1984-01-05-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, S. JAANUARIL - „MGi8 Elu" m, 1 (1766) Published by Estonian Publishing GoVTorontoLtdM E House,958 Broadview Ave., Toronto, Oiit.Canada,M4K2R6 r • T e L . 4 6 6 - 0 9 5 1 ' \ ; Toimetajad: H. Rebdiie ja S. Veidenbaum. Toimetaja New ; ^ Yorgis B, Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford,'N.J.,USA. Tel. (201) 262-^0773. „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. • Asut. A. Weilteri algatusel 1950. „MeieElu'^ toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Önt.M4K2R6 Caoada - Tel. 466-0951 ^STRE Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp, kl. 9 hm.— 5 p.l., esmasp. ja neljap.kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l. „MEIE ELÜ" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3 k,$i5.50.'USA-^se1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k. $17.00. Ük^^ 'meremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.^5. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemerexiii^adeisse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.50, ^ tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. San nsiiiiiiiiiiissiiiiiniiusiiiiiiiiiitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^^ Matemaataka on äks imeline tea- , mis kuivade numbritega loob mõistelisi pilte edaspidise arengu juhtimiseks. Arvepidamises kuhjuvad ühele poole plussid ja teisele poole miinused. Nende kokkuvõtted annavad saldo, mts on plussis või miinuses. Nii pildistab majanduslik tegevus end ülejäägis või puudujäägis ja ütleb, kas tegevus m olnud kasulik või kahjulik. Kuid see on olnud peamiselt majanduselus, kus bilanss on obligatoorne ja peegeldab enam-vähem konkreetseid arve. Arvnde abil on võimalus muuta kurssi ja teha otsuseid edaspidistes suunades. See, kes arve ei jälgi, jookseb tavaliselt metsa ja ei tea, kuidas seal välja jõuda. See kehtib ka individuaalelus ja võib mõjutada indiviidi elukäiku tema majandusest kuni abieluni ja lõpuks ka närvikavani. Egas muidu närviarst ei asu uurima närvihaige elubilanssi sündmuselt sündmusele, arengult arengule, probleemilt probleemile koolis, lühisKonnas ja muidugi ka majah-iduses. SetenUurimihe laulatab patsiendist kaugemale,:tema vanemate ja isegi esivanemate juurde. Mis on juhtunud seal? Sest samuti nagu ffüüsiline konstitutsioon, nii antakse järeltulijailje edasji ka närvikava tugevused ja nõrkused. See on muidugi halvem lugu, sest esivanemate nõrkusi ei paranda sama kergesti kui patsiendi enda nõrkusi. Eks siit tulegi pühakirja sõnad: „Vanemate patud antakse lastele . @dasi kolmandamast ja neljanda-mast põlvest peale«Deirrepseiooni-hoovuseid tekib eriti vanemas eas, mil noorema hea miinustele lisanduvad raskenev majandus^ lähemate inimeste kaotus jne. kuni lõpuks elubilanss hakkab voolama kaaluvalt miinus poolele. Närviarst ei saa kellegi kadunud omakseid tagasi anda^egä ka kellegi majanduselu parandada, kuid närviarsti lohutavad vestlused võivad anda mõiida abi sed indiviidid tavalistel juhtudel peaksid võimelised olema oma depressiivseid nähteid analüüsima ja neile iseendas abi leidmavKuid raskematel juhtudel peaksid psühhoanalüütikud kasutama arvepidamise süsteemi (punktide alusel), et kindel olla patsiendi arengus. Tööle > palkamisel kasutatakse siin mandril tabelisüsteemi punktide alusel ja saldo sellel bilansi-lohel näitab, kas inimene saab tööd Sarnane punktisüsteem tohiks nõuatav olla ka poliitilises elus, eriti rahvusvahelise poliitika alal, mis võib viia raskete kriisideni. Näiteks, kas on Nõukogude Liit võidus või kaotuses Afganistani okupeerimisega? Kas Grenada aktsioon on toonud USA-le kasu või kahju? Vähe on Gallupi uurimustest kitsaste gruppide juures. On tarvis eriteadlaste arvamust, nagu neilt, kes ülikoolide juures jälgivad rahvusvahelisi sündmusi, kuid eriti >ld^kogude Liidu juures. Ka psühhiaatritel tohiks siin koht olla, sest inimeste karakterite tundjana on ka nende arvamine oluline võimalikes reaktsioonides. Kuid need arvamused peaksid olema erapoo-letudf mõjutama isiklikest sümpaatiatest ning antipaatiatest või ühiskonda kuulumisest.^ Seda tööd peaks tegema vastav institutsioon, kus jälgitakse informatsioone ning reflektsioone avalikkuses, kuid ka Gallupi jälgimis-test. Sarnane institutsioon võijcs publitseerida oma aktivad ja passivad koos saldodega avalike ning rahvaliste arengute kohta ja mis saaksid olla autoriteetsed arvamustena. Tänapäeva kompuuter peaks olema võimeline andma kiireid ja täpseid vastuseid mitte ainult ärile-til ja köögis vaid ka kõikides ühiskondlikes küsimustes, indiviidist kuni terve ühiskonnani. ISIillliilllllllllllllllllililllllllilllllllllillllilllllllllllllllllllllll^ H . Ri MINOORKOLMKÕLA El TIMMI Kanada Mitihekultuuri-minister esitas parlamendile 26. mail 1983. a. seaduseelnõu, seitsme-mehelise töögrupi moodustamiseks {Task Force on Participation of Visible Minori-ties in Canadiari Society). Möödunud kahe aastakümne jooksul pn Kanada immigratsioonipoliitika soödustaridsisserändu, ja eriti Aasia, Aafrika ja Kariibi rassidele. Lahtiseukse poliitika Kanadas on legaalsete ja illegaalsete immigrantide arvu tõstnud miljoniteni. Seesugune valitsuse liialdamine teostati risti-vastu rahva ei^amuse tahet ja põhjustas konflikte uustulnukatega. Suur enamus immigrant^ olid värvilised ja kanadlane, sõnaõigusetu Vaikiv enamus (Silent Iviajority) talub lieid vastumeelselt kui paratamatust, ega võta neid vastu suure vaimustusega ja palava armastusega. Et vaikiv enamus {Silent Majority) nähtava vähemuse (Visible Ivjiinority) võrdvõimalusi ei talfistaks ega neile muulmoel ülekohut ei teeks, selleks • on valitsus kehtestanud rangeid seadusi jamäärusikõigi vähemuste kaitseks ja hüvanguks. Nüüd võiks tasa ja ettevaatlikult juttu teha ühest neist. Kanada sotsiaalse lõime tähtsast osast, mis on — Nähtamatu vähemus (Invisibk Minority), mis mõjutab yaikiva enamuse {Silent Majority) elu ja olu. Valitsus pole kehtestaijuö ühtegi 'm- Oleme kuulnud Suur-Torontost üht kui teist, kuid uudiseks ia|nd siiski see, et Kanada suurimas keskuses, elanikearvuga 3 miljoni, asub ka maailmamajanduse ja rahanduse Kanada