Meie Elu = Our life, December 27, 1984

              , OECEMBER27 „Mele E l u " nr. 52 (1817) 1984
ELU" ~ „Oüa y F E " — Estonian Woekly
Publishedby Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Oni.Canada,M4K
466-0951 • ^
õimetajad: H . Rebane j r S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parrning, 473 Luhmann Dr., N^w Milford, N.I.,1
Tel. (201) 282-^077i
„Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus
, Ašui A. Weileri algatusell95G.
Uusaasta päeval
Uina
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Aye., Toronto, Ont.M4K2R6Canada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vasfuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup.kl. 9 hm.—1 p.L
,,MEIEELU*Mel(imishinnad: Kanadas la.S40.0
.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-
.00, 6, k. ^26.00, 3 k. $19.00.
128.50, 6 k. $14,25. Kiri- ja
.80, 6 L $15.40. /
,a. $58.00, 6 k. $29.00.
3 k . S l 5 . 5 0 . U S A - s s e - l a .
meiemaaidesse — 1 a.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
õhupostilisa USA-sse: ,1 a.
ülemeremaadesse:
1 Ü k s i k n u m b e r — 75(1:
K u u l u t u s h i n n d d : 1 t o l l ühel v e e r u l — e s i k ü l j el
tekstis $5.00, k u u l u t u s t e k ü l j e l $4.75.
55.50,
iieiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiH
Viimase Jõulukuu päeva südaööl
teeb maakera oma 1985-nda ringi
ümber päikese pärast Kristuse
sündi. Sellega võime, taas astuda
rõõmuhõisete ja heade lootustega
uude aastasse. Peosaalide lae alt
lastakse alla õnnep^lle, mida iga­üks
püüab ^ätte ^aada.Meeldivuse
ülesnäitamiseks visatakse vastas*
soo esindajatele kaela pabeririba­sid,
puhutakse pasunaid ning kin-mtatakse
truudust või lugupida­mist
suudlustega. Uue aasta ööl
kinnitavad eestlased aga ka truu­dust
oma kodumaale hümni laul­misega.
Paljud inimesed käivad vana-aasta
õhtul või ööl veel jõulukuu­sest
säravas kirikus. Väga paljud
võtavad aga uut aastat vastu kodu­selt
parimate sõpradega. EjBstlaste
hulgast ei ole kadunild tina sulata­mise
ja selle vette viskamise kom­me,
et siis selle veidratest vormi­dest
oma tulevikku ja õtiiiie välja
lugeda.
ev. 22, 33—^
on Jumala armu läbi, et
uueaasta eluraamat on meie kätes.
Meie hinge- ja eluküünal tohib
edasi põlöda. Milleks me oma elu-raamatu
lehekülgi kasutame, mida
me sinna kirjutame,millistena me
neid saadame minevikku — see
oleneb väga suurel määral meist ja
meie õigest suhtumisest sellesse,
mida nie nimetame oma eluks.
Iga kord, kui inimkond astub üle
uue aasta lävšj püütakse ennustai
da,mida tundmatu tulevik peidab
oma rüpes. Aga maailm on ikka
jällegi kogenud: tulevik on ükspäi­nis
jumala kätes ja teada ükspäinis
Temale, kes on ajaloo ja inimsaa­tuse
Juhtija.
