Meie Elu = Our life, December 31, 1981

              )1) 1981
„Meie Elu" nr. SÖ (1661) 1981
saanud
I Moskva
jonšinist
|t. Heidi
Laikve
xrkestn
loreski
^at kir°
lal Geis-ud
kõi"
mi Icn-
J ilmu-simene
ud ter-.
Aksel
it,:lCaI»
:a/ Liia
Kolmas
s; Enri
Helvi
s lend:
an Lii-
Maie
loiubjät-all
Re-änson,
Mal-
Viies'
trid Te­lli,
Juta
iö Laik-
[d-Gödt-
Isi, Ülo
• Kaarel
Igi Syd-to-
Riner
lolid kO"
|c-Anton,
Foi ja
tervitu-
)r. Saar-
(se.Geiis-alt
Wal-d
kohal
[iilaspea,
Taavo
Iri Tults,
j f •
torralda-
|n Ch|ca"
m toeks
suureks
Ü.P.
l i . Pau=
lid isioo»
s, noor-,
s. Koor
ivaviisi-audit,
av
ks kat-a
kom-s
tervik-livi
eesti-lleks
pu­ll
Parve
Isid • koos
b : v a i d -
lärtuslik-
[kogujate
t i l l , Tiit
hei, Enn
Lääniste
bonilised
1
Komitees
la Kund-trvi
Ric»
H.V.
iübi
p hoole'
21. dets.
siaalring
bK)sbergi-tdermaa-teich
lu-las
kõne
Neil kar-taevast
^ooil Pee-
|iis kolm
Id „Gloo-pöördus
Ipoole E.
rõõmsatd
üšid küo
prikorral
kuti koh-pud,
siir-et
sõita
•••J
--Kas August Gailit oli lätlane? Sellele küsimusele ei ole ^^^W avalikult kunagi vastust
Andmed tema päritolu kolita meie teatmeteostes on kohati puudulikud ja vastukäivad. Selgitavat val­gust
heidab küsimusele August Gailit! kiri tema tööde läti keelde tõlkijale Leo Svarc.s
[is puutub mipu biograafiasse
ja mu põlvenemist, siis, nagu teate,
pole ma teateid andnud ei väTismaa°
de entsüklopeediatele,;ega ka eest­lastele",
kirjutab 'ta oktoobris 1955.
a. örebrost seoses oma 65. a. süni=
nipäevaga.,/Nüüd aga mõtlen siiski
Teile üht ja teist enesest kirja pan-
.na. See võtab aga pisut aega."
ISIKLIK,ELU JÄÄGU ENESELE;
Novembris August Gailit tuleb tei-ses
kirjas tagasi onia!päritolu juur°
de j a kirjutab: i
'„Ma. pole iialgi katsunud oma bio-graafiat
kirjutada an'amisel olles,
et autor j a tema teosed on kaks eri^
list asja. Kui head ka ühe kirjaniku
teosed poleks, peaks ta isiklik elu
siiski temale enesele jaama. Auto»
biograafiatele olen vaadanud kui
"suurele edevusele, oma isiku esile
lükkamisele ja eputamisele. Eks ole
autorid samasugused inimesed kui
kõik teised, samade nõrkuste ja vi­gadega
ja seepärast pole vähematki
mõtet neid teistele eeskujuks seadif^
• da.
•?> • v \\ « V
% "Ž^ V. <v
i;- V. v ; 1
V V V' V, ^' "
Küll aga tahaks iga üksik' inimene
ise teada onia põlven^ist ja onia
vere koostist. Eriti siis,, kui'ta tun­neb
end sageli 'võõrana selles, ühis­konnas,
kus ta elab. Selline selgus
oleks tal enese jaoks vajalik, nagu
mõista oma ümbruskonda ja ka fen°
nast. Kahjuks pole minul see õn°
nestanud. Noorena ei hoolinud ma
kuigi palju onaapõlvenemisest, ise-seisvuse
saabudes aga' oleksin pida­nud
uurima hakkamaiiväga] rohkeid
. arhiive, peamiselt Lälist, kust mu
vanemad olid pärit. S^e jäi tegema-
•PUUDULIKUD: ANDMED!
August Gailiti päritolu, ta vanema?
te, kasvumiljöö ja lapsepõlve koH^la
on andmed meie teatmeteostes puu­dulikud.
Mitte kuigi paljud ei tõstar
üles Gaihti päritolu ja rahvuse.küsi-,
must, kuigi i^ed on eesti ajalikku­ses,
kummitanud kuni viimase ajani,
kirjutab Bernard Kangrp. • Kirjaii-
; duslikud vastased on vahel katsu­nud
teda puhtalt „lätlasefe" tenabel-dada.
