Meie Elu = Our life, August 16, 1979

              NELJAPÄEVAL, 16. AUGUSTIL — ; AUGUST 16 leie EM" nr. 3$ (1540) 1^79
.audsepp:
I ja I I Maailmasõja veteran ja
Eesti:Vabadussõja ajal 4-da Kitsa­rööpmelise
Soomusrongi ülem kap­ten
dr.rer.for, Endrik Tamm tähis­tab
oma 85-ndat sünnipäeva, 29. au­gustil
Lakewoodis. j
Juubilar sündis Valgamaal, Töllis-te-
EIindsil, kus ta' isa oli kolmekord­ne;
Tõlliste vallavanem: ja Laatre ki­riku
vöörmünder 42 aasta jooksul.
Oma alghariduse, sai juubilar liru
vallakoolis, Hargla kihelkonna; , ja
Valga linnakoolis.: Aastal 1912, õp­pis
põllumajandust kuuekuulistel
põllunduse kursustel Tartus <t Kursu­sed
peeti Tartu Eesti Põllumeeste
Koolimees Aleksander Raudsepp
pühiiseb haruldast juubelit: 20.- au­gusti!
saab ta 95 aastat vanaks. Ha­ruldane
vitaalsus. Erakordne huvi
kõige selle vastvl, mis maailma sees
nn,. Tugev füüsiline konstitutsioon,
mis on võimaldanud temale ikka
vastu panna.;
Alles see oli, kui. tema sulest ilmus
perioodilisi kirjutusi astronoomia
teemadel, kõik huvitavad, ja -õpetli­kud;
Ka siin jäi ta ustavalt õpeta--
jaks, koolimeheks, mis on olnud te­ma
kutsumus läbi pikkade eluaasta­te:
anda teadmisi järeltulijaile. Ta
kasutas oma aastaid ise üha; õppides,
et seda- siis teistele edasi anda. Ta
selge elumõte, carpediem —' kasuta
aega, iseloomustab tema elu kooli­poisist
kuni tänaseni. . T
Oleks nagu sümboolne, et Aleksan­der
Raudsepp 'on satna vana, K-ui
meie sini-must-valge. Raudsepp sün­dis
20. august|- 1884 Aru (hiljem
Konguta) vallas Tartumaal. Esime­ne
sini-must-valge õnnistati.22. mail
1884 Otepääl, Nii pidi ta õige. lähe­dane
olema tollele eesti rahva ärka-. . ... c . . • j . ?;
. , . i n . . . . . . . . , taliom. Sealt saadeti Riia rindele 3-
misee, mis kais koos sini-must-val- J
Eesti iseseisvuse aluspõhja ning
selle raj aj ate, rahvusliku ühiskonna-ja
kultuurielu loojate algkodu —
eesti talu — ei olnud oma uksi sul­genud
veel iseseisvusaja alguseski.
Nii astus ka noorema, iseseisvusaja
generatsiooni esindajana meie. kul-tuuripõllule
.Tartu lähedalt Vesneri
vallast .26. augustil 1904 sündinud Ar-
Kuigi vee jõul käivitati veskeid ju­ba
keskajast saadik, võttis veejõu ka­sutamine
laiema ulatuse alles siis,
kui hakati oskama seda muuta elekt­rienergiaks,
mida elektrivõrgu varal
oli võimalik levitada tarbimiskohta-desse,
millega veejõu kasutamise eel­tingimuseks
ei tarvitsenud enam ol­la,
et see pidanuks just jõuallika ko-no
Raag — poeet, kirjanik, ajakirjas hai toimuma,
nik, kultuuritegelane'jm.: ;•' -:-Y Kuna hüdro-elektri jõujaama.ehi-
Juba koolipõlves Hugo Treffneri
gümnaasiumis tegeles, ta; kõigi nime­tatud
aladega, edendades ja sisusta­des
kõigi humanitaaraladega seotud
'ettevõtete ja õpilasringide; tegevust,
olles ka Eesti Koolinoorsob Kesklii­du
ajakirja ..Tõusmed" toimetajaid.
