Meie Elu = Our life, December 26, 1986

              m
Jmm
1
ms
EEEDEL, 26. DETSEMBRIL - FRIDAY, DECEMBER 26 „Meie Elu" 52 (1920) 1986
asüos.
ii ii
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadyiew Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6.
Tel. 466-0951
Toiifiltajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
. YorgisB.Parming,473 LuhmannDr.,NewMilford,N.J.USA.
. , Tel. (201) 262-0773.
,,Meie Elu*'väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatüsell950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
,,MEIE ELU'' kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., koimap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm.-8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. - 1 p.l.
..MEIE E L P " tellimishinnad: Kanadas 1 a. ^43.00,6 k. ^24.00,
3 k. $15.00. § USAUse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
" ® Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28:00, 3 k. $18.00. i>
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-ssel a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Öhupostilisa üle-meremaadesse:
l a . $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.1
- 75(D
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.00,
tekstis $5.00.
iiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin r
0®
I
Aasta ip@6 on samahästi kui lõp­penud
ja uus aasta 1987 on sisse
löömas! See kalendriline vahepiir
ei ole pra|ktiliselt mimgi uue elufaa­si
sissetulek sest see, mis lõppenud
aasta endast maha jättis, on orgaa-
Eili.seks pärandikW sellele, milkle
iBüs aeg end edasi ehitab.
Lõppenud aasta oli praktiliselt
kunstlikult loodud illusioonide
aastaks, mis inimkonnale kaasa an­dis
kibedate lootuste mõisted sõja
|a rahu ravusvahelises piirkonnas,
kus peategelasteks olid ja on jää­nud
kaks suurvõimu, USA ja Nõu­kogude
Liit. Kuna n^ed on suurvõi­mud,
siis jääb paratamatult edasi
valitsema võimupoliitika üha
võimsamate relvade saatel. Vähe
on vaid selles, et Kremlist tuleb
vaid petlikke pakki^misi relvade
vähendamise küsimuses, millede
vähendamiseks pakkujad ©i võta
midagi ette. *
USA ja M. Liidu vahelised taas-aiustunud
läbirääkimised Genfis ei
näita veel ühtegi tunnust, et polii-ülistes
arusaamades on teineteisele
lähemale jõutud. Gorbatshovi-Rea-gani
kokkusaamine Islandil ei an-
Eäud midagi lootuse taolist; et oleks
tekkimas cirusaamad^ milliselt rel­vastuse
küsimusele lähenetakse
midagi muud. Sest MoskvanDn näi­nud
USA tehnilisi ja majanduslik­ke
võimeid ja kunagi ei teata, kui­das
teostub kord Reagani kaitse-idee.
Kui see võimalus jääb Moskvat
ähvardama, siis on loomulik, et
Moskva peab end millegiks sarna­seks
valmis panema. Kuid see mak­sab
tohutuid kulusid ajal, mil Gor-batshov
on asunud N. Liidu tööta­vat
ühiskonda organiseerima suu­rema
produktsiooni ja majandusli­ku
rikastamise suunas. | Reagani
kaitseidee asetab Gorbatshovi en»
dise valiku ette: kas investeerida
oma ühiskonda majandusliku ef­ektiivsuse
suunas või toota uusi
relvaliike, mis konsumeerivad töö­tajaskonna
kõik energia ja majan­duslikud
varud.
Uks asitõend
raudeesriide tagant
ühenduses viimastel aastatel jäl­le
hoogu võtnud jahipidamisega
tõelistele ja ettekujutatavatele sõ­jakurjategijatele
on päevakorrale
kerkinud küsimus, kuivõrd usal­dusväärne
on see tõendusmaterjal,
mida sõjakuritegude kohta raud­eesriide
tagustest riikidest nii hel°
de käega jagatakse.
Et kommunistlikes riikides iga­sugust
informatsiooni ja dokumen­tatsiooni
häbenematult võltsitakse
ja fabritseeritakse, kui see aga
kommunismi tühja koti püstihoid-miseks
või kommunismivastaste
jõudude nõrgendamiseks kuidagi
kasulik on, see pole mingiks uudi­seks
erapooletutele vaatlejatele ja
vaba maailma maade riikliku julge­olekuorganitele.
Kahjuks ei näi aga
see käivat ühe vabamajandusliku
maa jõukuses ärahellitatud kesk­mise
kodaniku kohta.
