1984-01-05-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 NELJAPÄEVAL, 5. JAANUARIL Maie Elu" nr. 1 (1766) 1984 „Meie Elu" nr. l (1766) 1984
Ä/S Eesti Maja Torontos juhatusliikmed koos abikaasadega uueaasta-ballil. Vasakult — Viima Veedla,
Helene Sepa, Jaak Roand, Aksel Veedla, esimees Osvald Piil, Asta Piil, Arvo Vahtra, Viivi Vahtra ja Alfred
1 • Foto — 0. Haamer
Torontosse
paraja talveilmaga^ ja range alkaho-likontrolliga,
mis aitas vältida liiklusõnnetusi.
Paljud eestlased käi-oid
kirikutes, võt^ife^ut aastat vas
Rootsist tuleb
STOKHOLM - Kuna ühislendu-aasta
sündmustele, noppis ta välja
mälestusi, mida võime võtta kaasa
eluteele.„Nüüd aga seisame uue algava
aasta lävel ja vaatame lootusrikkalt
tulevikku", ütles esimees kel-
„ oma kodudes ja ^perekondlikel loosuti kesköötunnile jõudes.„Meid
koosviibimistel. Ligi 700 võttis osa ootavad ees järjekordsed Ülemaailm-kolmest
suuremast kokkutulekust, sed Eesti Päevad, kus on erakordne
mis oli korraldatud Eesti Majas,- võimalus hinnata ja analüüsida meie
Toronto Eesti Meeskoori poolt Ini põhilisi väärtusi«*ja pikaajalisi vaja-
On The ParkMs ja Eesti Körporat- duši globaalses ulatuses. Meil on j|ega „Esto'le" sõitjaid on siiani
sioonide Liidu poolt Tartu *CoIle- võimalik karastada oma rahvuslikku registreeritud 660, oli toimkonnal
ge'|g. meelt j^^ -
pandiks ja kaudseks nurgakiviks on nuHinidega. Parimad tingimused p.^^^ \
Toronto Eesti Majja kogunes kella kuivõrd oleme võimelised rakenda- saädituntud lennufirmalt Sterling t*®? ^^P^^^
8-äks suurde saali kaetud laudade ma eesti noori ühiskondlikuks ja Airways. Olgugi et dollarikurss opivad koos emadega
ümber umbes 300 ballikülalist. Neile rahvuslikuks tegevuseks. See on tõusis, onVuudetud reisihind alla
• soovis head peotuju A/S^Eesti Maja meie kõigi kohustus, sest iga noore ^^oo krooni pressida!
Torontos esimees Osvald Piil, kes hinges põleb eestlase elutuli. Astume Reserveeritud on 4 lennukit,
koos abikaasaga alustas avavalsi po- siis edasi julgelt ja sihikindlalt, tead- Boeing 727. Registreerijad on jagu-pulaarse
„Kaja" orkestri'helide saa- mises, et ei iialmeie alla ei vannu!" nenud lähtekohtade vahel nii, et
Osvald Piii lõpetas õnneliku Uue Aas- stokholmist lähtub 3 lennukit ja
Valve Tali ja Olaf Kopvillem esitasid Eesti Maja uueaasta-ballil õhtukohase laulupõimiku. Aastavahetu^
sel kõneles A/S Eesti Maja esimees Osvald Piil. Foto — 0. Haamer
JÕULUPUU
LONDONIS
Maten päeva
aktus Montrealis
tel.
Valve Tali ja Olaf Koi|)villem oma Rahvas tõusis ja lauldi ühiselt Eesti ^el: •ühisel korraldusel toimunud jõulu-meeleolumuusika
klassikaks kuju- ;hümni. , Stokholmist ärasõit 20. juunil, 28.
nenud vindiliste viiside] zhanris. Siis paukusid vähuviinapudelid ja j„„eiil ja 4. juulil. S luEte^ T r i ^ ^ ^
Ümaralt õhtukohaseks. kohandatud saali ,la^st langesid kirevad õhupal-, Göteborgist ärasõitS.: juulil. ^ - ^
laulupõimik pakkus pa,aja,,annuse lidJantsijatele^^K^^^ TP^^ontost tagasisõit S t o k h o l m ; . . ^ ^ d ^ vÄ
huumoriga pipardatud kupleed, ja tastikuste heade soovide saateks ja 17. juulil, 19. juulil ja 26, juulil.
Torontost tagasisõit Göteborgi 1.
Balti Suusavõistlused
DeviPs Elbows
sentimentaalsusega paitatu^ meele- rahvas pidutses edasi tantsumuusi
olulaule. Loomingut oli nopitud siit kõlades.
