Meie Elu = Our life, January 5, 1984

              LMeie Elu" nr. 1 (1766) 1984
IcheniSj otsib Eestiae
tilesanne
Eesti NSVs kui emi-
'Jdrjutada kokkuvõtlikke
|jä arengu kohta, tihedas
fete toimetusega. Kandi-
I ehk muul teel pmanda-teadmised
Nõukogude
Halikud teadmised' EeJsti
likatsioonides. Eesti
vene keele oskus soovi-aastks,
millele lisandub
laatidel palutakse saata
fdio Liberty
iüe,N.W.
stast1983
EMBER
ma-Korea reisilennuk tulistati
(ahh^lini saare kbhal.269 reisi­lennuki
meeskond said surma.
hi valitsus Moskvas deklaree-
'Nõukogude Liidu piirid on
ning puutumatud. Kes nen-lle
astub, kannab täit vastutust,
riid informatsiooni kohaselt
lu hävituslennuki piloot, kes
reisilennuki alla tulistas, pidi
teadlik, et tema ees sõidab
)ärane reisilennuk ja mitte
|saläjarie luurelennuk.
ra pealinnas, Oslos, tunnistati
Itöolišunionide liidu „Solidaar-juht
Lech Walesa selle aasta
|i Rahuauhinna "võitjaks. Wale-
^Idus sõitmas Oslosse, et seda
ihihda vastu võtta, kartusest,
ile ei anta enam luba Poolasse
tulla. Tema nimel võttis rahu­la
vastu proua Walesa.
Jja-Kprea terroristid korralda-lommiatendaadi
Lõuna-Korea
ise delegatsiooni vas,tu Burma
[riks Raigoonis. 4 ministrit sai
ja 48 isikut haavata,
iril^ terroristid sooritasid ühe­lt
pommiatendaadid USA ja
puse väeosade hoonete vastu
iis.' Lõhkeainetega täidetud
tod köitsid ülima kiirusega
hoonete ette ja plahvatasid
iMõifemad hooned hävinesid.
] said 241 UŠA mereväelast ja
rantsuse sõdurit. Mõlemad
lorina eluruuin
kttkaitstu^^^ vaWatüä. Püe-fReagan
võllis vastutuse enese-jjiisiel,
et nii prantslased kui ka
iksüsed ei olnud harjunud sel-mnastohverdavate
atendaatide
[däniisega, nagu seda sooritasid
linetega täidetud veoautode ju-mere
ja õhuväe üksused maa-
Grenada saarel ja vabastasid
[elanikkonna kohalike, Kuuba
4idÜ terroristide käest. See oli
õnnestunud aktsioon, kus pah-kommunistljkule
laiutusele.
Idal moodustati ajutine vaUt-
[uni korraldatakse demokraat-,
valimised. Enne jõulupühi lah-saarelt
USA väeosad. Sinna
Ijütise valitsuse soovil korräV
]ise ülesandega vähesed pölit-tused.
JMBER
lada peaminister P.E. Trudeau
[s oma pikemat rahuofensiivi,
mtada kokkulepet suurvõimu-
Ihel ja hoida ära võimalikku
)datüumrelvade kasutamisele
Isega.Ta külastas riigijuhte Eu-
|š, Aasias, käis president Rea-itul
Washingtonis ja kavatseb
Inud aastal külastada veel 35
|hti, et neile oma rahu ofensiivi
ida ja saada peilt toetust selle
[miseks.
I.
mmm
m
Pierretmdeau
iidü delegatsioon lahkus Gen=-
[lYastuse vähendamise konve-lltj,
protestiks selle vastu, et
l e t o ristlevad raketid saa-
1 Ihglismaale ja asetati otsekohe
ilmistatud väljalaske alustele.
(Järg Ihk. 3|
•••41? •.
„M@ie Elu" nr. 1 (1?@3J WM
ANNE-MAIICAUNISMAA
„Eesti
HELJÄPÄEVÄL, S • lAANUÄEIL THURSDAY, JANUARY §
0 « 0
Ma loodan, et aasta 1984 saab ole­ma
elamusrikas meile kõigile ja et
tuleviku mälestuste raamatus on
meeldejääv, ütles Eesti Gaidide Ma­lev
Kanadas jul^t Anne-Mai Kaunis-niaa.
.•'
Gaidide Ja skautide aastategevuse
kõrgpunktiks on traditsionaalselt ol­nud
suvelaager. Maailmalaager eriti
süütab uüt rahvuslikku tuld, süven­dab
skaütlikku vaimu ja 'annab või­malust
uiite sõpruste loomiseks.