Kõikide kommunistlikkude m^aade
ühiseks iseloomulikuks omaduseks
on vastuolu valitseva koorekihi ja va­litsetava
rahvamassi vahel. See asja­olu
sunnib kõiki kommunistlikke va­litsusi
enese alalhoiu huvides oma­vahelisele
koostööle ja moskva-kuu­lekusele,
kui küsimuses on kommu-nistliku*
korra huvid. See seletab ka,
miks välispoliitikas, salakuulamises,
õõnestustööi ja valeinformatsiooni
levitamise alal" kommunistlikud,
maad üksteist ka siis, aitayad, kui
nende omavahelised suhted kuigi '
südamlikud pole, ja miks mõdus ope-randi'd
nii sarnased pn.
Kuivõrd usaldusväärne kommu­nistlikust
allikast tulev informat­sioon
olla võib, näitavad kujukalt
juuresolevad fotod ühest vanast sak­sa
ajakirjast, mis kujutavad ühte osa
Tshehhoslovakkia kommunistliku
valitsuse grupipildist, mis võetud
ühe riikliku sündmuse puhul. Vasak­poolsel
fotol (pilt nr. 1) seisab Tsheh­hoslovakkia
kommunistliku partei
peasekretär Duboek president Svo-boda
paremal käel. Parempoolseh
fotolt aga (pilt nr. 2), mis avaldatud
riikliku teadeteagentuuri poolt pä­rast
tshehljioslovakkia reformistliku
liikumise mahasurumist ja Duboek'i
tagandamist, on Duboek kadunud..
Üksainus pilk kinnitab, et mõlemad
pildid on kopeeritud ühest ja sellest­samast
negatiivist. Ainuke vahe on
see, et pi dist nr. 2 on Duboek välja
lõigatud. Ja nii stahhaanovlikult, et
muist ariiputatsioonitoöd tegemata
jäi. Retusheerija kõrvaldas küll Dub-õeki
ja nihutas Svoboda tema asemele,
kuid nii lohakalt, et Duboeki parema
jala kinga nina alles jäi.
HEIJO B. - S . . .son
Tuleb nõuda Õigete
andmete kandmist
Kuressaare lossi peasissekäik.
Eestis soovitakse tagasi vanu kohanimesid
vähendamise suunas. Ei tekkinud
Isegi usaldusiikku vahekorda, mis
läitaks millistel alustel juhtide uus
kohtumine võiks toimuda.
Gorbatshovi i*elvade vähendami­se
pakkumised pole väärinud usal­dust,
sest Nõukogude Liit ei ole
astunud ühtegi sammu, et relvade
Ja rahu küsimustes vihjet anda
Kremli propagandaliste pakkumis­te
aususes. N. Liidu poliitil|ine-sõja-line
vägivald näiteks Afganistanis
on üks selliseid näiteid. Kreml lu-oma
inva^ioonivägesid vähen-ja
saatiski 6000 meest tagasi
IcQJo. Kuid see osutus vaid väsinud
meeste puhkusele saatmiseks.
Nende asemele toodi Afganistani
15.000 väskeltviHirustatud ja puha­nud
meest *
President Reagan tegi va banque
pakkumise tuumarelvade täieli­kuks
likvideerimiseks kahe maa
vahel. Omapoolse I garantiina on
USA kavandatud õhukaitse n n.
tähtede sõja näol, kus õhuruumi
paigutatud kaitserelvad peavini ta­gama
julgeoleku vaenlase rüniiak-relvade
vastu õhurui^mi kaudu.
See süsteem on veel kaugel tõelik­kusest
ja see süsteem ei ole võit­nud
usaldust ka USA-s endas.
Ometi kardetakse selle süsteemi
võimalikkust Kremlis rohkem kui
neb end relvadelt võimluse tipul ja
võiks oma relvatoodangut ajutiselt
pidurdada. Kreml tunneb end täie
õigustusega kindlalt maailma valit­sejana
ja oma poliitilise prestiizhi
tipul. Meenutame vaid N. Liidu
ekspansiooni maailma meredel,
laevastiku baase Kaug-Idas, tohutu
merebaasi väljaehitamiset Mu^
manski piirkonnas, allveelaevade
kurseerimist USA ja Kanada ran-nalähedastes
vetes, kodust käitu­mist.
