1979-08-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 16.. AUGUSTIL ^THURSÖÄY, AUGUST 16 Jtöeie Elu" nr. 33 (1540) 1979
sündinud 6. oktoobril 1911 Eestis
surnud 2. augustil New Yorlus
LAHKUS OOTAMATULT MEIE UNUSTAMATA ARMAS
ABIKAASA
LAPSED
mumm
mälestavad rügavas. leinas
KONSTANTIN ja
STOKHOLM -1YMCA — Noorte
Meeste Kristliku ühingu (ameerika)
ja N. Liidu noorsoo-orgänisatsiporii-de
(NOK) traditsiooniline „desar-meerimissemiriar",
nagu Tallinna le-tied
teatasid, avati i l . juunil „Virü"
hotellis. See kestis viis päeva ja
kummagilt poolelt võtsid osa 10 delegaati.
Ameerika delegatsiooni eesotsas
oli YMCÄ keskjuhatuse liige
John Fisher, . • •.
;... YMCÄ (Noorte I Meeste. Kristlik
Vhing) nimelühend oli Tallinna lehtedes
küll õigesti ära toodud -— täpv
selt- sama lühendit kandis ka Eesti
iseseisvusaegne_ vastav organisatsioon,
— kuidriüüd: .oli. see. tõlgitud
inõnda: „USA Noorte Kristlaste Assotsiatsioon".
, .'• ;
Seminar, oli: arutapud võidurelvas-luše
piiramise ja muid n.n. rahuvõit-lu-
sega seotud küsimusi. Pidulikul
v aš tuvõtul Tallinna j ^komsomoli kö-:
mi tees. esimene sekrejtär Donald Visnapuu
on külalištele selgitanud eesti
"komnoorte ajalugu. Ameerika noor-ieJe
.korraldati sõprusõhtuid ja tutvustati
Tallinna mitmesuguseid asu-i
l l S l .
Tallinnast viidi külalised Narva
sealseid vaatamisväärsusi imetlema
ja siis Narva-JÖesuhii n.n. rahvusvahelisse
noõrtekeskusse. (Rahvusvaheline
;,üleliidulises" mõttes).
See oli küll 40 -aastat tagasi kui
YMCA ja samade põhimõtetega nais-organisatsiooni
YVVCA liikmeid viibis
viimati Eestis,, sealse YMCA ja
YWCÄ külalistena. Noorte Meeste
Kristlik. Ühing ja Noorte. Naiste
Kristlik Ühing olid esimeste .organisatsioonide
hulgas, mis suleti kommunistide
poolt 1940 aastal ja nende
aktiivsed liikmed sattusid tagakiusamise
alla /.rahvusvaheliste sidemete"
pärast. ; . ; r/> ,
Nüüd võtsid YMCA delegatsiooni
vastu nõukogude, komnoored ja okupeeritud
Eesti komsomoli peamees
pajatas, neile „oma:. vabariigi" edusammudest,
puhaste, lippude all.
Ameerika YMCA nüüdsed liikmed ei
' saanud teada, et liende organisatsiooni
intsiatiivil ja otsesel toetusel
ellu kutsutud Eesti NMKÜ etendas
kord väga silmapaistvat osa eesti organisatsioonide
hulgas ja hävitati
selle võimu poolt, kes neid nüüd Tallinnas
pidulikult vastu võttis.
(Jeataja")
sünd, 4. aprillil 1906 Tallinnas
surn. 7. augustil 1979 Montrealis
mälestavad valusas leinas.
ABIKAASA
: õde HERMI ¥OODE]R •
abikaasa vennanaine LINDA PIILE
KAUAAEGSET HEAD SÕPRA
DÄ ELI
STOKHOLM —: Tallinnas ilmuv
..Kodumaa1' nr. 25, 1979) avaldas.kir-
.ra.tuse1,.Eestit peab nägema oma silmaga."
Loeme, et Endel Jaakson ja
Robert Liiv Vancouverist viibisid
Tallinnas. R. Liiv on Kanadas sündinud.
E. Jaakson põgenes Hiiumaalt
35. a. eest.
