkonnas. Veelgi enam see ^
näitab, et ähvardavad võitlused ole^
masolevate kõige moodsamate relva­dega
võib kujuneda aatömreivadel
võitluseks.
Kogu tsiviliseeritud maatlm, kaa­sa
arvatud Kanada ja USA, iön' küll
Iisraeli källajetungi hukka ipõistnud,
omeH puuduksid Lähis-Ida maades
moodsad relvad, kui hukkamõistjad
ise poleks neid relvi Lähis-Ida maa­dele
annud. Nii mängivadl^i Lähis-
Ida maad ohtlike mänguasjadega,
nagu lapsed liivakasti ümber, kuni
jällekordselt keegi haiget saab. Seda
mängu õhutab araabia maade salli­matus
Iisraeli vastu Ja Iisraeli iga­kordselt
verine reaktsioon endakait-se
nimel.
Selline oü ka Iisraeli hävitusak^
sioon Osiraki aatomreaktori vastu,
mille taasehitamis€!|cs kulub Iraagi!
vähemalt kolm aastat. Silmnähtajvalt
oli see aktsioon ette võetud llisraeli
enda paanikas, kuna oldi arvamisel,
et Iraagi reaktori käikulaskmise tu­lemusena
asub see maa aatoihpom-mide
valmistamisele; Kuid ka Iisrae­li
kohta oh arvamine, et Iisraelil 6111
Juba valmis 12 kuhi 200 aatompom­mi,
mida ta eitab. Kuid Jääb küsi­museks,
et kui Iisraelil on tuum*
relvade arsenaal juba olemas, siis
miks keelab Iisrael seda naabreile ja
millise õigusega?
Miks toimus kallaletung just nüüd?
Msraeli vabanduseks on, et nende
andmetel „süüdatakse" Osiraki reals-lor
juba lähiematel kuudel ja see
muudab reaktori raadioaktiivseks.
Hilisem hävitamine ohustaks ümb­ruskonda
Ja eriti Bagdadi elanikkon­da,
kui purustatud reaktor hakkab
raadioaktiivsust levitama. Iisrael on
saavutanud küll lühiajalise julgeole­ku
endale, küsimuseks jääb ku!
kauaks?'-.. ,; '
Nü ongi Iisrael oma lühikese eksis»
tentsi kestel eksisteerinud ühest pre­ventiivsest
kallaletungist naabreile
kuni Järgmiseni. Ühest reivasaadeti-sest
USA-lt kuni teiseni, ühest valis-finantseerimisest
kuni järgmiseni
koos tohutu elukallidusel tõusuga
oma elanikkonnale. Araablaste salli­matus
Iisraeli vastu ori üks neile
nähteile kaasuvaid elemente. Selles
ei ole i,. millele rajada Iisrael!
tulevikku koos kasvava
elanikkonnaga ja kosuva majanduse­ga.
Iisrael on iüga vähe näidanud
sõbralikku vahekordade rajamise ta­het
oma naabritega.
Hiliseim näide sellest hoiakust
nüüd juba aastaid vana ja Egiptuse
president Sadati poolt algatatud po­liitiline
aktsioon Iisraeliga piirid kor­raldada
Ja. vahekord ^Idndlate lepe­tega
jalule seada. Sadat on valmis
soovitud leppeile oma pitserit peale
vajutama. Begin üha ehitab n.n,
West Bankile uusi juutide asulaid.
Oma prestiishi hinnaga teiste araa­bia
maade juures on Sadat valmis
unustama Egiptuse kaotused Iisrae­lile
kahes eelmises sõjas. Begin asus­tab
okupeeritud maid tüüpilises loo­tuses:
ehk läheb läbi!
Iisraeli • valitsus näib, mängiväH
omas poliitikas ^tervele pangale"/
kompromissideta, Jarelandmata ja
muule maaiimale viMstšdes. On ras­ke
uskuda, et üks väikeraSivas saab
selliselt omale pikaajalist tulevikku
rajada. Iisrael vajab näiteks õli, mis
on araablastel ja mida ta saab ÜSA
kaudu. Iisrael saab oma moodsa rel­vastuse
USA-lt, endakaitse otstarbeks
ainult, kuid nüüd teostab endakait-seks
antud relvadega kallaletungi
naabritele. USA müüb lennukeid ka
Saudi Araabiale näiteks endakaitse
otstarbeks, Iisrael teeb kõva häält
Ja protesteerib USA valitsuse Juures
kõige äged™a!t.
is. teeb Iisrael siis, kui. pärast
viimast ataaki Iraagile USiA-l osutub
võünatuks Iisraeli edaspidiselt rel­vadega
varustada. Kui see juhtub,
siis on Iisraeli endauhkus ja mõistus
korraga otsas. Või läheb tä uusi rel­vi
otsima siis Nõukogude Liidult?
