1981-12-31-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr. 50" (1661) N E U Ä F Ä E V A L , DETŠl ,.DECEMBER 31 N EW YORK (M.E.) — Rahvusva= helise kuulsusega eesti dirigendi Neeme Järvi 18 a. vanune poeg, kes algkursuse üliõpilaseks New Jerseys asuvas Rutgersi Ülikoolis, sai äsja oma esinemisega üle 40-liiknielise sümfooniaorkestri juhatamisel ameerika pressis erakordse kiituse osaliseks. Mitmed ajalehed on Ifasu-tanud tema võimete hindamiiel superlatiivseid väljendusi, — nagu ^dirigeerimise ime" jne. Juba selle kontserdi eelreklaam leidis ülikooli poolt laiali saadetud informatsiooni põhjal ulatuslikku kasutamist, enamus ajalehti rnetropolitari piirkonnas avaldasid sellega koos ka Paavo Järvi pildi ühe orksteri ees dirigee^ rimiselt. Kõikjal märgiti, et pere° kond tuli USÄ-sse Eestist, et pääseda vabadusse. Paavo Järvi õpib muusikäteaduskonnas klaveri, teoo° ria ja dirigeerimise alal ning lisana ka ajahigu. Ta mängib kaasa üli-kooli sümfooniaorkestris aga iijüüc arvestades tema suuri võimeid dirigendina usaldati talle Mozarti Ühin-gu sümfooniaorkestri juhatamihe avalikul kontserdil, See orkester koosneb pooleldi elukutselistest, ülejäänud on vanema kursuse üliõpilasist instrumenftalistid ja tunnustatud tasemega amatöörmuusikud. ühes Mozarti sümfoonias esines ka nimekas pianist prof. S. Dil-worth- Leslie. Schubertilt mändti ta lõpetamata sümfooniat. „N.YI Times" avaldas pikema artikli koos kriitikaga, mis samuti idistas noore Paavo Järvi kõrgeid võimeid. Selles oli ka lisatud, et tema 17 a. v. Õde õpib flööti Bostoni konservatooriumis ja 9 a. v. vend klaverit. Laste . ütelusel nende „ . . , ema on meil kõige parem kriitik!" Paavo on ajalehe esindajale maininud, et Ühend-riiges on enam vabadusi ja |ca muusikuile tulevikku kui üheski teises riigis mida ta teab. Ta on juhatanud siin ka Põhja Pennsylvania Sümfoonia Orkestrit. Vabal ajal, et. hoida ennast füüsiliselt vormis, ta harrastab jooksmist ja ujumist ja piiüab ka lugeda raamatuid, üheks la lem-mik- kirjanikuks on eesti) putqr Anton Hansen Tammsaare. „N.Y. Times" lõpetab pikema artikli vihjega, et Paavo Järvi on rõhutavalt nõudnud, et „lugejad peavad teadma, et mina olen eestlane.^ Meie oleme eest-? lased, mitte' venelased.". / ÜHISPANKASID KATMA PUUDUJÄÄGI Ontario provintsi valitsus viis läbi sejJiduse millega kohustatakse ühispankasid aitama välja oma keskpanga puudujäägist odava intressiga raha laenamisega. Credit Unioti Cei^tral of Ontario näeb ette selle tegevusaasta lõpuks puudujäjjki umbes 10,2 miljonit dollarit, mis tekki;iud peamiselt raha paigutamisest madala intressiga pikaajalistesse valitsuse laenupaberitesseo Soomes, kus valiniised toimuvad jaanuari eesti »0 LSIKIGI '(.M.). —/Nagu oodata ' võis, hakkas presidendivõistlus arenema kohe, kui Urho Kekkoneri loobus Oma ametist 27. oktoobril. Esimesena avas oma valimisbüroo parlamendi esimees lohannes Virolai-nen keskerakonnast juba kohe loo-bumispäevali Talle järgnes pisut hiljem Soome Panga direktor Ahti Karjalainen ^ (keskerakond); Algas toeline nn. presidendimäng. :,: ÜKK läks ..teatavasti; haiguspuhkii-sele' 11. septembril ja seda pikendati hiljem veel kmii 12. oktoobrini, sest paistis: et 81-aastasc Kekkqse vereringe Häired olid. püsivad. Nii toimuski. Kui presidendi teade lahkumisest jõudis avalikkusse, hakkas massmeedia tulvama •Kekkos-prog-ramme. .Mitte, kusagil aga ei maini- : tud. UKK varasemast tegevusest Soome—Eesti ühingus enne sõda ja :Yeel selle kestelgi. : Venemaal kõneldi Kekkose haigusest esimest korda alles 21. ;oktoob' . ril, lahkumisest aga üks tund pärast' 'UKK avaldust.: ^ Läänes esitati arvamusi Soome tulevasest poliitilisest, kursist ja möödunud välispoliitikast, peamiselt po^ sitiivseš toonis. Mõned, näiteks Lää- ., ne-Saksa!maa ringhääling Westdeut- • sche. R-undfunk/ .öHd arvamisel, et: . Soomes toimub lähematei aegadel rohkesti poliitilisi muudatusi. Soomlastele endile riigipea ametist lahku- : mine polnud iillatuseks; ja sellesse suhtuti väga rahulikult. . ^ ; •VALIMISSÜSTEEM on Soomes päris keeruline. 