, ja sealt, ka Olaf Kopvillemi enda oma
ning parajas proportsioonis peomee-leolule
reastatud sobivaks tervikuks.
Muusikaline seade oli kasutanud •
Valve Tali häälelisi võimeid luudse
mitmekesiduse saavutamiseks, mis
laulustiili vaheldumisega pakkus te- Toronto Eesti Spordiselts Kalevi
retulnud värskust. Lauljatepaarvõeti Suusaklubi korraldusel toimuvad
vastu teenitud kiiduavaldustega. Balti mäe- kui ka murdmaasuuša-
Aastavahetusel kõneles A/S Eesti võistlused 4. ja 5. veebruaril Devifs
Maja esimees Osvald Piil. Heites glbows. Võistlused on ühtlasi ka
mõttelennul pilgu tagasi möödunud Eesti esi võistlusteks Kanadas. Täpsemad
andmed avaldatakse lähemal
ajal. •
õulukinke „Taara''
vanadekodusse
Pensionäride Klubi Sotsiaalring,
eesotsas^oma väsimatu juhi E. Loos-bergiga,
külastas kolmapäeval,21.
detsembril „Taara" vanadekodu,
viies sealyiibivatele kaasmaälas-testele
jõulukinke. Õpetaja Elmar
Fähn pidas lühikese kõne ning palvuse
ja Aino Laanep ning Linda
Toming laulsid kahehäälselt mõne
jõululaulu. Lauljaid saatis klaveril
Aino Pähn. Külastajaid võeti
«Taara" juhatuse poolt soojalt vastu
ja kostitaiti koCivi Ja
augustil.
Peale äelle on veel võimalus sõita
Kopenhaageni kaudu sama hinna
eest järgmistel aegadel: 13. juunil,
27.juunil ja 3. juulil.
Tagasi Kopenhaagenisse 18. juulil,
2., 9. ja 16. augustil.^
El •
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMRiUNISTIDEGÄ
K. Päts - 1918.
T.E. Spordiselts Kalevi Suusaklubi
2 MAGAMISTOAGA KORTER. Estonian Hõuse Go. Ltd.
2368 Queen St. E. Hind S72.900.—
Helistage: Keith Humphrey. tööl (416) 698-2571 :
iVlcArühuir & Son Beai Estate Itd.
1579 Kingston Rd., Toronto, Ont. M4E 1 R3
taeval ülevalt", mille järele Peeter
Terri luges jõuluevangeeliumi. Väikesed
Ben Anderson, James Purres,
jaak Purres ja Debbie Anderson esitasid
kaks jõuluainelist luuletust —
„Lumemees" ja ..Tervitus". Selle järele
Debbie Andeson laulis jõululaulu
VJõuluIumi" Astrid Terri klaverisaatel.
Edasi deklameeris Kadri
Reikman oma ema luuletuse .Jõulu;
mälestus" ja siis pidas koguduse õpetaja
Ernst Lootsma palvuse. Eeska-valine
osa lõpetati ühislauluga „Pü-ha
öö, õnnistud öö".
Kuna jõuluvana ei jõudnud liiklusolude
tõttu õigeks ajaks kohale, siis
täideti vaheaega jõululaulude laulmisega
endise koolijuhataja Valdek
Lenk'i juhatusel. Suur oli laste rõõm,
kui jõuluvana lõpuks kohale jõudis ja
igale lapsele kingikoti välja'jagas,
järgnesid perenaiste poolt serveeritud
tulised jõuluvorstid ja kohvilaud rohkete
kookide ja küpsistega.
Londonis töötab Eesti Kobi edasi,
vaatamata sellele et kooliskäivate
I -laste arv on ainult neljale kokku kuivanud.
Kooli juhatab Tiina Hansen,
kelle abiliseks oli algul Karin Terri.
Montrenli Eesti akadeemiliste organisatsioonide
ühisel kprraldifsel
toimus Montrealis 4. detsembril
järjekordselt iga-aastane traditsiooniline
Alma Materi päeva aktus.
Algupäraselt see sündmus on
Tartu Ülikooli mälestusaktus, kuid
ajajooksul on^ koondunud ka kõik
teised ülikoolid, kus eestlased on
õppinud, sinna ringi.
Seekordne kokkutulek leidis aset
Montreali Eesti Jaani koguduse seltskondlikus
saalis, kuhu kogunes
meeldiv saalitäis inimesi hoolimata
võrdlemisi tuulisest ja tugeva lumesajuga
ilmast. Seda enam oli heameel
nautida selle kokkutuleku .kava,
mis ilmselt huvi pakkus.