Tema nooreea luuletegevust kajas­tab
luulekogu „Unustuste saar, mis
Seltsi poolt, Vanemuise vaikses; saa
lis Selle järele siirdus Soome Lah. ...
dues.n süecuudwu. nj Maam. icskoul.u sse ja sealt\ ilmus 1926,' seega Jj.ä rfg neval aastal1 pa-u
u 1 rast kooli lõpetamist.
Kuid koolivendadel oli teada, et ta
JOHN E SOOSAAR, CA.
Chartered Aceountant
Süite 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel. 862-7115
edasi õppima : Helsingin Mäanvilje-lyslyseossa,
kust ta mobiliseeriti 1914
aastal tsaari sõjaväkke.
Noorteaja feenis ,,Krasnoe Selos":
172 jalgväe pataljonis, kus ta ka lõ­petas
allohvitseride kooli. Sealt lähe­tati
Orahieribaumi lipnikude kooli
ja kursuse lõpetamist ülendati 15.
oktoobrit 1915 aastal lipnikuks, kust
määrati teenistusse Novgorodi Med-vedi
külas asuva 176-da tagavara pa-gega.
Ta on, kandnud seda vaimu lä­bi
kogu oma eluaastate ja tegeliku
võitlejana I Maailmasõjas ja E. Va­badussõjas
teenis välja' kapteni au­kraadi.
A. Raudsepp on abielus Elsa
Raudseppaga, sünd. lõks. Sellest abi­elust
on sündinud kolm last. .•;.'
Juubilari koolitee viis teda Aru mi­nisteeriumi
koolist Pärnu gümnaa­siumi,
Tartu ülikooli õigus- ja mate­maatika
teaduskondadesse, viimase
lõpetas ta 15. 10. 1915. Algkooli ja
gümnaasiumi vahel lõpetas ta ka
Tartu Õpetajate.seminari (1905) kut­selise
pedagoogina. Nii oli juubilar
valmis oma tööks koolipõllul: mate-da
Siberi Küttide diviisi käsutusse
ja määrati 11 Siberi Küttide — suur-vürstinna
Maria Fedorovna — nime­lisse
polku.' Riia rindel võideldes sai
haavata, viidi Petrogradi haiglasse,
kust paranemise järele komandeeri­ti
tagasi Riia alla oma polku. Enne
Petrogradist lahkumist, tuli teha vi­siit
suurvürs linnale, mis kestis cä
10 minutit.
Riia rindel juubilar võttis osä
„Ük,sküla" sillapea tõrjelahingutest,
kus temale,annetati (isiklik vaprus)
Püha Vladimiri IV järk, rist mõõka­dega.
Peale selle omab" Veel järgmi­si
sõjalisi ordeneid: Püha Anna IV
järk; Püha Anna III järk; Püha Än
niaatifca õpetaja Viljandi Poeglaste _ „ j ä f k j a p ü f a S t a n i s l a u s m
gümnaasiumis 1918; Võru poeglaste
gümnaasiumi direktor 1918—1920;
Tartu Eesti Noorsoo; Kasvatuse, tü­tarlaste
gümnaasiumi direktor 1921
-1923 ja õpetaja 1922—1924; Tartu
maavalitsuse .haridusosakonna juha­taja
: ja hiljem koolinõunik: 1922—
1925; Tartu Tehnikagümnaasiumi di­rektor
1^28—1930; Tartti Poeglaste
gümnaasiumi direktor 1930—1934;
\
järk. .
Juubilar ilmus .15. mail 1917 aas­tal
I Eesli jalg väe polku ja määrati
polgu ülema polkovnik A. Tõnissoni
poolt 2 roodu vanemaks ohvitseriks
ja kui roodu ülem rittmeister Stol-zen
haigestus, määrati 2 roodu .üle­maks.
; •." •;•/:
Saaremaa ja Muhu kaitsel langes
4. okt.- 1917 sakslaste kätte vangi
töötas ka juba ulatuslikuma zhanri-ga,
romaaniga, missugune.— „Mässu
vaim" — ilmus hiljem, aastal 1932,
dramatiseeringuna 1934, olles edukas
näitelavadel.