koondis. Hiljuti „TorontoStar'i" majandusosas toodi huvitavaid andmeid, mis näitavad, et Torontost on kasvanud globaalse majandussüsteemi^, üks keskusi ühes sellele omase rahavõimuga Kingi ja Bay tänavate ümbruses. Seal asuvad Kanada 300 suurima tööstusettevõtte peakorteritest 112. Need 300 korporatsiooni äritsevad loodusvaradega, tööstustoodete valmistamise ja müügiga ning mitmesu-. guste teeninduste korraldamisega, kus nende kogu varaline seis kaugelt üle $100 miljardi. Koguliselt asub Metros 66 tuhat mitmesugust ettevõtet.: ••]••••.' •' Umbes 1,5 klm. raadiuse piires. Kingi ja Bay tänavate ristkohalt, paiknevad Kanada 5 suurimat, eesõigustega {chartered) panka (Royal,; Imperial jt.) kogu varalise seisuga $350 miljardi. Nimetatud 5 panka on ka liikmeks maailmamajandus- ja ra-handusinstitutsioonide klubis, kus 100 liiget. Muide selle khibi juhtimisele tüürib viimasel ajal ka UNO rahaagentuur — rahvusvaheline Ra-hafond {IMF) koos maailma pangaga Jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinin^ Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, tcstamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad, suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele E^sti Sihtkapital Kanadas Icaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — iEesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ri6 isiiiiiiitiiiinniiirninniiiiiiniiinHniiiiiiiniiifSKHfliiiiitiiiis BON Am APPLIANCE SERVICE PARANDAME Idllmutuskappe ja pliite — igat lüM ^ 31 aastat tööpraktikat Tel. 533-9334 - Peter dust ega määrust, mis valvaks, et nähtamatu vähemus {Invisible Minority) sönaöigusetule vaikivale enamusele {Silent Majority) ülekohut ei teeks. Neil on pangad, ajalehed ja igalpool on nende mehed kus on võimu, kus on raha. Ei nemad lähe saha taha. Filmistaarid, advokaadid, kuld, valuuta, kombinaadid, hiiglamõõtmes kaubamajad — nad on vilkad äritsejad, laenutajad, hangeldajad, liidepoed ja pandimajad, \ — kus igaühte kooriti— INVISIBLE MINORITY! {WB). — Üldiselt 50-ne eiurima ra-handusettevõtte: pankade, trust- ja finantskompaniide peakorteritest asub Metros 15. - Kindlustusseltsidest, 15-ne suurima peakorteritest asub Metros 8, kogu aktiivaga $30 miljardi. Samuti asub seal ka suurim aktsijate {väärtpaberite) turg ühes börsimaakleritega ja investeerimisbüroodega, kus 1982.a. läbikäik ulatas $22 miljardile ehk 78^ kogu Kanada rahaturu läbikäigust. Lisaks Kanada oma rahaasutis-tele, viimase kahe aasta vältel, on Metros lubatud rajada ka välisriikide pangaošakondi. Nende praegune koguarv ulatab 57-le ja peakontorid seal 43-1. Lõpuks ei oleks huvituseta märkida ka seda, et metro 3 miljonilise elanikearvust 600 tuhat töötab ettevõtteis ja asutistes — juhtivatel, kutselistel, tehnilistel ja administatiiv-seil kohtadel. Ja' — 50-ne tuhande suurema ja vanema ettevõtte juhtidest koos valitsuse esindajatega kujundavad seal otsustandva keskuse! Nõnda, vaatamata majanduse puudulikule juhtimisele Ottawas, Toronto jääb siiski Kanada EL DORA-DO* KS, kuhu kuld on voolanud Ameerika avastamisest saadik, lõpetab „Star" oma ülevaate. A.M, ! UURIJÄ^NALÜÜTiK Ameerika raadiojaam R F E / R L Infcl Münchenis, otsib Eestiss® puutuvat fclisimuste ÜURIJAT«iANALtrtrnKUT. Ülesanne eeldab kursis olemist eluavaldustega* mi Eesti NSVs kui emigratsioonis, võimet &esti koostada ja kujutada kokkuvõtlike analüiüse ja kommentaare sündmuste ja arengu kohta, tihedas koostöös raadiojaama ©estüceelsete saadete toimetusega. Kandidaatidel pea!ks olema kõrgem haridus ehk muul teel omandatud samaväärsed kogemused, üldised teadmised Nõukogude Liitu puumvätes küsimustes ning põhjalikud teadmised'Eesti asjus, võimalikult tõendatult avaldatud publikatskwnides. Eesti ja inglise keele valdamine on vajalik, vene keele oskus soovitav. Palk mitte vähem kui DM 50.765 aastks, mülele lisandub prii ^ korter ja teised hüvised. Kandidaatidel palutakse saata ^Mke elulookirjeldus aadressü: Fessonnel Office Radio Free Europe/Radio Liberty 1201 Connecticut Avenue, N.W. Washington, D.C. 20036 Meeldejäävat aastast 1983 LUGEJA KIRJUTAB • . ,,Meie Elu" avaldab meelsadi oma lugejate mõtteavaldusi •— ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Kes on põlu all? Pärast viimast Esto '84 teatrietenduste nimekirja avaldamist ajalehis on pidanud allakirjutanu vastama paljudele lugejate küsimustele: „Miks Kanada Eesti Teater puudub selles nimekirjas?" Kuna selle teatri nimi oli esimeses, varasemas nimekirjas, Kanada Eesti Teater (edasp. KET] palub lugupee- ; rtud ajalelieruumlsellele küsimusel^ vastamiseks. Ühel Esto koosolekul kinnitati esimees oma ülesannetesse ja samuti ka mõned toimkondade juhatajad. Püüdsin selgitada, et ei ole õige panna ühe teatri aktiivset liiget teiste sama ala truppide juhatajaks või koordinaatoriks. See olukord loob juba alguses võimaluse intriigideks (seda möönab nüüd ka Esto esimees), mida me oleme varem kogenud. Bal-timores ja Stokholmis olid teatri-toimkondade juhatajad mitte-näitle-jad ja kõik läks sujuvalt. KET on võtnud osa kõikidest Esto-dest, käinud San Francisco Lääneranniku Eesti Päevadel, isegi Austraalia Eesti Päevadel. Need küllakutsed on häirinud mõnd teist grup- •pi. • • ; . • , • . Teatritele määrati etenduste kuu-päeyad. KET esitas oma näidendi ja eelarve. Etenduse ajaks määrati teisipäev; 10. juuli. Ka. suvel tüli aga KET-le kiri L. Vohu allkirjaga: KET on esinejate nimekirjast jkustutatud. Etendusi olevat liiga palju ja KET-ri näidendit on varem mängitud. Tõsi, seda näidendit oli mängitud Torontos, kuid seekord tulevad ju vaatajad peamiselt väliastpoolt. Kui palju kordi ön mängitud „Kalurineiut" üle 40 aasia jooksul? Kui etendusi on liiga palju, miks annab siis üks trupp kolm etendust, kaks Torontos ja üks Seedriorul? KET lavastajal oli varsti võimalus teatada, et on saabunud kodumaalt Hugo Raudsepa näidend, mida pole siin varem mängitud. Programmi juhataja nõudis „ma-nuskripti" lugemiseks. Kui ta mõtles raamatu alg-käsikirjaga, siis see võiks olla Tallinna arhiivides või ko-guni sõjas hävinud. Kodumaalt tulnud vanale raamatule oli esileheküljele trükitud näi-dendi ilmumise ja esietenduse aastad. Noor-Eesti