Aktuse sissejuhatuses dr. Alfred
Kurlents märkis kokkutuleku mõtet
ja kasutas võimalust siduda seda
Gustav Suitsu 100-nda sünnipäevaga.
Ta ütles, et ilma temata oleks
raske ettekujutada eesti rahvakunsti
ja teadust. Gustav Suits oli väga mitmekülgne
ja kaastegev mitmel alal.
Ta oli juba koolis olnud üks andekamaid
õpilasi, kes organiseerinud samal
ajal ka noorte kaasalöömist kirjanduses,
luules ja ajakirjanduses.
Üldtuntud on toma väljendus: ;,01e-me
eestlased, kuid samal ajal kä eurooplased!"
•
Selle sissejuhatuse järele saalitäis
inimesi tõusis ja lauldi koos „Vivat
academia!".
Montreali eestläsperes juurdekasvanud
rioor Epp Luik esitas seejärele
Gustav Suitsu luuletuse „Elutuli".
Aktusekõne pidas Montreali Mc-
Karini edasiõppimiseks mujale siir- üükooü professor dr. Martin
dumise tõttu võttis tema ema Lonni
Terri nooremate laste õpetamise enda
ülesandeks. Kool on omapärane
sellepärast, et kõik õpilased on pärit
segaabieludest ja seega on nad vähese
eesti keele oskusega. Mis teeb
aga kooli veel omapärasemaks on
see, et lastega samal ajal õpivad ka
nende emad eesti keelt, kombeid ja
teadmisi meie minevikust. Kool töötab
kord nädalas T.Hansen'i kodus ja
seal tehakse tublit tööd.
Pühvel. Ta oli valinud selleks teema:
,,Ristteed ebausus ja rahvatarkuses".
Ta märkis, et „ vähe nähteid või
olukordi, looduses on erutanud ja inspireerinud
inimese fantaasiat enam
kui teede kokku- või lahtiminek".
Andes ülevaate kõigest sellest kirjanduses,
ta ütles: ,,Kõige lõpuks võib
ehk reflekteerida, et kui ka meie .
. tsivilisatsioonis ristteede ebausud,'pn,. ,
kaotanud oma mõjui, elab-eelle feno-meeni
sümboolne tähendus edasi. Pi-devah
loeme näiteks ajalehe veergudel,
et keegi riigijuht või. muu ava-
Hku elu t,egelane, maa või koguni
inimkond on ristteel või teelahkmel.
See tähendab kriitilise dilemma ees
või olukorras, kus ka praegu jumala
või mõne arvates isegi kuradi abi
kuluks marjaks ära, nagu seda aastatuhandeid
on otsitud.tegelikel ristteedel.'
Ja põhjus, miks ristteede feno-meen
on nii tugevalt ergutanud poeetilist
fantaasiat või ka olla sümbolistlik;
neid võib assotseerida in^imese
elu müsteeriumiga: On ju ka tee läbi
elulaane mõistatuslik ja eksitav ja elu
täis kohtumisi ja lahkumisi ning lõpu
ja alguse sõlmpunkte!"
See meeleolukas ülevaade \[õeti
kuulajaskonna poolt vastu heakskiitva
aplausiga. Ja igaühele jäid nüüd
oma mõtted elu ristteede üle . . .
Veel kord tagasi minnes Gustav
Suitsu luule juurde — Helle Leitham
kandis ette luuletuse „Ühte laulu".
Kokltutuleku lõppsõna ütles noorema
Põlvkonna poolt Toomas Alto-saar,
markides lühidalt oma mõtteid
meie noorte teevalikust ja elust eriti
seoses oma hariduse valikuga.
Lõpifks kogu see kokkutulek kestis
eda^i omavahelises vestluses kohvilaudades.
HENN ARVO
Heating, air conditiohõng and heat pump
® Uued ja parandamine ® ÕLI-ja GAASIAHJUDE vahetamine.
0 Korstnavoodrid (chimney linings) 0 Veetorude parandamine.
0 Ahjude puhastamine
ROLAND KULLIK - Tel. (416) 275 1280
V. LENK
Vaptas
Teisipäeval, 27. detsembril suri
Torontos Vaptas Urke. Ta oli sündinud
13. juulil 1923. Vaptas Urke
oli eestlaste Torontosse kogunemise
algaastatel tegev meie kultuurielu
organiseerimisel ja viljelemisel.