Arno Raag pidi olema tähelepane­lik
vaatleja juba alates varasest noo­rusest,
sest ta on osanud tolleaegset
elu ja ümbrust mõnusasti kirjeldada
oma esimeses mälestusteoses ,,Kodu
katuse all", mis ilmus Augsburgis
1946.
Olles küll astunud pärast gümnaa­siumi
lõpetamist ülikooli õigustea­duskonda,
töötas ta tegelikult ^Pos­timehe"
toimetuses pikemat aega,
mida ta on hiljem kirjeldanud oma
males tusteoseis. Aktiivse ajakirjani­kuna
ja tähelepaneva vaatlejana
tamise. kulu ühe võimsuse-ühiku koh­ta
oli kolm kuni neli korda kõraem
soojusjõujaama ehitamise kuludest,
siis rajati neid peaasjalikult kohta­desse,
kus puudus odav kütteaine.
Vee jõujaamade ehitamine sai tõuget
Esimesest Maailmasõjast; mil kütte-
*aine. saadavus raskeks muutus.
. Kuigi ka tänapäevsed hüdroelektri
jaamad oma „black-out"-idega tarbi­jaile
vingerpusse mängivad, trumpä-sid
esimesed jõujaamad neid oma tu­jukusega
kaugelt üle.
Kui QuebecT esimene veejõujaam
St. Narcisse'is 1897. aastal pidulikult
käiku lasti, sai ta üldise imetluse osa­liseks..
Et tal puudusid piksekaitsed,
seda võeti paratamatu nähtusena ja
iga kord, kui nähti äikest tõusvat, lü­liti
kõik ühendused välja ja pandi
jaam seisma, kuni operaatori hinnan­gu
järele oht möödunud oli. See jäi
iga tarbija isiklikuks mureks, kuidas
ta kriisist üle .sai, mis mõistagi oli
palju lihtsam kui nüüdisajal, sest
energiat kasutati ju ainult valgustu­seks.
:/.;•;,•..;.•- ";''..>.'..
Turbiinidel puudusid regulaatorid.
Niipea, kui lambid linna majades öo
tulekul üksteise järele kustuma hak-
JÄRGUS
(mälestas! elust Saaremaal!
; ; Hiirad $20.00 ' ;
Postigä tellides lisandub saatekulu.
lüügil /7MI1E i L ö l f talituses
958 Bröadview Ave., Toronto; Ont. M4K 2R6
OMUOLUMEES
elukutse on väga huvitav -—
väga harva möödub kaht täiesti sa­masugust
päeva. Ühesõnaga, mitte
rutiinitöö. Võibolla ainult mõnikord,
kui pole sadamas laevu ja müüd te»
gemist, hakkavad vaheajad aegajalt
olema igavad.
yy^y.y'^ /•;:;;^';;:'
Aegade jooksul töometopd on meil
kasid, jäi see operaatori otsustada, väga palju muutunud. Enne näiteks
meie riigi- ja ühiskonnaelus (olles ka' millal ta oma kogemuste põhjal tea-J pidasime vahti laevade juures ÖÖ
kord ^Postimehe" Narva väljaande dis õige aja olevat vesiväravad oma päevad, just nagu veel tehakse Nõu-toimetäjä).
on Arno Raag talletanud käega sulgeda ja häda temale, kui.ta kogude Liidus ja mujal sotsialistlik-uhtunuks
tukkuma jääma, sest kõik kudes maades. Nüüd aga ainult auto-viimased
lambid, mis veel kustuta- patrull, kuhu ma enamasti kuulun,
mata, oleksid paratamatult läbi pole- käib vahetevahel laevu vaatamas.
Valga 'Ühisgümnaasiumi, direktor Vangipõlv möödus Krenholmi ]ä
1934—1939; Petseri Riikliku sümnaa- Se t^rai lcs,u^n,d-i o^hl nv,i,t;s.e, ^ri,d. ;e^ vangil aaris
Vangilaagrist vabanedes, saabus ko­dumaale
tagasi 6. mail .1918 ja ilmus
30. nov. 1918 vabatahtlikult. Tallinna
ohvitseride reservi (Pagari, tänav),
kust määrati Rakvere -5-d ajalgväe
polgu 8^da roodu ülemaks.
