Meie Elu = Our life, December 26, 1986

              (1920) nm a" nr. S2 (1920) 1986
le,,Lembitu
[ndres Taul,
isele advent-nelja
küün-
Igeeliumi lu-
KairiTaul.
mlu .Jeesus
Ikide saatel
hündud ja
Icine väikeste
(mine metsa-i
juhtkonna
|e)s Õpetasid
tel Ja kelle-
|iil m^tsajou-janiseeritud
iala juhtide
|i poolt. Hel-
[*evad prög-
Sirje järvel,
lask, Kristi
Hundujuh-
|indy Härm,
Riina Kind-
Koop, Ilmar
f piid mõel-like
lindude
jks olid val-likud,
mis ri-liiuseokstele.
ited peaksid
ka oravate-
|1 pargis vai"
line metsas
[kaoga gaid-jteisele
häid
mtod tagasi
suurlinna,,
[se tehniline
5va juhatuse
Terts.
. E.A.:
i i i l i
Irvin Aleve
. Viivi Luik sil
Hinnang Soomest
sv okupeeritud EestiSo
® 6 oo
Helsingi (ME| — Aastal 1946 sün­dinud
luuletaja-kirjanik Viivi Luik
on Soomes ja ka Eestis saanud väga
kiiresti tippkirjanikuks. Varem oli
ta tuntud peamiselt luuletajana.
Eestlannat on intervjueerinud raa­dio,
TV ningpaljud ajalehed seoses
tema teosega „Seit8mes rahuke­vad".
Seda peetakse praegu kolige
tähtsamaks dO-ndailaastailEekis
Ilmunud raamatuks. Varsti ilmub
see Eva Lille tõlkes ka soome kee­les.^
,,Seitsmes rahukevad" on Viivi
Luige esimene romaan, ning kohe
pärast selle ilmumist ü^tles kirjanik
Mati Unt ajakirjas ,,Keel ja Kirjan­dus",
et see on ,,1980-ndate aastate
parim eesti romaan". Paljude mee­lest
on raamat ka sensatsiooniks,
kuna see räägib vaimukalt stalinismi
perioodi lootusetust elust Eesti kü­las,
,,Seitsmes rahukevad" ilmub ka
. vene keeles.
..Helsingin Sanomatele" antud in­tervjuus
iitles autoi? muuhulgas:
,,Raamatut on peetud liiga julmaks,
selle peategelast liiga agressiivseks.
Mulle on tuldud ka ütlema, et pärast
sõda polnud sellist ,,suhkrupuu-dust"
nagu ma oma raamatus kir^
jeldan. Peab möönma, et ma kartsin,
kui ma oma käsikirja kirjastajale vii­sin,
sest selle vaatevinkel lapse suu
läbi oli nii erandlik. Mingeid muuda­tusi
polnud siiski vaja teha.
..Selles on rohkesti minu enda lap­sepõlve
kogemusi eesti külast pärast
Teist maailmasõda. Ma mäletan ka
selliseid sündmusi ja tundeid, mida
ma elasin läbi kolmeaastasena. Raa­mat
siiski ei kopeeri minu elu otse­selt.
Olen üheks aastaks tihendanud^
terve lapsepõlve ning ehitanud sün­teesi
vana. ja uue aja kokkupõrkest.
Peale selle töötasin raamatut kirjuta­des
läbi palju ajaloolist materjali.
Eestil on pikk ja varjundirikas
ajalugu, mis mahutab rohkesti erisu­guseid
perioode. Kirjanikud on huvi­tatud
selle kirjeldamisest. Soomlased,
võib-olla ei tunne Eesti sõjajärgseid
aegu eriti hästi; Teile võib mu raamat
siis õpetlik olla."
Dr. Oo Käbin„Die medizimsche
Forschung und Lehre an der Uni-versität
Dorpat/Tartu 1802-1940".
@28 lk. Verlag Norddeutsche Kul-Äsja
ilmus paljude aastate töö ja
materjalide kogumise tulemusena dr.
Ilo Käbin'a saksakeelne uurimus
Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna aja­loost.
Ühtlasi promoveerus autorsel-le
mahuka dissertatsiooniga 6. no­vembril
s.a. Lund'iÜlikooliarstitea­duse
doktoriks.
Raamat on pühendatud Tartu Üli­kooli
Arstiteaduskonnale.