Toronto Eesti Seltsi juhatus-liikmetia
oli ta üks neist, kes asutas
kirjandusliku erisektsiooni 1952/53
jne.
ESTO '84 raames tähistame meie rahvuslipu, sini-must-valge
sündi 100 aastat tagasi.
Ostke Eesti lipp ja laenake see välja ESTO 'Ö4 kaunistamiseks.
1. Eesti lipp 165 x 105 sm. hind S20.oiD
2. Sama lipp koos kandevardaga SSQ.OGi
Tshekid kirjuta Esto '84 nimele.
TELLIMISED SAATA AADRESSIL:
Sini-must-valge lipu 100 a. Juubeli Komitee
958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6, Canada
Tellija nimi ja aadress
viies jõulukinke kaasmaa-
•— 0. Haamer
.MEIE ELU*^
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
Tel N o . . . . . . . . . ,
Soovin tellida . . .,
Tulen järgi •
Lisan tsheki $ . . .
,. lipu/lippu . . . . . . . . . lipu/lippu va
Saata postiga • — lisada $2.00
aga
Miteid^eesti ekslfibriste näituselt örebros\
Näitus eesti e
Root!
Öi:ebro Eesti Seltsi energiline juhatus
eesotsas esinaise Helju Ny-bergiga
alustas talvist tegevuspee
rioodi eesti eksliibriste näitusega
linna raamatukogus.
See esitas enam kui 300 eksliibrist
pea kõikidelt tuntumaill eesti eksliibrise
kunstnikelt. Lisaks veel kirjandust
eesti eksliibriste kohta, monograafiaid,
eksliibriste mapiDe ja
rahvusvahelisi eksllibrise-ajakirju.
Näituseks trükiti ka plakat, midu
ilustab ajakirjanik Harald Raudsepa
eksliibris (I. Naha 1968).
Eestlaste eksliibrisekunst on üsna
kõrgel tasemel, kuna peaaegu kõik
an4ekad kunstnikud/graafikud on
neid loonud. 1958.a. oli eestlastele
loodud eksliibriste üldarv 1148,1969.
aastaks olid väliseestlased omale tel-
Hnud 1047 eksliibr st, samal ajal oli
ka kodumaal huvi eksliibriste vastu
järsult tõusnud, nii et praegu võib
arvestada eestlastele valmistet eksliibriste
üldarvuks ~ neli kuni viis
tuhat,' Jä uwfees sama suur võiks olla
ka eestlastetÄamatukogude arv.
yäliseesti kunstnikest oli esitet; P.
Aren, R. Kivit, E. Koch, V. Kraner, E.
Kõks, A. Lee, H. Lepik, H. Malm, J.
Naha, E. Pehap, 0 . Puusta, A. Roos-man,
J. Saarniit, Aune Siim, Inga
Thomasson. Agaate Veeber ja A. Vi-^
halemm. Varem töötanud jn praegu
Eestis töötavaist oli esitet: J. Arrak,
A. Laigo, E. Lepp, P. Luhtein, 0.
Kingilaski, R. Kaljo, A. Kivi, N. Mei,
Sihiks miljon dollarit
Ungariainelil
Toronto
laiendab
Ungariaineline õppetool Toronto
Ülikoolis tähistas oma viiendat
aastapäeva ja alustas uue majon-dusliku
toetuste kogumise aktsiooniga,
et laiendada tegevust. Hoogtöö,
mille eesotsas on Calgary ärimees
Tibor Fekete ja Toronto hambaarst
dr. Leslo Simon, eesmärgiks
on koguda miljon dollarit toetusfondiks
Kanada ungari rahvusgrupi
kultuuri, ajaloo, poliitilise tegevuse
ja majandusliku arengu umri^
miseks. Teatavasti eestiainelise
õppetooli asutamine on praegu käigus
ja ootab lõplikku otsust.
„The Ghair of Hungarian Studies"
asutati 1978. a. ungari rahvusgrupilt
kogutud 600.000 dol. suuruse kapitaliga,
peamisölt Szechenyi ühingult,
millele föderaalvalitsus lisas sama
suure toetuse.