Meile kui kristlastele ei ole an­tud
ülesannet mõistatada või en­nustada
tulevikku. Meie esmaseks
ülesandeks onelada oma eluõnnis-lusrikkalt
niikaua, kui on päev, nii­kaua,
kui Jumal laseb põleda meie
hingeküünlal. Maine elu on suur
ülesanne, mis pn usaldatud igaühe
meie kätte. Igal hommikul ootab
meid see ülesanne. Õhtu tulles
küsib nii mõnini kord me süda:
kuidas sa tulid toime oma elu ja ta
ettenägelikult ja koordineeritult ^nne ning valuga, ta paljude küsi-korraldanud,
et oma maja vunda- probleemidega? ^
menti kaitsta. r";^'
Kui me vaatame oma ajaloole 1»«e meie too ja elukutse ei ole
Kanadas, siis loeme siit kõige roh-/ " ' « ' f "^""«solu peaküsimuseks,
kem välja vajadust eestluse elujõu ?" '«.f"'
otsinguks a. 1985. Kuhu on ^ i k «•«'S'^»'^*'"'' väljapaistev
need eestlased läinud, kes siia ühel 7« .^^t km ta hinge- ja
või teisel ajal on tulnud, või on siin f.'?'""''!''"":''* f ' I"'""
sündinud? M i s on nendest saanud? ^'kk" lahendust, si.s on vahe kasu
1985 on Kanada eestluse 90-nes kõigest mida me nimetame va i-juubeliaasta
Briti Kolumbiasse seks eduks ja kasuks. Keegi ^
elama asunud eesti meremeeste lõpetada ülikooli. Temast voib saa-tõttu
1895. Selle ajaloo^nn. vana-eestlaste
tegevus, admiral Johan
Pitka katse eesti asundust luua
1924 ja põgenik-eestlaste laiahaar­deline
töö tänapäevam annavad
kõik meile rikkalikult materjali
da noor edukas arst vÕi insener,
kellel midagi ei puudu. Aga kui
oleks võimalik vaadata sügavalt ta
hinge põhja,siis selguks, et kõigele
vaatamata tal puudub midagi väga­gi
olulist: puudub tiige vahekord
üksikasjalikumateks analüüsideks }""*«.lf.?.« '^f kasvab siis^välja
tulevrku sammude plaanitsemi- ka põhiliselt Vale vahekord mimes.
seks. Hulk allikmaterjali on meil te ja eluga.
käes 20 aastat tagasi startinud Ka­nada
Eestlaste Ajaloo Komisjoni
suurteosega „EestIased Kanadas".
Rõõmustav on kuulda, et ka selle
jätkuteose käsikirjad on nüiid koos
ja et uus täiendav raamat võiks
seega meie eestluse juubeliaastal
ilmuda. Ka dr. Karl Aunal on val­minud
käsikiri „Estonians i n Ca-nada".
Selle ingliskeelse teose i l ­mumist
võiksime oodata Kanada
riiklike summadega samuti lähe­mal
ajal.
Kui me 1984. aastal tähistasime n""aliku Opetjijana. Me teame et
kodumaalt lahkumist 40 aastat ta- on meie-Lunastaja ja Lunastaja
gasi oma nüüd 100 aastat vana sini- T'*»"" rohkemat ku.
must-valget värvikolmikut süda- gfniaalseimgr õpetaja. Aga samas
mes kandes, siis 1985 viib meie e' ole ka^ mitte oige unustada, et
mõtted tagasi sõja lõpivle 40 aastat T^?' ^^^^T l ! " ? ""^S* l-"""'"-
tagasi, mis riivistas meie kodumaa jaks ja Õnnistegijaks nimetame, on
veel tugevamini raudse eesriide ka meie Õpetaja ja eeskuju, kelle
taha. Õigust ei saa aga ükski vägi- o"""»""««^t*'
vald murda ja nii ei saa ka keegi
Eesti Vabariigi õiguslikku alust
Uus aasta toob meile veel teisigi
juubeleid ja tähtpäevi. 35 aastat
Terveks aastaks ei
ballisaali õnnest. Püsivama õnne
leidmiseks peame niidagi rohke­mat
ette võtma. Õnne ei ole meil
niivõrd vaja otsida väljaspoolt.
Õnne pesa on igas inimeses eneses,
elu õiges plaanitsemises ja siis jär­jekindlas
tegutsemises. Tuleb ot-susi
teha uii kaugemaid ja lähe­dasemaid
eluperspektiive nähes ja
arvestades. See pole kerge. Need,
kes seda ei suuda, ei leia ka püsi­vamat
õnne.
Ühes ühiskonnas mõjutavad
kõik inimesed ükstpist. N i i oleme
kujundanud oma rahvusgrupid pi­sut
erinevate nägudega üle maa­ilma.