17. ja 18. jaanuaril toimuvad valijameeste va- ; limiseti, millest võtab osa umbes A' • miljonit soomlast. Kui kokku on saadud 301; Valijameest, valivad, need. presidendi, aga alles 26. jaanuaril. Senini peab presidendi ainetit oma käes pregune peaminister Mauno Koivisto (sdp). Valijameeste arvu suurendati hiljuti ühe isiku võrra et vältida viikolukord 150^—150. Valimise ajaloos on kaks korda varem valitud riigipea häältega 149—151: aastal 1931, millal kolmandal ringil Svinhufvud võitis Soome- esimese presidendi Stählbergi ning 1956. a. millal Urho,Kekkosest sai president. Kui valijameeste valimised on läbi, kinnitavad valimisringkondade keskuskomisjonid tulemuse 23. ^jaanuaril,. Pärast seda komisjoni liikmed saadavad vaHjameesteL volitused Helsingisse; kus need kontrollib takse parlamendihoones 25., jaanuaril " .' Paistab tõenäolik, et alles kolmandal ringil selgub uue presidendi nimi, kui keegi kandidaatidest-ei saa ,esimeser või teisel ringil; absoluutset enamust pakutust'' häältest. Soomes on soove, et president peaks valitama otsestel valiniistel. . • President Konstantin Pätsi endine talu Tallinna lähedal on muudetud botaanikaaiaks, kus käivad ekskursioonid ja turistid. Muu hulgas on aias kasvamas omal ajal sakslaste poolt aretatud roosi-sort „Staatspräsident Konstantin Päts" ja giidid märgivad välisturistidele, et see ala kuulus kodanliku Eestj riigipeale. Murud, taimed, puud paljudest liikidest on hästi hoolda- .ÖU.LU (M.E.) — Põhja-Soome aja-' lehed kirjutasid' eesti nime ja kodusadamaga kaubalaevast „Kessulaid", mis tõi siia Norrast paberit, mis läheb edasi vene vagunitega Oulu va-balao kaudu Iraani. Küsimuses on viletsad nõukogude kaubavagunid, mis Soomes, remonteeritakše lepingu põhjal ja need siin sageli ka purune-vadki,. sest kõik Soomes purunenud vagunid peavad soomlased parandama. Jasiia saadetakse muidugi ainult halvad vagunid. •Ajalehtedes avalda.ti ka pildid eesti, laevast Toppila sadamas oma 1200 tonnist paberilaadungit lossimas. Oulu. sadamakapteni arvates on taoline transiit väga'kasulik oululas-tele, kuid loomulik oleks kaup otse Norrast Venemaale viia nins sealt edasi vene. pruunide vagunitega Iraani; Tekibki küsimus, kas ön tegemist neutraalse Soome ärakasutamisega? „Kessuläiu" kolmekürnnest meeskonnaliikmest oli ainult kaks eestl a s t — l . tüürimees ja 2. mehaanik. Leedulasi on normaalselt umbes pool .meeskonnast. Mainitagu, et, vene laevadel 1. tüürimes on politruk. Sel sügisel käis Oulus ka ,,eesti" laevad: „Vändra'1 (Vjandra), „Kihelkonna" ja „Manilaid". Äsja vastu voetud seadus kohustab 950 ühispanka, kes on- keskpanga liikmed, paigutama 10% oma hoiustest ja^ osakapitalist erilisse fondi niillelt keskpank maksab neile 2% vähem intressi kui chartered pankade laenuintress oma parema» tele klientidele. ;. (Praegu on ;see 17M%). 'Keskpank omakorda investeerib selle kapitali kõrgema intressiga ja saadud tuluga katab oma puudujäägi. Ühispankade hoiused ja osakapital on umbes 4,5 miljardit dollarit ja nendelt laekub seega fondi 400^450 miljonit dollarit. ' Oktoobrikuus keskpank' teatas et- ; tenähtavast puudujäägist ja kutsus-kokku ühispankade esindajate koosoleku, 'kus. otsuslati, • et ühispangad annav.ad keskpangale 222 miljonit dollarit 10% intressiga. Paar väiksemat' ja 87 000 liikmega riigiteenijate iihispank Civil Service Co-operative Credit Society of Ottawa otsustasid keskpangast välja astuda. Kuna sel-e suure ühispanga väljalangemine oleks teistele ühispankadele a^seta-nud liiga .suure kohustuse, asuti küsimust lahendama seadusandlikus kondas.' Kuigi Ottawa, riigiteenijate ühispank vormiliselt lahkus kesk -panga liikmeskonnast 6. nov., tegi äsja parlamendis vastu võetud sea- ^ dus kohustuslikuks oma osa loodavasse „päästekapitali" panema kõigil ühispankadelkes olid keskpanga liikmed 1. juulil 1981. Tagasiulatuva jõuga seadusest on riigiteenijate ühispank häiritud, kuna ta on sunnitud madala intressiga andma keskpangale käsutusse umbes 32 miljonit dollarit ja kaotab sellega umbes 600000 dollaril intresse. . Uus seadus koormab vähem ühis-. pankasid- kui oktoobris tehtud ot-. sus, kuid võtab enam aega keskpangal oma puudujäägi, katmiseks. Nasu ütles Toronto Eesti Ühis-panga esimees Villem Noolandi Meie Elule", tuleb ka meil anda " oma osa sinna erifondi. Eesti Ühispanga osa on umbes 1,1 miljonit dol-' larit, inillest umbes 800 000 dollarit on juba Keskpangas. Umbes 300 000 dollarit sellest on olnud seal pikemat aega garantiifondina 9,596' intressiga, mis kantakse nüüd üle ja hakkab koos ' ülejäänuga andma 15%% intressi. Ühispanga esimees arvas, et kuigi meie pank saab-oma kohustusest üle kergemini, oleks keskpanga puudujäägi küsimuse lahendamiseks või- .nud leida^sobivam tee. . ' London Times arvestuste kohaselt N. Liidu üllatusrünnak USA. kaugra-kettide baaside vastu võib hävitada kuni 85% USA kontinentidevahelis-testkaugrakettidest. See jätab USA- - Ic vähese võim.aluse tugevaks vastu-löögiks.