Maailmalaager „Eesti Lipp" Kot­kajärvel
just enne Esto '84 pidustusi
on avataktiks meie rahvuslikule kok­kutulekule.
Laagri nimeks sai valituc}
„Eesti Lipp", et saaksime laagri tee­ma
kokku viia meie rahvuslipu lOÖ-a.
Juubeliga. Meloodame näha poisse ja
tüdrukuid igast maailmakaarest sõp­radena
koos töötamas ja mängimas
meie lehviva sinifmust-valge all, kus
nad saavad tunda endid ühise Eesti
noorte perena, sellele vaatamata, et.
on üleskasvanud erinevatel maadel.
Eesti gaid Ja hellake — ma loodan
Sind näha suvel Kotkajärve maail-
Tabati Moskva
mm.
MNE-MAI 1^^^
Eesti Gaidide Makv Kanacbš
malaagris, et saaksime koos veeta
toreda laagrinädala!
Gaidide maleva juht lõpetas sõna­dega:
^ '
„Eesti Lipp" meid kokku toob,
„Eesti Lipp" meil sõprust loöb.
Laagri põnev tegevus, • ^
on tuleviku ilus mälestus/
EGBERT RUNGE
16
kutsub"
Noorte silmad bn alati suunatud
ette ja nende mõtted tulevikku. Va­nemaid
sunnib aga tegelik elu elama
realistlikus olevikus ja meenutama
möödunut.
Eesti Skautide Maleva Kanadas
juhi Egbert Runge hinnangult oli
1983 skautidele põnev ja kogemuste-nkas
aasta, suurearvuline julge retk
skautide maailma-jamboreele Alber­tas,
tihe üksuste töö laagritega, Met-samärgi
kursus ja lepingu sõlmimine
Kanada SkaYtiÖle Peakorteriga olid'
töö kõrgpunktideks.
Ees seisab maailmalaager '84.
„Eesti Lipp" kutsub, kohustab ja võ­lub!
Kutseks on kõlanud laagrisarv
juba igasse maailmakaarde, ning ki­be
ettevalmistustöö on käigus, sest
sini-must-valge kohustab ka noori
pühitsema väärikalt nende värvide
100-aastast juubelit.
Maailmalaagril on eriline võlu —
see on läbielanlus, mis jääb poisile
SKM. EGBERT RUNGE
Eesti Skautide Malev Kanadsis
Selleks osutus Saksamaal sündi­nud
ja hiljem Lõuna-Aafrika koda­nikuks
saanud Dieter Gerhardt, kes
koolipoisina äratas üldist tähele­panu
oma hiilgavate vaimuannete
poolest. Need võimaldasid temale
silmapaistva karjääri Lõuna-Aafri;
ka mereväes. Temale võimaldati
mereväe tehniline haridus ja teda
rakendati viimistletud mererelva-de
konstrueerimise ja mereväe sa-lajöste
sidevahendite kasutamise
juures. Olles Lõuna-Äafrika mere­väe
atasheena Londonis, Inglis;
maal, Gerhardt abiellus miljonäri
tütrega ja nautis luksuslikku elu.
Kui see abielu jooksis karile ja
naine lahkus, mees jäi rahalisse
kitsikusse ja pakkus end venelaste­le
spiooniks. 1
Temalt nõuti sõjaliste saladoku­mentide
pildistamist, salajaste do­kumentide
kopeerimist ja ärakirju
sõjaplaanidest, mille juurde temal
oli võimalik pääseda. Gerhardt täi­tis
kõik need ülesanded suurima
täpsusega ja kujunes Moskva täht­samaks
spiooniks pärast Kim Phil-by't.
Moskva tasus temale rikka­likult
ja leidis temale uue naise ühe
oma Silmapaistvama nais-spiooni
näol Shveitsis, kui Gerhardt kurtis,
et tema on tüdinenud üksiklase
elust. Koos naisega tegutsedes Ger­hardt
laiendas oma tegevust Mosk­va
kasuks ja reetis Moskvale NATO
ja Lõuna-Aafrika sõjaplaanid.
Paar aastat tagasi Gerhardfid
tahtsid ioobuda spioneerimisest,
kuid Moskva ei lasknud neid va­baks.
Nad tulid USA-sse ja Gefv
hardt alustas õpinguid jSyracusa
Ülikoolis magistri-kraadi omanda*
miseks äri administratsioonis. Urn*
bes samal ajal üks Moskva vastu­luure
ametnik palus asüüli USA
konsulaadis Saksamaal ja tõi ene­sega
kaasa dokumente ning nimes­tikke,
millest selgus, et Gerhardt oli
Mioskva spioon. Gerhardt arretee-riti,
kuulati üle 11 päeva ja anti siis
üle Lõuna-Aafrika valitsusele koh­tu
alla andmiseks kui N.Liidu
spioon.