Kirjastus, Tartus 1926. Esietendus 10. märtsil 1926. a. „Estonias" Peamised osalised: H. Laur, a. Lauter, A. Üksip, N. Pinnai M. Niilus jt. Neist lehekülgedest sai teatritoimkond fotokoopiad. Selle in-formatsiooni kohta lausus program^ mijuhataja:,„Selles Estonias mängiti igasuguseid asju!" Need, kellel oli õnn selles ilusas kustitemplis kaasa töötada, mäletavad, et seaf esitati väga mitmesuguseid lavastusi, kuid mitte „igasuguseid asju" Kui Rob Kreem Esto ideega välja tuli, mõtles ta kindlasti seda kõikide eestlaste heaks, eestluse säilitamiseks. Juba hakkavad aga pead tõstma üksikisu-te ja gruppide isiklikud huvid. Eelpool nimet. näidendiga kavatses KET tähistada meie suurkirjaniku a. juubelit. H. Raudsepp kir= Fõhja-Korea ründab Söulist teatakse, etPõhja-Koreas on Väljaõpetamisel 2400 terroristi saatmiseks Lõuna-Koreasse. Üks väljaõpetatuid terroristidest, kes end üle andis, on seletanud, et Põh-ja- Koreas on kuus eriüksust kom» munistliku partei otsese järelvalve all. Igas üksuses on väljaõpetami-sel 400 agenti. Väljaõpetatud terroristid toimetatakse Lõuna-Korea randa erilistel kiirpaatidel. Lõuha- Korea rannavalvel on läinud korda põhja lasta mõned kiirpaadid ja vangistada msalesaadetud agendid. KANADA ARMEE lAANUAR Nigeeria valitsus Lääne-Aafrikas andis käsu illegaalsetel töölistel lahkuda Nigeeriast 2 nädala jooksul. 2 miljonit musta aeti maalt välja ilma mingi riikliku toetuseta. Lahkujate "olukord oli katastroofiline. Konsefvatiivide partei liider Joe Clark lahkus oma kohalt, kuna ta ei lugenud küllaldaseks temale antud I 66,9% usaldust partei konverentsil, i l . juunil valiti uueks partk liiderikš Brian Mulroney, kes 29. augusti jä-relvalimistel pääses Kanada paria-menti jasai seal legaalse opositsiooni juhiks. VEEBRUAR Kanada valitsus andis põhimõttelise nõusoleku USA ristlevate rakettide katsestamiseks Põhja-Kanada lühimaadel. See nõusoleku andmine vallandas vastudemonstratsioonide korraldamise laine, mis ei lõppenud aasta vahetuseks ja kandub edasi käesolevasse aastasse. Vastude-monstratsioonidest võtsid osa kümned tuhanded demonstrandid. Nad olid hästi organiseeritud ja rahaliselt varustatud. MÄRTS Lääne-Saksamaa sai parempoolse kallakuga] valitsuse, kantsler Helmut Kohli juhtimisel. Viimane asus 'kindlalt toetama president Reagani poliitikat NATO riikide sõjaliste jõudude suurendamise osas. Kanada eriüksuse Mobile Comand ülem kindral-leitnant C. H. Belzile märkis hiljuti, et Kanada armee oma rahuaegses koosseisus on niivõrd armetus olukorras, et ta.ei suuda täita oma ülesandeid rahuaegse kriisi olukorras ilma reservväelastiB šissekut-sumiseta. Armee saab välja panna ainult mõne lühiajalise rahuhoidva üksuse, kui see vajalikuks osutub, ja see on kõik. Sõjaolukorras olukord on halvem ja suur osa reservväelasi ön vajalik sisse kutsuda enne kui olemasolevad üksusi saab lahing-ülesannetesse rakfendada. K!a miilitsaüksused on väikesed ja tihti alla koosseisu. Neid tuleks saata taktikalistele õppustele koos re-servväeosadega, kuid selleks puuduvad instruktsioonid. Raamatus „TrueNorth Not Srong and Free" Peter Nev\^man kirjeldab Kanada-kaitseprobleeme ja leiab, et Kanada reservid praegusel ajal ön vähemad isegi regulaarsest armeest ja nende rakendamine oluliselt ei paranda Kanada riigikaitset. jutas sule ja südamiega oma rahvale ja suri kommunistide vangilaagris. Es-tol olnuks sobiv võimalus näidata, et meie austame ka oma vaimsed võit- Näidendi leidmise löo tegi KET näitejuht ka Esto esimehele teatavaks, kes rahuldusega lausus: Siis on ju kõik korras!" Varsti saabus uus kiri: „Esto juhatus jääb oma endise otsuse juurde!" Rääkides kahe juhatuse liikmega, ei teadnud kumbki midagi niisugusest otsusel. Kelle allakirjad olid kirjal, küsib üks. Kirjale olid alla kirjutanud LVVohu ja E. y^ellner. Kumbki neist polevat Esto juhatuse liige. Ei tea.kellele kuulub tänu, kas ajalehele või autorile, kuid see kriitiline nurgake Kas võiks?" on nagu väike aknake rahvuslikus ahituses,kust tuleb aeg-ajalt värsket õhku ja valgust. Harri Kivilo vaatleb põgusalt, aga hea eestlase süümega meie armastatud lavakirjaniku saatust („Meie Elu" 17. nov.). Ta toob terve rea kaaluvaid põhjendusi H. Raudsepa loomingu esitamiseks Esto pidustustel. Kas võiks? küsib Harri Kivilo tagasihoidlikult. „Võiks Küll!" nagu nähtub eelnevaist ridadest, kui see ei häiri mõningte tegelaste isiklikke huvisid. Surm vabastas H. Raudsepa okupantide põlu alt, kuid toimkond, pani ta ka pärast surma põlu alla. Nuta, või naera?! KANADA EESTI TEATER Rein Andre, Esimees Helmut Kohi APRILL Inglismaal korraldati suurim i tuumrelvade ja ristlevate rakettide vastane demonstratsioon ligemale 100,000 isiku osavõtul. Peaminister Thatcher seletas neile, et valitsus teeb, mida ta riigikaitse seisukohalt vaadatuna õigeks peab. USA konsulaadi hoone Beirutis purustati terroristide poolt lõhkeainetega täidetud auto viimisega konsulaadi hoone ette ja selle plahvatama panemisega elektriliselt, kusagilt kaugemalt. Prantsusmaal terroristid korraldasid 16 pommiatendaati. Tekitasid suurt paanikat ja . majanduslikku kahju. Atendaatide korraldajateks olid Korsika saare rahvuslased, kes saarele iseseisvust nõuavad. JUULI > Briti Columbias Sotsial Credit partei valitsus esitas 26 seadust riikliku kokkuhoiu teostamiseks ja valitsuse ametkonna vähendamiseks. Riigiteenijad vastasid sellele streikide korraldamisega, et valitsuse otsust muuta. 