Ühine kultuur ja keel aga
seovad meid kõiki globaalseks
eestluseks, mille parimaks väljen­dusvormiks
on Ülemaailmsed Ees­ti
Päevad. Nagu Eesti Vabariik
sündis esmalt manifesti väljakuu­lutamisega,
nii on ka vabad eest­lased
nüüd I ÜEP-1 1972 vastuvõe­tud
manifestiga „ÜKsmeelselt ja
kõikumatus veendumuses" dekla-ireerinud
ja oma lippudesse kirju­tanud
Globaalse Eesti põhialused.
Tähtsaim neist^mõtt^eist on, „et ees­ti
rahva õigus vabadusele, enese­määramisele
ja iseseisvusele oma
Isade maal ja rahvusliljul territoo-
Humil on igavene ja püsiv... Meie
mõistame hukka Vene kommunist­liku
okupatsiooni Eestis... Tunnis­tame
eesti keele ja kultuuri vilje­lemise
igas olukorras kõige täht­samaks
rahvuspoliitiliseks ees­märgiks.
Kuigi eesti noored kasva­vad
ja omavad harjduse mitmetes
keelepiirkondades, ] jäägu eestlus
ja eesti keel neid ühendavaks si­demeks..."
Eiesti manifesti vaim ja mÕte pole
ka 1985-da8se aastasse minekul ot­sa
saanud. See on°suuremas hulgas
inimestes veel süvenenumaks
muutunud, kuid kahjuks teisal ka
pinnapealsemaks ja lünklikümaks.
Võõrad välised voolud tahavad
meid lämmatada või uinutada. See
tõstatab paratamatult ka küsimuse,
kas oleme ise oma tegevust kullalt _ ROBERT KREEM
iiiiiiiHiniiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiitiiin
Asudes uue aasta teele, me ta­haksime
o|la teadlikud, et meiegi
elusaatus ajalikult ja igavesti ole­neb
sellest,, kuidas ja milleks me
kasutame seda kordumatut võima­lust,
mida me nimetame oma eluks.
Me süda ütleb meile: see on kallisi
väärtus. Jumala Sõna õpetab meid,
kuidas seda õigesti kasutada.
Tänane uusaasta tekst Matteuse
evangeeliumist on Jeesuse vastus
elu suurimale,! otsustavamale küsi-musele.
Me kohtame siin Jeesust
tuhandete meienigi ulatub.
Jeesuse kui suure õpetaja juurde
tulid inimesed oma mitmesuguste
raskete eluküsimustega. Oma jut­lustes,
oma kõnedes ja tähendamis-tagasi
hakkas Aleksander Weileri käsitles ^ pidevalt
algatusel ilmuma esimene trükitud Probleeme, mis on suurima aht-
Kanada eestlaste ajaleht ,,Meie f ''IT*" J«
Elu".milleeeIkäijaksoliomakorda KuuldesTeda, on inimesed koiki-
Edgar Vääri poolt ofsetis välja del aegadel mõistnud, mis on elu ,a
antud „Nädalaleht". 1955 laienes ^^'"«f.rV^^r""'"; .Y°"«.*^«,^
meie rahvuslik kommunikatsioon lefjust ja inimkonna t^isi geniaal-üle
ookeani Eestisse Rahvusliku seid usuliste ja filosoofiliste maa
Välisvõitluse Nõukogu (nüüd EKN) ^ esindajaid, kirgastub
poolt organiseeritud „Sõnasild ko- ff^' If ««"f
dumaale" kokkutulekute kaudu. 35 laadsusja ületamatus elule ja inim^
aastattagasi sündisid meie kesksed hingedele oluliste küsimuste la-organisatsioonid
Eesti Liit Kana- lendamisel. .
dasjasellepooltloodudEestiAbis- ^ «\ ^«^'«^^^^
tamiskomitee Kanadas. 30 aastat Õpetajat ümbritsetuna Tema
tagasi osteti „Seedrioru" ja 25 aas- vastastest. Nad olid tulnud
tat tagasi võis Toronto Eesti Maja nagu tuhanded teisedki. Aga
oma uksed avada. Olgu kõik need "«"l^^. t"»eku taga ei seisnud siiras
tulevikunäitajaiks «ue ^^^^^^^
selt vastuseid mitmesugustele
probleemidele, et leida võimalusi
ja põhjusi vihatud Naatsareti mehe
kõrvaldamiseks.