Lõuna-Aafrika seaduse järgi mõ­lemad
Gerhardtid võivad saads
surmaotsused
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo abikaasa Margofi, tütre Katrin'! ja poja Thomas'ega uue aasta esimesel
Foto — S. Preem
Valmis ideekavand Toronto
Eesti Maja laiendamiseks
meelde eluks ajaks, ütles maleva
juht. Seepärast, paneme kõik käed
külge, et ükski eesti skaut ei jääks
ilma maailmalaager „Eesti Lipp"; võ­ludest
tuleval .suvel kotkajärvel.
Kindralid haarasid
•Kt •
tänutündes oma
DIPLOMEID JA EDUTAMISI
— Tagaiärjekat skauttöö aastat ei
saa mitte hinnata ainult juhtide osku­se
ja poiste hea mängutahtega. Täht­sat
osa mängib kindlasti vanemate
abi meie organisatsiooni töös, ütleb
Eesti Skautide Maleva ringkiri Va-nemätepäeva
puhul.
Sellepärast on iga hundu, skaudi ja
variemskaudi kohus Vanematepäe-val
mõelda tänutündes oma vane­maile
ja lubada: olen homme parem
kui olin täna, õppidf hoolega, pööri­tada
kõik skaudi katsed ja kanda au­ga
s?kaUdivormi!
Võime heameelega nentida, et
poiste vanemad on mõistvalt suhtu­nud
skautluse tähtsusesse noorte
kasvatamisel ja ulatanud tihti käe
juhtidele nende töökoormuse vähen­damiseks.
Eelseisev aasta on suure tähtsuse­ga
meie skautide elus — meid kutsub
maailmalaager,.EestiLipp". Tugine­des
pbiste entusiasmile, juhtide ko­gemustele
ja vanemate toetusele,
Meeldejäävat
, (Algus Ihk. 2)
0 0 0
Argentiinas moodustatud tsiviil'-
valitsus andjs kohtu alla endise sõja­väelise
valitsuse presidendi Leopol­de
Galtieri ja 2 ministrit massmõrva-de
sooritamise pärast sõjaväelise va­litsuse
poolt. lArvetatakse, et nendes
mõrvades hukkus ligemale 40,000
valitsuse vastast.
PLO liider Yassar Arafat sunniti
teist korda ^ahkuma Liibanonist,
mässuiiste ja neid toetavate Süüria
väeosade poolt. Arafat lahkus oma
viimaste 4000 ustava võitlejaga ja
tõotas oma' organisatsiooni uuesti
võitlusvalmis seada ja võitlust jätka­ta
pa.lestiinlaste kodumaa vabasta­miseks
koos teiste araabia rahvaste-
Meie vabadusvõitluslikest organi­satsioonidest
kõige aktiivsemalt
teotses Balti Vabadusliit USA lääne­rannikul,
kes korraldas mitu hästi-õnnestuoud
demoistrats^ooni ja esi-oleme
kindlad, et võime auväärselt
pühitseda sini-hjust-valge 100-aas-tast
juubelit maailmalaagris Kotka­järvel.
Edasi teatatakse, et skaudi hool-dusdiplomi
koos märgikahdmise õi­gusega
on. saanud Marcus Silmberg
(Toronto Lembitu) ja Tõnu Vpitk (To­ronto
Lembitu). ,
Eeskujuliku skaudi diplomi koos
märgikandmise õigusega — Ott Nae­lapea
(Toronto Lembitu).
Noöremskautmasteriks on eduta­tud
Peeter Vilde (Toronto Lembitu).
Skautmasteriks on edutatud Pee­ter
Kallaste ja Jaan Roos.
Tuümlaengutega
felvad on ainukesed
rahu garantiid
tuntiid filmitäht Charltoüi He8=
ton, kes on mänginud paljudes fil­mides,
nagu Mooses ja teised, oli
külaliskõnelejaks Torontos. Ta väi­tis,
et praeguses olukorras on
tuümlaengutega relvad ainukesed,
mis tagavad rahuaja hoiavad ära
suursõja algatamise N.Liidu poolt.
Õhtusöök oli korraldatud Ontario
parlamendiliikme Jüri Shymko
(PC) toetamiseks,
Heston kutsus kõiki tõusma üles
«verise nõukogude karu" vastu ja
pooldama ristlevate rakettide kal-sestamist
Kanadas. Hestoni kõnet
kviteeris tormiline aplaus.
voimu
Õlirikkas Lääne-Aafrika riigis,
Nigeerias haaras võimu sõjaväge­de
ülemjuhataja kindral-major
Mohammed Bohari ja kõrvaldas 4
aastat kestnud demokraatliku va­litsuse.