8. nov. võttis streigist osa 40,000 riigiteenijat ja see sundis valitsust oma karmi otsust muutma riigiteenistujate suhtes. Valitsus siiski tahab oma kava teostada, et provintsi suurtest välisvõlgadest päästa. AUGUST Prantsuse valitsus saatis suured langevarjurite uksed Chadi, et toetada valitsust mässuliste ja Liibüa va-litsusevägede vastu võitlemisel. Need, vene nõuandjate ja relvadega varustatud väeosad, tahtsid vallutada. Chadi kui üht Kesk-Aafrika riiki, et sealt kommunismi levitada Aafrikas. See oli esimene ja hästiõnnes-tunud operatsioon ühe lääneriigi poolt, kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks. SEPTEMBER Lõuna-Korea reisilennuk tulistati alla Sahhalini saare kohaL269 reisijat ja lennuki meeskond said, surma. N.Liidu valitsus Moskvas deklareeris, et 'Nõukogude Liidu piirid on pühad ning puutumatud. Kes nendest üle astub, kannab täit vastutust. Kogutud informatsiooni kohaselt N.Liidu hävituslennuki piloot, kes selle reisilennuki alla tulistas, pidi olema teadlik, et tema ees sõidab reeglipärane reisilennuk ja mitte mõni salajane luurelennuk. OKTOOBER Norra pealinnas, Oslos, tunnistati Poola töölisunionide liidu „SoIidaar-sus" juht Lech Wälesa selle aasta Nobeli Rahuauhinna võitjaks. Wale-sa keeldus sõitmas Oslosse, et seda rahuauhinda vastu võtta, kartusest, et temale ei anta enam luba Poolasse tagasi tulla. Tema nimel võttis rahu-auhihna vastu proua Walesa. ' Põhja-Korea terroristid k'orralda-sid pommiatendaadi Lõuna-Korea valitsuse delegatsiooni vastu Burma pealinnas Raigoonis. 4 ministrit sai surma ja 48 isikut haavata. , Iraani terroristid sooritasid üheaegselt pqmmiatendaadid USA ja Prantsuse väeosade hoonete vastu Beirutis. Lõhkeainetega täidetud veoautod sõitsid ülima kiirusega nende hoonete ette ja plahvatasid seal. Mõlemad hooned hävinesid, Surma said 241 USA mereväelast'ja 58 prantsuse sõdurit. Mõlemad meeskonna eluruumid'^^ip^^ küllaldaselt kaitstud ega vaivatücJ. President Reagan võllis vastutuse enesele põhjusel, et nii prantslased kui ka USA üksused ei olnud harjunud selliste, ennastohverdavate atendaatide korraldamisega, nagu seda sooritasid lõhkeainetega täidetud veoautode juhid; USA mere ja õhuväe ükiused maabusid Grenada saarel ja vabastasid saare elanikkonna kojialike, Kuuba ja N.Liidu terroristide käest. See oli teine õnnestunud aktsioon, kus pandi piir kommunistlikule laiutusele. Grenadal moodustati ajutine valitsus, kuni korraldatakse demokraat-, likud valimised. Enne jõulupühi lahkusid saarelt USA väeosad. Sinna jäid ajutise valitsuse soovil korrashoidmise ülesandega vähesed poilt-seiüksused. NOVEMBER ' Kanada peaminister P.E. Trudeau alustas oma pikemat rahuofensiivi, et saavutada kokkulepet suurvõimude vahel ja hoida ära võimalikku suursõda tuumrelvade kasutamisele võtmisega. Ta külastas riigijuhte Euroopas, Aasias, käis president Reagani jutul Washingtonis ja kavatseb saabunud aastal külastada veel 35 riigijuhti, et neile oma rahu ofensiivi selgitada ja saada neilt toetust selle teostamiseks. Pierre trudeau N. Liidu delegatsioon lahkus Genfis relvastuse vähendamise konverentsilt, protestiks selle vastu, et USA esimesed ristlevad raketid saabusid Inglismaale ja asetati otsekohe ettevalmistatud väljalaske alustele. (Järg Ihk. 3) „Meie Kiu" t (1768| 1084 ÄNNE-MAI KAUNISMAA „Eesti lipp meid kokku toob.. Ma loodan, et aasta 1984 saab ole-ma elamusrikas meile kõigile ja et tuleviku mälestuste raamatus on meeldejääv, ütles Eesti Gaidide Malev Kanadas juht Anne-Mai Kaunis-maa. Gaidide ja skautide aastategevuse kõrgpunktiks on traditsionaalselt ol- . nud suvelaager. Maailmalaager eriti süütab uut rahvuslikku tuld; süvendab skautlikku vaimu ja annab võimalust uute sõpruste loomiseks. Maailmalaager „Eesti Lipp" Kotkajärvel just enne Esto '84 pidustusi on avataktiks meie rahvuslikule kokkutulekule. Laagri nimeks sai valituc| „Eesti Lipp", et saaksime laagri teema kokku viia meie rahvuslipu 100-a. juubeliga. Me loodame näha poisse ja tüdrukuid igast maailmakaarest sõpradena koos töötamas ja mängimas meie lehviva sinl-must-valge all, kus nad saavad tunda endid ühise Eesti noorte perena, sellele vaatamata, et on üleskasvanud erinevatel maadel. Eesti gaid ja hellake — ma loodan Sind näha suvel Kotkajärve maail- EGBERT RUNGE ''Maailmalaager kutsub" Noorte silmad on alati suunatud ette ja nende mõtted tulevikku. Vanemaid sunnib aga tegelik elu elama . realistlikus olevikus ja meenutama möödunut. Eesti Skautide Maleva Kanadas juhi Egberi Runge hinnangult oli 1983 skautidele põnev ja kogemuste-rikas aasta, Suurearvuline julge retk skautide maailma-jamboreele Albertas, tihe üksustetöö laagritega, Met> samärgi kursus ja lepingu sõlmimine Kanada Skautide Peakorteriga olid töö kõrgpunktideks. Ees seisab maailmalaager '84. „Eesti Lipp" kutsub, kohustab ja võlub! Kutseks on kõlanud laagrlsarv juba igasse maailmakaarde, ning kibe ettevalmistustöö on käigus, sest sini;mu8t-valge kohustab ka noori pühitsema väärikalt nende värvide lOO-aastas^ juubelil. Maailmalaagril on eriline võlu — see ori Iöblelamu8,ii;il8 Jääb poisllijl Skaudid mõtlevad tänütundes oma vanematele DIPLOMEID lA EDUTAMISI — Tagajärjekat skauttöö aastat eij saa mitte hinnata ainult juhtide oskuse ja poiste hea möngutahtega. Tähtsat osa mängib kindlasti vanematel abi meie organisatsiooni töös, ütleb] Eesti Skautide Maleva ringkiri Va-nematepäeva puhul. Sellepärast on iga hundu,skaudijij variemskaudi. kohus Vanematepöe] vai mõelda tänütundes oma vanel maile ja lubada; olen homme parem kui olin täna, õppida hoolega, sooril tada kõik skaudi katsed ja kanda au| ga skaudi vormi! Võime heameelega nentida, e| poiste vanemad on mõistvalt" suhtu nud skautluse tähtsusesse noortj kasvatamisel ja ulatanud tihti käi juhtidele nende töökoormuse vähen| damiseks. Eelseisev ansta on suure tähtsusel ga meie skautide elus — mr.id kutsul] maailmalaager „Eestl Lipp". Tugine des poiste entusiasmile, juhtide ko gemustele ja vanemate toetusele! g 0 « Meeldejäävat (Algus Ihk. 2) DETSEMBER Argentiinas moodustatud tsiviij valitsus andis kohtu alla endise sõjt väelise valitsuse presidendi Leopo^ do Galtleri ja 2 ministrit massmõrvj de sooritamise pärast sõjaväelise vt litsuse poolt. Arvetatakse, et nende! mõrvades hukkus ligemale 40,00| valitsuse vastast. PLO liider Yassar Arafat sunnil teist korda lahkuma LiibanonisI mässuliste ja neid toetavate Süüri väeosade poolt. Arafat lahkus omj viimaste 4000 ustava võitlejaga tõotas oma organisatsiooni uues( võitlusvalmis seada ja võitlust jätkt ta palesliinlaste kodumaa vabastt miseks koos teiste araabia rahvaste gs. Meie vabadusvõitlusllkest organ satsioonidest kõige aktiivsema] teotses Balti Vabadusliit USA lään rannikul, kes korraldas mitu häst õnnestunud demonstratsiooni ja es
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 5, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-01-05 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840105 |