,Selle rooduga läks juubilar kohe- L ..... . "n• • 1 T t a hankima ülespidamist „smise
selt rindele Rägavere kaitsejoonele r „ ...... • T T j.a võttis osa kõigist lahinguist, kuni.. krae tõotajana, esialgu Lons -,l slan- n , ... ^ P /,
siu mi direktor 1939—1949; vahepeal
enamlaste poolt vallandatud, kuid
õpetajana ametis olnud; •
Paguluses: Lüübeki Eesti gümnaa­siumi
matemaatika; õpetaja 1945—
1947; Lingeni Eesti gümnaasiumi
ma-temäatika- õpetaja 1947—1950, Sel­lele
. aukartiistäi^tavaie loetelule li-
. sandub tema tegevus ühiskondlikul
• ajal paljudes seltsides. Ta on avalda­nud
artikleid ajalehtedes. Ta on ol­nud
alati väljaspool parteilist kuulu­vusi,
kuid on teatud perioodil tege­liku
vabadussõjalasena pooldanud
vapside .liikumist, et tasakaalustada
.erakondade poliitilist intrigeerimist.
. Asus Kanadasse üle Saksamaa ja
Inglismaa. Ning on lõpuks, veetnud
. siin oma vanadusaastaid -oma abi-ekaasa;
seltsis, kunagi kaotamata h u - | v a s t U s ; Jätkas" pooleli: jäänud
oma mälestusis rohkesti väärtuslik­ku
tolleaja sündmusist ning meele^
oludest, nagu mälestustes ^Kõuepil­vede
saatel" 1971 ja „Saatuslikus
kolmnurgas" 1974. Ta on jätkanud
oma' mälestuskilde . ajakirjanduses
kuni viimase ajani. Samuti on ta ol­nud
kaastegev mitmetele eri- ja ko­guteostele.
Põgenikuteekond viis teda koos', tu­handete
teiste kaasmaalastega 1944;
a. sügisel Saksamaale. Seal asus ta
vilkalt tegevusse eesti;põgenike elu­olu
korraldamisel põgenikelaagreis
ja nende huvide esindamisel ning
kaitsmisel, kuuludes muuseas USA
tsooni Eestlaste Keskesindusse. Aas-tast
1946 asus ta üheks USA tsoonis
ilmunud eesti ajalehe „Eesti'Rada"
peatoimetajaks.; Selle ajajärgu olu­sid
ja nähteid käsitab ta viimatiil-munud.
teoses „Läbi. varemete"
(1978).
Saabunud lõpuks, immigrandina
Ameerika Ühendriikidesse, tuli haka
Narva ja- Pihkva linnade vabastami­seni.
Ülemjuhataja kindral J. Laido­neri
käskkirjaga määrati, tema siis
Kitsarööpmelise. Soomusrongi nr. 4-
da ülemaks ja kiiduväärse teenistuse
eest ülendati staäbikäptejiist —- kap­teniks,
vanusega 5. juunist 1919. a.
Sõjaväe teenistusest lahkus 6. mail
1920 aastal ja asus Riigimaade Ring-dil,
hiljem . Eäst-Oranges New Jer
seys., et; koos abikaasa Elli, sünd
Veskiga, (sugulane keelemehele j . V
Veskile) ülesse kasvatada ja koolita­da
kolme poega ning anda nendele
kõrgemat haridust. Poegade edu nen
de kutsealadel on ulatanud kaugele
üle Ühendriikide piiride. . ;•
-"Elades USA eestlaste keskuse
vi inimeste, sündmuste, arengute ja
ühiskondlike nähete vastu. Ta kuu
lub 1911.. aastast Eesti Üliõpilaste
. Seltsi.. •••• '
Lugupeetav koolimees on tema'au­väärsel
tähtpäeval väärt meie kõiki-
:de südamlikku käepigistust ja- õnnit-
; lust. Neid käsi ei ole palju, kes nii
kaua ja\ usravalt on teeninud eesti
, rahvast, nagu. seda on teinud meie
seekordne juubilar.