Kariibimerel, moodsete all-veelikjvade
liikumist Fõhja-Jäämeo
re põliste jääväljade all, poliitilist-relvastuslikku
sissetungi Nicara­guas
ja Kesk-Ameerika maades,
sissetunge Rootsi ranniku piirkon­da.
Need on Moskva tohutud inves­teeringud
oma elanikkonna arvel
selleks, et teostada kommunistlik­ku
maailmavallutamise ideed kas
varem või hiljem.
Gorbatshov silmnähtavalt näeb,
et Nõukogude Liit on jõudnud omsi
maailmavallutuse tipule, kus ta
võiks hoolitseda oma surutud ja
puuduses elanikkonna eest-kui ta
ei tarvitseks relvi edasi ehitada.
Kuid just nüüd tuleb vajadus idea­liseeritud
relvi edasi ehitada ja
ideoloogiliselt
toodangud ja tühja
täitmise vajaduse küsimused. |a
ometi oli kirjaniku sõnade järgi
kommunistlik „õnn nii lähedal ja
nii võimalik"'.
Selle pettumuse peab Moskva
viima endaga kaasa uude aastasse.
Kuid ka demokraatlikul maailmal
on reisikotis 1987 kaasa võtta roh­kem
muresid kui neid tavaline ini­mene
kanda tahaks.
Okupeeritud Eestis on üha
gemalt hakatud tagasi igatsema va»
nu kohanimesid, mida kommunis^
tid pärast II maailmasõja lõppu
ümber muutsid. Päris raevutsema
paneb endist Kuressaare poissi ja
gümnaasiumi lõpetanud, aastal
1941, Olev ]õge, et tema kodulinn
üldse Kingissepaks on ümber ni*
metatud. Ta nõuab ajakirja8„Sirp
ja Vasar*' (10.10.86), et „praeguse
Kingissepa nimi tuleb Kuressaa-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiin
rahvas tagasi
Olev Jõgi kirjutab, et „iga põline
kohanimi säilitab endas killukese
ajalugu. Kohanimed on rahva ajaloo­line
mälu. Nad kannavad läbi sajan­dite
ka sellist teavet, mis tegelikku­sest
on ammugi, kustunud ja mida ei
asenda miski muu. Kohanimi on sa­masugune
ajaloomälestis nagu mui-naskalme,
iidne linnus või Suurgildi
hoone Pikas tänavas, ainult selle va­hega,
et ta eksisteerimisvorm on
teistsugune." .
Ta leiab, et ka Kuressaare on üks
selliseid kohanimesid, milles kajas­tub
muistne geograafia ja võib-olla
vanad ülemeresuhtedki, nagu näi­teks
Kuramaaga. ,,Pahempoolitse-vas
õhinas isikukultuse ajal mindi nii
kaugele, et nüüd on irieil Kingissepa
rajoonis Kingissepa linn ja Kingisse-pa-
nimeline kolhoos, Kingissepa lin­nas
Kingissepa tänav ja Kingis­sepa
nimeline keskkool. Kui
lisame siia veel Kingissepa-ni-melised
kolhoosid, kombinaadid,
koolid, tänavad jne. mandrilt — kas
sellest revolutsionääri, mälestuse
jäädvustamiseks ei jätku? Pealegi on
veel ka teine Kingissepa linn juba
varasemast käeulatuses. Postiamet­nikud
ja raudteelased ehk võiksid
kõnelda, kui palju saadetisi on kahe
samanimelise linna olemasolu tõttu
valesse kohta läinud." Kurioosiuml-na
kõlab, et Kingissepa linnas asub
Kuressaare loss, Kuressaare vaeko­da
ja võib-olla ka Kuressaare rae-
Helsingi (ME) - i.Suomen Kuya-iehti"
küsitles okupeeritud Eesti pea­ministri
esimest asetäitjat Heino Vei­di,
kes viibis Soomes. Ta ütles, et
Soomes on tehniline osa, nagu eri-põllumasinate
ja -seadmete tootmine
paremas korras kui Eestis. Samuti
loomasööda toodang on paremini or­ganiseeritud
ja ka aretamisalal on
Soome kaugemale jõudnud.
Eriti just põl umajai^dustoodete
arendamine on Gorbatshovi poolt ra­kendatud
majandusüuendustega ker­kinud
ajakohaseks küsimuseks. Se­nini
on peamine osa toiduainete too­dangust
tulnud suurtööstuselt. Nüüd
peavad ka eestlased õppima organi­seerima
mates raamides.