Description
Title | 1984-01-05-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, S. JAANUARIL - „MGi8 Elu" m, 1 (1766) Published by Estonian Publishing GoVTorontoLtdM E House,958 Broadview Ave., Toronto, Oiit.Canada,M4K2R6 r • T e L . 4 6 6 - 0 9 5 1 ' \ ; Toimetajad: H. Rebdiie ja S. Veidenbaum. Toimetaja New ; ^ Yorgis B, Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford,'N.J.,USA. Tel. (201) 262-^0773. „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. • Asut. A. Weilteri algatusel 1950. „MeieElu'^ toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Önt.M4K2R6 Caoada - Tel. 466-0951 ^STRE Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp, kl. 9 hm.— 5 p.l., esmasp. ja neljap.kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l. „MEIE ELÜ" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3 k,$i5.50.'USA-^se1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k. $17.00. Ük^^ 'meremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.^5. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemerexiii^adeisse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.50, ^ tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. San nsiiiiiiiiiiissiiiiiniiusiiiiiiiiiitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^^ Matemaataka on äks imeline tea- , mis kuivade numbritega loob mõistelisi pilte edaspidise arengu juhtimiseks. Arvepidamises kuhjuvad ühele poole plussid ja teisele poole miinused. Nende kokkuvõtted annavad saldo, mts on plussis või miinuses. Nii pildistab majanduslik tegevus end ülejäägis või puudujäägis ja ütleb, kas tegevus m olnud kasulik või kahjulik. Kuid see on olnud peamiselt majanduselus, kus bilanss on obligatoorne ja peegeldab enam-vähem konkreetseid arve. Arvnde abil on võimalus muuta kurssi ja teha otsuseid edaspidistes suunades. See, kes arve ei jälgi, jookseb tavaliselt metsa ja ei tea, kuidas seal välja jõuda. See kehtib ka individuaalelus ja võib mõjutada indiviidi elukäiku tema majandusest kuni abieluni ja lõpuks ka närvikavani. Egas muidu närviarst ei asu uurima närvihaige elubilanssi sündmuselt sündmusele, arengult arengule, probleemilt probleemile koolis, lühisKonnas ja muidugi ka majah-iduses. SetenUurimihe laulatab patsiendist kaugemale,:tema vanemate ja isegi esivanemate juurde. Mis on juhtunud seal? Sest samuti nagu ffüüsiline konstitutsioon, nii antakse järeltulijailje edasji ka närvikava tugevused ja nõrkused. See on muidugi halvem lugu, sest esivanemate nõrkusi ei paranda sama kergesti kui patsiendi enda nõrkusi. Eks siit tulegi pühakirja sõnad: „Vanemate patud antakse lastele . @dasi kolmandamast ja neljanda-mast põlvest peale«Deirrepseiooni-hoovuseid tekib eriti vanemas eas, mil noorema hea miinustele lisanduvad raskenev majandus^ lähemate inimeste kaotus jne. kuni lõpuks elubilanss hakkab voolama kaaluvalt miinus poolele. Närviarst ei saa kellegi kadunud omakseid tagasi anda^egä ka kellegi majanduselu parandada, kuid närviarsti lohutavad vestlused võivad anda mõiida abi sed indiviidid tavalistel juhtudel peaksid võimelised olema oma depressiivseid nähteid analüüsima ja neile iseendas abi leidmavKuid raskematel juhtudel peaksid psühhoanalüütikud kasutama arvepidamise süsteemi (punktide alusel), et kindel olla patsiendi arengus. Tööle > palkamisel kasutatakse siin mandril tabelisüsteemi punktide alusel ja saldo sellel bilansi-lohel näitab, kas inimene saab tööd Sarnane punktisüsteem tohiks nõuatav olla ka poliitilises elus, eriti rahvusvahelise poliitika alal, mis võib viia raskete kriisideni. Näiteks, kas on Nõukogude Liit võidus või kaotuses Afganistani okupeerimisega? Kas Grenada aktsioon on toonud USA-le kasu või kahju? Vähe on Gallupi uurimustest kitsaste gruppide juures. On tarvis eriteadlaste arvamust, nagu neilt, kes ülikoolide juures jälgivad rahvusvahelisi sündmusi, kuid eriti >ld^kogude Liidu juures. Ka psühhiaatritel tohiks siin koht olla, sest inimeste karakterite tundjana on ka nende arvamine oluline võimalikes reaktsioonides. Kuid need arvamused peaksid olema erapoo-letudf mõjutama isiklikest sümpaatiatest ning antipaatiatest või ühiskonda kuulumisest.^ Seda tööd peaks tegema vastav institutsioon, kus jälgitakse informatsioone ning reflektsioone avalikkuses, kuid ka Gallupi jälgimis-test. Sarnane institutsioon võijcs publitseerida oma aktivad ja passivad koos saldodega avalike ning rahvaliste arengute kohta ja mis saaksid olla autoriteetsed arvamustena. Tänapäeva kompuuter peaks olema võimeline andma kiireid ja täpseid vastuseid mitte ainult ärile-til ja köögis vaid ka kõikides ühiskondlikes küsimustes, indiviidist kuni terve ühiskonnani. ISIillliilllllllllllllllllililllllllilllllllllillllilllllllllllllllllllllll^ H . Ri MINOORKOLMKÕLA El TIMMI Kanada Mitihekultuuri-minister esitas parlamendile 26. mail 1983. a. seaduseelnõu, seitsme-mehelise töögrupi moodustamiseks {Task Force on Participation of Visible Minori-ties in Canadiari Society). Möödunud kahe aastakümne jooksul pn Kanada immigratsioonipoliitika soödustaridsisserändu, ja eriti Aasia, Aafrika ja Kariibi rassidele. Lahtiseukse poliitika Kanadas on legaalsete ja illegaalsete immigrantide arvu tõstnud miljoniteni. Seesugune valitsuse liialdamine teostati risti-vastu rahva ei^amuse tahet ja põhjustas konflikte uustulnukatega. Suur enamus immigrant^ olid värvilised ja kanadlane, sõnaõigusetu Vaikiv enamus (Silent Iviajority) talub lieid vastumeelselt kui paratamatust, ega võta neid vastu suure vaimustusega ja palava armastusega. Et vaikiv enamus {Silent Majority) nähtava vähemuse (Visible Ivjiinority) võrdvõimalusi ei talfistaks ega neile muulmoel ülekohut ei teeks, selleks • on valitsus kehtestanud rangeid seadusi jamäärusikõigi vähemuste kaitseks ja hüvanguks. Nüüd võiks tasa ja ettevaatlikult juttu teha ühest neist. Kanada sotsiaalse lõime tähtsast osast, mis on — Nähtamatu vähemus (Invisibk Minority), mis mõjutab yaikiva enamuse {Silent Majority) elu ja olu. Valitsus pole kehtestaijuö ühtegi 'm- Oleme kuulnud Suur-Torontost üht kui teist, kuid uudiseks ia|nd siiski see, et Kanada suurimas