..Kodumaast" lo^me:
..Et nii kauaks võõrsile satun, seda
ei. võinud küll ette aimata," meenutas
tookord Endel Jaakson, astudes
üle nii paljude aastate jälle.sünnimaa
pinnale. ,,1944. aasta varakevadel
olin \ kodusaarelt lahkudes
veendunud-; et hiljemalt. sügiseks
taas tagasi olen. Oli ju sakslaste abi-rceenistusse
värbamise eest saarelt
Vmtsam üle mere pageda, kui kusagil
lähedal varju otsida."
'Ent päevadest said kuud ja aastad-aastatest
aatakuimned..." :
Meile on küli selge, miks Endel
Jaakson 1944. a! sügisel tagasi ei läinud
— -aga. ..Kodumaale"? Miks ta ^
nende arvates tagasi ei tulnud, kui
•punavägi Eesti teistkordselt oküpee.-.
:ds? ..Kodumaa", jätkab:
..Kolmkümmend viis aastat on Endel
Jaakson söönud töömeheleiba
võõrsil — algul Rootsis, kus kõikvõimalike
juhuslike tööotsadega end
,.vee peal" tuli hoida, hiljem 'aga juba
KänadaSj; kus j alaliseks eluasemeks
sai Vancouver ning alaliseks
ametiks elektriktitöö, millele Endel
Jaakson on jäänud truuks tänaseni.
.Üksnes töö oli see, millele rajanes
kogu Endel Jaaksoni elu võõrsil.''
Jaa muidugi — tööle, sest vaevalt
kodumaalg? saanuks tööta eksisteerida,
Seda ei usu ka E. Jaakson kui
ta ütleb-:.
1 „Jah, tööd peab elus ikka tegema.
Teisiti ei sa?."
E. Jaakson võttis seekordsele reisile
kaasa 21-aastase Robert Liiva,
kelle isa peab farmi Vancouveri lähedal,
seega Soveti mõistes „kulak".
Robert Liiv on — „Kodumaa" andmeil
— ütelnud:
„Eesti meeldib mulle väga, tahaksin
tingimata siia jälle tulla. Mulle
meeldib siin kõik — Tallinn on ilus,
inimesed on - lahked ja sõbralikud.
Unustamatud olid kohtumised sugulastega,
keda mul on Eestis õige pal-ju
— Hiiumaal, Haapsalus, Valgas
'jm. Muljed, mis siit kaasa viin, on
kõige paremad!"
„Teataja"
IIIII IHI inin i iii iiiiif n i Hiiiniiiiiniiitniiiii] nii iiiiiiiimiüSiB}
OM EET1S
Celsius/Fahrenheit
.50 pluss O.SX
QD
II
l8il!lllllllHillll!SIIIIIIIIIIII!iJllillii!lll!llllllll!lll!ll!niS!ie!ll!lI!
. IN MEMÖRIAM ;
7. augustil 1979 varises ootamatult
manalasse Montreali eestlaskonna
üks tugisambaid — Erich Aser. Mehed,
kes astunud juba üle 70-aasta
läve, lasevad tavaliselt ohjad pikka-,
mööda lõdvemale, et tagasihoidlikult
nautida oma vanaduspäevi. Mitte
aga' Erich Aser, kes Montreali
Eesti seltsi esimehena oli. .kuni viimseni
kantud,suurest energiast ja nooruslikust
töötuhinast, mis ühenduses
vastutustunde ja organiseerimisan-dega
andis alati tõhusaid tulemusi.
Erich Aser sündis Tallinnas 4. aprillil
1906 postiametniku pojana.
Keskhariduse omandas ta Jakob
Westholmi gümnaasiumis ja Tallinna
kolledzhis, mille järgi 1925. a. astus
Tartu ülikooli õppima majandusteadust.
Kuigi ülikoolis õppimise
aj ai oli ta ühtlasi ka ametnikuks
postivalitsuses ja.hiljem Eesti Rah-vapangas,
lõpetas ta ülikooli juba
1930. aastal. Kaks aastat hiljem astus
ta Pikalaenupanga teenistusse
pearaamatupidaja abina, 1941. aastal
ülendati ta sealsamas pearaamatupidajaks.
1943/44 tegutses, ETK-skau-bandusinspektorina.