Taotledes seda sihti, küsib üks
käsutundjatest Temalt kiusates:
usu ja lootusega. Samas on aga ka
Piibli hoiatussõna:^ Liigne tagasi-vaatamine
meid
baiks muuta.
Astugem siis uude aastasse avara
pilguga teed otsides Globaalse Ees-room"
on meie oma jõu otsingus ja
selle kasvatamises mehisteks te­gudeks]
Selleks kõigile head uMt
on suur Kasuõpe­tuses?"
Ta nimetab Jeesust õpeta­jaks,
aga sisemiselt ta naerab selle
aunimetuse üle, kasutades^ seda
noore naatsaretlase kohta, kellest
oli teada, et ta alles hiljuti oli Ma­riale
ja õdedele-vendadele teeni­nud
ülalpidamist puusepana ja ehi­tustöölisena.
Sääl nad nüüd seisavad teinetei­se
vastas. Jeesuse pilk tungib sü­gavalt
küsija hinge. Vastus, mida Ta
siis annab, ei ole antud mitte ainult
tollele nimetule käsütundjale ja ta
kaaslastele, vaid igaühele, kes oma
õnne, oma valu keskel küsib inim-südame
kõige põhilisemat küsi­must:
mis on tähtsaim inimlikus
elus?
Kui keegi täna tahaks Pühast Kir­jast
endale leida uue aasta teele
sügavat ja praktilist saatesõna, siis
siin ta on. Jeesus ütles selle täna ka
meile. Ta vaatab meiegi hinge põh­ja.
Ta tunneb meid läbi ja läbi. Ta
teab: sinujgi uue aasta tähtsaimaks
küsimuseks on, kuidas ma tulen
toime oma elu ja hingega. Seepä­rast
Ta kirjutab selle sõna suurelt
ja selgelt meie uue aasta eluraama-tu
esimesele leheküljele: „Armasta
Issandat, oma Jumalat, kõigest sü­damest
ja kõigest oma hingest ja
kõigest oma meelest. See on suur ja
esimene käsk. Aga teine oii selle
sarnane: Armasta oma ligimest kui
iseennast.. Neis kahes käsus on
kogu käsuõpetus ja prohvetid
JOHN 1. SOOSAR, C A .
Süite 1802,181 öniversity Ave., Toronto, Ontario, M5H ZMl
Tel. 864-0099
zasntxtSBQzc
ti manifesti vaimus. Meie õigusliku «Õpetaja, missugune käsk on suur
Eesti ja rahvakõige suurem ,.õnn ja käsuõpetuses?" See oh k a v d küsi­mus.
Juutide usus etendavad kuni
tänase päevani tuhanded käsud
tähtsat osa. Käsud on pühad. Nen­de
vahel vahetegemine on raske.
See on sama raske, kui meile teh­taks
ülesandeks võtta kätte Jumala
kümme käsku ja ütelda, missugune
nendest käskudest on väiksema,
missugune suurema tähtsusega.
Nad on ju kõik Jumala käsud. Nad
puudutavad kõik ju meie elu vaga
olulisi osi.
Käsutündjad oli juuda ?ahva õi­guse-
ja usuteadlased. Nad olid
saanud oma rahva kõrgeima hari­duse.
Too uhke käsutundja seisis
kõrgilt lihtsa Galilea puusepast
i ees ja • - "
TORONTO OSTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M41K: 2R6
Mii ütleb Õnnistegija meile uue
aasta teekonna algul. On tähtis
mõista nende Jeesuse poolt meile
üteldud sõnade tõelist mõtet.
Kõigepealt on siin väljendatud
kristallselgelt: meie elule on kaks
vahekorda põhilise tähtsusega:
kõigepealt meie vahekord Jumala­ga
ja teiseks meie vahekord kaas­inimestega.