• ;.: y v.
„MEJE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-
.'• ses. '"•.,';'•
, ,.( konna valit set.a k, s, asuk-io Tha_g a rTpar -| Nie w Yorgi k~ü,l je. ,all, on Arno Raas T r c . • , ,
s...., . ..- ...... to. _ . I elavalt osa võtnud USA eestlaste rah
guid, alul vabakuulajana ja hiljem vuslikust ja kultuurilisest teaevu
1926 aastal täisõigusliku .üliõpilasena
Tartu Ülikooli Põllumajanduse Tea­duskonna
— Metsaosakonda. On lõ
sest, kuuludes. ERKU esinduskogus
s.e ja Ü. E. Kesknõukogusse, esine
des kõnede ja ettekannetega aktus
pe.t anudA- Tart, u• • -OA th, *t ureaali gu>•m naasi.u -. (tel ja kir.j.a n.d-u.s -kulrtruuu ri cõ htute.l, oi m1 i. eum l,a ude. Viimased, e?ks amid-uh- 'et l„s. , ,eriti tegev Eesti Kultuurfondi in f , ^ f , • ™ ,. • natuses ja ettevõtetes. Ta on kirju
IM
koolis sooritas. 1938 aastal ja on ala­tes
1.936 aastast Korp! Frat. Estica
liige. Pikk. ülikooli aeg oli tingitud
ma j andu sl i kus t olukorras t, sest juu­bilar
õppis töö jä tegevuse kõrval.
Ta pidas Vabadussõjast autasuks
saadud asundustalu, olles ka Riigi­maade
asjaajaja Tarvastu metskon­nas,
Võrtsjärve kalanduskontrolö-riks
ja Tarvastu Kaitseliidu Malev­konna
pealik. Sai kui Vabadussõja
veteran tasuta prii kooli kuni üli­kooli
lõpetamiseni. Omab Vabadus­sõja
mälestusmärgi, Rakvere 5-da ja­laväe
polgu sõprussõrmuse, Kaitse­liidu
Valge ja Kotka ristid.
md pinge suurenemise tagajärjel.
• Võibolla oleks tänapäeva' automa-iseeritud
jõujaamade operaatoritel
midagi õppida oma. muistseilt eelkäi-ailt
inimliku hoole ja vastutustunde
alal! /;••,:;-
Kui see on rin. .yiinämäält, tähendab
Poolast, Saksamaalt või Hollandist
tulnud ja kui on võib-olla,,mustas
nimekirjas" peame neid valvama nii
ööl kui.ka päeval. Poolakatega, kes
on väga kanged salakaubavedajad
Soome valuuta tõttu, õngi meil palju
qlund.,,sportlikke peitemänge".
Enne toll vaatas, läbi ka reisijate
pagaasi, mitte agä nüüd. Soomlaste­le
on praegu teada nüüdne puna-ro-
Lõhutud mälestussamba .sokkel t u - i h e I i n c süsteem, mis .tähendab, et tu­leb
igaks juhuks säilitada. Seda võib, r i s t i l välismaalt: siia saabudes on
veel tarvis minna', ] võimalus roheline (mitte tollikaupu)
või punane (tollikaupu) tee valida. Ja
rohelisest reast, võetakse kontrolli
alla siitsealt inimesi, trahvides neid,
kui vaja.
' ;'•'•: ' ':''.'.
Suvel eri tigi on tore autopatrullis
olla: valged suveööd, lindude laul ja
vaikne meri. On võimalus ka näha
romantilisi vaatepilte, kui tume lõu­napoolne
meremees aitab oma noo­re
daami laevatrepilt, kaile
tanud rohkesti' luulevormis pühen
duši
. Olles mõningad aastad tagasi ko-linud
Floridasse ja kaotanud seal
oma elukaaslase, on ta jäänud ela­ma
sinna oma. noorima poja' lähe
dusse, hoolitsedes edasi mitmesugu­se
kirjatöö ja mälestuste avaldamise
eest.