Tulid väga Segased
ajad,. ja Erich Aser siirdus
Soome, kus leidis rakendamist Elan-to
suurfirmas. Meil kõigil läbielatud
1944 põgenikevool viis kadunu Rootsi,
kus ta peatus mõned aastad Gäv-le's
ning hiljem Stokholmis, kus temast
sai üleriigiliselt tuntud Nynäs
Petroleumi teenistuja. 1950. .aastal
seisis ees uus elukoha vahetus ning
Erich .Aser emigreerus Kanadasse,
jäädes püsivalt peatuma Montreali.
1951; aastast kuni pensionilemjneku-ni
1977. a. lõpul töötas ta Bank of
Montreali peakontoris, tõustes seal
viimati välisraha osakonnas juhtivale
kohale.. < •
Erich Aser oli majandusteadlane
j a ma j andušprobleemidesse süvenes
ta alati temale omase innu ja põhjalikkusega.
Sellelt alalt on temalt
ilmunud hulk artikleid ajakirjanduses.
Väärib märkimist, et ta oli aktiivne,
liige Majandusteadlaste' Seltsis
Eestis ja Rootsis. Kuulunud Eesti
Rahvusnõukogusse Rootsis, oli ta
selle majandusjuht 1948—1950..
E. Aseri huvid ei piirdunud kaugeltki
mitte ainult majanduslike küsimustega,
ei ,temä laia- silmapiiri
mahtusid paljud ühiskonna probleemid,
nagu poliitika, sotsiaal- ja kultuurelu,
demokraatia saatus, jne. Kadunu
reisis palju, tegi sportiv harrastas
laulu ja temasse imbus enam ja
enam elutarkust, kogemusi ja ette-nägevüst.
Kodumaa saatus oli talle
alati südameiäheäane ja vahe on
neid, kes paguluses oh ännüd nii
suure panuse eestlaskonna vaimu ja
tahte vitaliseerimiseks.
• Erich Aseriga on Montreali eestlaskond
kaotanud oma seltsi kauaaegse
populaarse esimehe, Meestelaulu
Seltsi lauljad oma 'esimehe,
kõik noored ühes skaütidesa oma
põlise sõbra. Kaduviku, teele" on -läi--
mälestavad vaikses leinas
EDGAR HEINSOO
ERIKA ja ALFRED KURLENTS
ARMI ja PAUL SANDER
ii te
sa
9 O t>
Meil ei ole kerge kaotada ühtegi
meie väheste ridade hulgast, ent mõ'
nevõrra raskem on kaotada kedagi,
kes on pühendanud end oma ühiskonna,
teenimisele. Seesuguse kaotuse
sügavus oli ilmne Erich Aseri ärasaatmisel
Montreali Jaani kirikus
möödunud neljapäeval ja tema muldasängitamisel'
Roxboro eestlaste
kalmistul. Matusetalitüs, tulvil kirikus
kujunes haaravaks tunnustusavalduseks
lahkunule, õpetaja Heino
Laaneots väljendas seda ilmekalt:
„Tõde on, et inimene on see>
mida inimene teeb — üht inimest kui
isikut saame toeliselt tundma ainult
tema tegude kaudu. Erich Aseri
ülim siht pii teenida oma rahvust,
ja me tunneme teda parimini selle
järele —- tema teod käivad tema jä
rek" Jarelhüüu kadunule pühendasid
üliõpilasselts Liivika nimel Jaanus
Ülavere, Montreali Eesti Seltsi nimel
Hugo Muru, Montreali Eesti
Meeslaulu Seltsi ja Eesti Korporatsioonide
Liidu nimel Juliüs Ridal,
Montreali Eesti Segakoori nimel Uno
Ranne, Balti Liit Kanadas nimel
Peeter MÖldre, kadunu sõprade nimel
Eduard Võsu ja Montreali eesti
noorte nimel Helle Vaus. Mõlemad
Montreali eesti koorid Karl J. Raudsepa
juhatusel pühendasid lahkunür
le laulupalve. Pikk leinajate rida lau
sus oma viimase vaikse jumalagajätu
ning ühines leinas kadunu abikaa'
sa ja õega.
llfllSIIIiiililllllllllllillllllllllllllllllllilillllllllllillllllllllllllll!!
,ILUKOGU oa
EESTI Ey. LUTERI USU PEETRI
•KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd.,
Toronto M4P 2L1
X M
Õp. Oskar Puhm
84 Dinnick Cres., Toronto M4N 1L8
telefon 483-4103
• Pühapäeval, 19. augustil jumalateenistust
ei ole. • .' .' •
JUMALATEENISTUS pühapäeval,
26. augustil kell 11 hommikul.