Maikuus NKP Keskkomitee sea­dis
põllumajanduspoliitika uuele
alusele ja lepiti kokku, et iga nn
nõukogude vabariigi oma organitele
antakse endisest rohkem vabadust
otsustamiseks. Muudatus olevatki
Veidi'järgi juba praegu näha: „Nõu­kogude-
Venemaal majad ehitatakse
nii, et nendest moodustub väike küla.
Eestlased on just nagu soomlasedki,
harjunud individuaalsusega ja see­pärast
taoline projekteerimine ei vas­ta
inimeste soovidele." Veidi ütles, et
linnastumine on nüüd peatunud ja
praegu keskmiselt tuhat inimest aas­tas
kolib tagasi maale: ,Ja sellest
„Omaegses ümbernimetamise tu­hinas
sai see linn ka sisemiselt roh­kem
kannatada kui mõni muu. Täna­vanimedes
tehti peaaegu puhas töö.
Kadusid Lossi, Pruuli, Tolli, Turu,
Veski, Kohtu, Kauba, Komandandi,
Garnisoni ja Uus tänav, millel kõigil
on oma aja- ja kohalooline tagapõhi.
Umbernimetajate silmaringi ja takti­tunnet
näitab ka anekdootlik lugu
Martin Körböri tänavaga. Pitoreskne
Körberi majake on hiljem võetud
muinaskaitse alla, aga tänavanime.
enam ei ole. Sentimentaalset laulu­kest
„Vaikne kena kohakene" laul­dakse
tänapäevalgi... Nii et see täi­tevkomitee
esinaine, kellest räägi­takse,
et ta ühe ööga linna uueks
V tegi oma töö põhjalikult."
Autor leiab, et samasugune inven­tuur
tuleks teha ka Tallinnas, sest
seal ,,on üsna kenakesti kärbitud
rahva ajaloolist mälu".
Administratiivsete ümberkorral­dustega
on kadunud Eesti kaardilt ka
endised rajoonide nimed: Järva, Viru
ja Lääne. Alles on jäänud Paide,
Rakvere ja Haapsalu rajoon.,, Vähe­masti
Viru- ja Järva- vist lihtsalt
unustati rajoonide ümberkorralda­mise
käigus kiiruga ära. Ometigi on
mõlemad väga vanad nimed juba Läti
Hendrikul olemas, Viru-pealegi eriti
prestüžikas ja veel praegugi soome
rahvakeeles tarvitusel kogu Eesti
kohta. Miks õieti peaks rajooni nimi
kokku langema rajoonikeskuse ni­mega
(ainult kaks erandit on siin,
Harju- ja Hiiumaa rajoon]? Kas üks­kord
tulebki aeg, kus eestlane oskab
Viru't seostada vaid ühe Tallinna
tänavaga, ühe väljakuga ja varietee­ga
,, Viru" hotellis?"
Artikli lõppkokkuvõte — ,,ennis­tada
vanad ajaloolised nimed." Lisa­da
võiks vaid — jutt on õige ja loogili-.
ne. Kas Eesti kommunistidel on aga
niipalju selgroogu oma „sünnimaa"
eest selliseid muudatusi ette võtta,
sest „ isamaa" (võrdle,,Isamaasõda")
on ju nüüd „suur ja lai" ja partei peab
ikkagi selle suure isamaa huve es­malt
teenima. Ennem võiks neist ar­vata,
et nad suures meeldidatahtmi-ses
veel praegugi kogu ..Eestimaa"
Kingissepa Nõukogude Sotsialistli­kuks
Vabariigiks ümber nimetavad.
Lenini nimi kõlaks isegi suurema pu­gemisena,
mis Moskva peremeestelt
ka rohkem ordeneid rinda tooks!
R.K.
. M E I E E L U " kontori
ahtioleku ajad:
Avatud koimap. 24. dets. kella 9-1 p.l.
Suletud neljap. 25. ja reedel 26. dets.
Avatud laup. 27. dets. kella 9-1 p.l.
Avatud 29. ja 30. dets.