Kindral Bohari süüdistas
endist valitsust saamatuses ja kor-ifuptsioonis.
Nüüd on peale Egiptu­se
ja Lõuna-Aafrika kõigis teistes
Aafrika riikides täis või pool-dikta-
Suurriigid, kus vabu valimisi ei kor­raldata.
¥!is miljonit võite
võimalik'
IKuna eelmistel loto 6/49 loosi-mistel
keegi võiduloosi numbrit ei
omanud, siis järgmisel loosimisel,
eeloleval laupäeval, on võimalik
võita kuni 5 miljonit dollarit. Kellel
on uuel aastal õnne?
„MEIE ELÜ" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
Kuidas m möödunud aasta are­nenud
majanduslikult A/s Eesti
Majale Torontos ja missugused
probleemid seisavad eesoleval
1984. aastal;küsisime aastavahetu­sel
Eesti Maja esimehe et Osvald
Piili'ilt.
— Majanduslikult on möödunud
aasta olnud Esti Majale rahuldav
aasta. 1983. a. eelarve koostasime
aasta algul arvestusega, et see võib
lõppeda isegi puudujäägiga. Kuid
oleme kulude tegemisel olnud aasta
jooksul ettevaatlikud (kulude osa oli
eelarves $ 136.000) ja kulud on olnud
vähemad eelarvest, mille tagajärjel
on möödunud aasta majandamine
lõppemas tasakaalus või isegi väike­se
ülejäägiga.
— Kuna üheks suuremaks kuluks
Eesti majal on East Yorki linnale
makstav linnamaks, 1983. a. arves­tuses
$ 33.000, siis kas on väljavaa­teid
sellest maksust vabaks saami­seks?
— Seda on East York'i linnavalit­suselt
taotletud, aga see ei ole seni
andnu^ tulemusi. Kuid mõtet ei ole
siiski jäetud.
— Kuidas on* Eesti Maja ruumide .
kasutamisega?
— Nädalalõppudeks on Eesti Maja
ruumid igasugusteks üritusteks ja
pidudeks aasta läbi kinni. On kasva­nud
Eesti Maja kasutamine mitte­eestlaste
poolt. Eesti organisatsioo­nide
poolt on ruumide kasutamise
alal vast isegi väikest tägasiniinekut.
Nii kasutab täiendusalgkool Eesti
Maja nüüd ainult ühel päeval näda­las
— igal teisipäeval.
— Kuidas on Eesti Maja ruumid
rakendatud ESTO '84 ajal?
-ESTO'84 Peakomitee poolt esi­tati
Eesti Majale soov, et nad saaksid
kasutada Eesti Päevade ajal kõiki
Eesti Maja ruume. Nende kasutami­se-
üksikasjade suhtes on ESTO '84 .
: peakomiteega läbirääkimised veel
käimas. ESTO'84 peakeskuseks ku­juneb
siiski Royal Yorki hotell, kuhu
tuleb Eesti Päevade informatsiooni-keskus.
Eesti Majas toimuvad Eesti
Päevade näitused peale kunstinäitu-
^ se, üldnimetuse all„Meie varamu".
Eesti Maja sooviks on, et Eesti Maja
oleks Eesti Päevade ajal eestlaste
kohtamiskohaks ja ette seal oleks sa
söögi võimalused.
— Möödunud aasta peakoosolekul
oli kõnet ka Eesti Maja edasiarenda­mise
võimalusest. Kas seda mõtet on
edasiarendatud?
OSVALD PIIL
— jah on. Eesti Maja on palunud
arhitekt G. Laikve't koostada esi­algne
projektikavand, mida oleks
Eesti Maja praeguse olukorra alusel
võimalik edasi teha. See ide-projekt
— Eesti Maja ümberkujundamise re-port
^ saadi G. Laikve'lt detsembri
algul ja' on nültd Ee3ti Maja^tuhatu-
^^^tüt^fieifti^Ml^Eesti MÖjä jühätüs
nüüd ainuh selgitab, missugused või­malused
oleksid Eesti Maja edasi­arendamiseks
ja küsimus tuleb lähe­malt
kõne alla järgmisel peakoosole­kul.
Selleks ajaks vast saab juba mõ­ningaid
seisukohti esitada.
— Milleks on Eesti Maja ümber­kujundamine
tarvilik?