ÕPETAJA' KÕNETUNNID suveperioodil
neljapäeviti kl. 6—8 õhtul.
Telefoniteel: 483-4103, 483-5847 ja
1-355-2777.
.TORONTO EESTI
: EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Ghurch>
45 löavenport Rd.
Juti. Allan Laur
141 hGIark Ave. Unit #5®
thornhili, Ontario
L3T 4P4 :-;
Tel. 889-8173
Pühapäeval, 19. augustil kell 3 p.l.
JUMALATEENISTUS. Kõnelevad
Uudo Reebs Austraaliast ja dr. Mart
Leesment. ' •
TORONTO EELK JAKOBI
> KOGUDUS'
Kirik: Redeemer Lut. Kirik,
Bloor & Indian Rd.
Õp. T. Nõmmik
501 Davišville Ave., Toronto M4§ 1J2
' v : v :'. Tel.: 483-2478
' Pühapäeval, 19. augustil kell 2.30
p.l. VABAÕHU JUMALATEENISTUS
GEORGINA EESTLASTELE perekondade
Hõbe-Põdrä talus (Hwy 48
ja Royal Beach Rd). Laululehed.
ÕPETAJA KÕNETUNNID teisipäeviti
kii 6—7.30 õ. kodus, muul ajal
vastavalt kokkuleppele.
EESTI'VABAKOGUDUS _
TORONTOS
20 fhorncliffe Ave. Tel. 463-6223.
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077.
Pühapäeval, 19. augustil kell 11
hommikul JUMALATEENISTUS.
Kõnelevad J. Sepp ja juti. E. Saraoja.
Postiga tellides lisandub saatekulu.
Bnüügil -nM'(Bie ••Ilu"--idlifiises
958 Broadview Ave., Toronto,
; Ontario; M4K2R6
UlfiiIllilfUHIIiflinitlBII81UÜHIIIIIUItlIIIIIlIUIIllSIIif?ffffIilIIIIIBI
nud kõikide rahvuslike ürituste kaa-salööja.
Ü/Š Liivika mälestab teda
kui; üht oma vanemat liiget, kes juba
1926. ä. saadik-on.seal kaasa löönud
aktiivse kaasvõitlejana ja sõbrana.;
Puhka rahus, armas Erich, .seda
oled sa täielikult ära teeninud. •
• J,, ülavere
TORONTO EESTI EV.. LUT, USU
KOLMÄINU KOGUDUS •
Kirik: 619 Sherbourne St., Toronto.
Tel.: 698-7977 või 766-7853
Sherböume allmaaraudteejaam on
kiriku kõrval.
õp. O. Ghadenteich
112 Fallingbrook Rd., Scarborough^
VABAÕHU JUMALATEENISTUS
SIMCOE kaldal, perekond A. Randsalu
juures on pühapäeval, 19. augustil
kell 12 päeval. Jumalateenistusele
järgneb einetaimne. A. Randsalu kodu
asub Oro tee 9 j uures. '
Septembrikuus alates jätkuvad jumalateenistused
1., 3. ja 5-dal pühapäeval,
kell 1.30. Esimene sept. kuu
jumalateenistus on 2. sept. kell 1.30,
Augustikuu esimesel poolel on õpetaja
kättesaadav telefonil 1-519-371-
EELK TORONTQ VANA-ANDRESE
KOGUDUS
Vana-Andrese kirik Carltoni ja
Järvise nurgal.
Õp. Andres Taul
17 Frank Cres., Toronto M6G SM
Tel. 656-5248, kirikus: 923-5172
Pühapäeval, 26. augustil JUMALATEENISTUS
kell 6 õ. Teenivad usuteadusliku
instituudi kandidaadid
Albert Roost ja Hans Kivi.,
Pühapäeval, 2. sept. JUMALATEENISTUS
kell 11 hommikul. Külalis-õpetaja
Elmar Pähn.
Õ P ^ ^
augustikuu jooksul; kokkuleppel.
T0RONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS '•'
883 Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid.
10 Lamport Ave., Apt. 307
Toronto 5, Ont.
M4W 1S6
Tel. 961-8391
... .«VABADUSE •KUULUTUS^
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
kl. 3 p.l. WHLD 1270 kc.