- •Allveelaevadelt lastavatel; kaugrakettidel on suuremad võima-., lused terveks jäämiseks ja vastu-, löögi andmiseks. Andmed. .Londoni Times oli saanud ühelt USA eritead- '. aselt, kes ei soovinuxl oma nime lasta avaldada. ^ . \ (Algus esiküljel) ^ Albaania peaminister 68-aästane Mehmet Shehu, kes valitses aiatees 1954. aastast, läks V|abasurma. Amet-liku teate kohaselt ta oli hingehse surve /all; • ' ;•.;•; ' :, -jJr Arvatakse, et' õigu^ministri;.Jean •; Ghretien'i populaarsus on suuresti tõusnud seoses Kanada Uue põhiseaduse pealepressimi$ega. Ta loeb end liberaalide juhiks, kui P. E. tradeau oma kohast loobub. , i( Kuuba diktaatori Fidel Castro noorem -õde Juanita;' Castro tahab saada' USA kodanikuks. Juanita on elanud USA-s 17 aastat ja on {|>ma vdnna üks tulisemaid, kritiseerijaid.. Oma südames. tä; tahab jääda kuubalaseks ja võidelda selle rahva, õiguste eest, ; • ^ Iraanis surmati Iqhkepommiga üks nimekaid muslimi usujuhte, Ayatollah JRuhollah Khölmaini, Kho-maini sai surma koos oma kahe ihukaitsjaga, kui nende auto sõitik üle lõhkepommi.. ;.; . : l. • •; Itaalias on käirnas ulatuslik jaht terroristide peale, kes röövisid USA kindrali James L Dozieri.^ Arreteeritud . on mitmed võimalikud' terroristide juhid, kuid kelleltki *pole saa-, dud andmeid röövitud kindrali kohta. Terroristide poolt,levitatud bül-letän nimetab kindral Dozieri USA imperialismi käsilaseks jä lubab- an- Moskva ei ole veel jõudnud kindlale seisukohale Poola sisepoliitilise kriisi suhtes. Ühelt poolt kiidetakse heakis sõjaseisukorra väljakuuluta^ mist (Kanada peaminister P. E. TrUp deau tegi sama) ja seal moodustatud sõjaväelisele valitsusele antak-= se majanduslikku toetust, eriti toitainete näol N. Liidu, Tshehhoslovak-kia ja Ida^Saksamaa poolt. See aga ei saa kesta kauemat aega ja peab ise end hakkama toitainetega varustama. Selleks on vajalised mitmed reformid, mida Moskva hea meelega näha ei taha, . Teiseks- häirib Moskvat see, et Poola kommunistlikust parteist on lahkunud 1 "miljon liiget ja teiste maade kommunistlike parteide. juhid on hakanud kritiseerrma ^Pooia .ja N. Liidu kommunistlikij valitsuse tegevust. Kolmandaks .ei; meeldi Moskvaile see, et võim Poolas jääb sõjaväelaste kätte pikemaks- ajaks. .Juba Karl Marx hoiatas,. et seda ei; tohi juhtuda. Partel peab hoidma võimu: oma käes. Nüüd-see .ön juhtunud Poolas ja teised kommxUnist-likud maad on sunnitud seda .valitsust Igati toetama, mis- on kommunistliku doktriini vastane. Neljan- . daks on' Moskva;teadlik, et poolakad vihkavadV.venelasi. ;Nendei on sel-jataga.; 200 aastat vabadusvõitlust • venelaste vastu ja teavad kuidas seda organiseerida. dä ,,rahväkohtu" alla, mis tähendab tema mõrvamist. Terroristi^de ;jäli-tamisest võtEJvad osa ÜSA politsei-agendid, kuid ka neil pole läinud, korda terroristide jälile saada, ^ Moskva peab vajalisekš range kom- • munistlikü korra taastamise Poolas. Selleks Poola .on: sisse piiratud N. Liidu, Tshehhoslövakjdai jä Ida-Sak-samaa armeede poolt. Institute for Strategic S.tudies juhataja kolonel J. Alfrodi arvates N. Liit võib ran/ ge kommunistliku korra taastami- ,seks Poolas .-saata sinna.35 diviisi ohu- ja mereväe toetusel. Need võivad maa vallutada, aga mis edasi juhtub, seda ei oska ennustada kee- Sõjaseisukorra väijakuulutamisel : kindral Jafuzelski deklareeris, et tema teotseb valitsuse juhi ja sõdu- . rina kellel. on südame lähedal poola rahva 'saatus.. Ta tahab hoida ära , kodusõja puhkemise Poolas, taastada terve poliitiline olukord; ning viia maa. välja majanduslikust kriisist. Ta ei. maininud sõnagagi kommunistlikku parteid ega kommunistlikku korda, kelle juhtimisel; Poola on sattunud olukorda, kus riigi välisvõlg, ületab 27 .miljardit, jä.^valitsusel ei ole vajalist välisvaluutat, et selle 9f % .maksta (1500,000), tööstus on kaootilises olukorras ja rahvas. nälgib, V E R E O H V R ID Sõjaseaduse rakendamisel, kindral Jaruzelski on .püüdnud vereohvrid:.- hoida nii madalal kui võinjiaiik ja ei ole lasknud otseselt riinnatä mitmeid; tööstus! ja kaevahdusi, kus oli ette mäha,. et selle tulemuseks olekse: verine võitlus. Nii on olnud: streikivate, tööliste valduses kuni vii- . mase ajani mitmed kaevandused. Võimu rakendamise üleminek sõjaväelaste käest moraalitu abipolitsei kätte, nagu on kardetud, ei ole teostunud. Vabu ametiühinguid ei lik-videeritud.; Nende tegevus" pandi vaid seisma sõjaolukorra kehtimise ajaks; ja,' ,,,Solidarsuse" juhti, LechWale-sat koheldakse korrektselt. Tema osatähtsus terve olukorra taastamisel Poolas ei .ole alahinnatJic, ...Nähtavasti ei ole kaugel aeg, kus algavad uued läbirääkimised valitsuse esindaja; LechWalesa ja katoliku kiriku, pea osavõtul. Passüvne vastupanu- 10-ne miljoni vaba ameti ühingu liikme poolt, |mida propageerib: põrandaalune „solidaarsuse juhtkond-', /ei ole. likvideeritav, teb siti kui läbirääkimiste teel. Kindral Jaruzelski poolt.antud.luhtuse ko-' haselt Poola ei pöördu kunagi tagaosi enne 1980. a. kehtinud korra, juurde. Tema sihiks on saavutada kokkulepe, mis . rahuldaks poola rahvuslasi ning • oleks vastuvõetav mõõdukatele solidaarlastele, libe-räalsetele- poliitbüroo liikmetele, katoliku kirikule j