Meie Elu = Our life, August 16, 1979

              nr. 33 (1540) 1979
Onfafi®
ita
liiooremalt:kui sc:
j.agasi, kuid miile .
keskmine vanus
1977 a. 22 a.
Itserit on madalam
i. 1951 a. 25: ja
II") isiku kohta,
[aasia; jooksul ar- •
mikkonna juurde-.\
teskmiseks eluoa-;
jündiriud poisslas- .
liiastel 71 .Sa: 1976 '
m poisslaste! 70.3
fcastat.:,Naistel on
pastal pikem' kui.
jie arv tõuseb; pi-bn
nende ülclun -
li. • :.y-
.kse 85 a. ja, üle.
lanikkonnast 1976
led • on tõusnud
125 isikule 100.000
lahutuse protsent
|lijail 28.9°'o.
-iulahutuste poo­lt
i Kolumbia ja
larem. lahutatuid
aastal kui.seda
H. Kivi ••
ritele
|E)-Oakville1 1? '
us noorte jalg-
It; sõidureeglite-nüüd
välja ka
li.d", s.a. neile,.
}i üle astuvad;,
selt samasugu-
:i liiklustrahvr
[inult selles, et
sisse rahalist
on mõeldud
Jgrattur peab
jvüma, sellele.
^ia ja „piletiu
|na. Selle süs-
•maile tutvus-neid
kaasa
revusse. Polit-lyajalikku
nõu
ige enam esi-iad
teadmatu-nad
oma las-
[ttäd ostavad,
muidugi see-
|tu oma uuest
ts". Kuid po-te
jalgrattaga
Is on äärmi-
Jps ei ole või-
|a. .Samuti;-ei
illa 12-aastat
linnaliikluses
•„Meie Elu" :nr. 33„ (1540) 1979 NELJAPÄEVAL, 16. AUGUSTIL THURSDAY, AUGUST 16
— . - i . . i . , . i . M i l i n . l i i > . » r i . m . » m i i i . 7 » i w i T - r " i * i ' « III i i i ' l l T " 1 ""•'•'"•i i III im' i im uiuni umiim—TnTm— »»••
'äga paljud
ise viieküm-
[ässe saabu-lale
Halifa-
121. Seda ni-:
lokiks, sest
|ite kontroll
isi. teistesse
pi ajaloost
atuna, mis-r
21 Story
aäm at on
.ele ligi ka-kes
seda
aabusid ja >
oniametni-
•rganjsatsi-ic-
jooksul
paljude i l - .
pakkuma
•eltulijale.
audu' Kä­stut
-saab;
f• the De-ndTmmi--
ijob
|ab kaasa
terjalide
kirjutä­in
gli s-
Imus va-
:ta"( Jal-a.
täpsusi
ilmunud
andatud
•naterja-'.
.lest Bai-
•iesoJeva
'ai Tois-
Malher-
•rnerset,
varem
•he East
llllllllllllllllillliilil^
mmm - <
• a • maa •
I ILMUS: '; ; v | :
O 0
11
® <D ©
| _ Tolle viimase ..sotsialistlikku voo
- Ja siis: tuli see põrakas, mida -mi ] ü " ! u l i t u n u ' d ohvitseri nime oli- pea
kõige vähem- ootasin.
-Hind $15.1
Postiga tellides lisandub' saatekulu.
Ühe . punase keskuse või komitee
nimi; juhatas mind Jakobsoni täna­vale;
teiselepoole \ Lasteparki. 'Aad­ress
iseenesest,oli tuttav, kuna mul­lu
— enne arreteerimisi ja küüdita­mist'
— elunes s i i n hea s õbe.r; V il j an­di;
„valge spordi" väljakuilt, • advo­kaat
Evald Konnta perekonnaga. Te­ma
küüditati 14-da juuni' hommikul;
üks meie. ühine spordisõber hommi­kul
Lastepargis jalutades, juhtus nä­gema,
kuidas veoauto ' relvastatud
miiütsategi sõitis tema maja ukse]
ette; siis aga tulid mõned mehed au­tolt
ja tegid Lastepargii jalutajatest
tühjaks — • „teil pole siin asja, minge
minema", öeldud lakooniliselt ja se­da
ei lasknud keegi korrata, sest
: meestel olnud püssid juba käes ot­sekui
lahingusse tõtates. Parast oli
siis Konno oma perekonnaga Viljan­dist
kadunud. Heakene küll, „kliki-tegelaste"
nooblimad korterid võeti
kohe üle ja minul polnud põhjust ha
kata uurima, kes või milline artell
on nüüd endise Konno aadressil —
mu otsene administraatori ülesanne
oli sinna teatav portsjon teatripääs-meid
ära anda. . (;
Kui ma siis endise Konno korteri
uksele koputasin, avas selle poisi-põngerjas,
kellele raske oli; anda
kümmet elu aastat, kuigi osutus jäs­sakaks,
ilmselt pahuraks. Seisime
•mõne hetke seal lävel poisiga silm-silma
vastu, aga minu uudishimuli­kud
pilgud püüdsid temast üle vaa
miselt mõeldud „aja võitmiseks" ja
teema laiematele alustele venitami­seks.