Uus raha kogumise aktsioon teostub
sama ühingu ja Rakoczi Foundation'!
kaasabil. Slaavi keelte ja kultuuri
osakonda kuuluv ungariaineline
õppetool on esimene taoline Põh-ja-
Ameerikas ja ainukene Kanadas. 1
See oli ka esimene kuuest, mis sai
föderaalvalitsuse toetuse. Õppejõuks
ja õppekava koordineerijaks
on prof. George Bisztray. Ta on sündinud
Ungaris ja sai oma PhD kraadi
1972. a. Minnesota ülikoolis. Õpetas
seal, Chicagos ja Albertas kuni tule-
PAUU TÄNU kõigile Toron
vahötuso ballist osavõtjaile J
võimaldasid selle suurepäri
PAUL 8ARR08SY; DAVIDTA1
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 5, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-01-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840105 |
Description
| Title | 1984-01-05-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 4 NELJAPÄEVAL, 5. JAANUARIL Maie Elu" nr. 1 (1766) 1984 „Meie Elu" nr. l (1766) 1984 Ä/S Eesti Maja Torontos juhatusliikmed koos abikaasadega uueaasta-ballil. Vasakult — Viima Veedla, Helene Sepa, Jaak Roand, Aksel Veedla, esimees Osvald Piil, Asta Piil, Arvo Vahtra, Viivi Vahtra ja Alfred 1 • Foto — 0. Haamer Torontosse paraja talveilmaga^ ja range alkaho-likontrolliga, mis aitas vältida liiklusõnnetusi. Paljud eestlased käi-oid kirikutes, võt^ife^ut aastat vas Rootsist tuleb STOKHOLM - Kuna ühislendu-aasta sündmustele, noppis ta välja mälestusi, mida võime võtta kaasa eluteele.„Nüüd aga seisame uue algava aasta lävel ja vaatame lootusrikkalt tulevikku", ütles esimees kel- „ oma kodudes ja ^perekondlikel loosuti kesköötunnile jõudes.„Meid koosviibimistel. Ligi 700 võttis osa ootavad ees järjekordsed Ülemaailm-kolmest suuremast kokkutulekust, sed Eesti Päevad, kus on erakordne mis oli korraldatud Eesti Majas,- võimalus hinnata ja analüüsida meie Toronto Eesti Meeskoori poolt Ini põhilisi väärtusi«*ja pikaajalisi vaja- On The ParkMs ja Eesti Körporat- duši globaalses ulatuses. Meil on j|ega „Esto'le" sõitjaid on siiani sioonide Liidu poolt Tartu *CoIle- võimalik karastada oma rahvuslikku registreeritud 660, oli toimkonnal ge'|g. meelt j^^ - pandiks ja kaudseks nurgakiviks on nuHinidega. Parimad tingimused p.^^^ \ Toronto Eesti Majja kogunes kella kuivõrd oleme võimelised rakenda- saädituntud lennufirmalt Sterling t*®? ^^P^^^ 8-äks suurde saali kaetud laudade ma eesti noori ühiskondlikuks ja Airways. Olgugi et dollarikurss opivad koos emadega ümber umbes 300 ballikülalist. Neile rahvuslikuks tegevuseks. See on tõusis, onVuudetud reisihind alla • soovis head peotuju A/S^Eesti Maja meie kõigi kohustus, sest iga noore ^^oo krooni pressida! Torontos esimees Osvald Piil, kes hinges põleb eestlase elutuli. Astume Reserveeritud on 4 lennukit, koos abikaasaga alustas avavalsi po- siis edasi julgelt ja sihikindlalt, tead- Boeing 727. Registreerijad on jagu-pulaarse „Kaja" orkestri'helide saa- mises, et ei iialmeie alla ei vannu!" nenud lähtekohtade vahel nii, et Osvald Piii lõpetas õnneliku Uue Aas- stokholmist lähtub 3 lennukit ja Valve Tali ja Olaf Kopvillem esitasid Eesti Maja uueaasta-ballil õhtukohase laulupõimiku. Aastavahetu^ sel kõneles A/S Eesti Maja esimees Osvald Piil. Foto — 0. Haamer JÕULUPUU LONDONIS Maten päeva aktus Montrealis tel. Valve Tali ja Olaf Koi|)villem oma Rahvas tõusis ja lauldi ühiselt Eesti ^el: •ühisel korraldusel toimunud jõulu-meeleolumuusika klassikaks kuju- ;hümni. , Stokholmist ärasõit 20. juunil, 28. nenud vindiliste viiside] zhanris. Siis paukusid vähuviinapudelid ja j„„eiil ja 4. juulil. S luEte^ T r i ^ ^ ^ Ümaralt õhtukohaseks. kohandatud saali ,la^st langesid kirevad õhupal-, Göteborgist ärasõitS.: juulil. ^ - ^ laulupõimik pakkus pa,aja,,annuse lidJantsijatele^^K^^^ TP^^ontost tagasisõit S t o k h o l m ; . . ^ ^ d ^ vÄ huumoriga pipardatud kupleed, ja tastikuste heade soovide saateks ja 17. juulil, 19. juulil ja 26, juulil. Torontost tagasisõit Göteborgi 1. Balti Suusavõistlused DeviPs Elbows sentimentaalsusega paitatu^ meele- rahvas pidutses edasi tantsumuusi olulaule. Loomingut oli nopitud siit kõlades. , ja sealt, ka Olaf Kopvillemi enda oma ning parajas proportsioonis peomee-leolule reastatud sobivaks tervikuks. Muusikaline seade oli kasutanud • Valve Tali häälelisi võimeid luudse mitmekesiduse saavutamiseks, mis laulustiili vaheldumisega pakkus te- Toronto Eesti Spordiselts Kalevi retulnud värskust. Lauljatepaarvõeti Suusaklubi korraldusel toimuvad vastu teenitud kiiduavaldustega. Balti mäe- kui ka murdmaasuuša- Aastavahetusel kõneles A/S Eesti võistlused 4. ja 5. veebruaril Devifs Maja esimees Osvald Piil. Heites glbows. Võistlused on ühtlasi ka mõttelennul pilgu tagasi möödunud Eesti esi võistlusteks Kanadas. Täpsemad andmed avaldatakse lähemal ajal. • õulukinke „Taara'' vanadekodusse Pensionäride Klubi Sotsiaalring, eesotsas^oma väsimatu juhi E. Loos-bergiga, külastas kolmapäeval,21. detsembril „Taara" vanadekodu, viies sealyiibivatele kaasmaälas-testele jõulukinke. Õpetaja Elmar Fähn pidas lühikese kõne ning palvuse ja Aino Laanep ning Linda Toming laulsid kahehäälselt mõne jõululaulu. Lauljaid saatis klaveril Aino Pähn. Külastajaid võeti «Taara" juhatuse poolt soojalt vastu ja kostitaiti koCivi Ja augustil. Peale äelle on veel võimalus sõita Kopenhaageni kaudu sama hinna eest järgmistel aegadel: 13. juunil, 27.juunil ja 3. juulil. Tagasi Kopenhaagenisse 18. juulil, 2., 9. ja 16. augustil.^ El • MINGIT KOMPROMISSI KOMRiUNISTIDEGÄ K. Päts - 1918. T.E. Spordiselts Kalevi Suusaklubi 2 MAGAMISTOAGA KORTER. Estonian Hõuse Go. Ltd. 2368 Queen St. E. Hind S72.900.— Helistage: Keith Humphrey. tööl (416) 698-2571 : iVlcArühuir & Son Beai Estate Itd. 1579 Kingston Rd., Toronto, Ont. M4E 1 R3 taeval ülevalt", mille järele Peeter Terri luges jõuluevangeeliumi. Väikesed Ben Anderson, James Purres, jaak Purres ja Debbie Anderson esitasid kaks jõuluainelist luuletust — „Lumemees" ja ..Tervitus". Selle järele Debbie Andeson laulis jõululaulu VJõuluIumi" Astrid Terri klaverisaatel. Edasi deklameeris Kadri Reikman oma ema luuletuse .Jõulu; mälestus" ja siis pidas koguduse õpetaja Ernst Lootsma palvuse. Eeska-valine osa lõpetati ühislauluga „Pü-ha öö, õnnistud öö". Kuna jõuluvana ei jõudnud liiklusolude tõttu õigeks ajaks kohale, siis täideti vaheaega jõululaulude laulmisega endise koolijuhataja Valdek Lenk'i juhatusel. Suur oli laste rõõm, kui jõuluvana lõpuks kohale jõudis ja igale lapsele kingikoti välja'jagas, järgnesid perenaiste poolt serveeritud tulised jõuluvorstid ja kohvilaud rohkete kookide ja küpsistega. Londonis töötab Eesti Kobi edasi, vaatamata sellele et kooliskäivate I -laste arv on ainult neljale kokku kuivanud. Kooli juhatab Tiina Hansen, kelle abiliseks oli algul Karin Terri. Montrenli Eesti akadeemiliste organisatsioonide ühisel kprraldifsel toimus Montrealis 4. detsembril järjekordselt iga-aastane traditsiooniline Alma Materi päeva aktus. Algupäraselt see sündmus on Tartu Ülikooli mälestusaktus, kuid ajajooksul on^ koondunud ka kõik teised ülikoolid, kus eestlased on õppinud, sinna ringi. Seekordne