Dr. Ilo Käbin sündis Narvas
1921.a. koolijuhataja pojana, lõpetas
Narva Ühisgümnaasiumi ja astus
Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Ta
pääses küüditamisest kuna perekond
oli Narvast kolinud Virumaale. Sak­sa
okupatsiooni ajal töötas ta sõjaväe
polikliinikus ning sõjaväearsti assis­tendina
oli tal vahel võimalusi sunni­viisil
mobiliseerinud noormehi sõja­väe
kohustustest päästa. 1944.a. põ­genes
dr. Käbin Soome, töötas Karjala
Karinasel sõjaväe arstina ja maandus
lõpuks Rootsis, kuä ta lõpetas oma
stuudiumi Uppsala Ülikoolis. Ta töö­tas
alguses Landskrona maakonna­haiglas
ja 1960. aastast alates era­praksisega
arstina Landskrona lin­nas.
Dr. Käbin^- avaldanud rohkesti
publikatsioone nii oma erialalt kui
ka üldkultuurilisest valdkonnast.
1972.a. ilmus temalt raamat „Maal ja
merel. Eesti arste-maadeüurijaid",
mis samal ajal tuli välja ka rootsi-keelses
tõlkes. Autor on kogunud
endale aastate jooksul mahuka kol-lektsiopni
Baltica vanadest ra-amatu-test
ja maakaartidest, midata möödu­nud
aastal Rootsis esitas laialdast
tähelepanu äratanud näitusel,,Mare
Balticum".
Kuna dr. Käbin'a uurimused põh­jenevad;
faktidel ja hoolega kontrol­litud
andmetel, siis ei ühtu tema väi­ted
kaugeltki mitte N. Liidu ,,amet­likkude
ajaloo versioonidega" ja
FRIDAY, DECEMBER 26
Korp! Sakala aukiri
kolmele Saksamaa
eestlasele
Korp! Sakala Inglismaa Koondise
poolt annetati mõtteline tunnustus-aukiri
kolmele Saksamaal elunevale
rahvusHkule võitlejale, ajakirjanike­le,
kelledeks oli ette nähtud kauaaeg­ne
endine Inglismaa Eestlaste Ühin­gu
esimees ja endine Inglismaa eest­laste
häälekandja „Eesti Hääle" pea­toimetaja
Väino Pärtel, Saksamaa
Eestlaste. Keskkomitee kauaaegne
esimees ja „Eesti Rada", väljaandja-peatoimetaja
Joh. Västrik ning kaua­aegne,
„Eesti Rada" toimetusliige ja
välisajalehtede kaastööline, veste-mees
Arnold Kokk.
Mõtteline aukiri on Korp! Sakala
75. a. juubeli hõbedasel lehel Sakala
vapiga keskel, mille juurde on trüki­tud
tunnustuse tekst,,tulihingelisele
patrioodile ennastsalgava töö eest
meie rahva heaks". Aukiri on suures
formaadis, klaasistatud ja raamista­tud
ning selle andis asjaosalistele
isiklikult üle Korp! Sakala Inglismaa
Koondise seenior.kirjanik Einar San-den
Ardiffist.
Romaan Afganistani
vabadusvõitlusest
Afgaani autori Idries Shah romaan
„l^ara Kush", kirjastatud Collins'i
poolt Inglismaal, kirjeldab praegust
Afganistani vabadusvõitlust. Põne­va
sündmustiku tausta moodustab
meile nii tuttav kommunistlik režiim,
oma julmuse ja nõrkustega, mille
vastu "Võitlejad kasutavad hämmas­tavat
kavalust ja leidlikkust mater­iaalse
ja arvulise ülekaalu võitmi­seks.
Ma kirjeldaksin seda raamatut
kui kombinatsiooni romaanist ,,Kui
venelased tulid", filmist ,,Rambo" ja
televiisorisaatest,,MacGyver''. Kaa­satõmbav
lugemismaterjal endale ja
ajakohane ja õpetlik kinkimiseks
oma inglise keelt rääkivatele sõpra­dele.
Metro Toronto piirkonnas pn
,,Kara Kush" saadaval ka raamatu­kogus.
A.R.
SAID JÕULUPÜHI
UUT AASTAT!
T A M A R A ja K A L JO
L E H E L A ,
RÕÕMSAID JÕULUPÜHI
JA HEAD UUT AASTAT.
Kõrge tasemega
eesti muusika
ALAN TEDER
19 ARUNDEL AVE
TORONTO ONTARIO
M4K 3A1
465-5382
Kas, legend või mitte 0 0 «
tamise
1
13. dets. toimus Midland Collegi-ate
auditooriumis Cathedral Bluff s
Symphony orkestri jõulukoüitšert,
kus Estonia Koori ja eesti solistide
HandePi oratooriumist „Me^8ias".