Avatud 31. dets. kella 9-1 p.l;
Suletud neljap. 1. jaan. 87.
i töiasBS küsimus, kas Ka­nada
nüüd tunnustab Balti riikide
okupeerimist N. Liidu poolt, sest
ametlikel paberitel ja isikut-tõen-davatel
dokumentidel on nüüd
baltlaste sünnikohad mitte enam
Eesti, Läti ja Leedu vaid Nõukogu­de
Liit Reet Malvet-Gilday juhtum
Kanada saatkonnas Londonis on
toonud sellele probleemile erilist
tähelepanu. ^
Saades kuulda pr. Malvet-Gilday
olukorrast, pöördus Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas välisminis­teeriumi
poole, küsides selgitust.
Samaaegselt võeti abiks üks koha­lik
ajakirjanik „Globe & Mail" aja­lehe
juures, kes tundis asja vastu
huvi. Kahe peale saadi lõpuks Ka­nada
välisministeeriumilt järgnev
ametlik seletus.
Kui välisministeeriumi raamatu­pidamine
mõne aasta eest raalis-tati,
siis võeti kasutusele Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni (UN-i)
poolt sanktsioneeritud riikide ni­mekiri,
kus igale riigile on antud
kolmetäheline kood. Sellega on
näiteks ÜhendriigidUSA, Kana­da
- CAN, N. Liit - USR jne. Kuna
aga Eestil, Lätil ja Leedul ei ole
iseseisvat esindajat UN-is, siis nei­le
kolmele riigele kolme-tähelist
koodi ei antud, vaid peeti neid N.
Liidu osariikideks. Sellega, Eesti,
Läti ja Leedu kood, UN-i mõiste
järele, on USR.
Nüüd siis need, kes ra&lisüstee-mi
kohandasid Kanada välisminis­teeriumile,
kasutasid seda UN*i ni­mekirja.
Lühidalt, ütleb välisminis­teerium,
on puht-bürokraatiaga te­gemist
ja mitte põhilise seisukoha
muutmisega. Välisministeerium
kinnitab, et kui kodaniku sünniko­haks
on Eesti, Läti või Leedu, siis
näiteks passi uuendamipel tuleb
sellel isikul kohapeal nõuda riigi­ametnikult,
et kirjutatakse passi
Estonia, Latvia või Lithuania, vaa­tamata
sellele et raal näitab teme
sünnikohana USR.
Selline on välisministeeriumi se­letus,
mis kõlab loogiliselt, kui us­kuda,
et biirokraatias üldsegi loogi­kat
kehtib. Aga asjal on paar konk­su
juures. Esiteks, kogemused näi­tavad,
et lihtne sooviavaldus amet­nikule,
et passile kirjutada õiget
sünnikohta ei olegi alati nii lihtne.
Riigiametnikku sundida ignoree­rima
seda, mijs raal talle ütleb, pn
ilmselt omaette kunst. Palumisest
ja nutmisest ei ole küllalt Tuleb
julgelt ja kindlalt nõuda õige sünni­koha
^isse kirjutamist
Teiseks konksuks on see: Nähta­vasti
on tulnud nurisemisi Kanade
saatkonnast Stokholmis, et igal su­vel
on neil terve rida baltlasi keo
soovivad oma kodumaid külastada,
aga N. Liit on ühel või teisel põhju­sel,
vahest et nii sama nöökida,
keeldunud sissepääsu andmast ku­na
nende pass näitab sünnikohana
N. Liidu silmis mitte-eksisteeirivaid
riike. Neile isikuile on öeldi^d, et
korraldage oma pass ära ja saate
sisse. Siis on saba Kanada konsu­laadi
ukse taga ja tahetakse uut
passi, kus sünnikohaks on märgi­tud
USR. See olukord tekitab aru­saadavalt
Ottawas segadusi.
Lohutuseks kõige selle peale on
Kanada valitsuse kinnitus, et ne­mad
ei ole mitte muutnud oma sei­sukohti
Balti riikide annekteeri­mise
„de jure" mitte-tunnustamise
suhtes. Mõnedel teistel ei ole niigi
palju õigusi. Näiteks, neid itaallasi,
kes on sündinud Itaalia kirde-nur-gas,
peetakse nüüd põlisteks jugos-laavlasteks,
kuna Kanada tunnus­tab
selle maatüki annekteerimist
Jugoslaavia poolt peale Teist Maa­ilmasõda.