Kõik muu meie elus
oleneb nende põhiküsimuste õi­gest
lahendamisest. Moodne hin-geraviteadus
ja sügavuspsühho-loogia
oma inimhingede põhjaliku
uurimise kaudu viitab väga olulis­tes
joontes samadele tõdedele.
Elades oma elu on meil kõigil
kolmesuguseid kohustusi. Ükski
meist ei saa nende täitmisest hoi­duda,
kandmata nende kohustuste
mittetäitmise tagajärgi, mis vahel
võivad olla õige rasked, vahel isegi
traagilised. Moodne tänapäevaini­mene
ei ole erinev teiste ajajärku­de
inimestest. Ta näeb kõigepealt
kohustusi, mis meil on iseenda suh­tes.
Meil on need kahtlemata ole­mas.
Aga Jumala Sõna ütleb meile
läbitungiva, võltsimutu selgusega,
et esimeseks kohustuseks, mis meil
on elades oma elu, on kohustused
Jumala vastu. Tema on meid loo­nud.
Ta on hoidnud me elu. Meie
elu kuulub Temale — ei mingis
üldises, ebamäärases mõttes, vaid
ülima konkreetsusega.
Elu, mida ma olen elanud ja elan
— seda ma elan Jumala armust.
Minu elu on Tema and. Ta on usal­datud
minu kätesse. Mina olen oma
eluga vastutav eelkõige Jumala kui
elu andja ees. Mina võin oma
lühinägelikkuses, oma vaimses pi­meduses,
oma trotslikus ainult
iseenda jaatamises seda muidugi
püüda aitada. Aga see e i muuda
inimelu põhilist tõtt, mis seisneb
selles, et meie elu on Jumala and.
Meie petame iseennast, kui me en­dale
püüama sisendada: mul ei ole
mingeid kohustusi Jumala suhtes.
Aastavahetuse tõsiduse läbi kut­sub
Jumal meid välja odava ja oht­liku
enesepette udust.
Teiseks on meie vältimatud ko­hustused
meie ligimeste, meie lä­hedaste
ja kaugemate kaasinimes­te
vastu. Meie ei saa elada isolee­ritud
elu. Isolatsioon tähendab de­generatsiooni,
hingelist kängumist
ja väga sageli ka raskekujulist hin­gelist
haigestumist. Me vajame
teed ja jõudu oma üksilduse ringi
läbimurdmiseks. Me vajame aga
eelkõige armastust — selle vastu­võtmist
teistelt ja selle andmist
teistele.
Kolmandaks on meie kohustused
iseenda vastu. Ka neid ei tohi kee­gi
ignoreerida. Me elu ei ole ju­huslik
leht lahti kistud sügistormi­dest
sasitud puult. Me elu on suur
Jumalalt saadud väärtus. See mak­sab
meie vaimu, hinge ja ihugi suh-Ühenduses
on jõud
SOODSAD LAENUD iCAASIVIAALASTELE
Informatsiooniks helistage
465-4659
Pilk välispoliitikasse
Genf
S e o s e s 7.-8. j a a n . G e n f i s t o i m u v a
S h u l t z — G r o m õ k o k o h t u m i s e ga
v a l i t s e b W a s h i n g t o n i s a r v a m i n e , et
sealt p a l j u o o d a t a e i o l e . S e e , m i d a
M o s k v a s o o v i b , e i o l e U S A - l e vas­tuvõetav.
Peatudes üksikasjalikumalt mõne
küsimusse tuleva ja vastuvõtmatu
p u n k t i juures, märgitakse M o s k va
nõudmistest esimesena, et U S A l o o - "
buks missil-kaitsesüsteemi (nn.
,,Star W a r " ) loomisest atmosfääris,
k u i g i V e n e l m i d a g i selletaolist alge­liselt
juba olemas ja salajas katse­tamisel.
Järgneb Lääne-Euroopasse
paigutatud ja paigutatavate raketi-aluste
kõrvaldamise ja N A T O nõr­gestamise
ettepanek, kusjuures vae­valt
tahetakse teha juttu üle 100 uue
vene r a k e t i a l u s e kõrvaldamisest Ida-
E u r o o p a riikide territooriumidel,
kõnelemata s i n n a v a r e m i n i rajatud ja
Lääne-Euroopale väljasihitud alus­test.