keskuses, elanikearvuga 3 miljoni, asub ka maailmamajanduse ja rahanduse Kanada koondis. Hiljuti „TorontoStar'i" majandusosas toodi huvitavaid andmeid, mis näitavad, et Torontost on kasvanud globaalse majandussüsteemi^, üks keskusi ühes sellele omase rahavõimuga Kingi ja Bay tänavate ümbruses. Seal asuvad Kanada 300 suurima tööstusettevõtte peakorteritest 112. Need 300 korporatsiooni äritsevad loodusvaradega, tööstustoodete valmistamise ja müügiga ning mitmesu-. guste teeninduste korraldamisega, kus nende kogu varaline seis kaugelt üle $100 miljardi. Koguliselt asub Metros 66 tuhat mitmesugust ettevõtet.: ••]••••.' •' Umbes 1,5 klm. raadiuse piires. Kingi ja Bay tänavate ristkohalt, paiknevad Kanada 5 suurimat, eesõigustega {chartered) panka (Royal,; Imperial jt.) kogu varalise seisuga $350 miljardi. Nimetatud 5 panka on ka liikmeks maailmamajandus- ja ra-handusinstitutsioonide klubis, kus 100 liiget. Muide selle khibi juhtimisele tüürib viimasel ajal ka UNO rahaagentuur — rahvusvaheline Ra-hafond {IMF) koos maailma pangaga Jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinin^ Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, tcstamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad, suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele E^sti Sihtkapital Kanadas Icaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — iEesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ri6 isiiiiiiitiiiinniiirninniiiiiiniiinHniiiiiiiniiifSKHfliiiiitiiiis BON Am APPLIANCE SERVICE PARANDAME Idllmutuskappe ja pliite — igat lüM ^ 31 aastat tööpraktikat Tel. 533-9334 - Peter dust ega määrust, mis valvaks, et nähtamatu vähemus {Invisible Minority) sönaöigusetule vaikivale enamusele {Silent Majority) ülekohut ei teeks. Neil on pangad, ajalehed ja igalpool on nende mehed kus on võimu, kus on raha. Ei nemad lähe saha taha. Filmistaarid, advokaadid, kuld, valuuta, kombinaadid, hiiglamõõtmes kaubamajad — nad on vilkad äritsejad, laenutajad, hangeldajad, liidepoed ja pandimajad, \ — kus igaühte kooriti— INVISIBLE MINORITY! {WB). — Üldiselt 50-ne eiurima ra-handusettevõtte: pankade, trust- ja finantskompaniide peakorteritest asub Metros 15. - Kindlustusseltsidest, 15-ne suurima peakorteritest asub Metros 8, kogu aktiivaga $30 miljardi. Samuti asub seal ka suurim aktsijate {väärtpaberite) turg ühes börsimaakleritega ja investeerimisbüroodega, kus 1982.a. läbikäik ulatas $22 miljardile ehk 78^ kogu Kanada rahaturu läbikäigust. Lisaks Kanada oma rahaasutis-tele, viimase kahe aasta vältel, on Metros lubatud rajada ka välisriikide pangaošakondi. Nende praegune koguarv ulatab 57-le ja peakontorid seal 43-1. Lõpuks ei oleks huvituseta märkida ka seda, et metro 3 miljonilise elanikearvust 600 tuhat töötab ettevõtteis ja asutistes — juhtivatel, kutselistel, tehnilistel ja administatiiv-seil kohtadel. Ja' — 50-ne tuhande suurema ja vanema ettevõtte juhtidest koos valitsuse esindajatega kujundavad seal otsustandva keskuse! Nõnda, vaatamata majanduse puudulikule juhtimisele Ottawas, Toronto jääb siiski Kanada EL DORA-DO* KS, kuhu kuld on voolanud Ameerika avastamisest saadik, lõpetab „Star" oma ülevaate. A.M, ! UURIJÄ^NALÜÜTiK Ameerika raadiojaam R F E / R L Infcl Münchenis, otsib Eestiss® puutuvat fclisimuste ÜURIJAT«iANALtrtrnKUT. Ülesanne eeldab kursis olemist eluavaldustega* mi Eesti NSVs kui emigratsioonis, võimet &esti koostada ja kujutada kokkuvõtlike analüiüse ja kommentaare sündmuste ja arengu kohta, tihedas koostöös raadiojaama ©estüceelsete saadete toimetusega. Kandidaatidel pea!ks olema kõrgem haridus ehk muul teel omandatud samaväärsed kogemused, üldised teadmised Nõukogude Liitu puumvätes küsimustes ning põhjalikud teadmised'Eesti asjus, võimalikult tõendatult avaldatud publikatskwnides. Eesti ja inglise keele valdamine on vajalik, vene keele oskus soovitav. Palk mitte vähem kui DM 50.765 aastks, mülele lisandub prii ^ korter ja teised hüvised. Kandidaatidel palutakse saata ^Mke elulookirjeldus aadressü: Fessonnel Office Radio Free Europe/Radio Liberty 1201 Connecticut Avenue, N.W. Washington, D.C. 20036 Meeldejäävat aastast 1983 LUGEJA KIRJUTAB • . ,,Meie Elu" avaldab meelsadi oma lugejate mõtteavaldusi •— ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Kes on põlu all? Pärast viimast Esto '84 teatrietenduste nimekirja avaldamist ajalehis on pidanud allakirjutanu vastama paljudele lugejate küsimustele: „Miks Kanada Eesti Teater puudub selles nimekirjas?" Kuna selle teatri nimi oli esimeses, varasemas nimekirjas, Kanada Eesti Teater (edasp. KET] palub lugupee- ; rtud ajalelieruumlsellele küsimusel^ vastamiseks. Ühel Esto koosolekul kinnitati esimees oma ülesannetesse ja samuti ka mõned toimkondade juhatajad. Püüdsin selgitada, et ei ole õige panna ühe teatri aktiivset liiget teiste sama ala truppide juhatajaks või koordinaatoriks. See olukord loob juba alguses võimaluse intriigideks (seda möönab nüüd ka Esto esimees), mida me oleme varem kogenud. Bal-timores ja Stokholmis olid teatri-toimkondade juhatajad mitte-näitle-jad ja kõik läks sujuvalt. KET on võtnud osa kõikidest Esto-dest, käinud San Francisco Lääneranniku Eesti Päevadel, isegi Austraalia Eesti Päevadel. Need küllakutsed on häirinud mõnd teist grup- •pi. • • ; . • , • . Teatritele määrati etenduste kuu-päeyad. KET esitas oma näidendi ja eelarve. Etenduse ajaks määrati teisipäev; 10. juuli. Ka. suvel tüli aga KET-le kiri L. Vohu allkirjaga: KET on esinejate nimekirjast jkustutatud. Etendusi olevat liiga palju ja KET-ri näidendit on varem mängitud. Tõsi, seda näidendit oli mängitud Torontos, kuid seekord tulevad ju vaatajad peamiselt väliastpoolt. Kui palju kordi ön mängitud „Kalurineiut" üle 40 aasia jooksul? Kui etendusi on liiga palju, miks annab siis üks trupp kolm etendust, kaks Torontos ja üks Seedriorul? KET lavastajal oli varsti võimalus teatada, et on saabunud kodumaalt Hugo Raudsepa näidend, mida pole siin varem mängitud. Programmi juhataja nõudis „ma-nuskripti" lugemiseks. Kui ta mõtles raamatu alg-käsikirjaga, siis see võiks olla Tallinna arhiivides või ko-guni sõjas hävinud. Kodumaalt tulnud vanale raamatule oli esileheküljele