Orkestrijuht Clifford Poole, on
a varasematest East
York*i Symphony orkestri ja Estonia
Koori ühisesiinemiste kaudu. Ca­thedral
Bluffs orkester on jSga üle?
ehitatud Clifford Poole'i poolt paari
viimase aasta jooksul.
Orkester esitas Roole'! juijitimisel
tema enda komponeeritud „Fan-fare",
Prokoffief i „Peter and the
Wolf (sõnaline osa raadio-kom­mentaator
AlexBarris) ja Humper-dink'i„
pream Pantomine" ooperist
„HBnseI and Gretel*', sopran yalve
ie esitamist,
peab imestama juhi oskust lühikese
ajaga organiseerida pii võimelist
instrumentaal-gruppi.
„Messiase" esitamiseks raken­dus
Händeli originaalne orkestri a^
vuline koosseis, tulles lava ette. La­vale
asus Estonia Koor üle 50-lük-
Koor laulis inglise keeles:,,And
the Glory of the Lord", „Kor unto us
a child is born" ja „HaUeluuja".
Kahe esimese koori meloodiline
virtuooslikkus oli Estonia Koorile
rõõmsanäoliseks laulutujuks, aga
„Halleluuja" koori laulmisel liitus
läbipaistvale rütmikindlale kolora­tuurile
veel oodatud uus dimen­sioon:
Toi eriline osavus koorilt välja
võluda mahlakas tüsedus, fortissi-mo,
ga; dr. Toi võttis taktikepi ja Händel!
helid võisid vallutada saali. Esitatis
aariat ja 3 koorinumbrit Aariate
esitajateks olid esinemise järjekor­ras:
Estra Väli-Toompuu alt, Tamara
Lehela-Norheim sopran, Andres
Raudsepp bass, Andrus Voitk bari­ton
ning Valve Tali sopran.
Kõik eesti solistid olid vokaalselt
üksteisest erinevad ja esitasid oma
{ snsseelamisega ja Toi juha<-
[ontserdi kava koostajad olid pai°
giitanud „Mes8ia8e" kontserdi kõi­ge
tähtsamasse paika, esimese osa
lõppu ja teenitud aplausi ajal võis
orkestri nägudelt lugeda, et nad olid
koostööd nautinud.
Enne Estonia Koori lavalt lahkia-mist
anti dr. To!'le üle auaadress,
varem puudus
juubeli­sünnipäeva
kontsert jäi ära Toi ven­na,
Harri surma tõttu.
• • _ ! _ • J * »
hendusega, olid alla kirjutanud järg­miste
org. ide esindajad: EKN, Eesti
Lauljate Liit P-Ameerikas, Tor. Eesti
Meeskoor, Tor. Eesti Segakoor, Esto-seetõttu
on tema arvel raudrimba.
taga lendu lastud tigedaid sõnu.
Raamat koosneb viiest peatükist,
mis omakorda jagunevad drialas-teks
alajaotusteks. Sellele lisandu-vadiMbliograafia
ja allikmaterjalide
loetelu, nimede register ning inglis
ja prantsuskeelsed kokkuvõtted. Ka
on raamat varustatud mitniesuguste
tabelitega, fotodega, faksiimilite ja
kaartidega. Raamat on väärtuslikuks
lisandiks meie ajaloo raamatutele
ning saksa keeles kirjutatuna kätte­saadavam
laiemale lugejaskonnale.
S. SUMBORU
nia Orkester, Cantate Domino, Vana
Andrese kog Segakoor, Hamiltoni
Eesti Seltsi Segakoor, Eesti Rahvus­teater
ja „Kalurineiu" tegelaskond
ja Estonia Koor,
Kontserdi lõpul, peale pisut kaua
kestnud jõululaulude laulmist, andis
Clifford Poole uuesti sõna Estonia
Koorile, kes oli selleks ajaks kogu­nenud
saali rõdule, tagaseina ja
alustas vaikselt, puhaste akordide­ga
tasast ümisemist Kohalviibinud
paljudele eestlastele tehti siin veel
meeldiv üllatus, kui vaikse ümina
sisse kõlas selgesti eesti keeles:
„Õhtu tuleb me tubaje, laskub hä­marus
õuele, aeg on hakata minema
sõba silmale laskema".
Selle südamliku eestikeelse õhtu­laulu
helide saatel öeldi orkestri-oolne
tänu esinenuile ja sooviti kõi-poolne
tänu esinenuile ja sooviti
kõigile „häid pühi"!