Antud vaimus kahjustab Iisrael ise­end
ja tervet iähis-Idä. Kuna õli
tõttu on lühis-Ida elulise tähtsusega
kogu maailmale, siis võimalik tule-
Icahju viib ka teised maaihna riigid
sõjale lähedale. Iseenda eksistentsi
Jä maailma rahu huvides peab Iis­rael
endale leidma relvade kõrval tei­sed
vahendid Lähis-Ida rahu kind­lustamiseks,
kui senised. Praegusele
peaministrile ei tee vist keegi seda
vajadust selgeks. Iisraelis on ka mo-deraatšeid
poliitikuid. Eelolevatel va­limistel
on Iisraelil võimalus Begi-nist
lahti saada, kuld vaevalt see süan-
Aja! kus USA vahendaja R Hablb
teeb suuri pingutusi president Ro.
naid Reagani ülesandel, et sobitada
Lähis-Ida tulekoidel rahu, tolmus uus
pahandus. Vahekorrad M. Liiduga
lepingu vahekorras oleva Süüria ja
Iisraeli vahel olid nM pinevad, et pii
karta sõja puhkemist. Iisrael ähvar­das,
et ta hävitab Liibanoni territoo­riumile
installeeritud M. Liidu pärit­oluga
Süüria õhutõrje raketid. Kuid
nüüd sooritas Iisraeli lennuvägi hävi­tava
löögi ca 6(H) miili eemaloleva
Iraagi aatomreaktori vastu Bagdadi
lähida!, tungides sinna läbi Saudi
Araabia Jt. riikide õhuruumi. Arva­takse,
et Iisraeli peaminister M. Be­gin
tegi seda ainult sellepärast, et
30. juunil toimuvatel valimistel saa­da
kättemaksuhimullste juutide hää­li.
Kuna Iisrael omab USA lennu­keid,
siis on araabia riikide viha suu­natud
ka USA vastu. Enamik riike
on selle Iisraeli teo hukka mõistnud
arvatud kaasa Kanada ja USA nbig
araabia riigid peavad veel nõu, mida
IsraeU Ja USA vastu ette võtta.
Eksperdid ei ole senini suutnud
veel selgitada Iisraeli pommitamis-retke
sõjalisi saavutusi. Kuidas oli
see võimalik, et suur Iisraeli lennu­kite
eskaader lendas 600 miili üle
võõraste riikide, Saudi Araabia, Jor­daania
ja Iraagi õhuruumi ilma, et
radarid oleks neid avastanud. Pea­legi
on Iraak Iraaniga sõja jalal ning
aatomtehased piid ainult 30 miili
Iraagi pealinnast Bagdadist eemal,
kus sõja tõttu alati alarmi olukord.
Teine moinent oli, mis jääb mõist­matuks:
rünnak teostati suurest kõr­guses
t, kuid kõik pommid tabasid
täpselt märki ja ükski ei langenud
väijaspoole aatomreaktori betooiV'.-
ehitist. Iisrael ise vaikib ja ei ols
läinud korda kindlaks teha, kui pal­ju
pommitajaid oli kasutusel. Näib,
et Iisraelil on kasutusel instrumen­did,
mille abil on võimalik suurest
kõrgusest lennukipomme täpselt
suunata teatud märkidele. Seega oli
see pommirünnak ilmselt Iisraeli sõ­jalise
võimsuse demonstratsiooniks.
POLIITILINE TÄHTSUS
Iisrael on ainukene riik maailmas,
'kes kogu oma eksistentsi kestel on
sooritanud sõjalisi tasumisaktsioo
ne, peamiselt oma naabrite territoo­riumil
asuvate palestiinlaste laagri­te
vastu, mille all kannatasid muidu­gi
kõige rohkem süütud naised ja
lapsed. Kõiki tasumisaktsioone soo­ritatakse
juutide poolt oma arvata­vate
vastaste vastu, kes kunagi aas­takümneid
tagasi olevat juute hävi­tanud
või aidanud hävitada natsidel,
sooritatakse nn. „holocaust"; propa­ganda
sõimusõnade saatel.