kokkutulek leidis aset Montreali Eesti Jaani koguduse seltskondlikus saalis, kuhu kogunes meeldiv saalitäis inimesi hoolimata võrdlemisi tuulisest ja tugeva lumesajuga ilmast. Seda enam oli heameel nautida selle kokkutuleku .kava, mis ilmselt huvi pakkus. Aktuse sissejuhatuses dr. Alfred Kurlents märkis kokkutuleku mõtet ja kasutas võimalust siduda seda Gustav Suitsu 100-nda sünnipäevaga. Ta ütles, et ilma temata oleks raske ettekujutada eesti rahvakunsti ja teadust. Gustav Suits oli väga mitmekülgne ja kaastegev mitmel alal. Ta oli juba koolis olnud üks andekamaid õpilasi, kes organiseerinud samal ajal ka noorte kaasalöömist kirjanduses, luules ja ajakirjanduses. Üldtuntud on toma väljendus: ;,01e-me eestlased, kuid samal ajal kä eurooplased!" • Selle sissejuhatuse järele saalitäis inimesi tõusis ja lauldi koos „Vivat academia!". Montreali eestläsperes juurdekasvanud rioor Epp Luik esitas seejärele Gustav Suitsu luuletuse „Elutuli". Aktusekõne pidas Montreali Mc- Karini edasiõppimiseks mujale siir- üükooü professor dr. Martin dumise tõttu võttis tema ema Lonni Terri nooremate laste õpetamise enda ülesandeks. Kool on omapärane sellepärast, et kõik õpilased on pärit segaabieludest ja seega on nad vähese eesti keele oskusega. Mis teeb aga kooli veel omapärasemaks on see, et lastega samal ajal õpivad ka nende emad eesti keelt, kombeid ja teadmisi meie minevikust. Kool töötab kord nädalas T.Hansen'i kodus ja seal tehakse tublit tööd. Pühvel. Ta oli valinud selleks teema: ,,Ristteed ebausus ja rahvatarkuses". Ta märkis, et „ vähe nähteid või olukordi, looduses on erutanud ja inspireerinud inimese fantaasiat enam kui teede kokku- või lahtiminek". Andes ülevaate kõigest sellest kirjanduses, ta ütles: ,,Kõige lõpuks võib ehk reflekteerida, et kui ka meie . . tsivilisatsioonis ristteede ebausud,'pn,. , kaotanud oma mõjui, elab-eelle feno-meeni sümboolne tähendus edasi. Pi-devah loeme näiteks ajalehe veergudel, et keegi riigijuht või. muu ava- Hku elu t,egelane, maa või koguni inimkond on ristteel või teelahkmel. See tähendab kriitilise dilemma ees või olukorras, kus ka praegu jumala või mõne arvates isegi kuradi abi kuluks marjaks ära, nagu seda aastatuhandeid on otsitud.tegelikel ristteedel.' Ja põhjus, miks ristteede feno-meen on nii tugevalt ergutanud poeetilist fantaasiat või ka olla sümbolistlik; neid võib assotseerida in^imese elu müsteeriumiga: On ju ka tee läbi elulaane mõistatuslik ja eksitav ja elu täis kohtumisi ja lahkumisi ning lõpu ja alguse sõlmpunkte!" See meeleolukas ülevaade \[õeti kuulajaskonna poolt vastu heakskiitva aplausiga. Ja igaühele jäid nüüd oma mõtted elu ristteede üle . . . Veel kord tagasi minnes Gustav Suitsu luule juurde — Helle Leitham kandis ette luuletuse „Ühte laulu". Kokltutuleku lõppsõna ütles noorema Põlvkonna poolt Toomas Alto-saar, markides lühidalt oma mõtteid meie noorte teevalikust ja elust eriti seoses oma hariduse valikuga. Lõpifks kogu see kokkutulek kestis eda^i omavahelises vestluses kohvilaudades. HENN ARVO Heating, air conditiohõng and heat pump ® Uued ja parandamine ® ÕLI-ja GAASIAHJUDE vahetamine. 0 Korstnavoodrid (chimney linings) 0 Veetorude parandamine. 0 Ahjude puhastamine ROLAND KULLIK - Tel. (416) 275 1280 V. LENK Vaptas Teisipäeval, 27. detsembril suri Torontos Vaptas Urke. Ta oli sündinud 13. juulil 1923. Vaptas Urke oli eestlaste Torontosse kogunemise algaastatel tegev meie kultuurielu organiseerimisel ja viljelemisel. Toronto Eesti Seltsi juhatus-liikmetia oli ta üks neist, kes asutas kirjandusliku erisektsiooni 1952/53 jne. ESTO '84 raames tähistame meie rahvuslipu, sini-must-valge sündi 100 aastat tagasi. Ostke Eesti lipp ja laenake see välja ESTO 'Ö4 kaunistamiseks. 