a armeele,:. Inglise vaatlejate tähelepanekute' kohaselt väheneb Aafrika .riikides toitainete! produktsioon j a rahva arv selle juures suureneb. Põhjus seisneb selles . et inimesed Aafrika riikides siirduvadi maalt linnadesse, kus nendele jagatakse tööstusHkest riikidest sissetoodud, toitaineid. Maal jäävad maha senised vähesed põllulapid^ ja metsistuvad. Elanike linnadesse valgumine ja põllumaa metsistumine leiab aset ka Aafrika enamarenenud riigis, Kee- ,nias. Seda maad nimetatakse Aafrika enamarenenud kapitalistlikuks riigiks, kus eraettevõtlikkus on suuresti soodustatud. Valdava arvu elanikkonna juures see printsiip ei.tööta. Nähtavasti on rahvad ""Aafrikas harjunud sellega, et. neid peab keegi toitma, kas loodus või teised rahvad. Nüüd on nad veendunud selles, et teised rahvad peavad toitainei.ä tootma. Ühenduses sündmustes;a Poolas peeti möödunud nädalal Eesti Majas Euroopa Ikestatud Rahvaste Kanada Komitee koosolek koos Poola Solidaarsuse liikumise siinsete esindajatega. Koosolekust võtsid osa Solidaarsuse Toronto büroo juhataja Zygmunt PrzetakiewiCz ja tema abi Lech Preuscensky ning Poola Kongressi Kanadas abiesimees R. Kogler. Teiste rahvugruppide poolt olid kohal eesti, läti leedu, tshehhi, ukraina ja ungari rahvusgruppide esimehed või esindajad, kes moodustavad ikestatud rahvaste Kanada Komitee, ja valge-vene esindaja $. Hmara. ....Koosolekul andsid ' Solidaarsuse Z.' Przetakievvicz jä ta abi pikema üksikasjaliku ülevaate Poola sündmustest ja Solidaarsuse liikumise eesmärkidest. Nad rõhutasid, et Solidaarsuse taga' on kindlalt Poola tööliskbnd ja seda liikumist ei saa maha suruda. Ka|kuigi- valitsus sõjaväega peaksid väliselt' end maksma panema, jääb sisemine vastupa-. nu püsima ja võib end nii või teisiti .'jälle avalikult välja lüüa. Solidaarsuse liikumise esindajad on' kindlad, et liikumise praegusel mahasurumisel on. surma:ohvreid olnud rohkem, kui sellest ametlikult on teatatuU, ja. vangistatute kannatused kinnipidamise laagrites on suured. Solidaarsuse liikumise eesmärk nende esindajate kinnitusel on järelandmatu võitlus valitsuse, poolt maksma pandud rezhümi vastu. Praegust olukorda ei tule nimetada sõjaseaduse maksmapanekuks, vaid sõjaolukorraks, sest^ tegelikult käib võitlus valitsuse ja Solidaarsuse liikumise vahel. See võitlus võib edaspidi minna veelgi teravamaks. • Solidaarsuse esindajad soovivad Poola vastu täielikke sanktsioone ja Poolale igasuguse toetuse andmise lõpetamist. Solidaarsuse liikumise Toronto büroo on igapäevases ühenduses nende liikumise büroodega Stokhol-mis, Viinis ja Zürichis ja neil on alati ülevaade olukorrast ja selle arengust. Solidaarsuse sooviks on, et teiste ikestatute' rahvaste' siinsed esindused kõigiti toetaksid nende ilkumist ja selleks Kanada valitsuse •juures šuiTet avaldaksid. Solidaarsuse esindajate informatsiooni järele avaldasid teiste ikestatud rah\ ste esindajad koosolekul oma sügavat solidaarsust Poola So-lidaarjiuse • hikumisele ja lubasid omapoolset toetust, niipalju,kui see neil on võimalik. Ikestatud rahvaste keskorganisatsioonid teevad selleks vastavad esildised Kanada 'pea- ja välisministritele. Kavandati ka mõned teised aktsioonid poolakate rahvusliku'võitluse toetamiseks. -LSINGI (M.E.) — Seoses vene aatomallyeelaeva ,,ikülaskäiguga" Rootsi liigub siin rahva suus jutt, et kusagil Lõuna-Soome sõjalises baasis kindla kaljukaitse alt viibib vene aatomallveelaev juba kolmandat aastat. Samade allikate järgi liigub Soome ranniku saarestikus võõra riigi allveelaevu peaaegu nagu vaal-parvi. Juba nii, et kaubalaevastikus nendesse suhtutakse kui igapäevses-se nähtesse. Kuna tegemist on Lõuna.jSoom(4 ^aljubaasiga, siis vihjed viivad ku- ^ugi Hango läheduses asuvasse saarestikku, kust on lühike tee kõikjale Läänemerele. Muidugi, et kindlus. • tada N. Liidu piire „fashistlikü" läänemaailma vastu. • „EHATARE" vajab veel RNÄ)' võib .ka olla osalise ajaga,: ka öövalvessec l. 284-0828. I N L SOOSAAR,CAo Ghartered Accountant • ^ •' • '1- - • . • • , 55 üniversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 Tel.862-7115 „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond [a S9is!ib eesti üh^sfennaj teenistu- • seš. y - Hind. $8.00 (b) 140 Ihk; Pluss saatekulu 87 c. posti teel tellides. mm Ostke otse tööstusest suletekid,' sulgvoodid, —padjad ja voodiga pesu. Parandamine ja ümber-' ^tegemine. DOWN „.,Jeie IIM" talituses 558 Bi-or.tlvieiv Ave. Tcrop.to, Oiit. KODUaS 4544 Düfferin St.; Ünit 25/ Downsview (lõunapool Finch'i) Telefon: (416) 638-2255 äri — 2311 Bloor St. W. (lääriepool Runnymede) : (416) 763-7326
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 31, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-12-31 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E811231 |