Igatahes taibates, et mul otse­kohe
siiski pole'karta teekonda.vang­lasse,
andis üha enam ja enam kind­lustunnet
tagasi. Kogu see suhteli­selt
pikk Jutlemine" Engeriga toi­mus
väljaspool Korino korterit, tei-se-
korra trepi nurga juures olevas
väikeses esikus aknalauale toetudes.
Ja kui HQQ-\,.intervjuu" oli läbi, lah­kusin
suurel määralv,.eriülesanne-tes".
Kokkuvõttes kõlas see nii:
— Sa .unusta hüüd. kõik muu ära.
Äga pane .seda põhjalikumalt kirja,
mida kuulsid ja. nägid seal Kosel.
Kõik nimed, keda teadsid ja tundsid.
Ja mis.nad seal tegid. Aukraadid ei
ole olulised. Ning siis tood selle kõik
siiasamasse, kus me praegu oleme.
Koputa uksele neli korda. Ma siis
tean..'.. • ;. .•• : :;
. Teatripääsmed võttis Enger vastu
ning andis1 vastava allkirja.
Alles pälvi hiljemini kuulsin, et
seal Kosel, kus neid, 5. Suurtükiväe
Grupi taktikalisi õppusi peeti, oli
tõepoolest olnud teatav „mäss", kus
sõjaväelased löönud miiliIsameeste­ga
päris tõsise lahingu maha, kus1
siis ka üks miilitsameestest surma
saanud,) Tüli olevat alganud sellest,
et grupi phvitserid olid protesteeri­nud,
et neile mahöövritel oli operee­rimiseks
antud — puupakud ja pal­gid
tavaliste kahurite asemel. See rii­vas
kuidagi meeste rdya-.au.- Ja. läi­nud
madinaks, millest mina teatri
till
•tl
i Eestimajas, .958 'Broadview.Ave, Toronto,.Ont
iiifiiiiii!iiiiiii!!iiiii!iiiiiiiiiiiii!iiiiiiiiiiiiiiii^
Aario A. Marist kirjutab Montrealis 1200-leheküljelist teost lavateadu-sest.
Nagu ta ütles jutuajamises „Meie Elule", kestis töö kolm aastat libe­raalide
valitsuse regulaarsel toetusel ja kolmas köide on lõpetamisel.
Käsitan selles bütsanti teatrit katkeid ilmus meie lehes?
. — „õnn päikese lõpus" eestikeelne
käsikiri on valmis ja enamik tõlgi­tud
ka prantsuskeelde. „Meie Elus"
ilmunud üksikud väljavõtted muidu­gi
ei anna' ülevaadet minu elutööst
teatrilaval. Duncani rühmast lahku-data
ja korteri sisu uurida. Jah, Mu- pääsmekassas ning seega n.ö. „kulis-rakini
maal oli-vanal kohal. seinal, side taga" kohapeal väga vähe nägin
selle all Konnode diivan, ees väike
laud tooliga — aga üldiselt tundus
siiski mööbel olevat „hõredam", kui
mullu Konno ajal... Kaua ma aga
seda silmitsemist harrastada ei saa­nud,
kuna toast kostis kasutav
hääl!
. — Valdek, sa mine .minema, sul
pole siia asja!/
J ä Valdek läks. v . Nii ( et vaevalt
on siin kahtlust selles, et tollal seal
ja kuulsin. Paari tutvat ohvitseri
kohtasin vaid möödaminnes ja nad
tundusid olevat väga „kuraašikad".
Pauke ja kahurite kärgatusi ei kuul­nud.
Ja mis kärgatust siis puust
suurtükk ara teebki..
Niipea, kui ootamatu kemplemine
Engeriga oli lõppenud/ruttasin tre­pist
alla ja tõttasin tagasi teatri bü­roosse.
