Meie Elu = Our life, December 26, 1985

              • \
NELJAPÄEVAL, ,26. DETSEMBRIL - TOURSDÄY, DECEMBER 26
Seal, kus meie 0 d
Ükski pagulane, kes võõrsil, ei
unusta oma noorusmaad ega kooli­linna.
Enamus läänlasi, kes oma
hariduselt algkoolist kõrgemale
püüdsid, lält^sid selleks Haapsallu.
Seal olid õppeasutused: Läänemaa
Ühisgümnaasium, Õpetajate Se­minar
ja Tööstuskool, yanim neist
õppeasutistest on Läänemaa Ühis­gümnaasium
(LÜG), asutatud
1919.a.\Tal Oli «alavõim oma õpi­lastele;
ikka kisub mõtteid tagasi
kooliajale, õpetajaile, väikelinna
ilule ja lossivarenieis „valgele daa­mile^*.
See salavõim kutsub ka endisi
õpilasi kQkku, et ühiselt mälestus-radadel
taas siirduda koolipinki-desse^
armastatud või kardetud
õpetaja silma alla.
L.Ü.G. endiste õpilasle tänavune
kokkutulek toimus 7. detsemb. vilist­lase
Roman Marley moodsas ja muga­vas
kodus. See oli Torontos meie kooli
endiste koolikaaslaste viies kokku­tulek.
Koos olid: Heino Jõe (abikaa­saga),
Alfred Soosalu (abik.), Olav.
Polton (abik.) Roman Marley (abik.)
Leida (Sd. ^Cori) ja| Harald Neidre,
Maimu Usin (sd. Põder) tulevasega,
Asta Kaups (sd. Krabi), Hella Leivat
(sd. Käjäramees) Arnold Kahu, Aino
Mägiso (sd. Tõsine) abikaasaga,
Pauline Raudsepp (sd. Tõsine), Ermi
Soomet,' Ervili Milvek (abik.) Lea
Mets (sd. Amberman) abikaasaga,
Sally Ingerman (sd. Lember), August
Kangur, Klaudia Belson (sd. Kalju),
Eike Kümari, Karl Liivamägi (abik.),
Hannes Oja (abik.),Ralf Isberg (abik.),
Linda Tomingas (sd. Laanberg).
Tervitus-sõnavõtt oli kaasvilistla­selt
Ervin Alevilt. Ta meenutas lühi­dalt
kooli ajalugu ning nentis, et meie
esimene kokkutulek toimus 25.a. ta­gasi
Vana-Andrese kirikus. Alevele
omase huumoriga tõi ta esile Roman
Marley, kes on meie kokkutulekute
algataja ja peakorraldaja. Selle tänu­täheks
annetati talle mälestusmärk
— puust seinataldrik Haapsalu vapi­ga
ning Leida Marleyle kimp nelke,
sest et temagi süda kuulub Lääne­maale.
Koosviibijad said ka kodu­maalt
tervituse.
Südamest tuleva söögipalvuse üt­les
Arnold Kahu ning harda Kalla
kallis I s a k ä s i . . . " laulis AstaKaups.
Söögi ja kohvijoomise ajal korjas
„ esimest korda elus*^— yÖormünder
— E. Aleve, koosviibimise kulude
katteks raha, mille ülejääk anneta­takse
Eesti Vabadusfondile Was­hingtonis.
Jutuajamine, mälestuste vaheta­mine
ning tuju muutus aina elava­maks.
Tulid ilmsiks vanad „saladu-:
sed": Nagu: „Ma pole seda kunagi
avaldanud, et ema allkirja võltsisin,
sest muidu ma poleks saanud tantsu­kursustele
minna . . . ja kui see avali­kuks
sai, siis o h . . . " ,,Mina jälle
pidin tahvli juures Kirillus Kreegile
ette laulma ühe vana lorilaulu, mida
lauluõpetaja rahvalauluks pidas.
Küll oli mul häbi rumalate,sõnade
pärast ja Kreek ütles, et laula siis
m h . . . m h . . . m h . . .Hiljemõpetaja­te
toas tuli mul siiski õiged sõnad
välja öelda ja meesõpetajad muigasid
avalikult, mina aga olin hirmul".