Pühapäeval, 19. augustil kell Tl
hommikul JUMALATEENISTUS.
Külalisõpetaja'. Kell 6 õ. VÄLISMIS-J.
QNI^öHTÜ;-':./-1'''
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 16, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-08-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790816 |
Description
| Title | 1979-08-16-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, 16.. AUGUSTIL ^THURSÖÄY, AUGUST 16 Jtöeie Elu" nr. 33 (1540) 1979 sündinud 6. oktoobril 1911 Eestis surnud 2. augustil New Yorlus LAHKUS OOTAMATULT MEIE UNUSTAMATA ARMAS ABIKAASA LAPSED mumm mälestavad rügavas. leinas KONSTANTIN ja STOKHOLM -1YMCA — Noorte Meeste Kristliku ühingu (ameerika) ja N. Liidu noorsoo-orgänisatsiporii-de (NOK) traditsiooniline „desar-meerimissemiriar", nagu Tallinna le-tied teatasid, avati i l . juunil „Virü" hotellis. See kestis viis päeva ja kummagilt poolelt võtsid osa 10 delegaati. Ameerika delegatsiooni eesotsas oli YMCÄ keskjuhatuse liige John Fisher, . • •. ;... YMCÄ (Noorte I Meeste. Kristlik Vhing) nimelühend oli Tallinna lehtedes küll õigesti ära toodud -— täpv selt- sama lühendit kandis ka Eesti iseseisvusaegne_ vastav organisatsioon, — kuidriüüd: .oli. see. tõlgitud inõnda: „USA Noorte Kristlaste Assotsiatsioon". , .'• ; Seminar, oli: arutapud võidurelvas-luše piiramise ja muid n.n. rahuvõit-lu- sega seotud küsimusi. Pidulikul v aš tuvõtul Tallinna j ^komsomoli kö-: mi tees. esimene sekrejtär Donald Visnapuu on külalištele selgitanud eesti "komnoorte ajalugu. Ameerika noor-ieJe .korraldati sõprusõhtuid ja tutvustati Tallinna mitmesuguseid asu-i l l S l . Tallinnast viidi külalised Narva sealseid vaatamisväärsusi imetlema ja siis Narva-JÖesuhii n.n. rahvusvahelisse noõrtekeskusse. (Rahvusvaheline ;,üleliidulises" mõttes). See oli küll 40 -aastat tagasi kui YMCA ja samade põhimõtetega nais-organisatsiooni YVVCA liikmeid viibis viimati Eestis,, sealse YMCA ja YWCÄ külalistena. Noorte Meeste Kristlik. Ühing ja Noorte. Naiste Kristlik Ühing olid esimeste .organisatsioonide hulgas, mis suleti kommunistide poolt 1940 aastal ja nende aktiivsed liikmed sattusid tagakiusamise alla /.rahvusvaheliste sidemete" pärast. ; . ; r/> , Nüüd võtsid YMCA delegatsiooni vastu nõukogude, komnoored ja okupeeritud Eesti komsomoli peamees pajatas, neile „oma:. vabariigi" edusammudest, puhaste, lippude all. Ameerika YMCA nüüdsed liikmed ei ' saanud teada, et liende organisatsiooni intsiatiivil ja otsesel toetusel ellu kutsutud Eesti NMKÜ etendas kord väga silmapaistvat osa eesti organisatsioonide hulgas ja hävitati selle võimu poolt, kes neid nüüd Tallinnas pidulikult vastu võttis. (Jeataja") sünd, 4. aprillil 1906 Tallinnas surn. 7. augustil 1979 Montrealis mälestavad valusas leinas. ABIKAASA : õde HERMI ¥OODE]R • abikaasa vennanaine LINDA PIILE KAUAAEGSET HEAD SÕPRA DÄ ELI STOKHOLM —: Tallinnas ilmuv ..Kodumaa1' nr. 25, 1979) avaldas.kir- .ra.tuse1,.Eestit peab nägema oma silmaga." Loeme, et Endel Jaakson ja Robert Liiv Vancouverist viibisid Tallinnas. R. Liiv on Kanadas sündinud. E. Jaakson põgenes Hiiumaalt 35. a. eest. ..Kodumaast" lo^me: ..Et nii kauaks võõrsile satun, seda ei. võinud küll ette aimata," meenutas tookord Endel Jaakson, astudes üle nii paljude aastate jälle.sünnimaa pinnale. ,,1944. aasta varakevadel olin \ kodusaarelt lahkudes veendunud-; et hiljemalt. sügiseks taas tagasi olen. Oli ju sakslaste abi-rceenistusse värbamise eest saarelt Vmtsam üle mere pageda, kui kusagil lähedal varju otsida." 