Sinna ma ladusin hunnikus­se
ülejäänud pääsmed ja ütlesin
ja uuendusi antiik-kreeka trag<
te esitamisel. Pean selleks sõitma Is-tambuli,
kus ortodokskloostrites lei­dub
rohkesti arhiivmaterjali. Atee­nas
on mulle abiks näitlejatar Meli-na
Mercuri, kes on nüüd Kreeka par­lamendiliige.
Valitsus maksis mulle
varem reisi 'Pariisi ja Iisraeli, kus
Gaza linnas sai alguse pantomiim 520
aastat enne meie ajaarvamist. Prant­susmaa
pealinnas kontrollisin rah­vusraamatukogus
täpseid -kuupäevi
jne. :. '/.—;
— Millised on võimalused selle töö
kirjastamiseks?
— "Teatriteadus" võinuks juba il­muda
Stanke International kirjastu­sele.
Štanke on leedulane ja mu sõ­ber,
kuid ta tahtis esimest köidet an­da
välja kolmes osas, mis mulle ei
meeldinud. Võibolla oli tal siiski õi­gus,
sest teost levitatakse, kõigis
prantsuskeelt kõnelevates maades ja
nii oleks ta olnud kergem omandada,
eriti majanduslikult halvemas olu-Iga ka nüüd. Gloria Swansön helistas
des olin aasta Ödeoni teatris, siis j
aasta Viinis, maailmakuulsa Charles
Dullini ansamblis, kelle jäljed on
markantselt prantsuse teatri ajaloos.
Siis mu oma teatristuudio loomine,
millest kujunes mu esimene ansam­bel.
Uue Pariisi-kunstiteatrinime all
BEN MALKIN,'.-
,,Canadian Seenel" Ottawa
kaastööline
Peagu otsekohe pärast oma nime­tamist
uueks energiaministriks, pü­hendus
Ray Hnatyshyn suurema osa
oma j tähelepanust aatomienergia
probleemidele ja kutsus ellu nende
probleemide põhjalikuks uurimiseks
erilise parlamentaarse komitee. Suur
hulk informatsiooni elektrijõujaa­made
kohta on nüüd juba avalikku­sele
teada. Aatomenergiaga seotud
õnnetus Pennsylvanias Three Mile
Islandil möödunud kevadel tõi aato­mi
tööstuse hädaohtlikkuse aga kogu
maailma silmi ette.
Aatomi-rektorite hädaohtukkus.on
praegu pakitsevaks probleemiks, niis
ootab kiiret lahendust, kuid samuti,
ootab lahendust pikaajaline prob­leem,
nimelt mis teha aatomitööstus-tuse
jäätmega. 1977. a. .detsembris
andis selle kohta aru alamkojas tol­leaegne
energiaminister Alastair Gil-lespie,
kes mainis, et praegune, süs­teem
aatomi tööstuse jäätmete ,,upu-tamiseks"
basseinidesse on kasuta­tav
vaid lühemat aega, 80-ndate aas­tate
lõpuni. Pärast seda tuleb aga ot­sida
uusi meetode aatomijääkidest
lahti saamiseks. Need meetodid
peaksid aga siis juba olema perma­nentse
iseloomuga.
"Selle probleemi lahendamisega on
juba algust tehtud ja uurimised sel
alal jätkuvad. Atomic Energy of Ca-nada
kutsus ellu erilise nõuandva
kogu aatomi jäätmete alal. See. ko-
Tegeükuit arvestab A.ECL. et kana­da
kaijuformatsiooiiides leidub selle
aja peale vähemalt 1,300 piu tooni,
mis; kõik osutuksid sobivaiks aato-mijäätmete
hoidlaiks. ;
AECL.otsib plutoone. mis oleksid
t ä i t K s l i k u d oma kujunduselt, kus ei
leidu ühtegi pragu. Selleks tuleb uu­rida
läbi kaljuformatsioonide mit­mesugused
kihid, sest eriti erikihtide
ristumiskohtadel võib leiduda pragu­sid.
Kaljuformatsioonide k i h t , mida :
nimetatakse Canadian Shieid. on eri:
ti sobiv moodustis, 'kuna ta naib ole­vat
raadioaktuYsuseie mille alluv,
seega ei ole karta, et raadioaktiivse-te'
jäätmete läbiimbumine, maapinna­le
võiks toimuda. ' 1 :
Samuti tbimuvad mitmetes teistes :•'
maades samasugused 'uurimustööd,
näib et eriliselt' pakub huvi teadlas­tele
vanade, soolakaevanduste uuri­mine,
kuna need võivad osutuda so­bivaiks
aa.tomijäätmete hoidlaiks.