— On ette näha, et eesti organi­satsioonide
tegevuses, mis on olnud
Eest] Maja üheks majanduslikuks
peakandjaks, ei saa arvestada enam
tegevuse suurenemisega, ennem võib
esineda kokkutõmbumist, ja Eesti
Maja kui majanduslikku ettevõtet on
vaja kindlustada tulevikuks. See­pärast
peaks eestlaskonna ühiskond­lik
keskus Torontos kujunema ma­janduslikult
isemajandavaks. Seda:
võimaldaks korterimaja ehitamine
Eesti Maja krundile, parkimiskohta­de
viimisega korterimaja keldrikor-dadele.
Samal ajal vanale tuleks kaks
korda pealeehitust. Kogu ümberku­jundus
on mõeldav eeldusel, et uus
kujundus oleks isemajandav, ja et
eesti organisatsioonidele oleks tege­vus
seal vaba.
, — Kuidas vaatate üldiselt eesti
ühiskondlikuelu arengule tulevikus?
— Et eestlust edasi kanda kauge­mas
tulevikus, peiaks meil olema pi­kaajalisem
rahvuslik 'programm.
Nüüd peame vaatama, mis meil sel­leks
tuleb teha. Noori peame kõigiti
kaasa tõmbama, neid ei tule alahin­nata.
Peame noortele selgeks tege­ma,
et neid on eesti ühiskonnale vaja.
— Eesti Maja osas oleks vaja, et
seal oleks küllaldaselt ruumi, et seal
võiks arendada kogu eesti ühiskond­likku
tegevust, et seal oleksid eesti
'^ärfetid', eösti advokaadid jne. Eestlas­te
ühiskondlikku tegevust ei peaks
laiali pillatama, vaid kokku koonda­tama.
Meie ühiskondlik keskus peaks
olema niisugune, et meie noored
leiaksid, et seal on neil kõik need
võimalused, mis on kanada ühis­konnas.
:
Eesti Maja ülesandeks on olla kes­kuseks,
mis koondab eestlaste ühis­kondlikku
tegevust ja tõmbab ka
noori eestlaskonna tegevilisele kaasa
aitama, lõpetas Eesti Maja esimees
0. Piil oma soovid uueks aastaks.
1
EESrr ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine themioakendega. lAr 5 tollised veerennid
kuues värvis. ^ Räästaaluste katmine.
Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitscfd.
Tmm hindamine. Helistage pSeval töökoda tel. 832-2238
Kodus 7694)932
OSSO I N V E S T M E N T S INC.,
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
tas konkreetseid nõudmisi valitsuse­le.
;
Eesti organisatsioonid Kanadas
pühendasid oma peamise tähelepanu
ESTO '84 ettevalmistamisele.
Rootsis jagati
toetusi
STOKHOLM{EPL)-Eesti
mitee kaudu eesti orgahisatsiooni*
dele vahendatav riiklik legevustoe-tus
1983/84-ndakš tegevusaastal^^
jagati EK juhatuse poolt ja välja­maksud
teostati kokku 164.500
krooni ulatuses. Toetuste kogu­summa
perioodil on 251.000 kroo­ni,
kuid riigivõimu vastaval otsusel
laekub toetussumma Eesti Komi­teele
neljas osas.
18 toetustsaava organisatsiooni
hulgas määrati suurim summa ^
kr. 53.000 - Eesti Rahvusnõuko­gule.
Järgnevad Eesti RahvusfoniJ
27.000, Balti Arhiiv 26.000, Eestj
Kultuuri Koondis 15.000, Eesti
Teaduslik Selts 8000, Balti Komitee
8000, Eesti Õpetajate Keskühing
2000, Vahade Eestlaste Põlluma­jandusliit
2000, Eesti Keele ja Kir­janduse
Instituut 2000, Eesti Tea­duslik
Instituut 2000, Eesti Kauba;
laeva Juhtkonna Ühing 1000, Eesf
Kalurite Koondis 1500, Eesti Komi­tee
Naissektsioon 3000, Eesti Komj;
tee Göteborgi Osakond 3000, Ee»"
Agronoomide Selts 2000, Eesti Af»
Keskus 5000, Eesti Pensionärifl»
ühing Lundis 3000 ja Eesli *
võitluse Fond 1000 kfroosaio
'4U
l >
Laudkond Toronto Eesti Meeskoori aastavahetuse ballil hotellis Inn On The Park. Vasakult — hr. ja pr.
Vesi, hr. ja pr. Pill, hr. js pr. Ldde, llar. j® pr. Suurallik, hr.J@ pr. Tuvike, hr. ja pr. Berens (seljaga).
Foto — S. Preem