'Ent päevadest said kuud ja aastad-aastatest aatakuimned..." : Meile on küli selge, miks Endel Jaakson 1944. a! sügisel tagasi ei läinud — -aga. ..Kodumaale"? Miks ta ^ nende arvates tagasi ei tulnud, kui •punavägi Eesti teistkordselt oküpee.-. :ds? ..Kodumaa", jätkab: ..Kolmkümmend viis aastat on Endel Jaakson söönud töömeheleiba võõrsil — algul Rootsis, kus kõikvõimalike juhuslike tööotsadega end ,.vee peal" tuli hoida, hiljem 'aga juba KänadaSj; kus j alaliseks eluasemeks sai Vancouver ning alaliseks ametiks elektriktitöö, millele Endel Jaakson on jäänud truuks tänaseni. .Üksnes töö oli see, millele rajanes kogu Endel Jaaksoni elu võõrsil.'' Jaa muidugi — tööle, sest vaevalt kodumaalg? saanuks tööta eksisteerida, Seda ei usu ka E. Jaakson kui ta ütleb-:. 1 „Jah, tööd peab elus ikka tegema. Teisiti ei sa?." E. Jaakson võttis seekordsele reisile kaasa 21-aastase Robert Liiva, kelle isa peab farmi Vancouveri lähedal, seega Soveti mõistes „kulak". Robert Liiv on — „Kodumaa" andmeil — ütelnud: „Eesti meeldib mulle väga, tahaksin tingimata siia jälle tulla. Mulle meeldib siin kõik — Tallinn on ilus, inimesed on - lahked ja sõbralikud. Unustamatud olid kohtumised sugulastega, keda mul on Eestis õige pal-ju — Hiiumaal, Haapsalus, Valgas 'jm. Muljed, mis siit kaasa viin, on kõige paremad!" „Teataja" IIIII IHI inin i iii iiiiif n i Hiiiniiiiiniiitniiiii] nii iiiiiiiimiüSiB} OM EET1S Celsius/Fahrenheit .50 pluss O.SX QD II l8il!lllllllHillll!SIIIIIIIIIIII!iJllillii!lll!llllllll!lll!ll!niS!ie!ll!lI! . IN MEMÖRIAM ; 7. augustil 1979 varises ootamatult manalasse Montreali eestlaskonna üks tugisambaid — Erich Aser. Mehed, kes astunud juba üle 70-aasta läve, lasevad tavaliselt ohjad pikka-, mööda lõdvemale, et tagasihoidlikult nautida oma vanaduspäevi. Mitte aga' Erich Aser, kes Montreali Eesti seltsi esimehena oli. .kuni viimseni kantud,suurest energiast ja nooruslikust töötuhinast, mis ühenduses vastutustunde ja organiseerimisan-dega andis alati tõhusaid tulemusi. Erich Aser sündis Tallinnas 4. aprillil 1906 postiametniku pojana. Keskhariduse omandas ta Jakob Westholmi gümnaasiumis ja Tallinna kolledzhis, mille järgi 1925. a. astus Tartu ülikooli õppima majandusteadust. Kuigi ülikoolis õppimise aj ai oli ta ühtlasi ka ametnikuks postivalitsuses ja.hiljem Eesti Rah-vapangas, lõpetas ta ülikooli juba 1930. aastal. Kaks aastat hiljem astus ta Pikalaenupanga teenistusse pearaamatupidaja abina, 1941. aastal ülendati ta sealsamas pearaamatupidajaks. 1943/44 tegutses, ETK-skau-bandusinspektorina. Tulid väga Segased ajad,. ja Erich Aser siirdus Soome, kus leidis rakendamist Elan-to suurfirmas. Meil kõigil läbielatud 1944 põgenikevool viis kadunu Rootsi, kus ta peatus mõned aastad Gäv-le's ning hiljem Stokholmis, kus temast sai üleriigiliselt tuntud Nynäs Petroleumi teenistuja. 