Kui kaevanduses leidub soola, siis.
tähendab see seda, et seal puudub
vesi. Ja kui vesi puudub, ei ole raa-dioaktiivsetdl
jäätmetel võimalik
edasi pääseda ja ümbruskonda na­katada.
See on muidugi ainult üks
võimalus. '
Rootsis toimuvad katsed on aga
jõudnud välja ühe päris uue menet-luse
juurde. Roolsi teadlaste arva­tes
on. võimalik aätomijäätmeid ia
saaste hoida erilistes anumates, niis
on valmistatud sünteetilisest koron-dumist,
see on materjal, mis on um­bes
sama kõva ja vastupidav kui tee­mant.
Rootslased on aatomisaastc
edukalt, paigutanud niisugustesse
mitee otsib praegu palavlikult paika, * anumatesse ja nad on veendunud, et
kuhu matta või paigutada aatomi-andsime-
etendusi 60 km. kaugusel I tööstuse jäätmed, mis püsivad raa-
Pariisist. Ka Alexander Aspel viibis
seal kogu suve.
Viljakas teatrielu, viis kokku kaas­aegsete
kuulsustega, mis jätnud jäl­jed
raü kujunemisse, kohtumised ni­mekate
kultuuriinimeste ja poliitika­tegelastega,
v
• — Kas need kontaktid on ka
kunud?
dioaktiivšeina tuhandeid aastaid. See
paik nende hoidmiseks; peab olema
niisugune, kuhu ei pääse ligi ei vesi
ega õhk ega maa, missugused ele­mendid
edasi kannavad raadioaktiiv-sust.
Selle komitee liikmed valiti tea­duslike
kogude poolt nagu Canadian
Geoscience.Council. ja Canadian Ins- .informatsiooni vahetus, milles mine
see leitis on tänapäeval mõõduan­dev,
kuna sünteetilise korundumi
eluiga on i>alju pikem kui ükskõik
missuguste raadioaktiivsete produk­tide
oma.
Parlamentaarne komitee on vaid
üks organ, kes tegeleb raadioaktiiv-se
saastu küsimusega. Selle komitee
töö on muidugi väga oluline/kuid sa­ma
oluline või ehk veelgi olulisem on
korras olevatele noortele.
Nüüd on käsikirjaga soovinud tut-vuneda
Lafon kirjastus Pariisis.
—> S& teie mälestusraamat/millest
Konna lävel seisin vastamisi päras-{Härmale, et head tervist sülle! ,•
tise rahvusvahelise tegelasega, kelle j Veel samal päeval lahkusin Viljan-tiitliks
oli saanud... „assistant to ^tet
the underseeretarv geheral of the • ^ '
°^"/?'^d^ondÜSe^^ Mining and Metallurgy.jvikus esines suuri lünki. Minister
Suure osa komitee liikmeist tööta-mulle
mõni kuu tagasi New Yorgist
ja meenutasime meie esimest kohtu­mist
Montparnassil. Mu endine nai-
:iie, näitlejanna Yvonne PrintempSj
kirjutas Pariisist. Paljud on muidu-vad
teaduslikul alal mitmesuguste
ülikoolide juures.
Töö sel alal jätkub. AECL alustas
kahe-aastast uurimisprojekti Antiko-kan
ümbruses lääne Ontarios ja pn
United Nations" .....
Tulevane „assistant'
Enger" elusuuruses. Vist küll ei
^aduski lä-velt
ja ukse raamistikku ilmus ,,papa
Vaja
Enam kui kuu tegelesin Kesk-Ees-tis
ühe sõbramehest loomaarsti juu­res
(mitte Märjamaal!) tema abina
ja õppisin vasikaid siia. patusesse
kirjeldust minu elamuslike momen-1 maailma aitama ning lehmadele jä-tide
ahel sel hetkel — ootamatult!rel-sünnitusi toimetama. Siis aga
kohtusin just selle mehega, kellest
möödahiilimisega olin näinud kurja
vaeva. Sekundi uskusin taas kuulvat,
muutus' rahvusvahelise poliitika tae­vas
meie eluruumi kohal kahtlaselt
ämuseks ja hakati ka kohapeal tähe-kuidas
kuskil käivitati auto mootor,! le panema, et mis mees see vastne
nägin kahte meest kummardumas j abiline, loomatohter, sul õige, on —
enda üle, teine neist oli „albino" tüü-j ja lasksin siis ka kohe sealtki jalga.