On möödunud juba ligi poolsada
aastat sellest, ;kui Saksamaal 1933. a.
Hitler jä fahvussotsialistid tulid või­mule,
kes tegid juutidele Saksamaal
suiiri raskusi. Pärast Teist maailma­sõda
anti selle eest ca 3 miljonit
sakslast kohtu alla ja arvatakse, et
pool miljonit sakslast karistati ühel
või teisel viisil. Kohtuprotsessid Lää-ne-'
Saksamaal käivad veel täie hooga
edasi ja nüüd otsitakse H. Liidu
KGB poolt vabritseeritud dokumen­tide
abil sellel mandril neid, kes ühel
või teisel viisil aitasid Hitleri võimu­sid.
Need inimesed, keda kättemak­suks
soveti „tõenditega" taga kiusa:,
takse on täesti kaitsetud.
Kuid Iisraeli naabrid, rohkem kui
100 miljonit moslemit ei ole kaitse­tud.
Nende hulgas on tugevaid riike,
hagu Egiptus, kes oli varem N. Liidu
niõjualune, kuid nüüd on USA ja kä
Iisraeliga sõbralikus vahekorras —
on võimeline Iisraelile suuri kahju­sid
tekitama. 'Egiptus võib asuda
uuesti Iisraeliga vainu jalale liitudes
teiste moslemi riikidega.
Kõige halvem on see, et Iisraeli
vastaste hulgas on ka Saudi Araabia,
kes võib vähendada oma õlitranspor-ti
USA-le. Selle tõttu oli USA, kus
on Iisraelil suur mõjuvõim, sunnitud
selle peaminister M. Begini pommi-rünnaku
teravas sõnastuses hukka
mõistma. Ka liberaalide valitsus Qt-tav\/
as, kus on mitmeid juudi soost
ministreid, nagu kohtuminister R.
Kaplan, juhtivatel kohtadel, oJi sun­nitud
Iisraeli hukka mõistma. Kuid
Kanada juutide Kongressi esindaja
võttis TV ees sõna ja õigustas M. Be­gini
sammu.
Küsimus seisab selles, et kuidas
mõjub maailma avalikkuses see Iis­raeli
samm? Kas see samm aitab sel­leks
kaasa, et Iisraeli ja tema rah­vuskaaslaste
kättemaksu aktsioonid
Iisraelis jä väljaspool suurenevad?
Või on see neile tagasilöögiks? Aa-tomreaktoreid
kasutatakse tänapäe­val
paljudes riikides rahvamajandus­likuks
otstarbeks. Neid on tarvitusel
ka paljudes moslemi riikides. Iisraeli
peaminister M. Begini väljenduste
järele leiab Iisrael, et kui Iraak ehi­tab
uuesti oma aatomtehased, siis
Iisrael hävitab need jälle. Selle juu­res
tuletas M. Begin meelde, et Iis­rael
seisab selle eest valvel, et mitte
kunagi ei tohi enam esineda nn. ho-locausti,
juutide tagakiusamist.
See on küll nii aga kas on Iisrael
ja tema rahvuskaaslased võimelised
kogu maailma sõjalist ja poliitilist
võimu oma kontrolli alla koonda­ma?
Võib olla sellised sammud kut­suvad
just esile Iisraeli vihkamist ja
koos Iisraeli vihkamisega suureneb
ka ÜSA vihkamine, kes on esinenud
senini Iisraeli relvastajana ja kaits­jana.
Näib, et neil põlijustel sai sel­lest
aktsioonist kasu kõige rohkem
oma mäjandusUku panusega märtsis, aprillis ja mäh M,
är
Laske isoleerida oma maja |30.00 eest „Tlie Canädian Home
Ihsulation ProgrämT'alusel "--C.H.I.P,
INSULAtiON ^ . . .
ANp COMPAHY LtftiirTeO
klaasvilla puhumisega.
S>ftcafS4? . ventilaatorido
Esmdajä Torontos: ENN LIGE, tel. 425-0839
asendamine thenno-akendega. ^ 5 tollised
OSS 0 • p ¥ E g T M E N T S
10339 Keelel Str., Maple, Ontario
Johannes Anton, Karl Ardam,
Areneem, Jaan ja Helle Arro.