Võib ar\-ata, et seda "pole põh­justanud
mitte airlült ta latipärane
nimi,' vaid ka ta loomingu,^eripära-
_ sus: meie kirjanduses/ Puut\l3es:öai-litiga
viimastel aastatel kokku sää­rastes
olukordades, mis võimaldasid
Männist mööblid, soome kiiktoolid, nahast tugitoolid (kasepuust), lae­lambid,
raamaturiiulid (männist ja tammepuust), mõnesugused põranda-vaibad.
Hea valik kinkeesemeid.
kõrgetasemeline käsitsivalmis­tatud
mööbliseeria tamme­puust.
Tulge vaatama!
OSTKE MÖÖBLID OTSE IMPORTEERIJALT!
48 SHEPPARD AVE. W. WILLOWDALE (1 blokk läänepool Yonge'i)
TEL. (416) 226-6332 Avatud publikule 10 lv. — 9 õ., laup.lO—6. Jõulu- ja
Uue-Aasta laup. 10—3.Suletud Teisel jõulupühal 26. 12.
kondades» on ilmunud
Eunibrid pömiidaalusest almanahhist Vigi-lia'V(
öine vahtkond). ÄjakiFjas on luulet, po-metsikus
sõidus
meil
on •'
Sealse tänapäeva luule näitena
toome ära anonüümse ja pealkiF-Jata
luuletuse:
Ja miks on tarvis jahvatada,
i vöid kõik vaikides välja
prahvatäda...
\(Endale elutarkuseks)
Käšitalpaijundätud almanahhi tütelvinjett.
tänaval ja rakendas pojad kohe töö­le.
Minu isa sai siiski Valga saksa
Landesgümnasiumi . lõpuklassideni
jõuda, oskas isegi küllaldaselt ladina
ieelt, rääkimata muidugi saksa, ve­ne,
läti ja eesti keelest. Oli kohutav
kirjanduse lugeja, tellis kogu aja
kõik läti ajakirjad. Kuid peamine
lektüür oli ikkagi, täi saksakeelne.
:'Ka tema oli ehitusettevõtja, sageli
kuni 40 töölist' ja siis rännati mõi­sast
mõisasse ja ehitati sillast kuni
lossideni. Talvel aga muidugi ehitu-
; sed seisid ' ja siis oli. päevad-ööd
raamatud.
Mu ema Agnese põlvenemine oli
veelgi keerukam. Tema vanaisa oli
parun Koskull. Kui selle isa ;armus
Saaremaalt toodud orjatarist tütar­lapsesse
ja vaatamata omaste kee-ju
minu põlvenemise koh- neld minuteid unetuid!
, . . .J lule-sellega abiellus, kaotas ta mõis-sügavamale
minevaid jututeemasid ^j^^ jeisuse jä sai nimeks Stam-ilmnss
et see kusimus^polnud tal berg. Mu,onupoeg protsessis mõisa-unur^
enud. Oma koige vnmati kirju-
SÜNDIS SANGASTES ^
Ise sündisin Sangaste mõisas, kus
mu isal oli rohkeid ehitusi. Viiest :
lapsest olin mina noorern — pesa­muna.
Algasin õppimist Valgas läti
Draudzes skola, mida juhatas Kol°
lang. Viibisin geal kaks aastat, selle
järele olin üks aasta Valga läti. koo­lis
ja sellega lõppes mu lätikeelne
haridus. Sealt snrdusin juba Tartu
linnakooli, sealt T^reffneri. gümnaa­siumi,
sealt Tartu prof. Rostovtsevi
Eraülikooli, kus paar aastat õppisin
arstiteadust.
Hakkasin väga . vara kirjutama.
Olin vist kõigest 16 aastane, kui kir­jutasin,
oma esimese romaani Kui
päike läheb looja, mis ilmus nagu
ajalehe joorie all, mi ka raamatuna.
Väga nõrk töö. Eesti lehtedes ilmü<
endasse elatuid..,
Ohmeiid
- käpituttobu
ja lohmakat hobu!
Ei - meil minuteil unetul!
ilmak^estnäpatuil
- ei me ole kapitud
elust lombakaks näpitud!
- siis on meil teada kõik
tarkuse sambad
- sÜs on meil jälle
, ) .r Jaladia hambad
- siis meie kappam© .
=-Silsmenaefame
luulet,
mis Kenasti sõna kuulab
mõistlikku sisu ja vormi,
mis vaetud ja igati
, normis
jakusV-abasöna
on ebakõla.