Tallinnas liitusin teatrirahvaga ning
siinne laveerimine ja küllaltki kriiti­line
valvelolek moodustas ühe huvi-küllasema
episoodi paosolekust. Ja
siis tüli see, mida me südames oota­sime:
sõda venelaste ning sakslaste
vahel.
Selle algus on nii selgesti meeles.
kodus südamlikult jumalaga ja asu?»
sin minagi „sõjaradadele". Tallinnas
läksin otsekohe „Es tpnia" teatrisse.
Otsisin Kivikast, kelle teadsin-olevat
Viljandi inimese, et kutsun ta kaasa
^lõunarindele" heitlema. Kivikast ei
olnud, võib olla, rändaski juba Vil­jandi
poole igatahes ükskord lõplik­ku!
t kodulinna naasudes leidsin ta
sealt eest. Teised, kes teatris olid,
otsustasid Tallinna ja oma kunsti­templi
manu jääma — sedaenam,, et
„isakese" käsk raadios .kõlaski nii, et
kõik jäägu oma alalistesse asukohta­desse.
Siiski hiljemini selgus, et Vil­jandisse
oli veel pääsenud laulumees
Tiit Kuusik, kellel sel ajal just pruut
gi lahkunud igaviku, teele ja neistteostanud puurimisi Chalk Kiveris,
iäänud ainult OTäTestusi, pilte jä kir- Ontarios, kus asus kanada aatomi
I* . V * • '-' rf^v l • » • T IL • m • 1 1 • '.-*••*•
pi harjasteta sea moodi ";• •'.•:-^:---.',:r' -:;1:
•Kas. ma sel hetke^ midagi ka koge­lesin,
seda enam ei mäleta. Kuid En­ger.
seal lävel t^gi käega miskisugu­se
leevendava vihja —- ja sõnas siis
suhteliselt .sordineeritult, kuigi kui­val
t-mõrkjalt:
oli seal. Veel paar päeva sooritasin
— Ma tean. Sind ei olnud Viljan- Olime rännuteedel jõudnud Nõmme-dis.
Sa rändasid teatriga. \ le7 kus klaudia Maldutise kodu taga
Just nii, olin tööülesannetes. Ja [olevas madal-männikus mängisime
lambapead (ülelöömisega), sest
kambas oli ka teisi laväinimes^vas-tava
„meeskonna" kokkusaamiseks.
Kostsid miskid imelikud tüminad ja
plahvatused, otsekui oleks kuskil sõ­da
käimas. Klaudia ema tuli siis
lambapea mängijatele loburiga head
hapukapsa suppi järele tooma
ja tõi raadiost kuulnud üllatuse, et
sel p ä e v a l . s e l teataval päeval vii
bisin Kosel teatri administraatori­na..,
_"•.; " ••
— Ma tean, kordas Engeri-papa.
— Sa olid seal... Kosel. Siis on sul
kahtlemata ka teadmisi Kose mäs­sust?
'',';'••' '•;.•:.••'•'.': .:('.•;,''•;".
See lõi mind jimmiks.
— Mis . . . mässust?
Noh, madinast. Sõdurid ju tu- sõda tõepoolest on käimas. Eks siis
listasid püssidest. Üks mees sai sur­ma.
Sa siis sellest ei tea midagi, ah?
Momentaalselt koitis, et toepoolest
— tollal Kosel oli sõdureid. Viljan-drš
baseeruv 5-es Suurtükiväe Grupp
.oli seal kandis taktilistel manöövri­tel.
Kohtasin seal mõndagi...
'Ent Enger juba jõudis minust ette.
— Kas sa tunned leitnant L-i? kü­sis
ta."; ;.:' • V-•'.•'.•' •
— Tunnen, küll! Teenisin ise noor­sõdurina
aega 5-das Suurtükiväe
Grupis. Sellepärast tunnen...
— Jä tead leitnant K-et?
—..Tean.'- .;
Kuidagimoodi hakkasin .jumet ta­gasi
saama, ilmselt katsus Enger mu
püüda miskisugusesse; uude: mõrda.
Enesekaitse instinktist aetuna otsus­tasin
ka endapoolset vasturünnakut
arendada, kuid väga nõrkadel alus-tel.