Anita Betzen, Oskar fiirkenbaum,
Eensi Pensionäride Klubi Toron­tos.
•
Mart Hallik, Thelma Holmberg.
Vämo Kaldma, E. Kalkis, Eduard
Kalkun, Kanada Eesti Võitlejate
Ühingute Liit, Kristjan Kangro, Ralf
ja Frida Kasper, Marta Kaunismaa,
Olev Kivioja, Martin Kivistik, Irm-gard
Knuude, J. Koha, Jaan ja lvi
Kont, Leo Koobas, Korp! Amicitia,
Paul Kriisa, K. Kõrgesaar, Henri ja
Lydia Kõrre.
John Laider, H. Lember, E. LÜT
gand, Risto Liivoja, H. Lindstrõm,
W. Lohuaru, Elfriede Loosberg,
Evald Lootus.
Linda Mankio,E. Midenbrit, Kaa-rel
Mitt, Ants Mälberg.
Alma jä Aime Nii., M. Nurming;
August Oad, Kaalep Ots, Fileida
Ozog.::;'
Leo Paap, August Pajur, 0. Palk,
A. Pallop, P. Palumäe, Valter Piigü'
Elmo Piil, L. ja A. Ploom, Eerik ji
Lehti Pooläke, Kari Pormeister, La-rissa
Piihvd, A. Pärli, Ants Pärtel-
Leida Raudvee, Kaspar Rebane, H
Rist, Helga Roman, Endel Ruberg,
Olev Ruberg, Eugen ja Aet Ruus, B.
Rätsep, Nikolai Rõuk.
Alice Saage, Külli Saartok, Ida Sa­dam,
'Sault Ste. Marie Eesti Selts,
Alfred Sepa, Selma Sepp, Heikki
Sillaste, Pauline Sinberg-Snieckus,
H. Soolepp, Lex Soom, Alfred Sule,
Johan Sumberg, Alma ja Johannes
'&nd, '
Kari Taagepera, L. E. Tabola, Ma-riette
Talik, Rein Talvak, R. Talve,
Alfred ja Ene Tamm, Eero Tamm,
Otto Tarkus, Endel Toiger, Toronto
Eesti Maja> Helene Ullk.
M. Vabasalu, Nikolai Valge, jun.,
Marta Vent, Jüri Villem, Joh. Wall-ner.''
, ,Ä.- õunapuu.
Toetuste lae^kumine jätkub.
USA kaubanduslikud, majandusli­kud
ja kultuurivahetuse kontaktid
N. Venega on järjest vähenemas. ,
Nev^ York Times toob pidevalt ar­tikleid
Ameerika välispoliitika kohta,
nagu „Vä'lispolntika kaos", ,,Reagani
valed ettepanekud", „Pehmuse sig­naalid"
jne. Tegelikult on olukord
teistsugune. Olgugi, et president R.
'Reagan viimasel ajal ttegutseb ma­janduslike
probleemide lahendami­sel,
tema ,peaala on siiski Ameerika
Välispoliitika. Reagani poliitika on ol­nud
täiesti erinev Washingtonis seni
maksnud põhimõtetest. On olnud nu­rinat
ka teistes „liberaalsetes" uudis­te
meediates Reagani välispoliitika
kohta. Ta olevat vähe uusi saadikuid
määranud ja temal võtnud kaks
'kuud aega Leonid Brezhnevi kirjale
vastamine, samuti suurest tülist väv
lisminister A. Haig'i ja Reagani lähe­mate
nõuandjate vahel, Reagani Ve­nemaa
vastane seisund ei olevat üld^
se mingi välispoliitika jne.
Kui kriitika Reagani välispoliitika
kohta on tegelikult ainult selle de­tailide
puudutamine — nagu majas
mõne toa mööblitükkide kohta kriiti­ka
toomine, siis ei ole tähele pan­dud,
et president R. Reagan on tõst­nud
ja viinud uude kohta kogu maja
koos mööbliga. Isegi välisministee­riumi
senine arusaamine ja põhimõt­ted
välispoliitikas on teist moodi kui
see oli varemate presidentide ajal.
See presidendi uus, seisund välis­maailma
osas ongi Reagani uus vä­lispoliitika.