Vastuvõetav ei saa o l l a k a
n u k l e a a r - a r s e n a l i võrdse vähenda­mise
ettepanek, k u n a see ei redutsee-r
i M o s k v a praegust ülekaalu. Lõ­puks
soovitakse U S A sõjaliste jõu-.
dude tugevdamise pidurdamist. A i ­nuüksi
iiendest ettenähtavatest
nõudmistest lähtudes v a l i t s e b U S A - s
arvamine,et k u i sellele välisminist­rite
k o h t u m i s e l e p e a k s i d k i järgnema
tõelised relvastuse vähendamise lä­birääkimised,
siis võtab tulemusteni
jõudmine aega mitte k u i d , v a i d ette­nähtavalt
aastaid.
K u n a edu ei loodeta algatusest ka
M o s k v a s , siis k e r k i b küsimus, m i ks
muutis K r e m l järsku k u r s s i ja nõus­tus
, , e e l t i n g i m u s t e t a " kohtumisega.
Eelkõige tõstetakse s i i n esile U S A
tehnilist ülekaalu relvastuse uuenda­v
a l tugevdamisel. N e l i järgnevat aas­tat
Reagani valitsust o n selles mõttes
K r e m l i l e y t õ s i s e k s mureks. Sellele
k a a s u v a d probleemid toitlusolude
pideva halvenšikise pärast k o d u r i n -
del ühes üha tõusvate relvastus- ja
sõjaliste kuludega. K u i g i 27. nov. tea­tavaks
saanud uus sõjaline eelarve
näitab ainult minimaalset suurene­mist,
on see , , a m e t l i k " eelarve tea­tavasti
kaugel varjatavast tõelisest.
Samal ajal muutuvad I d a - E u r o o pa
s a t e l l i i d i d järjest rahutumaks nende
t e r r i t o o r i u m i d e l e juurde tooduvate
raketialuste pärast.
Lõpuks o n suure tähtsusega ühelt
poolt v i i a Kremlit ennast kas või
mõneks ajaksk i ja väljaspoole paist­valt
ühe mütsi alla. A r v e s t u s t e s o n ka
U S A - l e ] a N A T O - l e k a i k a kodaraisse
torkamine LäänelEuroopa kaitse tu­gevdamise
jätkamisel. S i i n on küsi­muses
eriti B e l g i a ja H o l l a n d . N e i st
v i i m a n e s o o v i b lükata edasi r a k e t t i ­de
k o h a l e asetamist, mis peaks H o l ­l
a n d i t e r r i t o o r i m i l algama märtsis.
B e l g i a suhtes pole i k k a veel nõuso­lekut
rakettide kohale toomiseks
1988.a. j a k u i M o s k v a peaks saavu-inimese
ellu, parandamatu haiguse
näol. Sellele seltsis varsti uus
raskus. Jaapanlaste pommid lan­gesid
Pearl Härbourile ja peat­selt
oli ka Shanghai jaapanlaste
okupatsioon
Ameerikast
Mõteldes meie eluga seoses ole­vatele
probleemidele, mind haaras
sügavalt ühe inimese tunnistus, kes
raskel ajal elas Shanghais. Ta oii
sääl õnnelikus abielus. Aga siis tu»
lid maailma-sündmuste rasked
varjud ka sinna.
See oli 1941.a., kui too noor, 20-a.
naine sai oma arstilt teada, et tal on
raskekujuline suhkruhaigus. See
moore
aU. Euroopast ja
ei olnud võimalik
enam saad^a suhkruhaigete elu
hoidmiseks vajalikku ravimit. Olu­kord
oli konutav — minna surmale
vastu 20-a^stasena ravimi puudu°
sel.
Tol raskel ajal hoidis teda mee­leheite
eest ainult üks asi — lapse­põlvekodus
hinge istutatud elav ja
kindel usk Jumalasse, Tema abisse.
Tema võimalustesse, kus enam
inimlikke võimalusi ei ole.