Z:\.•: ' ; ; v ' ''
: —Tunneti fösti ka leitnant P.-su,
mainisin. — On teataval määral meie
perekonnasõpru.. '(Olgu . märgitud,
et tähendatud ltn P. muutus.kiiresti
punaseks; ta tegi karjääri,, kuna ko-
.". mandeeriti varsti Viljandist Moskva
kanti ja hilisemal sÖja-aegade.l oli te­mast
siin-seal juttu kui andekast ja
teadlikust nõukosude ohvitserist).
partii lõppedes nihutasime endidki
koju raadio lähedale ja sealt siis pa­rajasti
tuli Stalini kisamine ja kärki­mine,
kusjuures olulisem sisu seis­nes
selles, et „iga roju oma koju",
kus tuleb ennast registreerida sõtta-minekuks
sakslaste vastu. Miskisu-
Tallinnas siia-sinna turnimist (eri-andmetel
sakslaste võidukas rinne
pidi lähenema kiiresti) ja siis otsus­tavalt
tagasi sinna... Engeri kanti!
Sadama jaamas tahtis miilits mu
äärepealt pokri pista, sest linnast
pääses juba välja erilubadega, aga
kui suutsin selgeks teha, et olen Vil­jandi
inimene, kes „isakese Stalini"
korralduse kohaselt ruttab ainult
suurt sotsialistlikku kodumaad
kaitsma oma päritolu-koha sektoris,
takistusi enam ei olnud ja tulvil
rong tõi mu tagasi Viljandisse.
Ei ma registreerinud ennast kuski^
le, pagesin kuskile Mneütraalsesse"
keldrisse ja unustasin Engeri, kelle
oli nüüd verist tegevust Viljandi
vangla õuel mõlemad käed täis /.
Sealt keldrist ma tulin lagedale
siis, kui sakslased olid juba kindlalt
Viljandis. Trepimäe nurga koha
peatas mu sammud Viljandi linna­pea
Albert Vilmš, kes oli juba enne
mind peidupaigast väljas. Tema oma
ülesannetes algas viivitamatult taas
linna asju ajama ning määras mu
jalamaid Viljandi Viinavabriku „A1-
ko". „direktoris". Seal ma pidin val­ju
mu arhiivi. Oleks kahju, kui need
väärtuslikud dokumendid kord lähe­vad
kaduma.
— •Teie teatrikarjäär;kujunes Pa<
riisis. Mis põhjustas asumise BCa
mädasse? ;
— Mu tulek siia juhtus n.ü. „koge-snata".
Abiellusin ühe Quebeci
prantslannaga, kes oli tuntud näitle­ja
ja ajakirjanik. See oli õnnetu abi­elu,
nii nagu oli õnnetu samm asu­mine
Quebeci. Pöörasin selja „Valgu-se
linnale" ja sattusin ühe mahajää­nud
kultuurivaese rahva hulka. Ma
ei suuda enesele kunagi andeks anda
seda eksisammu. '
— Mida tahaksite ütelda eesti teat-ritegelastele
ja teatripublikule?
— Ma pole kunagi olnud „prohvet
omal maal", kuid pikad ja mitmeke­sised
kogemused annavad julgustuse
soovitusteks. Noorena juhtus nii, et
saabudes Pariisist tolleaegse Estonia
reaktori orgiginaalaluskoht. Puuri-misi
On teostatud ka Whiteshellis
Manitobas. ,
Nende puurimiste sihiks on leida
kaljude formatsioonis kohti kuhu
võiks puurida reservuaare, mida ni­metatakse
plutoonideks. 1982. a. tu­leb
vaatluse alla kaheksa eri tüüpi­list
plutopni, kuigi selleks ajaks on
olemas vähemalt sada plutooni, mis
on sobivad aa torni jäätmete hoidlaks.
York ülikooli poolt tehtud uurimus
näitab (uurimus pärineb a. 1976), et
50% kanadlasi ei ole üldse teadlikud,
et elektri jõudu saab toota aatomi­energiast.
< ••'
15% elektrijõudü Ontarios >tulelj>
nüüd uraaniumist. Kogu Kanada
kohta on see arv 17%. Õnnetusjuh­tum
Three Mile Islandis on aga aa-tomijõujaamade
hädaohtlikkuse ava­likkuse:
ette toonud. Ei saa olla min-,
git -kahtlast» et järgneva 20. aasta
jooksul tõuseb elektrijõu tootmisel
aatomi jõu osatähtsus ja seepärast
on primaarse tähtsusega leida sobi­vat
paika aatomijäätmete hädaoh-u
tuks paigutuseks, sest aatomienergia
on meie tuleviku energiaallikas.