Ja see uus välispoliitika on radi­kaalselt
erinev, tuntud poliitilise ana­lüüsija
K. Äuletta järgi, vähemalt
viies peapunktis:
Esimese peapunktina ~ Reagan ja
tema lähemad nõuandjad ja sõbrad
on täielikult „detente" ja venelaste­ga
relvastuse kontrolli läbirääkimis­te
pidamise vastu. ,;Ma ei suuda
mõelda ühtegi läbirääikimist julge­oleku
ja relvade alal, mis oleks too­nud
midagi head", ütleb Kenneth L;
Adelman, Stanfordi Uurimis-Insti-tuudist,
kes on mõjukas tegur USA
välisministeeriumis.
„üks põhjus miks mitte tormata
venelastega läbirääkimistele on, et
sdlised läbirääkimised vähendavad
summasid riigikaitse jaoks. Rahvas
ütleb, et nuks tõsta (kaitsekulusid kui
käivad venelastega läbirääkimised".
Ja Adelman üüeb: „Me ei ole i^itte
kerjused kes kerjavad venelastega
läbirääkimisi."
Presidendi nõunik Edwin Meese
deklareeris: „Reagani administrat­sioon
ei ole seaduslikult mitte kohus­tatud
ikinni pidama Salt I ja Salt II
lepingutest." (Siis ka mitte kinni pi­dama
Jalta lepmgust, millega Vene­maa
oma mustade võtetega sai Ida-
Eüroopa riigid oma käpa alla ja sa­muti
mitte Helsingi kokkuleppest,
millega Venemaa tahtis lõpp-punkti
panna Ida^Euroopa riikide vallutus­tele!)
'
Adelman'i järgi, kui Ameerika as­tub
läbirääkimistesse venelastega,
siis on see liitlaste siserahu huvides
ja seda tehakse poliitilistel põhjustel
ainult silmakirjaks.
Petente' jä relvastuse piiramise lä­birääkimiste
vastu usalduse puudu­mise
kõrval, teiseks peapunktiks on
üldine Soveti vastane seisund. Rea­gan
vaatab maailmas toimunud ra­hutusi
ja atentaate Vene-vastase
prii i läbi voi nagu ta läinud aastal
om^ intervjuus „Wall Street Jour-naVile"
rõhutas: ,jirme petame en­did.
N. Liit on kõige rahutuste ta­ga,
mis praegu maailmas esinevad.
Kui venelased ei oleks mitte seotud
selles mängus, siis ei oleks maailmas
ühtegi „palavat" kohta."
Kolmandaks peapunktiks on suu­resti
tõstetud kaitsekulud. Üle on
viie aasta kaitseks ette nähtud 181
miljardit rohkem, kui Carteri ette
pandud kaitsekulud. Kui öeldakse, ei
nii suurt lisa on raske ratsionaalselt
ja õigelt kasutada, siis vastatakse
Reagani staabist: „Otsustav on see,
et venelased saavad meilt sellega sig­naali
USA uuest välispoliitikast."
Neljandana — käitutakse Kolman­da
Maailma riikidega resoluutselt ja
välja minnes ainult Ameerika huvi­dest.
Ei ole eriam„Mr. Nice Guy'd",
kes külluse sarvest jagas Kolmanda
Maailma riikidele miljoneid toetusi
ja lasi neil tänutäheks UN-is hääle­tada
Venemaa huvide poolt.
Kindlas seoses„lakkamata võitlu­sega
Venemaa kommunismi vastu",
on viies ja viimane peapunkt, mis on
täiesti erinev eelmiste administrat­sioonide
omadest: on nurka heidetud
Carteri inimõiguste poliitika. Presi­dent
,R. Reagan, kutsudes külla sõb­ralike
autoritaarsete riikide presi­dente
näitas sellega maailmale, et
Washington ei õpeta neid ega karista
neid inimõiguste rikkumiste eest,
vaid rõhutas maailmale: Meie lää­nes
asuvad riigid oleme kõik liitlased
ühises sõjas vene kommunismiga.
Presidendi administratsiooni krii­tikute
ehmatuseks Reagan on tasa­pisi
loonud Ameerika uue välispolii­tika
ja on juba Venelased segadusse
löönud, sest nad ei tea, mis Reagani
valitsusel veel tagavaraks on.
Moskva sattus ärevusse R. Rea­gani
viimasest 'kõnest Ameerika suu­rima
ja tähtsama sõjaakadeemia
„West Poinfi" lõpetajatele.
Kõne olevat Moskva arvates olnud
sõjakas ja hädaohu, eest hoiatav.