— Irvitame teadust,
mis ei tunne ei kurjust,
ei headust
ning millele armastus on -
- iksvöiypsilon
ja südame piin
- cordiamiin.
-Vihkame lijbedald
leppijaid,
enesepäkkujaid,
tallalakkujaid-tervet
se^a käpuli roomavat
karja,
kes end inimnäo taha
varjab
ja kelle südametunnistus
- sõnnikuhunnikus!
Nemad ju ehivad trooni *
neile, kes kannavad krooni —
kellele sönalipaks "RAHU!"
kahuritorusäe.mahub
jajtellele tõe valgus
on lõpu algus! „
~ Matrame maha me maani
teidki, te tipphuligaanM!
, . . Nii meie kappame
minuteil unetuil
- käpitutobv
ja lohmakas hobu . l .
Teame: kui otsas
me sõidud r-siis
on
teil
õigus!
Võib-olla en;wt väga
suureks pean,
etkaus[eid, saadamatuid
sihte sean -
ja rääkigem ükskõik mis
keelt,
kuid olgem ikka inimese
meelt!
— Sest oma poegi te ppa
teiste heaks
ei tohi, sõbrad!
Nii ei peaks! ^
iSi kiida heaks!
tatud töös — novellis „Võõras veri"
— .puudutab ta ise päritolu küsi­must
ja senisest' hoopis erinevast,.
tulek ja maareform lõpetas protses
Sl. Mu ema isa abiellus Sofia: Weis-
. . , siga. Weissidki olid sega tõug,'neist
rG'a!ilvi tl891---•1 ^96'0V, ^EesTti ^Ki"rja^nik^e ' said sakslasi,: lätlasi j:a vist ka eest»
Kooperatiiv, Lund 1%1)., • ., ,.:[: - " v
te tagasisaamiseks, ;kuid iseseisvuse sid mu artiklid, följetonid ja ka roh-
Oma kirjas Leo iSvarcs'iie kirjanik
ütleb jätkuvalt:
' „Võin käsitada ainult noid }cõne-lüsi,
mida ma lapsena oma vane­mailt
kuulsin,' kui nad juhuslikult
oma jutu sekka puistasid liht teist
oma sugulasist. Ma ei või aga mitte
vastutada kuivõrd nad õiged.on. .
Niipalju peaks kiiidel Oflema, . et
mu isa pärines liivlastest. Sellest
rääkis ta sageli, isegi üteldes kordu­valt,
et tema isa oh veel liivi keelt
osanud. Ta' isa Peter Gäilit oli Vai-.
gas ehitusmeister ja vennas te kogu­duse
jutlustaja. Ta suri varakult
kopsupõletikku, jättes järele kolm
poega, kelledest minu isa August öli^
kõige vanem..' Ta oli -abielus Mariaj
Martensiga,. arvatavasti Hollandi'
väljarändaja päritoluga, nagu neid
nii mõnigi oli tulnud mõisnikkude'
'juurde õlle ja juusturtieistritena. ;
Vanaema pärast mehe \ surma
müüs oma kinnisvara Valga Posti
August Gailiti teosed, mis lä­ti
keelde tõlgitud Leo Svarcs'i
poolt:
: ,,Eke. . Mörs" .(,,^ Mor"):.
Esslingen 1948, ,jLiesmojosa
sirds" (,,Leegitsey süda") Ess-lingen
1947, ,JPari bangainiem
udeniem" („Üle rahutu vee")
Esslingen 1951, „Pedejais ro-mantiids"
(„Vümne* romantik")
New York 1954j ,3encu zeme"
(„Isade. maa") Rüa 1943, 1 tr.
New • York 1954, „Vai atceries
mana milja?' („Kas mäletad,
mu arm?") New York 1952,
„Latvijas kundzes greksüdeze"
(,;Kas mäletad, mu arm?")
New York 1956, „Denas sena-jas"
(,JCas mäletad, mu arm?")
New.York-1959. :
kesti karikatuure. Lühemat aega
1911^1912 aastatel peatusin ajuti­selt
oma venna Karli juures Riias,
kes oli ehitusfirma Heusermanni
juures juhataja, siis 'katsusin kirju­tada
ka pzimtenes Vestnesises artik­leid
eesti ja soome'kirjandusest ja
kunstist. Mõni artikkel ilmus ;ka
Jaunä Dienas Lapa ja Latvija. Ka nii
'mõnigi minu joonistus ilmus neis
lehtedes. Esimene maailmasõda, kui
. lätlased jooksid Venemaale ja,Dzim-tenes
Vestnesis kolis Pihkvasse, kat- :
kes mu kaastöö läti lehtedele ja ei
uuenenud enam.