1950. .aastal seisis ees uus elukoha vahetus ning Erich .Aser emigreerus Kanadasse, jäädes püsivalt peatuma Montreali. 1951; aastast kuni pensionilemjneku-ni 1977. a. lõpul töötas ta Bank of Montreali peakontoris, tõustes seal viimati välisraha osakonnas juhtivale kohale.. < • Erich Aser oli majandusteadlane j a ma j andušprobleemidesse süvenes ta alati temale omase innu ja põhjalikkusega. Sellelt alalt on temalt ilmunud hulk artikleid ajakirjanduses. Väärib märkimist, et ta oli aktiivne, liige Majandusteadlaste' Seltsis Eestis ja Rootsis. Kuulunud Eesti Rahvusnõukogusse Rootsis, oli ta selle majandusjuht 1948—1950.. E. Aseri huvid ei piirdunud kaugeltki mitte ainult majanduslike küsimustega, ei ,temä laia- silmapiiri mahtusid paljud ühiskonna probleemid, nagu poliitika, sotsiaal- ja kultuurelu, demokraatia saatus, jne. Kadunu reisis palju, tegi sportiv harrastas laulu ja temasse imbus enam ja enam elutarkust, kogemusi ja ette-nägevüst. Kodumaa saatus oli talle alati südameiäheäane ja vahe on neid, kes paguluses oh ännüd nii suure panuse eestlaskonna vaimu ja tahte vitaliseerimiseks. • Erich Aseriga on Montreali eestlaskond kaotanud oma seltsi kauaaegse populaarse esimehe, Meestelaulu Seltsi lauljad oma 'esimehe, kõik noored ühes skaütidesa oma põlise sõbra. Kaduviku, teele" on -läi-- mälestavad vaikses leinas EDGAR HEINSOO ERIKA ja ALFRED KURLENTS ARMI ja PAUL SANDER ii te sa 9 O t> Meil ei ole kerge kaotada ühtegi meie väheste ridade hulgast, ent mõ' nevõrra raskem on kaotada kedagi, kes on pühendanud end oma ühiskonna, teenimisele. Seesuguse kaotuse sügavus oli ilmne Erich Aseri ärasaatmisel Montreali Jaani kirikus möödunud neljapäeval ja tema muldasängitamisel' Roxboro eestlaste kalmistul. Matusetalitüs, tulvil kirikus kujunes haaravaks tunnustusavalduseks lahkunule, õpetaja Heino Laaneots väljendas seda ilmekalt: „Tõde on, et inimene on see> mida inimene teeb — üht inimest kui isikut saame toeliselt tundma ainult tema tegude kaudu. Erich Aseri ülim siht pii teenida oma rahvust, ja me tunneme teda parimini selle järele —- tema teod käivad tema jä rek" Jarelhüüu kadunule pühendasid üliõpilasselts Liivika nimel Jaanus Ülavere, Montreali Eesti Seltsi nimel Hugo Muru, Montreali Eesti Meeslaulu Seltsi ja Eesti Korporatsioonide Liidu nimel Juliüs Ridal, Montreali Eesti Segakoori nimel Uno Ranne, Balti Liit Kanadas nimel Peeter MÖldre, kadunu sõprade nimel Eduard Võsu ja Montreali eesti noorte nimel Helle Vaus. Mõlemad Montreali eesti koorid Karl J. Raudsepa juhatusel pühendasid lahkunür le laulupalve. Pikk leinajate rida lau sus oma viimase vaikse jumalagajätu ning ühines leinas kadunu abikaa' sa ja õega. llfllSIIIiiililllllllllllillllllllllllllllllllilillllllllllillllllllllllllll!! ,ILUKOGU oa EESTI Ey. LUTERI USU PEETRI •KOGUDUS 817 Mt. Pleasant Rd., Toronto M4P 2L1 X M Õp. Oskar Puhm 84 Dinnick Cres., Toronto M4N 1L8 telefon 483-4103 • Pühapäeval, 