: Peale juba mainitud teoste on Ar­no
Raag kirjutanud ja avaldanud
veel kaks romaani — „Kaduval teel"
1934 ja „Teine noorus" 1934.. Ta on
kirjutanud kaks kirjanduslikku es­seed,
ühe Jakob Pärna ja teise Eli-
Kas kannibalil on õigus rääkida
nende nimel, keda ta on ära söönud?
:^,;-':.-v^':';'..;
Vaimselt vähenõudlikud -enda: vas­tu
ön ainult geeniused, ja idioodid.
Peokõnelejad on mehed, kes räägi­vad
teiste inimeste unes.
. Tõsiasjade ees võib silmad sulge­da,
asa mitte mälestuste ees.
y-::•^:i*•^:>'y:'\::••;;:^•'•
Imikud, loomad ja idioodid ei va­leta.
Teised kõik.
; Vanajumala suures maailmaajale-hes
seisab naine mõistatuste rubrii­gis.
- • ;
Individualismi jääki, mida mõned
inimesed veel säilitanud, võib näha
ortograafias.
' : V ;
Kui mees. abiellub lesega, on üli­malt
tõenäoline, et ta ka autoostmi-sel
eelistab pruugitud autot. .
Kogunud. NIHITS '.
kange võitlus ühes liibüa laevas, kus
selle egiptuse ••meeskond'.'' märatses
võibolla narkootika mõjul või selle- .
pärast, et leidsime mitmest köhast
sadu pudeleid^: viina ja kümnete tu­handete
kaupa sigarette. Meremehed
hakkasid puruks lööma-pudeleid jä
samuti 'vastu tollimeeste nägusid.
Kogu suur laev oli sõjahoos ja kap­ten
pages tollimajja peitu. Toimus
nn. „ülestõus".
Abiks saime hulga politseitnikke
automäatpüssidega ning rannaval-vest
väikse sõjalaeva. Pärast poole!
päeva kestnud võitlust, julges kapten
jälle oma laevale minna. Üle pool
meeskonnast viidi, kartserisse ja
„ülestõusu". juhid kohtusaali. • Olga
veel lisatud suured pealkirjad Soo­me
ajalehtedes ja palju kuulsust tol-limeestele.
. :
Päevad põle samataolised.;Paadi­mehena
sõidame kaugele ulgumerele
umbes 35 sõlme kiirusega ja tägasi-tulle.
s jälgime mõnda laeva, või saa­dame
laeva merele ja tuleme tagasi
teise sabas.
Tollikambrist sooritame üllatus-kontrolle,
firmadesse, et kõik tolli­maksudega
heas korras oleks. Nüüd­ne
tollisüsteem põhineb krediidi va­hekorrale
ja sellepärast on need ül-latuskontrollid
vajalikud. Leidub
küll kolleege, kellele see uus süsteem ,
eriti ei meeldi seepärast, et inimene
alati üritab.saada kasu riigi kulul.
Sellele on heaks näiteks sotsialismi­maad,,
kus riigilt varastatakse kaupu
enam kui Kusagil mujal maailmas:.
Või torkab tollimehe- harjunud sil-|.on kergem riigilt varastada kui tei
ma türgi laeva tekil kanakari ja loo­made
kisa. „Noh, igal. juhul peaks , W
meremoon sel laeval värske olema...
Päevavahetuseš olles käime laeva-dei
kontrollimas. Otsime .viina, si­garette
jne. —• mitte aga inimesi, na­gu
teevad; Seda idanaabrid. Muidugi
masinaruum On kõige räpasem. koht
rääkimata kuratlikust mürast.
ifer Neljap., 16. aug. „Estonia — West­ern
Civilizatioii Outpost". Valguspil-did
ja helilint, algusega kl. 7.30 õ.
Tartu ColIege'is.
i( Reedel, 17, aug. dr. Taavo Virk-hausi
loeng „Kammermuusika Ees-| määras kol.-ltn. A. Tomander. juubi-tis"
algusega kl. 7.30 õ. Tartu CoHe^jlari Viljandi tagavara rügemendi ad­jutandiks.