Aga kuulu järgi astus Estonia
Koor koduteele, kutse tuleva aasta­seks
sesooniks taskus.
Tänu Toile, solistidele ja Estonia
Koorile!
Publikut võis arvestada 800 üm°
V ^1'?'
iil Häi e8sia§'ega" dr. Roman Tos
Foto — 0. Haamer
iis oli Jeesus 18 aastat?
Kus oli Jeesus Naatsaretist oma elu 12. ja 30.aastate vahel, millest
ristiusu pühad kirjad vaikivad — Uue Testamendiga alates?
Sadasid aastaid on nii ajaloo- kui piibliuurijad, ning isegi harilikud
piiblilugejad, selle küsimuse üle asjatult murdnud oma päid. Lugege Luuka
evangeeliumi.2.peatüki kahte viimast salmi (51,52), ning siis peatükk 3-dast
salme 21 ja 23. Siis näete, milles müsteerium seisab. Ometi on selge, et need
vahepealsed aastad, poisikesest meheks sirgumise aastad, pidid olema täide­tud
mingisuguse tegevusega, aktiivsusega, sündmustega, olukordadega, mis
pidid kuidagi mõjustama Jeesuse edaspidise elu ja isiksuse kujunemist!
Tõsi, uue Testamendi n n. ,,kanoonilised" kirjutised polfe ainsad, mis
Jeesusest kõnelevad. Õieti öelda, need moodustavad vaid väikse osa, mis
testamendi kanoonilisel koostamisel eksjste3risid, 3.-st 5. sajandini p.Kr.
Arvestatakse, et kokku oli neid vähemalt 250 käsikirjalist raamatut. Need
kõrvalejäetud käsikirjad, milliseid tuntakse nüüd ,,apogrüüfiliste'* nime all,
käsitavad kas laps-Jeesuse. fantastilisi imetegusid, või- ta õpetusi, ütelusi
aformismidekujul, oma jüngritele — pärast oma ,,ületõüsmist". Kuid ühestki
neist vastust,,kadunud aastatele" ei saa.
Võib öelda, et kuni 1945/47. nn. ,,Surnumere pärgamendirullide"
(,,Dead Sea Scrolls") avastamiseni, polnud ühtki reaalsel võimalusel
rajanevat.hüpoteesi Jeesuse 18 aastat kestnudtundmata elu" kohta — peale
lihtsa puusepatöö! (Teatavasti leiti eelpoolmainitud nahksed ürikud Qumras,
kõrbelisel alal Jerusalemma ja Surnumere vahelisel lühimaal, kus teadlaste
veende kohaselt oli kuni aastani 70 p. Kr. asunud üks tähtsamaid n n.
, „esseenide" usulise vendluskonna keskusi Jeesuse-aegses Palestiinas.) Mit­med
õpetlased, kes avastatud kirjavara hakkasid uuriiha ja analüüsima,
jõudsid arvamisele, et Jeesus kuulus kas liikmena, või vähemalt liikme-
.kandidaadina sellesse poolmüstilisse, askeetlikku usu-sekti, elades pikemat
aega mõnes nende kommunaalses asulas, kas Palestiinas või Egiptuses.
Viimases neid tunti „therapeutikute" {,,tervendajate") nime all. Seda teoo­riat
näib toetavat kaunis hästi Jeesuse mõtlemise, eluviisi, ta õpetuse ja
sõnade lähedane . vaimusugulus nendega ja nende poolt austatud suure
Õigluse Õpetajaga", kes oli surnud märtrisurma65 kuni 100 aastat varemalt.
ESSEENID
Igaljuhul on see teooria põhjustanud suurenenud huvi Jeesuse tõelise
isiku, ta elu, ta haridusliku ettevalmistuse ja mitmete juutidest erinevate
vaadete alg-allikate leidmise vastu. Nii näiteks ütleb dr. Charles F. Potter oma
raamatus ,,The Lost Years of Jesus Revealed";„On olnud õpetlasi juba kaua
enne Qumra esseenide raamatukog'.vavastamist, kes on uskunud, et Jeesus
polnud mitte lihtne, koolitamata käsitööline, keSp,kõneles, nagu veel ükski
mees pole kunagi kõnelenud; lihtsalt selletõttu, et ta oli täidetud Pühast
Vaimust ja Jumal kasutas teda oma suu asemel!"