Varsti kõlas üle jutuvada võimas:
„Seal, kus Läänemere lained randu­v
a d . . . " Selle järele K. Kreegi: i,Ma
kõndisin v a i n u l . . . " milledele järg­nesid
teised seltskondlikud laulud.
Mõnus mälestuste heietamine jätkus
kuni hr. Metsa akordioni helid meeli­tasid
paare läikivale põranda parke­tile.
'
Hubane, lõbus ja meeldijääv kooli­kokkutulek
lõppes hilisõhtul. Kuid
tuled ja jõulutuled Marleyde kodus
kustutati alles pärast koitu järgmisel
hommikul.
HELLA LEIVAT
„Meie Elu" nr. 52 (1869) 1985
25. ja 26. detsembril
Dr. A. Rebane 461-
28. ja 29; detsembril '
Dr. H. Tari . . . . . . . . i ..922-3824
31. detsembril ja 1. jaanuaril
Dr. T. Maimets .......469-1322
Metsa
Mõista, mõista,! mis see on? Pool­sada
paksus talv^riietuses inimkuju
õhtupimeduses suurlinna pargis, ku­hu
vaevalt sattub |cellegi jalg sellel
^kellaajal. Üks kujudest kannav ilm­selt
vaimuliku seisudele tuntud talaa­ri.
Kõigil käes põlevad küünlad. :
Maad katab lumevaip, mis teeb ku-.
jud veelgi markantsemaks valgel ta­gapõhjal.
Talaaris kuju loeb jõulu­evangeeliumi,
teised laulavad tun­tuid
jõululaule. Kõik hääled on eesti­keelsed.
Kes need küll on?
Vastus: see on pilt Toronto skaut-liku
nooruse igaastaselt metsajõulu-puult,
seekord esmaspäeval, 16.- det­sembril
Wilket treek* 1 pargis õhtul
kell pool kaheksa. •
Napilt pooletunnine jõuliijumala-teenistus
metsakurslüs algab skaut-maleva
juhi skm. Egbert Runge hea­de
soovidega rahupühadeks. Lühike
päevakohane pühakirja lugemine ja
jutlus on õpetajalt nskm. Tõnis Nõm-mik'ult.
Värvitrükis laululehed on
koguduste poolt, milliseid õpetaja
teenib igapäevases kirikutöös. Nen­delt
lehtedelt lau^av metsakogudus
südamelähedasi jõululaule,
i Varase jõuluõhtu teenistuse nädal
enne „päris" pühi lõpetab gaidmale-va
juht-ngdr. Anne-Mai Kaunismaa,
tänades õpetajat ja kõiki, nii nori kui
tänades õpetajat ja kõiki nii noori kui
vanu, kes leidsid võimaluse pageda
hetkeks suurlinna askeldušist loodu­se
rüppe. Kutsub siis kõiki külma
peletamiseks gaidide poolt serveeri­tud
kuuma |^akaodJooma.
Mõnikümnfiend minutit hiljem on
tuled lumel ja inimeste käes kustu^
nud, autod vuravad tagasi tuledes
sädelevasse linna. Linnapark jäeb
neile, kelledele see alati kuulub —
metsaelanikele. Gaidide ja skautide
metsajõulupuu 1985 on mälestus.
Advent: kontsert-jumalateenistus
Vana-Andrese kirikus
, Vana-Andrese koguduse kontsert-jumalateenistus,
kus laulis 40-liik-meline
koguduse segakoor Asta
Ballstadti juhatusel, toimus 15. dets.
Solistidena esinesid Irene Loosberg,
Tamara Norheim ja Mare Ratas-.
Westerblom, orelil helilooja Lembit
Avesson.
Kontsertosa algas koguduse sega­koori
mottoga. ,,Ma kiidan lauluga
Jumala nime ja tänulauluga ma ülen­dan
teda", millele on viisi loonud
Lembit Avesson.
Kava algas G.P.. Telemanni
„Pšalm 117" - „Kiitke Jehoovat",
kus solistina esines Mare Ratas -
Westerblom.
Kontserdi raskemaks osaks oli J.S.
Bachi jõulumuusika. Koor esitas
„Advent-kantaadist BWV 61" viis
osa Lunastaja tulemise motiivistikul.
Kaks aariat laulsid sopran Tamara
Norheim ja alt Irene Loosberg.