Rügement evakueeriti hil-
Punaste ajal pidi jnubW veetma " Ä S p e ¥ kusest
enamuses selle aja metsas paos. 11 1 r e s p - • 2 9 ) ' S 1 1 S uurimuse
Saksa okupatsiooni ajal oli määra­tud
Eesti Rahvaühisabi juhiks Vil­jandimaal
ja 5. märtsil 1944 aastal,
„Kolm nädalat punast diktatuuri"
1938 ja kirjelduse „Kodumaal maa­paos",
milles jutustab oma seiklusi,
varjates end kui. tagaotsitav Saksa
okupatsiooniaja poliitilise politsei
poolt.
Meenutades Arnot tema juubeli­sünnipäeva
puhul on kindel, et teda
tervitavad hing õnnitlevad'tuhanded
tema teoste lugejad ning nautijad,
tuttavad ja sõbrad, kaasvõitlejad
Eesti Üliõpilaste Seltsist, eriti tema
koolivennad vana hea Treffoonia
XVIII lennust.
I. R. •
Umbes kaks aastat tagasi oli meil
• Kuigi tollimehe amet nöle hästi ta­sutud,
inflatsiooni tõttu elavas Soo­mes,
on muid hüvesid —-vahelduv
töö ilma pingeta, pole kartust töö­puudusest
jne. '":'••
Ja võib olla minu pojast saab nel­janda
põlvkonna tollimees?
I ^Soome Sild"
•ge'is.
Laup., 25, augustil Saarlaste Suve­päev
Jõekäärul algusega kl. 12 p.
Laup., 25. augustil Põhja-Ameeri-ka
eesti sõjameeste kokkutulek
Seedriorul algusega kl. 12 päeval.
Jt Pühap., 26. aug. dr. Heino Susi
loeng „Iseseisyusaeg Karl Ristikivi
pilguga" algudega kl. 7.30 õ. Tartu
Collegels.
i( Pühap.^ 26. aug. Aiandusklubi väl­jasõit
puuviljafarmi.
i( Esmasp.; 27. aug. Ellen Valdsaare
loeng „Eesti rahvapillid" algusega kl
7.30 õ. Tartu College'is.
" ^ Teisip., 28. aug. profRein Taage­pera
loeng „Võisturelvastuniise ma­temaatikast"
algusega kl. 7.30 õ. Tar­tu
Collegels. ; ,
jem Saksamaale Neuhammeri, kust
selleaegne sideohvitser Hauptman
Kegleri soovitusel määrati Neven-klau
sõjakooli, sealt uuesti rindele,
kus juubilar võttis osa käimasoleva­test
lahingutest kpt. Triik'i pataljo­nis.
Sõjalõpupäevii määrati' reservi
Taani, Odense linna.
Saksamaa- kapituleerimise järele
elas Oldenburgi linnas, Ohmstede
DP laagris ja jätkas õppimist Göt-tingeni
ülikoolis metsanduse alal,
saavutades (metsanduse doktori) —
dr.rer.for, kraadi 30. aug., 1949 aas­tal.
Väitekirja teemaks oli' „Die Ver-breitung
und Waldbaulische Bedeü-tung
der Birke in Niedersachsen".
USA-sse saahus 29. novembril 1949
aastal, töötades algul „butlerina" Ro­senbergide
majas Great-Neck. L.I.,
New Yorgi osariigis. Hiljem tehnili­se
joonestajana „Babcock-WiIcock
Co." Lõpetas semestrilised kursused
Rutgersi ülikooli Newarki inseneri­de
kolledzhi juures analüütilise kee­mia
alal ja asus tööle algul tehniku­na,
hiljem keemikuna, Vitro .Labo-
Tatorium,; West-Orahge,; N; J v - ^ u s t
siirdus puhkepaigale 15. septembril
1967 aastal.