Description
Title | 1981-12-31-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „Meie Elu" nr. 50" (1661) N E U Ä F Ä E V A L , DETŠl ,.DECEMBER 31 N EW YORK (M.E.) — Rahvusva= helise kuulsusega eesti dirigendi Neeme Järvi 18 a. vanune poeg, kes algkursuse üliõpilaseks New Jerseys asuvas Rutgersi Ülikoolis, sai äsja oma esinemisega üle 40-liiknielise sümfooniaorkestri juhatamisel ameerika pressis erakordse kiituse osaliseks. Mitmed ajalehed on Ifasu-tanud tema võimete hindamiiel superlatiivseid väljendusi, — nagu ^dirigeerimise ime" jne. Juba selle kontserdi eelreklaam leidis ülikooli poolt laiali saadetud informatsiooni põhjal ulatuslikku kasutamist, enamus ajalehti rnetropolitari piirkonnas avaldasid sellega koos ka Paavo Järvi pildi ühe orksteri ees dirigee^ rimiselt. Kõikjal märgiti, et pere° kond tuli USÄ-sse Eestist, et pääseda vabadusse. Paavo Järvi õpib muusikäteaduskonnas klaveri, teoo° ria ja dirigeerimise alal ning lisana ka ajahigu. Ta mängib kaasa üli-kooli sümfooniaorkestris aga iijüüc arvestades tema suuri võimeid dirigendina usaldati talle Mozarti Ühin-gu sümfooniaorkestri juhatamihe avalikul kontserdil, See orkester koosneb pooleldi elukutselistest, ülejäänud on vanema kursuse üliõpilasist instrumenftalistid ja tunnustatud tasemega amatöörmuusikud. ühes Mozarti sümfoonias esines ka nimekas pianist prof. S. Dil-worth- Leslie. Schubertilt mändti ta lõpetamata sümfooniat. „N.YI Times" avaldas pikema artikli koos kriitikaga, mis samuti idistas noore Paavo Järvi kõrgeid võimeid. Selles oli ka lisatud, et tema 17 a. v. Õde õpib flööti Bostoni konservatooriumis ja 9 a. v. vend klaverit. Laste . ütelusel nende „ . . , ema on meil kõige parem kriitik!" Paavo on ajalehe esindajale maininud, et Ühend-riiges on enam vabadusi ja |ca muusikuile tulevikku kui üheski teises riigis mida ta teab. Ta on juhatanud siin ka Põhja Pennsylvania Sümfoonia Orkestrit. Vabal ajal, et. hoida ennast füüsiliselt vormis, ta harrastab jooksmist ja ujumist ja piiüab ka lugeda raamatuid, üheks la lem-mik- kirjanikuks on eesti) putqr Anton Hansen Tammsaare. „N.Y. Times" lõpetab pikema artikli vihjega, et Paavo Järvi on rõhutavalt nõudnud, et „lugejad peavad teadma, et mina olen eestlane.^ Meie oleme eest-? lased, mitte' venelased.". / ÜHISPANKASID KATMA PUUDUJÄÄGI Ontario provintsi valitsus viis läbi sejJiduse millega kohustatakse ühispankasid aitama välja oma keskpanga puudujäägist odava intressiga raha laenamisega. Credit Unioti Cei^tral of Ontario näeb ette selle tegevusaasta lõpuks puudujäjjki umbes 10,2 miljonit dollarit, mis tekki;iud peamiselt raha paigutamisest madala intressiga pikaajalistesse valitsuse laenupaberitesseo Soomes, kus valiniised toimuvad jaanuari eesti »0 LSIKIGI '(.M.). —/Nagu oodata ' võis, hakkas presidendivõistlus arenema kohe, kui Urho Kekkoneri loobus Oma ametist 27. oktoobril. Esimesena avas oma valimisbüroo parlamendi esimees lohannes Virolai-nen keskerakonnast juba kohe loo-bumispäevali Talle järgnes pisut hiljem Soome Panga direktor Ahti Karjalainen ^ (keskerakond); Algas toeline nn. presidendimäng. :,: ÜKK läks ..teatavasti; haiguspuhkii-sele' 11. septembril ja seda pikendati hiljem veel kmii 12. oktoobrini, sest paistis: et 81-aastasc Kekkqse vereringe Häired olid. püsivad. Nii toimuski. Kui presidendi teade lahkumisest jõudis avalikkusse, hakkas massmeedia tulvama •Kekkos-prog-ramme. .Mitte, kusagil aga ei maini- : tud. UKK varasemast tegevusest Soome—Eesti ühingus enne sõda ja :Yeel selle kestelgi. : Venemaal kõneldi Kekkose haigusest esimest korda alles 21. ;oktoob' . ril, lahkumisest aga üks tund pärast' 'UKK avaldust.: ^ Läänes esitati arvamusi Soome tulevasest poliitilisest, kursist ja möödunud välispoliitikast, peamiselt po^ sitiivseš toonis. Mõned, näiteks Lää- ., ne-Saksa!maa ringhääling Westdeut- • sche. R-undfunk/ .öHd arvamisel, et: . Soomes toimub lähematei aegadel rohkesti poliitilisi muudatusi. Soomlastele endile riigipea ametist lahku- : mine polnud iillatuseks; ja sellesse suhtuti väga rahulikult. . ^ ; •VALIMISSÜSTEEM on Soomes päris keeruline. 