1. Eesti lipp 165 x 105 sm. hind S20.oiD 2. Sama lipp koos kandevardaga SSQ.OGi Tshekid kirjuta Esto '84 nimele. TELLIMISED SAATA AADRESSIL: Sini-must-valge lipu 100 a. Juubeli Komitee 958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6, Canada Tellija nimi ja aadress viies jõulukinke kaasmaa- •— 0. Haamer .MEIE ELU*^ lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast ..MEIE ELU" Tel N o . . . . . . . . . , Soovin tellida . . ., Tulen järgi • Lisan tsheki $ . . . ,. lipu/lippu . . . . . . . . . lipu/lippu va Saata postiga • — lisada $2.00 aga Miteid^eesti ekslfibriste näituselt örebros\ Näitus eesti e Root! Öi:ebro Eesti Seltsi energiline juhatus eesotsas esinaise Helju Ny-bergiga alustas talvist tegevuspee rioodi eesti eksliibriste näitusega linna raamatukogus. See esitas enam kui 300 eksliibrist pea kõikidelt tuntumaill eesti eksliibrise kunstnikelt. Lisaks veel kirjandust eesti eksliibriste kohta, monograafiaid, eksliibriste mapiDe ja rahvusvahelisi eksllibrise-ajakirju. Näituseks trükiti ka plakat, midu ilustab ajakirjanik Harald Raudsepa eksliibris (I. Naha 1968). Eestlaste eksliibrisekunst on üsna kõrgel tasemel, kuna peaaegu kõik an4ekad kunstnikud/graafikud on neid loonud. 1958.a. oli eestlastele loodud eksliibriste üldarv 1148,1969. aastaks olid väliseestlased omale tel- Hnud 1047 eksliibr st, samal ajal oli ka kodumaal huvi eksliibriste vastu järsult tõusnud, nii et praegu võib arvestada eestlastele valmistet eksliibriste üldarvuks ~ neli kuni viis tuhat,' Jä uwfees sama suur võiks olla ka eestlastetÄamatukogude arv. yäliseesti kunstnikest oli esitet; P. Aren, R. Kivit, E. Koch, V. Kraner, E. Kõks, A. Lee, H. Lepik, H. Malm, J. Naha, E. Pehap, 0 . Puusta, A. Roos-man, J. Saarniit, Aune Siim, Inga Thomasson. Agaate Veeber ja A. Vi-^ halemm. Varem töötanud jn praegu Eestis töötavaist oli esitet: J. Arrak, A. Laigo, E. Lepp, P. Luhtein, 0. Kingilaski, R. Kaljo, A. Kivi, N. Mei, Sihiks miljon dollarit Ungariainelil Toronto laiendab Ungariaineline õppetool Toronto Ülikoolis tähistas oma viiendat aastapäeva ja alustas uue majon-dusliku toetuste kogumise aktsiooniga, et laiendada tegevust. Hoogtöö, mille eesotsas on Calgary ärimees Tibor Fekete ja Toronto hambaarst dr. Leslo Simon, eesmärgiks on koguda miljon dollarit toetusfondiks Kanada ungari rahvusgrupi kultuuri, ajaloo, poliitilise tegevuse ja majandusliku arengu umri^ miseks. Teatavasti eestiainelise õppetooli asutamine on praegu käigus ja ootab lõplikku otsust. „The Ghair of Hungarian Studies" asutati 1978. a. ungari rahvusgrupilt kogutud 600.000 dol. suuruse kapitaliga, peamisölt Szechenyi ühingult, millele föderaalvalitsus lisas sama suure toetuse. Uus raha kogumise aktsioon teostub sama ühingu ja Rakoczi Foundation'! kaasabil. Slaavi keelte ja kultuuri osakonda kuuluv ungariaineline õppetool on esimene taoline Põh-ja- Ameerikas ja ainukene Kanadas. 1 See oli ka esimene kuuest, mis sai föderaalvalitsuse toetuse. Õppejõuks ja õppekava koordineerijaks on prof. George Bisztray. Ta on sündinud Ungaris ja sai oma PhD kraadi 1972. a. Minnesota ülikoolis. Õpetas seal, Chicagos ja Albertas kuni tule- PAUU TÄNU kõigile Toron vahötuso ballist osavõtjaile J võimaldasid selle suurepäri PAUL 8ARR08SY; DAVIDTA1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-05-04