Dr. Thomas Walker oma 1925.a. raamatus,,Mida Jeesus luges?", nimetab
teda üheks ,,oma aja kohta paljulugenud, erakordse intelligentsiga nooreks
meheks, kelle l ä k i t u s . . . oli ilmselt rikastatud mitte ainult oma rahva ja usu.
allikaist, vaid olles hoolikalt jälginud kõikide teiste siiralt Jumalat ja selle
Tõde otsijate eeskuju... ja mitmete teiste rahvaste usulisi raamatuid lugedes,
mis ilmselt olid talle kättesaadavad." Teatud määral aitab esseenide mõju
Jeesusele, ta-jüngritele ja järelkäijatele rõhutada ka A. Powell-Davies oma
raamatus ,,The Meaning of the Dead Sea Scrolls", milles ta ütleb: „Kristlik
Kirik oma organisatsioonilt, õpetusteh, sakramentidelt.ja kirjutistelt on olnud
mõjustatud — ja oma varajases järgus, võib olla — isegi pinud identne n n.
,,Uute lepinglastega", keda me nüüd tunneme ,,esseenide" nime all." Seda
ideed täiendab tänapäeva üks kõige tähtsamaid piibli (eriti U.T.) ja varajase
kristluse ajaloo tundjaid, dr. Hugh J. Schonfield (Londonist) kes märgib, et
selles pole midagi imestada, et Uue Testamendi evangeeliumides ega epistli­tes
pole sõnagi mainitud esseenidest, sest see oleks üleliigne, kuna primitiiv­seid
(algseid) kristlasi, või,,nazareenlasi", tavalistiasetatiusulis-filosoofilis-se
üldraami, mida nimetati ,,essenismiks".
TEISED MÕJUTUSED ,
See moodustas nagu mingi suure perekonna, milleüksikliikmed, kui neid
eraldi võtta, ühes või teises punktis erinesid teistest. Kuid fundamentaalsed
põhimõtted olid ühendavad. Ja sellejuures on paradoksaalne, et esseenid, nii
ainuõigeteks ja ,,valituiks" juudaistideks kui nad endid pidasid, omasid
metafüüsilisi vaateid ja ideid, mis pärinesid Egiptuse, Pärsia, Kreeka, India ja
eriti Gautama Buddha usundeist! Pole ime. See on teadlaste poolt kindlaks­tehtud
ajalooline fakt, et India suur humanistlik valitseja, Ashoka (278-223 e.
Kr.) olles ise budistliku mungaordu liige, saatis sajad misjonärid läände, kes
budismi propageerimise ülesandel ulatusid Egiptusse, Makedooniasse, Süü-riasse
ja Mesopotaamiasse (on loomulik,'et Palestiina ei saanud jääda vahele).
Seda tõendas juba Rooma ajaloolane Plinius (23-79 p.Kr.), seda kinnitab
ajaloolane Lamotte. Dr. Charles F. Potter oma raamatus „Did Jesus Write This
Book?" ütleb lihtsalt: „Läkitus, mis Jeesus tõi Galileasse, kandis märgataval
määral Pärsia zoroastrianismi elemente, milliseid analüüsides viivad meid
kaugemale tagasi. India aarialaste teoloogia juurde." Selles mõttes on India
filosoofil, õpetlasel'ja end. vabariigi abi-presidendil S. Radakrishnan' il täiesti
õigus öelda (raamatus „East And West In Religion"): „Kristus on õieti Ida
religioon, mis Lääne pinnasesse ümberistutatult võttis omale Lääne-inimese
arusaamadele iseloomustavad vormid."
Et Jeesusele essenism oli tuttav ja südamelähedane, on selge,vaatamata
et ta mitmes punktis (liberaalsemana) neist drastiliselt erines. Muide, Jeesus
jüngritega järgnes isegi esseenide kalendrile, mis erines veidi Palestiinas
üldmaksvast, ametlikust kalendrist. Selle erinevuse mitteteadmine on tekita­nud
arusaamatusi Jeesuse ,,kannatus-nädala" päevade arvestamisel.
Kuid kõik see informatsioon on pakkunud ainult ühe teooria võimalik­kudest.
See pole andnud kindlamat ega detaibsemat vastust. Ometi on kõik
kristluse tagapõhja-'ja ajalootundjad üksmeelel, et peab olema mingi põhjus,
miks kogu miljonitesse ulatuv ristisusuliste mass seisab endiselt küsimuste
ees: Kus Jeäsus oli 17-18 aastat? Mis ta tegi? Miks ükski allikas ei kõnele
sellest, isegi mitte legendina, nagu neid piiblis leidub arvukaelt?
VELLE
(Järgneb)
• • i i l