Jõulumeeleoluks esitas koor ,Jõü-luoratooriumist'°
5. osa, mille aariad
laulis alt Irene Loosberg. Orelisaade
oli Lembit Avessonilt.
Vana-Andrese koor on võimeline
oma hää juhataja, Asta Ballstadtiga
esitama väga suure piiridega vaimu­likku
muusikat.
Liturgiline osa koguduse õpetajalt
Udo Petersooh.
Kui meie kartsime, kas leidub kül­laldaselt
lauljaid peale 40:aastat
võõrsil viibimist, siis Vana-Andrese
koguduse Segakoor on annud pide-vah
uut muusikas oma korraliku
koosseisuga ja võimeHse koorijuha­tajaga.
Ei ole tavaline, et kooris lau­lavad
osa lauljaid kuni kohnes eesti
kooris ja ka laulavad kolme koori
esinemistel. Oleme ikkagi laulutra­ditsioonidega
rahvas!
eei
OF TlKVd
ja Kianada
Metsaülikoolidel
ühine suveseminar
STOCKHOLM - Metroa suvese-minarist
võtab tuleval aastal osa ka
Metsaülikool Kanadast Koos osale­jatega
USA-st kujuneb reisigrupp 20,-
50-liikmeliseks. Seminar toimub
juunis/juulis. Informatsiooniks:
Metroo, c/o Enno Klaari Älvkarleö-vägen
12,115 43 Stockholm, Swedesi.
RATAS OPTiiCi
46S-e251
^19 DANFORTH AVE., TOROWTO
Suur valik parima kvaliteediga
moodsaid raame. Kõik klaasilij-gid
saadaval. Täidame ka kodu­maiseid
retsepte — ÕIGESTI, ja
soovikorral püstitame.
Raarkid $12.00-^200.00.
KAASMAALASTELE
10% HINNAALANDUST.
Vabadussõja alguse tähistamise aktuselt Montrealis. Vasakult — Tiina Sirgo, major Ernst Tüvel, Ingrid
Sirgo, Allan Sutt ja Kristjan Pühvel Foto - M. Sultson
^Ehatare^^
kinnisvaramaksust
vabastamine
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
@aab omale jõulukingiks „Ehatare'*
kinnisvaramaksust vabastamise,
selle kindla lootuse tegi esimees
Alfred Sepa teatavaks EAK ja
„Ehattare" juhatuste ühisel jõulu-koosviibimisel
13. det. Eesti Maja^.
Öeldes tänusõnu lähematele kaas­töölistele,
avaldas esimees rahul­dustunnet
jtehtud töö tulemustest,
mis Abistamiskomitee on pannud
kindlale majanduslikule alusele.
Seetõttu on ka elamine „Ehatare8"
odavam kui teistes taolistes asutus­tes.
EAK juhatusliige Leo Puurito
omakorda hindas Alfred Sepa tee­neid
EAK edukal juhtimisel ja lisas
tänusõnad pr.Sepale.
Muusikaga põimitud jõuluköos-viibimise
palvuse pidas õp. 0.
Gnadenteich.
Vabadussõja alguse tähistamise
aktus Montrealis leidis aset 28.
nov. |aani kiriku saalis Montreali
Võitlejate Ühingu korraldusel ja
skautlike noorte kaastegevusel.
' Aktuse traditsiooniliseks avan­guks
oli lippude pidulik sissekand­mine,
Oma avasõnas andis Ühingu esi­mees,
Ülo Ojamaa, lühiülevaate Va­badussõja
puhkemisest ning sellele
eelnenud ja järgnenud sündnlusist,
puudutades tähtpäevi ja fakte, nagu:
® 11. nov. 1918 Ajutine valitsus asub
tegevust jätkama, ainsa reaaljouna
Kaitseliitu käsundades. •
<Ö) 16. nov. algab rahvaväe organisee­rimine
vabatahtlikest. |
® 22. nov. Vene vägede esimene,
ebaõnnestunud kallaletung Narvale,
kus sakslastega koos võideldes esi­mesed
Eesti kaitsejõud oma tulerist­sed
saavad.
i> 24. nov. Mobilisatsiooni väljakuu­lutamine
Virumaal.
® 26. nov. Eesti üksused asuvad
positsioonidele Narva kaitseks.