17. ja 18. jaanuaril toimuvad valijameeste va- ; limiseti, millest võtab osa umbes A' • miljonit soomlast. Kui kokku on saadud 301; Valijameest, valivad, need. presidendi, aga alles 26. jaanuaril. Senini peab presidendi ainetit oma käes pregune peaminister Mauno Koivisto (sdp). Valijameeste arvu suurendati hiljuti ühe isiku võrra et vältida viikolukord 150^—150. Valimise ajaloos on kaks korda varem valitud riigipea häältega 149—151: aastal 1931, millal kolmandal ringil Svinhufvud võitis Soome- esimese presidendi Stählbergi ning 1956. a. millal Urho,Kekkosest sai president. Kui valijameeste valimised on läbi, kinnitavad valimisringkondade keskuskomisjonid tulemuse 23. ^jaanuaril,. Pärast seda komisjoni liikmed saadavad vaHjameesteL volitused Helsingisse; kus need kontrollib takse parlamendihoones 25., jaanuaril " .' Paistab tõenäolik, et alles kolmandal ringil selgub uue presidendi nimi, kui keegi kandidaatidest-ei saa ,esimeser või teisel ringil; absoluutset enamust pakutust'' häältest. Soomes on soove, et president peaks valitama otsestel valiniistel. . • President Konstantin Pätsi endine talu Tallinna lähedal on muudetud botaanikaaiaks, kus käivad ekskursioonid ja turistid. Muu hulgas on aias kasvamas omal ajal sakslaste poolt aretatud roosi-sort „Staatspräsident Konstantin Päts" ja giidid märgivad välisturistidele, et see ala kuulus kodanliku Eestj riigipeale. Murud, taimed, puud paljudest liikidest on hästi hoolda- .ÖU.LU (M.E.) — Põhja-Soome aja-' lehed kirjutasid' eesti nime ja kodusadamaga kaubalaevast „Kessulaid", mis tõi siia Norrast paberit, mis läheb edasi vene vagunitega Oulu va-balao kaudu Iraani. Küsimuses on viletsad nõukogude kaubavagunid, mis Soomes, remonteeritakše lepingu põhjal ja need siin sageli ka purune-vadki,. sest kõik Soomes purunenud vagunid peavad soomlased parandama. Jasiia saadetakse muidugi ainult halvad vagunid. •Ajalehtedes avalda.ti ka pildid eesti, laevast Toppila sadamas oma 1200 tonnist paberilaadungit lossimas. Oulu. sadamakapteni arvates on taoline transiit väga'kasulik oululas-tele, kuid loomulik oleks kaup otse Norrast Venemaale viia nins sealt edasi vene. pruunide vagunitega Iraani; Tekibki küsimus, kas ön tegemist neutraalse Soome ärakasutamisega? „Kessuläiu" kolmekürnnest meeskonnaliikmest oli ainult kaks eestl a s t — l . tüürimees ja 2. mehaanik. Leedulasi on normaalselt umbes pool .meeskonnast. Mainitagu, et, vene laevadel 1. tüürimes on politruk. Sel sügisel käis Oulus ka ,,eesti" laevad: „Vändra'1 (Vjandra), „Kihelkonna" ja „Manilaid". Äsja vastu voetud seadus kohustab 950 ühispanka, kes on- keskpanga liikmed, paigutama 10% oma hoiustest ja^ osakapitalist erilisse fondi niillelt keskpank maksab neile 2% vähem intressi kui chartered pankade laenuintress oma parema» tele klientidele. ;. (Praegu on ;see 17M%). 'Keskpank omakorda investeerib selle kapitali kõrgema intressiga ja saadud tuluga katab oma puudujäägi. Ühispankade hoiused ja osakapital on umbes 4,5 miljardit dollarit ja nendelt laekub seega fondi 400^450 miljonit dollarit. ' Oktoobrikuus keskpank' teatas et- ; tenähtavast puudujäägist ja kutsus-kokku ühispankade esindajate koosoleku, 'kus. otsuslati, • et ühispangad annav.ad keskpangale 222 miljonit dollarit 10% intressiga. Paar väiksemat' ja 87 000 liikmega riigiteenijate iihispank Civil Service Co-operative Credit Society of Ottawa otsustasid keskpangast välja astuda. Kuna sel-e suure ühispanga väljalangemine oleks teistele ühispankadele a^seta-nud liiga .suure kohustuse, asuti küsimust lahendama seadusandlikus kondas.' Kuigi Ottawa, riigiteenijate ühispank vormiliselt lahkus kesk -panga liikmeskonnast 6. nov., tegi äsja parlamendis vastu võetud sea- ^ dus kohustuslikuks oma osa loodavasse „päästekapitali" panema kõigil ühispankadelkes olid keskpanga liikmed 1. juulil 1981. Tagasiulatuva jõuga seadusest on riigiteenijate ühispank häiritud, kuna ta on sunnitud madala intressiga andma keskpangale käsutusse umbes 32 miljonit dollarit ja kaotab sellega umbes 600000 dollaril intresse. . Uus seadus koormab vähem ühis-. pankasid- kui oktoobris tehtud ot-. sus, kuid võtab enam aega keskpangal oma puudujäägi, katmiseks. Nasu ütles Toronto Eesti Ühis-panga esimees Villem Noolandi Meie Elule", tuleb ka meil anda " oma osa sinna erifondi. Eesti Ühispanga osa on umbes 1,1 miljonit dol-' larit, inillest umbes 800 000 dollarit on juba Keskpangas. Umbes 300 000 dollarit sellest on olnud seal pikemat aega garantiifondina 9,596' intressiga, mis kantakse nüüd üle ja hakkab koos ' ülejäänuga andma 15%% intressi. Ühispanga esimees arvas, et kuigi meie pank saab-oma kohustusest üle kergemini, oleks keskpanga puudujäägi küsimuse lahendamiseks või- .nud leida^sobivam tee. . ' London Times arvestuste kohaselt N. Liidu üllatusrünnak USA. kaugra-kettide baaside vastu võib hävitada kuni 85% USA kontinentidevahelis-testkaugrakettidest. See jätab USA- - Ic vähese võim.aluse tugevaks vastu-löögiks.