Neil isikutel on passil
isegi kodulinna nimed muudetud.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU
KANADAS
Vene propaganda Toronto koolis
VABADUSVÕITLEJATE
Saada oma kodumaisele va­badusvõitlusele
määratud
tõotus EVV Abistamiskesku-se
nimele väljakirjutatud
tshekiga aadressil: Eesti Van­gistatud
Vabadusvõitlejate
Abistamiskoskus, Box 34018,
S-100 26, Stockholm,Sw9den.
Lääne-Toronto ,,Humberside"
güirnaasiumi ajalehes ,,The Gar-
. net*;, leidub tagaküljel järgmine kuu­lutus
(eesti õpilaste poolt sisse pan­dud):
„Free the baltic states from the
oppression of the soviet socialist re-public."
(„Vabadust balti riikidele
sovjettide surve alt").
See on sama kool, kus hiljuti käisid
kõnelemas neli vene tegelast, kes
esitasid sovjetipoolseid seisukohti
maailmapoliitikas ja vastasid õpilas­te
küsimustele.
Õpilastele, kes ei olnud vene pro­pagandat
enne kuulnud, oli see väga
õpetlik; kuuldes, kuidas venelased
libisesid kõrvale ausatest ja otseko-hestest
vastustest, ja kinnitasid, et
nad on rahu poolt — ja et venelased
olevat kutsutud Afganistani kui
,,head naabrid", et aidata hoida rahu
ja korda.
Küsimusele: „Kas Venemaal on
poliitilisi vange?", vastasid Vene
esindajad: „Meil ei ole poliitilisi van­ge.",
— mis tõi esile hõikeid ja naeru.
Teinekord vöiks säärasele sovjet­tide
grupile organiseerida kaaskõne-lejateks
isikuid, kes selgitaksid sov­jettide
poolt okupeeritud rahvaste
olukorda. Siis oleks säärane kõne­koosolek
kahekülgsem ja valgusta­vam.
'Seda punkti mainiti muide ka õpi­laste
ajalehes„The Garnet",kus arva­ti,
et koosolekul oleks võinud esineda
ka antikommunistide esindaja, kes
oleks esinenud omapoolsete väide­tega.
Antikommunistide esindus kõne­koosolekul
oleks ka ära hoidnud ida­euroopa
(peamiselt slaavi) päritoluga
antikommunistide demonstratsiooni
kooli väravas, sest nende demonst-rantide
karjumine ja tooreste muna­de
viskamine (eriti kui see tuli vane­mate
inimeste poolt) mõjus võõras-tavah
vabaduses üles kasvanud noo­rusele.
. Ü.S.
„Meie Elu" nr. 52
1
„Ehatare" jõulukj
vad: (vasakult) Li
E
9, Eha
] 0U
Eesti Abistamis
juhatuii koos „KI
jatega kogunes 13.
poolikul ühisele j
sele, kus hinnati
jagati tunnustust t
Pärast avasõna
rammijuhllt Lelin
tas ja soovis häi
mees Alfred Sepa.]
need on jubn viit
jõulud. Kui voadn
tele aastatele, siis
ml
Ehatarelane|. Pa|
teenistujale jõuli
larit ja poole tööi
tele $50.-. Fol
Mark Haa
(Algus esi
vahele, algns võj
Young Nationalof
nas. Richmond Hi
ril tuli uuesti Moll
riks. Pärast sedn
Generals'i meeskj
juba Ontario Hool
Selles liigas poo|
vad pidevalt ju|ja
spordireporterid,
kult teevad seda k\
Neid võistlusi jälj
liste meeskondad(
rimaid mängijaid
Oshawa General
võistles ta kaks
praegu võistleb
Greyhdund'i mee
mi on olnud järje!
veergudel, koos
seks värvati ta Osl|
ja tema palga ja
simused korraldal
agent, nagu ka k|
kutselistel sportla|
KÄIS EESTI KOI
Mark Haarmaij
eesti keel, mille tl
matelt. Täiendas
lasteaias ja hiljei
mille ta lõpetas
algkoolis, kus ta
üle, oli ta alati
klassis. Ka High
oli ta alati parii
välja viimasel aasI
Marie'sse minekul
hawas võistelde|
,,Scholastic Teaji
antakse noortele
parimad õpilased
Kui mõnelt poo
et sportlik tegevj
edu koolis, siis
Olen isiklikult kiil]
noori tippsportlai
vaadelnud nende
näinud ka nen(
Nende külastuste]
nud kindlale veri
spordis see on kai
HA