19. augustil jumalateenistust ei ole. • .' .' • JUMALATEENISTUS pühapäeval, 26. augustil kell 11 hommikul. ÕPETAJA' KÕNETUNNID suveperioodil neljapäeviti kl. 6—8 õhtul. Telefoniteel: 483-4103, 483-5847 ja 1-355-2777. .TORONTO EESTI : EVANGEELNE KOGUDUS Stone Ghurch> 45 löavenport Rd. Juti. Allan Laur 141 hGIark Ave. Unit #5® thornhili, Ontario L3T 4P4 :-; Tel. 889-8173 Pühapäeval, 19. augustil kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS. Kõnelevad Uudo Reebs Austraaliast ja dr. Mart Leesment. ' • TORONTO EELK JAKOBI > KOGUDUS' Kirik: Redeemer Lut. Kirik, Bloor & Indian Rd. Õp. T. Nõmmik 501 Davišville Ave., Toronto M4§ 1J2 ' v : v :'. Tel.: 483-2478 ' Pühapäeval, 19. augustil kell 2.30 p.l. VABAÕHU JUMALATEENISTUS GEORGINA EESTLASTELE perekondade Hõbe-Põdrä talus (Hwy 48 ja Royal Beach Rd). Laululehed. ÕPETAJA KÕNETUNNID teisipäeviti kii 6—7.30 õ. kodus, muul ajal vastavalt kokkuleppele. EESTI'VABAKOGUDUS _ TORONTOS 20 fhorncliffe Ave. Tel. 463-6223. Jutlustaja E. Saraoja Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077. Pühapäeval, 19. augustil kell 11 hommikul JUMALATEENISTUS. Kõnelevad J. Sepp ja juti. E. Saraoja. Postiga tellides lisandub saatekulu. Bnüügil -nM'(Bie ••Ilu"--idlifiises 958 Broadview Ave., Toronto, ; Ontario; M4K2R6 UlfiiIllilfUHIIiflinitlBII81UÜHIIIIIUItlIIIIIlIUIIllSIIif?ffffIilIIIIIBI nud kõikide rahvuslike ürituste kaa-salööja. Ü/Š Liivika mälestab teda kui; üht oma vanemat liiget, kes juba 1926. ä. saadik-on.seal kaasa löönud aktiivse kaasvõitlejana ja sõbrana.; Puhka rahus, armas Erich, .seda oled sa täielikult ära teeninud. • • J,, ülavere TORONTO EESTI EV.. LUT, USU KOLMÄINU KOGUDUS • Kirik: 619 Sherbourne St., Toronto. Tel.: 698-7977 või 766-7853 Sherböume allmaaraudteejaam on kiriku kõrval. õp. O. Ghadenteich 112 Fallingbrook Rd., Scarborough^ VABAÕHU JUMALATEENISTUS SIMCOE kaldal, perekond A. Randsalu juures on pühapäeval, 19. augustil kell 12 päeval. Jumalateenistusele järgneb einetaimne. A. Randsalu kodu asub Oro tee 9 j uures. ' Septembrikuus alates jätkuvad jumalateenistused 1., 3. ja 5-dal pühapäeval, kell 1.30. Esimene sept. kuu jumalateenistus on 2. sept. kell 1.30, Augustikuu esimesel poolel on õpetaja kättesaadav telefonil 1-519-371- EELK TORONTQ VANA-ANDRESE KOGUDUS Vana-Andrese kirik Carltoni ja Järvise nurgal. Õp. Andres Taul 17 Frank Cres., Toronto M6G SM Tel. 656-5248, kirikus: 923-5172 Pühapäeval, 26. augustil JUMALATEENISTUS kell 6 õ. Teenivad usuteadusliku instituudi kandidaadid Albert Roost ja Hans Kivi., Pühapäeval, 2. sept. JUMALATEENISTUS kell 11 hommikul. Külalis-õpetaja Elmar Pähn. Õ P ^ ^ augustikuu jooksul; kokkuleppel. T0RONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS '•' 883 Broadview Ave. Juti. Kaljo Raid. 10 Lamport Ave., Apt. 307 Toronto 5, Ont. M4W 1S6 Tel. 961-8391 ... .«VABADUSE •KUULUTUS^ RAADIOSAATED IGAL PÜHAPÄEVAL kl. 3 p.l. WHLD 1270 kc. Pühapäeval, 19. augustil kell Tl hommikul JUMALATEENISTUS. Külalisõpetaja'. Kell 6 õ. VÄLISMIS-J. QNI^öHTÜ;-':./-1''' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-16-06