- •Allveelaevadelt lastavatel; kaugrakettidel on suuremad võima-., lused terveks jäämiseks ja vastu-, löögi andmiseks. Andmed. .Londoni Times oli saanud ühelt USA eritead- '. aselt, kes ei soovinuxl oma nime lasta avaldada. ^ . \ (Algus esiküljel) ^ Albaania peaminister 68-aästane Mehmet Shehu, kes valitses aiatees 1954. aastast, läks V|abasurma. Amet-liku teate kohaselt ta oli hingehse surve /all; • ' ;•.;•; ' :, -jJr Arvatakse, et' õigu^ministri;.Jean •; Ghretien'i populaarsus on suuresti tõusnud seoses Kanada Uue põhiseaduse pealepressimi$ega. Ta loeb end liberaalide juhiks, kui P. E. tradeau oma kohast loobub. , i( Kuuba diktaatori Fidel Castro noorem -õde Juanita;' Castro tahab saada' USA kodanikuks. Juanita on elanud USA-s 17 aastat ja on {|>ma vdnna üks tulisemaid, kritiseerijaid.. Oma südames. tä; tahab jääda kuubalaseks ja võidelda selle rahva, õiguste eest, ; • ^ Iraanis surmati Iqhkepommiga üks nimekaid muslimi usujuhte, Ayatollah JRuhollah Khölmaini, Kho-maini sai surma koos oma kahe ihukaitsjaga, kui nende auto sõitik üle lõhkepommi.. ;.; . : l. • •; Itaalias on käirnas ulatuslik jaht terroristide peale, kes röövisid USA kindrali James L Dozieri.^ Arreteeritud . on mitmed võimalikud' terroristide juhid, kuid kelleltki *pole saa-, dud andmeid röövitud kindrali kohta. Terroristide poolt,levitatud bül-letän nimetab kindral Dozieri USA imperialismi käsilaseks jä lubab- an- Moskva ei ole veel jõudnud kindlale seisukohale Poola sisepoliitilise kriisi suhtes. Ühelt poolt kiidetakse heakis sõjaseisukorra väljakuuluta^ mist (Kanada peaminister P. E. TrUp deau tegi sama) ja seal moodustatud sõjaväelisele valitsusele antak-= se majanduslikku toetust, eriti toitainete näol N. Liidu, Tshehhoslovak-kia ja Ida^Saksamaa poolt. See aga ei saa kesta kauemat aega ja peab ise end hakkama toitainetega varustama. Selleks on vajalised mitmed reformid, mida Moskva hea meelega näha ei taha, . Teiseks- häirib Moskvat see, et Poola kommunistlikust parteist on lahkunud 1 "miljon liiget ja teiste maade kommunistlike parteide. juhid on hakanud kritiseerrma ^Pooia .ja N. Liidu kommunistlikij valitsuse tegevust. Kolmandaks .ei; meeldi Moskvaile see, et võim Poolas jääb sõjaväelaste kätte pikemaks- ajaks. .Juba Karl Marx hoiatas,. et seda ei; tohi juhtuda. Partel peab hoidma võimu: oma käes. Nüüd-see .ön juhtunud Poolas ja teised kommxUnist-likud maad on sunnitud seda .valitsust Igati toetama, mis- on kommunistliku doktriini vastane. Neljan- . daks on' Moskva;teadlik, et poolakad vihkavadV.venelasi. ;Nendei on sel-jataga.; 200 aastat vabadusvõitlust • venelaste vastu ja teavad kuidas seda organiseerida. dä ,,rahväkohtu" alla, mis tähendab tema mõrvamist. Terroristi^de ;jäli-tamisest võtEJvad osa ÜSA politsei-agendid, kuid ka neil pole läinud, korda terroristide jälile saada, ^ Moskva peab vajalisekš range kom- • munistlikü korra taastamise Poolas. Selleks Poola .on: sisse piiratud N. Liidu, Tshehhoslövakjdai jä Ida-Sak-samaa armeede poolt. Institute for Strategic S.tudies juhataja kolonel J. Alfrodi arvates N. Liit võib ran/ ge kommunistliku korra taastami- ,seks Poolas .-saata sinna.35 diviisi ohu- ja mereväe toetusel. Need võivad maa vallutada, aga mis edasi juhtub, seda ei oska ennustada kee- Sõjaseisukorra väijakuulutamisel : kindral Jafuzelski deklareeris, et tema teotseb valitsuse juhi ja sõdu- . rina kellel. on südame lähedal poola rahva 'saatus.. Ta tahab hoida ära , kodusõja puhkemise Poolas, taastada terve poliitiline olukord; ning viia maa. välja majanduslikust kriisist. Ta ei. maininud sõnagagi kommunistlikku parteid ega kommunistlikku korda, kelle juhtimisel; Poola on sattunud olukorda, kus riigi välisvõlg, ületab 27 .miljardit, jä.^valitsusel ei ole vajalist välisvaluutat, et selle 9f % .maksta (1500,000), tööstus on kaootilises olukorras ja rahvas. nälgib, V E R E O H V R ID Sõjaseaduse rakendamisel, kindral Jaruzelski on .püüdnud vereohvrid:.- hoida nii madalal kui võinjiaiik ja ei ole lasknud otseselt riinnatä mitmeid; tööstus! ja kaevahdusi, kus oli ette mäha,. et selle tulemuseks olekse: verine võitlus. Nii on olnud: streikivate, tööliste valduses kuni vii- . mase ajani mitmed kaevandused. Võimu rakendamise üleminek sõjaväelaste käest moraalitu abipolitsei kätte, nagu on kardetud, ei ole teostunud. Vabu ametiühinguid ei lik-videeritud.; Nende tegevus" pandi vaid seisma sõjaolukorra kehtimise ajaks; ja,' ,,,Solidarsuse" juhti, LechWale-sat koheldakse korrektselt. Tema osatähtsus terve olukorra taastamisel Poolas ei .ole alahinnatJic, ...Nähtavasti ei ole kaugel aeg, kus algavad uued läbirääkimised valitsuse esindaja; LechWalesa ja katoliku kiriku, pea osavõtul. Passüvne vastupanu- 10-ne miljoni vaba ameti ühingu liikme poolt, |mida propageerib: põrandaalune „solidaarsuse juhtkond-', /ei ole. likvideeritav, teb siti kui läbirääkimiste teel. Kindral Jaruzelski poolt.antud.luhtuse ko-' haselt Poola ei pöördu kunagi tagaosi enne 1980. a. kehtinud korra, juurde. Tema sihiks on saavutada kokkulepe, mis . rahuldaks poola rahvuslasi ning • oleks vastuvõetav mõõdukatele