Tolle noore naise abikaasa hak­kas
palavlikuliselt tööle okupeeri­tud
Shanghais, et esmakordselt
Hiina pinnal ja kohalike võimalus­tega
valmistada ravimit oma naise
ja teiste sama haiguse all kanna­tajate
elu päästmiseks. Katse õn­nestus
viimsel minutil.
Minu armsad! Jumala käe kõrval
ja elava usuga tohime sammuda
vastu kõigele, mida uus aasta ja
tundmatu tulevik meile toob. Tulgu
Tema arm ja Kristuse tõed meie
kõigiga kaasa ja aidaku meid!
TODOLF KIVIRANNA
tama läbirääkimistel väikestki võitu,
siis vaevalt seda nõusolekut Belgialt
kunagi tuleb. Inglismaa, Lääne-Sak-samaajja
Itaalia näevad Moskva ta­gasipöördumises
nõupidamistuppa
Washingtoni strateegia edu, selle
alusjooned on aga veel küjlaltki tu­medad.
O n ju täiesti ette aimamata
isegi see, kuidas suhtuvad demokraa­did
Washingtonis ühte või teise vene­laste
poolt tehtavasse ettepanekus­se.
Ei tule unustada, et kuigi Reagani
teine „neliaastak" Valges Majas ei
ole veel alanud, o n juba alanud kõik
ettevalmistused 1988.a. presidendi­valimise
kampaaniaks, kus demo­kraadid
soovivad kindlasti võita ja
kuhu Moskva sama kindlasti ei jää
sekkumata.
TERRORRÜNNAKUD USA
SAATKONDADELE
Kui sügavale juurdunud rahvusva- •
helise terrorismiga o n meil praegu
tegemist ja kuidas see võib laieneda
aastal, seda näitab täies selguses len-nukihõivamine
ja süütute reisijate
kõige kiilmaverelisem mõrvamine
Iraanis, muide mitte esimene juhus.
Seda täiendavad kaks ebaõnnestu­nud
pommiatentaati USA saatkon- '
nahoonetele. Neist üks detsembril
algul Bogotas, Kolumbias. Umbes 33
naela dünamiidi plahvatus saatkon-na-
ametnike autode parkimisplatsi
kõrval tappis ühe kohaliku elaniku,
purustas lähedase tS-kordse hoone
aknad ja lõhkus ümbruskonna euka-lüptid,
ei suutnud aga, teha vähimatki
kahju saatkonnahoonele. Mis selJe
juhtumi puhul eriti iseloomustav, on
see, et atentaat ei olnudki poliitiline,
vaid teostatud uimastusvahendite
suurkaubandusmafia poolt vastu­kaaluks
USA ja Kolumbia kokku-leppe-
aktsioonidele kokaiinikau-banduse
lõpetamiseks. Uurimise all
on juba üle 100 isiku USA poolel.
Kolumbia konfiskeeris 1984.a. ka­heksa
esimese kuu jooksul 33.5 tonni
kokaiini, mille väärtus USA tänavail
on 7 biljoni dollarit, põletas 1.953
tonni marijuanat, areteeris 2.648 as­jasse
segatut, sulges 147 kokaiini-laboratooriumi
ja tabas 173 uimas-tusvahendeid
transporteerivat lennu­kit.
Kuna tapmisähvardused on^ula-tunud
Kolumbia presidendini välja ja
kuritegevus ahvatleb alati sekkuma
pahempoolseid mässulisi, o n raske
ennustada tulevikku.Igal juhul vä­hendas
juba USA oma sealse saat­konna
ametnike koosseisu, kutsudes
neist mõnikümmend koos perekon­dadega
tagasi.
Suure saagi tabas umbes samal ajal
Shveitsist tulriud märguandel Itaalia
politsei, vahistades Ladispolis, 24
miili Roomast loodes 7 liibanonlasest
üliõpilast. Operatsioon sai oma algu­se
Zürichis, kus politsei tabas 21-
aastase liibanonlase Hussein Hanih
Atati. Mees oli teel Beirutist Rooma,
kandis oma portfellis mitut pommi­plahvatustel
kasutatavat seadet ja
vöörihma konstrueeritult 5 \iaela
kõrgplahvatuslikku plastikainet.