WÄRDÄi!
LENNUPILETEID FLORIDASSE
„Wardair" võistleb „Air Canadaga" . saada ja isegi ;,Transcontinentar'-
sõiduhindadega, müües odavaid len-'sõiduks,
direktori Antort Kasemetsa kutsel,fnupileteid Floridasse eeloleval sügi-mängisime
„Waterloö silla all" ja
sain kogemata Kuressaare teatri di­rektoriks.
Aasta sellel kohal olles
näitas eestlaste ainulaadset huvi
teatri vastu, millest hiljem kirjuta-sel.
Alates 2. novembrist kuni 2. dets.
„Wardair'i" lennupiletid edasi-tagasi
sõiduks Floridasse maksavad $119.—
ja lastele 2—5 aastani |89.—. Hinnad.
sm Pariisi ajalehtedes. See kõik tun- p n võrdsed „Air Canadaga", kuid
dus prantslastele võimatuna. Kures- odavahinnaline sõiduaeg on pikem.
saares elas sel ajal 4500 inimest,
kuid meie andsime 300 kohaga saalis
nädalas korra etenduse — alati täis­majale.
Iga lavastus pidas vastu 25—
30 etendust, kuna tegime; ka ringrei­si.
Repertuaar tuli koostada vähes­te
tegelastega näidenditest. Mängisi­me,
Vaese mehe ututall", „Uputus"
jne. Torontos on palju enam eestlasi.
Saal võiks olla näiteks Eesti Maja
oma. On küllalt näidendeid kus vä­he
tegelasi.
Soovitasin Torontos viibides Clau-deli
.Vahetust" Marie Underi tõlkes,
„Air Cariada" odavahinnaline sõidu­aeg
väljasõiduks lõpeb' 23. novemb­ril.
:;^V: ''; ; :''V-;-'; .': '-.;'':-v';
Mõlemal lennukompaniil on selle
müügi juures, mõned kitsendused.
Reserveerida tuleb vähemalt 30 päe­va
varem. Tagasilend mitte enne 7-
päeva ja ülemmääraks on 30 päeva.
Sõiduhindpeab olema tasutud hil­jemalt
30. augustiks.
„VIA Rail" võimaldab raudtee sõi-dukaardi
ostmise, mis varemalt oli
gune funktsionäär" liikus ka Mai- varna,, et äsja Viljandis esimeste • näidendiga ringreisil läbi Prantsu^-
kus ainult heli tegelast. Andsin selle võimalik ainult turistidel, nüüdsest
dutise kandis; ringi ja kamandas sakslaste üksuste loetelus üks esime-meid
kõiki esialgul keldrisse pommi-varju,
sest saksa lennukid olevat ju­ba
pommitanud Tallinnasadamat ja
kaugel" see Nõmmest pole. Kui oli­me
keldris, tuli sama mees tagasi ja
hakkas üles märkima, kes me kõik
si vabastajaid — luurelennukite
„StorchideM lendurid ja meeskonnad
viina eest korralikult maksavad. Ja
— kuigi absoluutsed võitjad ja val­lutajaid
— seda; need pikad, sihva­kad
lendurid tegid ka ülima täpsu-oleme
ja kust me tuleme. Pererahva sega: saksa raha kogunes viinapoe
huvides polnud siin põhjust salata ja kantselei, nurka kena hunnik : ..
mainisin, et olen Viljandi mees. Sain Engeri afäär vajus unaruse: hõlma,
ka kohe korralduse, et minna tagasi Oli nagu paha: unenägu. Kuni nüüd
Viljandisse ja astu sakslastele vasiu
— rinne 1 sealt poolt tulebki just.
Hommikuvalgeni siiski anti aega.
Hommikul avanes keldrist välja
tulles, üllatavalt.,.klassikaline" sõja-pilt:
mehed ruttasid kuskile — kül­lap
siis Vist ikka sõtta — kõigil pim-bud-
pambud seljas, mõnel naised-ajalehtede
teated sellest Valdekust;
või Vaidekist, kes salakuulamise pä­rast
vangistati, türmi mõisteti ja siis
taas venelastele välja vahetati, taas
mälukambri väravad avas. Ning kus
nii elavalt meenus, kuidas me mullu
seal Evald Konno kodu lävel silm­si
Ima vastu seisime: ühel pool „Uga-
(la" teatri ,,administraator" nimega
lapsed käevangus, ahastamas, et pa- „Tihane" ja teisel pool — „assistant
pai sõjasõit sees..; to the undersecretary general of the
. Jätsime siis seal lahkel Klaudia United Nations".V.
maa ja piiiririikide 270 etendust.