; Juubilar on aktiivselt ja märkimis­väärselt
tegev olnud Eesti organisat­sioonides
— oli Eesti Teaduslikus
Ühingus juhatuse sekretär, Eesti Oh­vitseride
Keskkogu juhatuse sekre­tär,
Lakewoodi Eesti -Võitlejate
Ühingu aseesimees, on liikmeks La­kewoodi
.Pühavaimu koguduses La­kewoodi
testi Ühingus ja-veel paljit
des organisatsioonides. Ta elab Lake­woodis
otoa majas abikaasa Ainosa.
Ä - tomander
Sga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
n a n a a o • a anooo DB a • » I I I n n n a n n n n n n n o c n D a BD
ILMUS.
kauaoodatud luuletuskogu,
nägusas köites
Hind $8.0a
Postiga tellides lisandub saatekulu.
II
958 Bröadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada
Kunde raamatukaupluses:
„Kas võiksite mulle, soovitada raa­matut,
milles pole armastust, mõrva,
seksi, poliitikat ega vulgaarseid väl­jendusi?"
„Võime teile soovitada uut raud­tee
sõiduplaani."
^ • 0 V V : ; ""• •*'': ';,
Abielumees naisele;
„Sohvi! Kellega sa- ukse ees rääki­sid?
-\.-i'\-y\.y
• „See oli üks kerjus. Andsin talle
taldrikutäie Suppi ja 50 centi."
„Kas ta sõi supi ära."
>„Tilgatumaks."
„Siis oli ta ka selle 50 centi ära tee­ninud."
.
Ameeriklaste ruumikapsel maan­dub
Jupiteril. Oma üllatuseks näe­vad
nad seal vene kosmonaute, kes
võõpavad planeeti punaseks. Astro­naut
küsib raadiöteel Houstonist:
„Mida peame tegema? Venelased
on peagu kogu -Jupiteri punaseks
värvinud."
„Mäalige valgete tähtedega. „Coca-
Cola" peale," tuleb.vastus.
' ; ' ' ' . ; ; : . ; • * ; . • • ; .;
„Sain parteilt ülesande sotsialismi
ja koerapütka ehitamiseks. Kumma­ga
pean peale hakkama?"
^Alustage sotsialismiga. Koeraput
ka jaoks pole nagunii veel materja­lid
;
Mõjuv silt kiiruse pidurdamiseks
ühel autoteel Pennsylvanias: '
,,Tähelepariu! ' Älastikültuurlaste
ülekäik." - /
D • o o D n oo cuDisnsaa nn no • • o n u DD i inouaa
Ebasõbralik abielumees naisele:
„Marvussa! Mul on jälle puupind
sõrmes." j
„Kas ma pole - sulle alati; ütelnud,
et ara kratsi nii tihti oma pead," sal­vab
naine vastu. .
„Kes on eurokoramunisl?"
,',Mees, kes usub, et Siber asub
Krimmi poolsaarel."
Kuumavereline Kustas peilib tram­mivagunis
lopsakat blondiini maia
pilguga.. Järsku tõuseb näitsik üles
ning ütleb: <
;,Palun pange mind jälle riidesse.
Tahan järgmises peatuses maha min­na."
: Jutlevad kdks ida-Saksa töölist.
Üks küsib:
„Ütle mulle, Willy, "mis on õnn ja
mis on äpardus?"
„Õnn on see, et kommunism on
olemas. Äpardus on see, et selline si­gadus
on just meil kaelas."
Härra Setvertnoi tuleb südaööl
kõrtsist. Õhtusöögi, asemel seisab
laual sedel pealkirjaga: •',
..Õhtusöök seisab kokaraamatus
leheküljel 129." ;
; ^
Väljavõte saksa nimekast leksiko­nist
„Der Grosse Brockhaus":
,,Parimaks kaitseks seenemürgitu-se
vastu on mürgi seen te täpne tund­mine."
-•
W ; ; ; ' . ' ;
: „Loviise; mis sul viga on?" küsib
naabritüdruk. „Ma näen, et su juur­de
tuleb mitu korda nädalas noor ja
kena arst.) Oled sa haige?"
,;KaS sinu juures on sõda lahti, et
su juurde peagu igal õhutl noor ja
kena leitnant t u l e b , .