H. Rajamaa AABITS 3.50
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I .............. 3.5Ö
H. Rajamaa EESTF ALGLUGEMIK II ............ 3.50
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK III ......... 3.50
H. Rajamaa EESTI LUGEMIK II ................... 4.00
H. Jänes EESTf KEELE GRAMMATIKA I .... • 4.00
E. Muuk LÜHIKE EESTI KEELEÕPETUS I 4.50
EESTI KEELE HARJUTUSTIKI................... 3.00
H. Jänes MEIE EMAKEEL II (E. keele ja '
stiili õpik) 4.00
H. Jänes MEIE EMAKEEL III (E. keele
õpik ühes harjutustega) 3.50
R Michelson EESTI RADADEL (b) 9.00
H|..Michelson EESTI RADADEL (k) ............... 11.00
A. Kajasaar EESTI MAATEADUS I ( v i h k ) 3 . 50
A. Käjasaar EESTI MAATEADUS II (vihk) 3.50
A. Kajasaar EESTI MAATEADUS III (vihk) .. 3.50
6.00
12.00
1.00
6.00
10.00
1.00
3.00
3.00
6.6*0
5.00
Raud EESTI KOOL AEGADE VOOLUS I....
Raud EESTI KOOL AEGADE VOOLUS II
J. Nigol KALLIS KODU ......i...
0. Luts KEVADE I
H. Michelson KODUMAALT VÕÕRSILE ....
E. Lindsaar KOMPANI POEG
KUIDAS TALLINN NIME SAI
K. Vaikla KULDNE TAMMETÕRU
Manninen ETNOGRAAFILINE SÕNASTIK
LAULE MÄNGE VÄIKELASTELE
(nootidega) » • I • • I • • I •
Nüiid olin sõjakorrespondent pea­miselt
vene Peterburi lehele Dni.
Muidugi ka eesti'lehtedele. Sõja lõp­pedes
asutasime kuue kirjaniku rüh-:
mituse Siuru. . • '
Tõsi küll, veel' kord viibisin pa^r
kuud Riias, siis kui olin eesti saat­konnas
atashee. Tookord olid para-jasti
läti ;parlamendi - valimised ja
valitsuse juht Ulmanis sõitis ^ omal
maal ringi oma erakorma huvides
kõnelemas. Mitmes läti lehes ilmu- ^ . ^ :
sid halvustavad: artiklid valitsuse ' , ' . ^' . . - ''
juhi kohta, et see valitsemise asemel • J
käib oma erakonda propageerimas, korda peavad mind lätlaseks. Ise
Midagi halba mõtlemata saatsin aga pole oma rahvust suutnud defi-ccstltelcgrafi
agentuurile väikese te- neerida, kuigi tunnen suurt armas-legrammi
selle kohta. Kohe, järgmi- tust oma kodumaa vastu ja rahva
sel päeval ilmus minu üle väga vi- vastu, kus olen kasvanud ja keda
hane artikkel (Brivazema) ja teisel olen kirjeldanud, Kuiii ka lätlased
päeval oligi siseminister Bergise ise tunnistavad rohkesti oma kirja-korraldus:
Gailit 24 tunni jooksul nikke ja kunstnikke liivlasteks (Rai-
Lätist välja saata. Ega ma saanudki nis, Viktor Eglitis, Ludorf Liberts
seda pahaks panna, sest eestlased jne):; Liivlased lätistusid ja meist
olid nädal varem Valgast valija ^aat- jäi vaid killuke järele." •
nud dr. Libietise ja muidugi pidid
nid nüüd jca omalt poolt leidma ühe
patuoina. Kuigi Bergis võttisv oma
väljasaatmise otsuse tagasi, sõitsin
siiski ära. Pärast seda pole maenam
Lätis viibinud ja airnilt välismaal
sõites p.ea,tanud Riias paar päeva.
KODUKOOL NR. 2 ... 1.50
T, Künnapas MEIE KODUMAA ... 4.50
MINU PILDIRAAMAT .: ... 3.00
LASTEAIA RAAMAT ;.„ ... 7.50
S. Raatmaa MINU KARU: ... 5.10
A. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES ...2.50
H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL ..... ... 4.00
NOORTE LAULIK ... 4.00
Ü. Lehti PIKKE-MIKKE ... 1.50
•K. Ristikivi SELLID .: ... 3.00
K. Ristikivi SEMUD .;. 3.00
J. Kaup SüdiSE LAUL ;.. 2.50
TUNNE EESTIT EESTI RAHVASTIK I ... 4.00
TAMMINE RAHVAS ..*...:....:..v,..........;. ... 3.50
E. Õun TSIRR ... '4.50
USUÕPETUS KOOLIDELE JA ifeODULE ... ... ° 4.50 .