Atati kaaslasel õnnestus samasuguse
varustusega põgeneda, kuid Zürich
informeeris juhtumist koheselt Itaa­lia
politseid, kus tabutute juurest leiti
mitu naela samalaadset plahvatusai-net
ja hulk islami Jihad-propagan-damaterjali.
Kavas oli USA Rooma
saatkonna Õhkulaskmine, arvatavas­ti
„ta^vateed avavate" endaohverda-mistega.
Arvatakse, et tegemist on
sama grupi liikmetega, kes õhkisid
USA saatkonnahoone läinud aasta
septembris Beirutis ja kelle poolt lä­kitati
kaks päeva enne USA presi­dendivalimisi
ähvardus, et sünnib
midagi, mis „üllatab" ameeriklasi.
Kui pärast Beiruti juhtumit avalda­ti
tõsist rahulolematust, eriti pärast
teistkordset katset, saatkondade jul-geoluku
nõrkuse üle, siis paistab
nüüdne Rooma juhtum neid ettehei­teid
õigustavat. USA võimud nimelt
kuulsid juhtunust alles Itaalia polit­seilt,
millele järgnes saadik Rabbi 40-
min. visiit Rooma politseiülemale ja
tunnustav tänuavaldus, et „Teie i n aa
on jällekordselt näidanud, et ta sam­mub
esirinnas võitluses terroristliku
elemendiga, kes määrib maailma v e ­rega:
JsUui.
nMeie Elu"
I
Täi
lohannl
MA PAI
TEIE)
Eesti Evai
Kiriku piisk j
kes oli ajale]
se kolleQgiui
andjaks paa|
ele, tema KJ
hui, saabus
riit E. Martii
22. nov, 198^
Kiri algas
Teile Tema
hannes Pauli
nitamaks kui
läkituse kätj
andsite Temi
se kolleegiuj
Kanadas.
Mul on aj
TemaPühadI
le mõtteriki
neid tänuvääj
justasid sedi
Temapalvj
eest.
Kirjale õlil
nes Paulus l|
liku pühem
Raudsepale!
tagaküljele
dina keeles.'
„Elan usui
2:20. Johann^
Apostliku
radadel Sepl
New
kiim]
Kahjuks m\
nud uooremul
on nüüd teguvi
tat, mida 27. n
misega lõunal
osavõtul. A v a l
et sejiioride
kohapealseks'
M i s d n k a iõi
vus kipub nõ|
aina tõuseb.
Pärast lühi!
v i r a n n a h kost
mete ettekaij
Vaart l a u l i s H
saatel k o lm Irtl
„ V a i k n e kenal
poolt Siberis
l i n n u k e " . K l a|
seadnud Helel
Ülevaate kefl
sel kümnel
kauaaegne esil
Üks mõtte a ll
lane Derrik,
nud. A l g u s e s t
• arendanuist ii
Pärna ja tema|
keda koosoliji
Siis esitas
letuse ja A d a
däs koostatui
Järgnevais tej
k o n s u l J a a k so
tusi mitmete oi
L i s a d a võib]
de K e s k u s Nei
õige mitmesugl
mai nimetatudl
teks on peotudl
suguseid ettok|
teemadel, nagi
kunst jne. Ne^
tud väljasõitolJ
— esialgu ma
käiguna sealsj
E l , , a j a g a kaa;
jasõite Atlanti^
se" ja k a muja|
korraldu.sel.
J ä r g n es
ja k o h v i näol
vate kohtamisi
tamiseks. Ilus i|
bimist.
Onti
lot(
$216
Ontario loter|
te kohaselt on
möödunud aasj
miljonit rohkei
Suuremat siss(
Lotto 6/49.
T u l u loteriidj
tuste andmiseks
k u h u u r i , piihk<
vise, uurimusil
korraldamise aj
saadi loteri
miljonit,
dollarist läheb
c p r o f i i d i k s , " 8 , l|
deks, 5.8 c p i l e l
komisjoniks le^
loteriipiletite
inimesed.
Ontario üldi]|
aasta j o o k s u l oi
lal