® 28. nov. Vabadussõja algus.
® 29. nov. Narva langemine vaenla­se
kätte. Üldmobilisatsiooni välja­kuulutamine.
© 3. jaan^920fVaherahu jõustumine
ja Vabadussõja tegelik lõpp. ^
© 1. veebr. 1920. Rahulepingu alla­kirjutamine,
mille II. a r t i k l i s.
tunnistab Venemaa . ilmtingimata
Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust,
loobudes väbatahtlikuh ning iga"^-
seks ajaks kõigist suveräänõigustest,
mis olid Venemaal Eesti rahva kohta
maksvad olnud..." .
® Vabadussõjas andsid oma elu
3.588 sõdalast ja sõja olukorras aju­tiselt
Vene valduses olnud Eesti ter­ritooriumil
vaenlase poolt vangista­tuid
mõrvati 450 isikut.
Võrdluseks tähendatagu, et USA
kaotas I maailmasõjas 133.000
meest. Mõõtes kaotuse ulatust rah­vaarvuga
võrreldes, küündinuks see
arv aga 700.000-le, kui nende ohver
olnuks võrdne meie omaga.
Lisades haavata- ja surmasaanute
arvule ka haigustesse ja õnnetusjuh-tude
tagajärjel surnud, langes sõja
tagajärjel rivist välja kokku 17.363
võitlejat, ehk ümmarguselt üks viien­dik
Eesti armeest.
,.Vabadus ei langenud meie rahva­le
kingitusena sülle, vaid selle eest
tuli maksta kõrget hinda", lõpetas
ksv. U. Ojamaa oma sõnavõtu.
T E E N E T E R I S T
Vabadussõjas, II Ilmasõjas, kui ka
kõiki teisi langenud vabadusvõitle­jaid
mälestati palves, mille pidas õpe-taja-
ameti kandidaat, ksv. Heino Al-tosaar.
Nimeliselt mäletati möödu­nud
kaheteistkümne kuu jooksul sur­ma
läbi lahkunud kaasvõitlejajd,
Alfred Sule't, Erich Kõiv'i ja Vello
Kumari't.
Aktusel viibivate vabadussõja ve­teranide,
kaasvõitlejate Ernst Tiive-li,
Ants Lauri ja Aleksander Jommi
poole pöördudes, soovis kõneleja
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGANM Müük ja rentimine
Äris . 291-5054
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Hlfjufi avatud EESTI UmM
neile õnnistusrikast tulevikku veel
kaua võitlejate, ridades seistes.
Järgnesid ettekanded, gaididelt,
Ingrid ja Tiina Sirgo' It. Esimene dek­lameeris:
,,Puhake . j a teine —
„Mä lestus ja lootus".
Seepeale toimus Ülemaailmse
Võitlejate Ühingu teeneteristi üle­andmine
Vabadussõja veteranile,
major Ernst Tiivelile ÜVÜ esindaja,
E. Rubergi poolt. Ülo Ojamaa ja El­mar
Ani said kuld-teenetemärkide
. osaliseks.
Aktusekõne pidas prof. dr. Martin
Pühvel. Hoogne ettekanne, mis mee­nutas
Vabadussõja ja selle tulemuste
tähtsust meie rahva ajaloo kujunemi­sel,
tõstis jõuliselt esile veenvaid ar­gumente
meie enesemääramise õigu­se
tõestamiseks. (Kõne kokkuvõtte
tõime eelmises lehes.) Kõnele järg­nes
deklamatsioon skautide Kristjan
Pühveli ja Allan Sutfi ettekandes;
„Tõuse, mu rahvas ja maa!"
Skautliku tegevuse kohta Mont-j:
ealis võttis sõna skautmaster, Lex
Soom. Probleemiks on Montreali
eestlaskonna kahanemisest johtuv
skautluse järelkasvu vähesus. Lätte­mäe
lasketiir, kus võideti Kanada ja
Maailma meistritiitleid, on rohtu-kasvamise
ohus. Kõneleja avaldas
lootust, et vast gaidid-skaudid väl­jaspool
Montreali oma tähelepanuga
Lättemäe vastu tulevikus seal uut elu
äratada aitavad.
Viimaseks ettekandeks oli klaveri­pala
Ingrid Sirgo esituses.