Järgnes kohe Tassi nurin, eriti kõne
selle osa kohta, kus Reagan kadetti­dele
toonitas Venemaa maailmaval-lutamise
kavatsust: Enestes kahtle­mise
aiaiärk on möödas... R^hu
saavutatakse ainult jõuikaudu... Tä­na
teie olete see kett, kes hoiab ta­gasi
ühe kuratliku jõu/'
• KAIKAS
S AUTO BODY LTD.
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R IVS
Tel. 533-8451
AUTODE PARANDAMINE ^ TAIELIK MOOTORI JA TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS^ VÄRVIMINE * TUNE-UPS
lAr ÄRAVEDU Uc. -^haanüs Sõbralik teenindus ja nõuanne
Filtsos Brothers & Ässodate
LUGEJA KIRJUTAB
„Mm Elu" avaldah meeUasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume Tcirjutodo kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadreais. Toimetus jätab endale õi'
guse lugejate kirju redigeerida j&
mng
korral jätta avaldamata.
Jalga X 120 jalga, MlnonenRd.
$7^00. Helistada U13-542-S470.
NOORI
Lugedels M.E. nr. 22 1981 vestlust
Jaak Järvega vahtkonna vahetusest,
jääb väga kurb mulje. J.J. arvates
siinsed noored ei võitle kodumaa
eest ja poliitiliselt aktiivseid noori
eiole, sest,.neile näib, et poliitika on
üks kõige koledam ja mustem töö­ala".
Aktiivsed noored juhivad gaide,
skaute ja rahvatantsu rühmi ja õpe­tavad
lõkketule tegemist ja kompas­si
lugemist. Meie noori on ka juhti­vatel
kohtadel suurtes majandusli­kes
ettevõtetes j.ae.
Sariiaaegselt äga need noored ei
näe ja ei suuda mõelda c2?. võrrelda,
et kõik eelmainitud tegevus ja vaba­dus
selleks tegevuseks on võimalik
ainult poiitiiliselt parempoolses va­bas
maailmas. Vasakpoolse sotsialis­mi
ja punase diktatuuri maades ei
ole skauti ega gaide ja kompassi tas­kus
kandmise või isegi kirjutusmasi­na
omamise pärast võidakse sind ju­ba
süüdistada riigi- ja rahvavastases
tegevuses. Isegi teedevõrgu kaarte,
ammugi mitte topograafilisi kaarte,
ei usaldata avalikuks kasutamiseks.
Majadusettevõtete juhid, kes taotle­vad
kapitalistlikku omakasu, saade­takse
kohe töölaagrissc surema.
Kõik töö ja tegevus peab olema ühe,
poliitiliselt punase, partei terrori
kontrolli all ja vabal ajal on kohus-^
tus kuulata poliittunnis punast pro­pagandat.
Kui nüüd need noored tahavad
mõnuleda oma vabal ajal „partil"
käimistega, nagu J.J. väidab ja juh-tida
ka suuri ettevõtteid oma heapal-galistel
ametkohtadel, siis tuleb seda
kõike võimaldavat parempoolset po-liitilist
süs.eemi ka võitlusvalmilt
kaitsta.
Ei saa öelda, et mina poliitikaga ei
tegele.
Punane terrorism, ehk. kui õrne­malt
öelda, roomav sotsialism, on
alaliselt poliitiliselt õõnestamas, et
rahvuseid hävitada ja kõiki orjasta­da.
Selles poliitilises võitluses, oma
rahva õiguste ja kogu inimkonna va­baduste
eest, oleme meie ainult am-tiselt
taandunud poliitiliste vabadus-võitlejaina
uutele positsioonidele.
Ei saa olla midagi kahjulikumat
lahingus, kui öelda, et mina võitlu­sega
ja enda positsiooni kaitsmisega,
s.o. poliitikaga ei tegele. — Las vaen­lane
tuleb ja võidab.
Kummaline vastuoksus on ka veel
Jaak Järve jutu lõpu osas, kus ta
leiab, et kui tahetakse lootus panna
eesti noortele, siis tuleb võtta kuulda
nende antipoliitilist häält ja mõni ri­da
hiljem toob näite, et isa peaks
ipoega enne õpetama, kui vankril
sõites ohjad poisi kätte annab.
Kuidas seda poissi siis õpetada
saab, kui peaks kuulma ainult tema
häält?
PAUL ROHUNURM