A. Mägi VALIMIK LUGEMIST lASTELE ... 6.30 ,
ÕPETA MIND LUGEMA I ...4.00
ÕPETA MIND LUGEMA II ... 5.00
H. Nõu 01-01 MIS JUHTUS ...! ... 3,10
,i Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu
n ILU''talituses
Eesti Majas, 958 Broadvlew Ave., Toronto, Ont,
M4K 2R6
nis ja Pariisis.
August Gailit oma juubelisüiimpäeva
Elvi ja tütre Ailiga.
Niipalju väljavõtteid August Gaili­ti
kir j ist tema teoste, tõlkijale aas­tast
1955, kuš mõnevõrra käsitatud
pikemalt seost latiga.
EESTI • KIRJANIK' ^' '
,>Eestis on rohkem kui kuskil mu-
Läti kirjanike ja kunstnikega olen jal ristunud mitmete rahvaste teed.
peamiselt ^kokku puuttinud Berlii- August Gailit on üks sääraseid püri-
•^^^^^^^^^^^^^^ . kelles pole ülekaalus
, ü^^^ rahva veri", väidab Bernard
§ 'fangro kirjaniku mälestus
Nojah, olen redaktorina töötanud .IRahvuskÜsimuses K k^^^
ajakirjade ja ajalehtede toimetus- ' . ^ . - i -
^as^^ ennast eesti fcirjan^kuKs^> dollarit). Peale nende on mitu väga
eestlaseks ja oligi seda.. Ta elutoo
kuulus Eestile ja ta mõte oli seotud
^eie rahvaga ja selle saatusega ti­hedamini
kui mõnel puhtverelisel
eestlasel, kelle rahvustunde mõni
juhuslik tuulehoog itta või läände.
puhub." :
Möödunud kaheteistkümne kuu
jooksul on Toronto rahvas tublisti
kaasa aidanud professor Võõbuse
suurteose Studies in the History of
the Estonian People ilmumise jätka­misele.
Juurde on tulnud 151 ostjat,
kellele koos varemini tellinutele saa­detutega
on läbi käinud üle tuhande
köite. Nii hakkab Toronto lähene­ma
Vancouveri eestlaste huvile meie
ajaloo vastu.
Peale ostjate on" olnud otseselt toe­tajaid.
Eesti. Abistamiskomitee (500
dollarit), Peetri kogudus (500), Sud-bury
kogudus (200). Varemini anne­tas
Toronto Eesti Pensionäride Klu-
(200) ja Vana Andrese kogudus
T Ä N A N
Tänan Sault Ste. Marie Saarte-klubi
juhatust ja kõiki liikmeid
kes osutasid osavõttu minu lah­kumise
puhul Sault Ste. Ma­riest.
R. SELIMETS
KUULUTUSED
urne talitusele anda KUNI
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehcls.
tes, olen paar aastat olnud Vane­muise
teatri direktor ja seal ka mõ­ned
läti näidendid lavale toonud.
Isiklikult tundsin ^kalbet, Akurate.
• rit, Virzat, Rozitit, Ligotnit ja teisi,
kuid kõigile püüdmistele vaatamata
^pole ligemat sõprust leidnud. Arva­tavasti
vaatasid lätlased minule kui
renegaadile, nagu osa eestlasi oma­duses
pole aga kahtlust: Gailit pK korral, kokku umbes 5000
<^as ennast eesti kirjanikuks ]a
REB.-
tõhusat tshekki siit otse autorile -
saadetud.
Professor Võõbus on nüüd kirju­tamas
üheksandat köidet, mis. kä-
.sitaks kolmekümnendate aastate
teist poolt. ^ ^
Ebameeldiv, kuid paratamatu on
hinna tõstmine umbes kaheksa nrot-sendi
võrra. Raamatuid ön veel saa­daval,
kuigi kahest köitest on väga
vähe järel ja uustrükk tuleb teha,
kuid paraku tuleb oodata umbes 150
tellija kogumist, et seda kulukat
toimingut ette võtta.
Toronto laopidajatna tänan omalt
wolt kõil^ i tellijaid.
E. ARUJA
7' i
lv-ifti