solidaarlastele, libe-räalsetele- poliitbüroo liikmetele, katoliku kirikule j a armeele,:. Inglise vaatlejate tähelepanekute' kohaselt väheneb Aafrika .riikides toitainete! produktsioon j a rahva arv selle juures suureneb. Põhjus seisneb selles . et inimesed Aafrika riikides siirduvadi maalt linnadesse, kus nendele jagatakse tööstusHkest riikidest sissetoodud, toitaineid. Maal jäävad maha senised vähesed põllulapid^ ja metsistuvad. Elanike linnadesse valgumine ja põllumaa metsistumine leiab aset ka Aafrika enamarenenud riigis, Kee- ,nias. Seda maad nimetatakse Aafrika enamarenenud kapitalistlikuks riigiks, kus eraettevõtlikkus on suuresti soodustatud. Valdava arvu elanikkonna juures see printsiip ei.tööta. Nähtavasti on rahvad ""Aafrikas harjunud sellega, et. neid peab keegi toitma, kas loodus või teised rahvad. Nüüd on nad veendunud selles, et teised rahvad peavad toitainei.ä tootma. Ühenduses sündmustes;a Poolas peeti möödunud nädalal Eesti Majas Euroopa Ikestatud Rahvaste Kanada Komitee koosolek koos Poola Solidaarsuse liikumise siinsete esindajatega. Koosolekust võtsid osa Solidaarsuse Toronto büroo juhataja Zygmunt PrzetakiewiCz ja tema abi Lech Preuscensky ning Poola Kongressi Kanadas abiesimees R. Kogler. Teiste rahvugruppide poolt olid kohal eesti, läti leedu, tshehhi, ukraina ja ungari rahvusgruppide esimehed või esindajad, kes moodustavad ikestatud rahvaste Kanada Komitee, ja valge-vene esindaja $. Hmara. ....Koosolekul andsid ' Solidaarsuse Z.' Przetakievvicz jä ta abi pikema üksikasjaliku ülevaate Poola sündmustest ja Solidaarsuse liikumise eesmärkidest. Nad rõhutasid, et Solidaarsuse taga' on kindlalt Poola tööliskbnd ja seda liikumist ei saa maha suruda. Ka|kuigi- valitsus sõjaväega peaksid väliselt' end maksma panema, jääb sisemine vastupa-. nu püsima ja võib end nii või teisiti .'jälle avalikult välja lüüa. Solidaarsuse liikumise esindajad on' kindlad, et liikumise praegusel mahasurumisel on. surma:ohvreid olnud rohkem, kui sellest ametlikult on teatatuU, ja. vangistatute kannatused kinnipidamise laagrites on suured. Solidaarsuse liikumise eesmärk nende esindajate kinnitusel on järelandmatu võitlus valitsuse, poolt maksma pandud rezhümi vastu. Praegust olukorda ei tule nimetada sõjaseaduse maksmapanekuks, vaid sõjaolukorraks, sest^ tegelikult käib võitlus valitsuse ja Solidaarsuse liikumise vahel. See võitlus võib edaspidi minna veelgi teravamaks. • Solidaarsuse esindajad soovivad Poola vastu täielikke sanktsioone ja Poolale igasuguse toetuse andmise lõpetamist. Solidaarsuse liikumise Toronto büroo on igapäevases ühenduses nende liikumise büroodega Stokhol-mis, Viinis ja Zürichis ja neil on alati ülevaade olukorrast ja selle arengust. Solidaarsuse sooviks on, et teiste ikestatute' rahvaste' siinsed esindused kõigiti toetaksid nende ilkumist ja selleks Kanada valitsuse •juures šuiTet avaldaksid. Solidaarsuse esindajate informatsiooni järele avaldasid teiste ikestatud rah\ ste esindajad koosolekul oma sügavat solidaarsust Poola So-lidaarjiuse • hikumisele ja lubasid omapoolset toetust, niipalju,kui see neil on võimalik. Ikestatud rahvaste keskorganisatsioonid teevad selleks vastavad esildised Kanada 'pea- ja välisministritele. Kavandati ka mõned teised aktsioonid poolakate rahvusliku'võitluse toetamiseks. -LSINGI (M.E.) — Seoses vene aatomallyeelaeva ,,ikülaskäiguga" Rootsi liigub siin rahva suus jutt, et kusagil Lõuna-Soome sõjalises baasis kindla kaljukaitse alt viibib vene aatomallveelaev juba kolmandat aastat. Samade allikate järgi liigub Soome ranniku saarestikus võõra riigi allveelaevu peaaegu nagu vaal-parvi. Juba nii, et kaubalaevastikus nendesse suhtutakse kui igapäevses-se nähtesse. Kuna tegemist on Lõuna.jSoom(4 ^aljubaasiga, siis vihjed viivad ku- ^ugi Hango läheduses asuvasse saarestikku, kust on lühike tee kõikjale Läänemerele. Muidugi, et kindlus. • tada N. Liidu piire „fashistlikü" läänemaailma vastu. • „EHATARE" vajab veel RNÄ)' võib .ka olla osalise ajaga,: ka öövalvessec l. 284-0828. I N L SOOSAAR,CAo Ghartered Accountant • ^ •' • '1- - • . • • , 55 üniversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 Tel.862-7115 „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond [a S9is!ib eesti üh^sfennaj teenistu- • seš. y - Hind. $8.00 (b) 140 Ihk; Pluss saatekulu 87 c. posti teel tellides. mm Ostke otse tööstusest suletekid,' sulgvoodid, —padjad ja voodiga pesu. Parandamine ja ümber-' ^tegemine. DOWN „.,Jeie IIM" talituses 558 Bi-or.tlvieiv Ave. Tcrop.to, Oiit. KODUaS 4544 Düfferin St.; Ünit 25/ Downsview (lõunapool Finch'i) Telefon: (416) 638-2255 äri — 2311 Bloor St. W. (lääriepool Runnymede) : (416) 763-7326 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-31-03