trükitud näi-dendi ilmumise ja esietenduse aastad. Noor-Eesti Kirjastus, Tartus 1926. Esietendus 10. märtsil 1926. a. „Estonias" Peamised osalised: H. Laur, a. Lauter, A. Üksip, N. Pinnai M. Niilus jt. Neist lehekülgedest sai teatritoimkond fotokoopiad. Selle in-formatsiooni kohta lausus program^ mijuhataja:,„Selles Estonias mängiti igasuguseid asju!" Need, kellel oli õnn selles ilusas kustitemplis kaasa töötada, mäletavad, et seaf esitati väga mitmesuguseid lavastusi, kuid mitte „igasuguseid asju" Kui Rob Kreem Esto ideega välja tuli, mõtles ta kindlasti seda kõikide eestlaste heaks, eestluse säilitamiseks. Juba hakkavad aga pead tõstma üksikisu-te ja gruppide isiklikud huvid. Eelpool nimet. näidendiga kavatses KET tähistada meie suurkirjaniku a. juubelit. H. Raudsepp kir= Fõhja-Korea ründab Söulist teatakse, etPõhja-Koreas on Väljaõpetamisel 2400 terroristi saatmiseks Lõuna-Koreasse. Üks väljaõpetatuid terroristidest, kes end üle andis, on seletanud, et Põh-ja- Koreas on kuus eriüksust kom» munistliku partei otsese järelvalve all. Igas üksuses on väljaõpetami-sel 400 agenti. Väljaõpetatud terroristid toimetatakse Lõuna-Korea randa erilistel kiirpaatidel. Lõuha- Korea rannavalvel on läinud korda põhja lasta mõned kiirpaadid ja vangistada msalesaadetud agendid. KANADA ARMEE lAANUAR Nigeeria valitsus Lääne-Aafrikas andis käsu illegaalsetel töölistel lahkuda Nigeeriast 2 nädala jooksul. 2 miljonit musta aeti maalt välja ilma mingi riikliku toetuseta. Lahkujate "olukord oli katastroofiline. Konsefvatiivide partei liider Joe Clark lahkus oma kohalt, kuna ta ei lugenud küllaldaseks temale antud I 66,9% usaldust partei konverentsil, i l . juunil valiti uueks partk liiderikš Brian Mulroney, kes 29. augusti jä-relvalimistel pääses Kanada paria-menti jasai seal legaalse opositsiooni juhiks. VEEBRUAR Kanada valitsus andis põhimõttelise nõusoleku USA ristlevate rakettide katsestamiseks Põhja-Kanada lühimaadel. See nõusoleku andmine vallandas vastudemonstratsioonide korraldamise laine, mis ei lõppenud aasta vahetuseks ja kandub edasi käesolevasse aastasse. Vastude-monstratsioonidest võtsid osa kümned tuhanded demonstrandid. Nad olid hästi organiseeritud ja rahaliselt varustatud. MÄRTS Lääne-Saksamaa sai parempoolse kallakuga] valitsuse, kantsler Helmut Kohli juhtimisel. Viimane asus 'kindlalt toetama president Reagani poliitikat NATO riikide sõjaliste jõudude suurendamise osas. Kanada eriüksuse Mobile Comand ülem kindral-leitnant C. H. Belzile märkis hiljuti, et Kanada armee oma rahuaegses koosseisus on niivõrd armetus olukorras, et ta.ei suuda täita oma ülesandeid rahuaegse kriisi olukorras ilma reservväelastiB šissekut-sumiseta. Armee saab välja panna ainult mõne lühiajalise rahuhoidva üksuse, kui see vajalikuks osutub, ja see on kõik. Sõjaolukorras olukord on halvem ja suur osa reservväelasi ön vajalik sisse kutsuda enne kui olemasolevad üksusi saab lahing-ülesannetesse rakfendada. K!a miilitsaüksused on väikesed ja tihti alla koosseisu. Neid tuleks saata taktikalistele õppustele koos re-servväeosadega, kuid selleks puuduvad instruktsioonid. Raamatus „TrueNorth Not Srong and Free" Peter Nev\^man kirjeldab Kanada-kaitseprobleeme ja leiab, et Kanada reservid praegusel ajal ön vähemad isegi regulaarsest armeest ja nende rakendamine oluliselt ei paranda Kanada riigikaitset. jutas sule ja südamiega oma rahvale ja suri kommunistide vangilaagris. Es-tol olnuks sobiv võimalus näidata, et meie austame ka oma vaimsed võit- Näidendi leidmise löo tegi KET näitejuht ka Esto esimehele teatavaks, kes rahuldusega lausus: Siis on ju kõik korras!" Varsti saabus uus kiri: „Esto juhatus jääb oma endise otsuse juurde!" Rääkides kahe juhatuse liikmega, ei teadnud kumbki midagi niisugusest otsusel. Kelle allakirjad olid kirjal, küsib üks. Kirjale olid alla kirjutanud LVVohu ja E. y^ellner. Kumbki neist polevat Esto juhatuse liige. Ei tea.kellele kuulub tänu, kas ajalehele või autorile, kuid see kriitiline nurgake Kas võiks?" on nagu väike aknake rahvuslikus ahituses,kust tuleb aeg-ajalt värsket õhku ja valgust. Harri Kivilo vaatleb põgusalt, aga hea eestlase süümega meie armastatud lavakirjaniku saatust („Meie Elu" 17. nov.). Ta toob terve rea kaaluvaid põhjendusi H. Raudsepa loomingu esitamiseks Esto pidustustel. Kas võiks? küsib Harri Kivilo tagasihoidlikult. „Võiks Küll!" nagu nähtub eelnevaist ridadest, kui see ei häiri mõningte tegelaste isiklikke huvisid. Surm vabastas H. Raudsepa okupantide põlu alt, kuid toimkond, pani ta ka pärast surma põlu alla. Nuta, või naera?! KANADA EESTI TEATER Rein Andre, Esimees Helmut Kohi APRILL Inglismaal korraldati suurim i tuumrelvade ja ristlevate rakettide vastane demonstratsioon ligemale 100,000 isiku osavõtul. Peaminister Thatcher seletas neile, et valitsus teeb, mida ta riigikaitse seisukohalt vaadatuna õigeks peab. USA konsulaadi hoone Beirutis purustati terroristide poolt lõhkeainetega täidetud auto viimisega konsulaadi hoone ette ja selle plahvatama panemisega elektriliselt, kusagilt kaugemalt. Prantsusmaal terroristid korraldasid 16 pommiatendaati. Tekitasid suurt paanikat ja . majanduslikku kahju. Atendaatide korraldajateks olid Korsika saare rahvuslased, kes saarele iseseisvust nõuavad. JUULI > Briti Columbias Sotsial Credit partei valitsus esitas 26 seadust riikliku kokkuhoiu teostamiseks ja valitsuse ametkonna vähendamiseks. Riigiteenijad vastasid sellele streikide korraldamisega, et valitsuse otsust muuta. 