Eesti näitlejad Torontos pn suure­pärased.
See on suur kultuurne va­randus
paguluses. Arvan, et iga la­vastus,
mis esitatakse Torontos
peaks „mängitama sisse" väiksema­tes
keskustes. Mainisin juba „Upu-tust",
mis oli ka Estonia kavas. Mi­nu
arhiivis on isegi selle eestikeelne
tõlge. Olgu veel nimetatud Hugo Bet-ti
«Kitsede saar" ja leidub teisi so­bivaid..
Meie rahva teatrikultuur ja
publiku ;:.teatrihuvi on sammunud
teistest rahvastest ees.
Noorena olin heas kontaktis Amee­rika
tähtsa näitekirjaniku 0'Neill'iga
kes .'Prantsusmaal ; viibides kuulas
peale ka Kanada reisijaile. .
See sõidukaart võimaldab piirama­tut
reisimist raudteel teatava aja
kestel, samuti kui on seda teinud ju­ba
pikemat aega „Eurail".
Saadaval on 5 liiki kaarte; Kõige
kasutatavam on praegu kaart m iile-ga
on võimalik sõita piiramatult Ka­nadas
kõigil VIA alla kuuluvatel lii­nidel.
Hind 22-pä'evase kaardi eest
$240.-^ ja^30 päevase eest $280.—.
Sl80— eest on müügil kaart mida
saab sõiduks- kasutada Lääne- või
Ida-Kahadas, aga "mitte mõlemis.. ; /
Tuleb meeles .pidada, et kaart on
maksev ainult harilikus vagunis. Ma
gamisvaguni kasutamise eest tuleb
juurde maksta. Rongides kus koha
KAMADA VAIAB ENAM ;
LENNULIINE
..Nordair" hoiab käigus kaks DC-8
lennukit mida kasutatakse „charter"-
lendudeks lõunasse. „Air Ganada",
kes hiljuti ostis selle ettevõtte, otsus­tas
need algul müüa. Sellega olek­sid
aga puhkusele; sõidud tunduvalt
kallimaks läinud, kuna oleks pida­nud
kasutama harilikke lennuliine.
Niikaua kui „Wardäir" ja ..Ontario
Woridair", (mõlemad on charter-len-nu
kompaniid) võistlevad hindadega
„Air Canada" jä „GP Air" vastu, on
reisijatel Võimalik saada odavama-hinnaüsi
lennupileteid.
Kui aga praeguse võistluse taga­järjel
need tegevuse peaksid lõpeta­ma,
siis ootab reisijaid ebameeldiv
üllatus sõiduhindade osas. Kolm Ka­nada
väikest lennuliini on avaldused
sisse andnud charterlendudeks. Jääb
'.•äid lõota, et Transport Commission
need jaatavalt otsustab.
Mõlemad suured ..Air Canada" ja
„GP Air" ei ole huvitatud charterlen-dudest,
minnes võibolla välja seisu­kohast
, et mida vähem võistiust se 1 -
lel alal, seda; enam on võimalusi
müüa -lõunasse sõitjatele lennupile­teid
normaalse hinnaga. '
Seepärast on tervitatav, et uusi et­tevõtteid
kavatseb charterlendude
alal tegevust' alustada.
Hans Kivi •.
minu seletusi Eesti teatrist. Hiljem'reserveerimine on. vajalik (Turbo)
temalesk Charlotte kirjutas minule: tuleb; ette. telefoneerida.
„Eesti; austas, minu meest, esitades. ; Vaatamata sellele, -et käesoleval
„Oi- nooruse" ja „Ihad jalakate all".; suvel kasutatakse puhkustele sõit-
Päriisi lavastus, sellest tegi :niu me-; miseks enam raudteed kui varem, on
•hele.häbi" • siiski võimalik veel raudteepileteid
'liiiiiiiiiiiinitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiniiüii
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto^ Qnt.JVI4K 2R6
ll!![l!üilllllllllll!l!ll!l!lll!l!^!!!lllllll!llll||||||!llilUI!ini!lll!l