8. nov. võttis streigist osa 40,000 riigiteenijat ja see sundis valitsust oma karmi otsust muutma riigiteenistujate suhtes. Valitsus siiski tahab oma kava teostada, et provintsi suurtest välisvõlgadest päästa. AUGUST Prantsuse valitsus saatis suured langevarjurite uksed Chadi, et toetada valitsust mässuliste ja Liibüa va-litsusevägede vastu võitlemisel. Need, vene nõuandjate ja relvadega varustatud väeosad, tahtsid vallutada. Chadi kui üht Kesk-Aafrika riiki, et sealt kommunismi levitada Aafrikas. See oli esimene ja hästiõnnes-tunud operatsioon ühe lääneriigi poolt, kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks. SEPTEMBER Lõuna-Korea reisilennuk tulistati alla Sahhalini saare kohaL269 reisijat ja lennuki meeskond said, surma. N.Liidu valitsus Moskvas deklareeris, et 'Nõukogude Liidu piirid on pühad ning puutumatud. Kes nendest üle astub, kannab täit vastutust. Kogutud informatsiooni kohaselt N.Liidu hävituslennuki piloot, kes selle reisilennuki alla tulistas, pidi olema teadlik, et tema ees sõidab reeglipärane reisilennuk ja mitte mõni salajane luurelennuk. OKTOOBER Norra pealinnas, Oslos, tunnistati Poola töölisunionide liidu „SoIidaar-sus" juht Lech Wälesa selle aasta Nobeli Rahuauhinna võitjaks. Wale-sa keeldus sõitmas Oslosse, et seda rahuauhinda vastu võtta, kartusest, et temale ei anta enam luba Poolasse tagasi tulla. Tema nimel võttis rahu-auhihna vastu proua Walesa. ' Põhja-Korea terroristid k'orralda-sid pommiatendaadi Lõuna-Korea valitsuse delegatsiooni vastu Burma pealinnas Raigoonis. 4 ministrit sai surma ja 48 isikut haavata. , Iraani terroristid sooritasid üheaegselt pqmmiatendaadid USA ja Prantsuse väeosade hoonete vastu Beirutis. Lõhkeainetega täidetud veoautod sõitsid ülima kiirusega nende hoonete ette ja plahvatasid seal. Mõlemad hooned hävinesid, Surma said 241 USA mereväelast'ja 58 prantsuse sõdurit. Mõlemad meeskonna eluruumid'^^ip^^ küllaldaselt kaitstud ega vaivatücJ. President Reagan võllis vastutuse enesele põhjusel, et nii prantslased kui ka USA üksused ei olnud harjunud selliste, ennastohverdavate atendaatide korraldamisega, nagu seda sooritasid lõhkeainetega täidetud veoautode juhid; USA mere ja õhuväe ükiused maabusid Grenada saarel ja vabastasid saare elanikkonna kojialike, Kuuba ja N.Liidu terroristide käest. See oli teine õnnestunud aktsioon, kus pandi piir kommunistlikule laiutusele. Grenadal moodustati ajutine valitsus, kuni korraldatakse demokraat-, likud valimised. Enne jõulupühi lahkusid saarelt USA väeosad. Sinna jäid ajutise valitsuse soovil korrashoidmise ülesandega vähesed poilt-seiüksused. NOVEMBER ' Kanada peaminister P.E. Trudeau alustas oma pikemat rahuofensiivi, et saavutada kokkulepet suurvõimude vahel ja hoida ära võimalikku suursõda tuumrelvade kasutamisele võtmisega. Ta külastas riigijuhte Euroopas, Aasias, käis president Reagani jutul Washingtonis ja kavatseb saabunud aastal külastada veel 35 riigijuhti, et neile oma rahu ofensiivi selgitada ja saada neilt toetust selle teostamiseks. Pierre trudeau N. Liidu delegatsioon lahkus Genfis relvastuse vähendamise konverentsilt, protestiks selle vastu, et USA esimesed ristlevad raketid saabusid Inglismaale ja asetati otsekohe ettevalmistatud väljalaske alustele. (Järg Ihk. 3) „Meie Kiu" t (1768| 1084 ÄNNE-MAI KAUNISMAA „Eesti lipp meid kokku toob.. Ma loodan, et aasta 1984 saab ole-ma elamusrikas meile kõigile ja et tuleviku mälestuste raamatus on meeldejääv, ütles Eesti Gaidide Malev Kanadas juht Anne-Mai Kaunis-maa. Gaidide ja skautide aastategevuse kõrgpunktiks on traditsionaalselt ol- . nud suvelaager. Maailmalaager eriti süütab uut rahvuslikku tuld; süvendab skautlikku vaimu ja annab võimalust uute sõpruste loomiseks. Maailmalaager „Eesti Lipp" Kotkajärvel just enne Esto '84 pidustusi on avataktiks meie rahvuslikule kokkutulekule. Laagri nimeks sai valituc| „Eesti Lipp", et saaksime laagri teema kokku viia meie rahvuslipu 100-a. juubeliga. Me loodame näha poisse ja tüdrukuid igast maailmakaarest sõpradena koos töötamas ja mängimas meie lehviva sinl-must-valge all, kus nad saavad tunda endid ühise Eesti noorte perena, sellele vaatamata, et on üleskasvanud erinevatel maadel. Eesti gaid ja hellake — ma loodan Sind näha suvel Kotkajärve maail- EGBERT RUNGE ''Maailmalaager kutsub" Noorte silmad on alati suunatud ette ja nende mõtted tulevikku. Vanemaid sunnib aga tegelik elu elama . realistlikus olevikus ja meenutama möödunut. Eesti Skautide Maleva Kanadas juhi Egberi Runge hinnangult oli 1983 skautidele põnev ja kogemuste-rikas aasta, Suurearvuline julge retk skautide maailma-jamboreele Albertas, tihe üksustetöö laagritega, Met> samärgi kursus ja lepingu sõlmimine Kanada Skautide Peakorteriga olid töö kõrgpunktideks. Ees seisab maailmalaager '84. „Eesti Lipp" kutsub, kohustab ja võlub! Kutseks on kõlanud laagrlsarv juba igasse maailmakaarde, ning kibe ettevalmistustöö on käigus, sest sini;mu8t-valge kohustab ka noori pühitsema väärikalt nende värvide lOO-aastas^ juubelil. Maailmalaagril on eriline võlu — see ori Iöblelamu8,ii;il8 Jääb poisllijl Skaudid mõtlevad tänütundes oma vanematele DIPLOMEID lA EDUTAMISI — Tagajärjekat skauttöö aastat eij saa mitte hinnata ainult juhtide oskuse ja poiste hea möngutahtega. Tähtsat osa mängib kindlasti vanematel abi meie organisatsiooni töös, ütleb] Eesti Skautide Maleva ringkiri Va-nematepäeva puhul. Sellepärast on iga hundu,skaudijij variemskaudi. kohus Vanematepöe] vai mõelda tänütundes oma vanel maile ja lubada; olen homme parem kui olin täna, õppida hoolega, sooril tada kõik skaudi katsed ja kanda au| ga skaudi vormi! Võime heameelega nentida, e| poiste vanemad on mõistvalt" suhtu nud skautluse tähtsusesse noortj kasvatamisel ja ulatanud tihti käi juhtidele nende töökoormuse vähen| damiseks. Eelseisev ansta on suure tähtsusel ga meie skautide elus — mr.id kutsul] maailmalaager „Eestl Lipp". Tugine des poiste entusiasmile, juhtide ko gemustele ja vanemate toetusele! g 0 « Meeldejäävat (Algus Ihk. 2) DETSEMBER Argentiinas moodustatud tsiviij valitsus andis kohtu alla endise sõjt väelise valitsuse presidendi Leopo^ do Galtleri ja 2 ministrit massmõrvj de sooritamise pärast sõjaväelise vt litsuse poolt. Arvetatakse, et nende! mõrvades hukkus ligemale 40,00| valitsuse vastast. PLO liider Yassar Arafat sunnil teist korda lahkuma LiibanonisI mässuliste ja neid toetavate Süüri väeosade poolt. Arafat lahkus omj viimaste 4000 ustava võitlejaga tõotas oma organisatsiooni uues( võitlusvalmis seada ja võitlust jätkt ta palesliinlaste kodumaa vabastt miseks koos teiste araabia rahvaste gs. Meie vabadusvõitlusllkest organ satsioonidest kõige aktiivsema] teotses Balti Vabadusliit USA lään rannikul, kes korraldas mitu häst õnnestunud demonstratsiooni ja es |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-05-02