Oma lõppsõnas tänas Udo Riga
etlejaid ja teisi tegelasi. Õeksete Tii­na
ja Ingrid Sirgo alati-elurõõmus
osavõtt kõigest, milles eesti noorsoo
parimad omadused flmsiks tulla saa­vad,
on elavaks tõendiks,et kauged
vahemaad ei saa takistada eestluse
säilimist, kui kodu koldel rahvusluse
söed lakkamatuh hõõgvel on. Kõne­leja
avaldas ka M V U ja aktusest
osalejate tänu Ühingu daamidele,
Linda Kukk'ele, Ariande Ojamaale,
Kersti Puhvetile ja Edith Tomsenile
aktusele järgneva kohvilaua korral-damese
eest.
Aktuse.lõpuks lauldi ühiselt hüm­ni,
mispeale lipud välja kanti,
ärgned koosviibimine kohvilauas.
-ts-
1065 STEELES AVE-W
NORTH YORK ONT
M2R 289
lek LINDA SEPP
736-117©
i<odus 223-0201
lEIE ELU" ESINDAJA
MONTREALIS
KARL UTSAL
5875 Cavendish Blvd. Apt. 801
Montreal, P.Q. H4W 2X9
Tel (514) 488-6228
Avatirri^^T^eva Ti^ädatas^i Ülelinna kohaleviimine LTD
„Taarapoegade" hundud Kalevi
lipkonna vanematepäeval and­mas
hundulubadust. Vasakult —
Martin Lund, Taavo Martin, Da-niel
Schaer ja Margus Saks.
Foto — Ervin Aleve
Lend Saksamaale
laulupeole
Seni on Heidelbergis toimuvale
Euroopa Eestlaste laulupeole regis-treeninud
18 koori üle 300 laul­jaga.
Fetters Tours and Travels Ltd.
poolt korraldatud ringreis läbi 5-e
Euroopa riigi on välja müüdud, Saa­daval
on veel 28 kohta lennuks
Frankfurti. Edasi-tagasi lennupileti-hind
on $858,00
Väljalend Torontost toimub 24.
juulil 1986. Kohale jõudmise päeval
reedel 25. juulil algavad ka üritused
— teatriete,hdus kell 16.00 ja Sõduri-õhtu
kell 20.00. Laupäeval, 26. juulil
algab mulkide kokkutulek kell 10.00
• ja laulupidu kell 14.00 ning rahva­pidu
kell 20.00. Pühapäeval, 27. juu-lil
algab jumalateenistus kirikus kell
9.00, kihu on jutlustama palutud'
'peapiiskop K. Veetm Stockholmist.
Kõik üritused, välja arvatud ,mulki^
de kokkutulek toimub restorani,
mumes.
Kaasmaalased, kes soovivad omal
käel reisida, võivad hotelli tube re-.
serveerida aadressil: Verkehrsverein
Heidelberg, Friedrich-Ebert-Aiilage
2, 6900 Heidelberg 1. West Germany
(Tel. 06221-10821) jTalvine 17.-päe-vane
bussireis Floridasse, lahkub 31.
jaanuaril ja selle reisiga on veel kaas­maalasil
võimalik ühineda, kui helis­tada
Kalju Jõgile (416) 487-2094 või
aadressil: 55 Duggan Ave. Toronto,
Ont. M4V l Y l .
„Maakondadepäev miniatuuris*' sobinuks Montreali Pensionäride Klubi 8. nov. perekonnaõhtu nimeke,
kuna seekordse eeskava teemaks oli valitud „Matk läbi Eesti". Pärast klubi tegevuskava-korraldaja
Helmut Höö\jeli sissejuhatust esinesid üksikud etlejad eri-maakondi iseloomuötavate kirjeldustega j©
deklamatsioonidega, milledega vaheldusid teemakohased ühislaulud klaveri saatel helikunstniku Dag-niar
Kokkeri poolt. Kava voolas sujuvalt ja meeleolu o l i ü l e v . Rikkaliku einelaua peakorraldajaks oli
Liidi^ Oja. Pildil osa tegelasi: vasakult Liidia Oja jajetlejad Velli Hagel, Erika Leithammel, Anton Pindam,
Hilja^Teose, Dagmar Kokker, gdith Tomsen,Dagiiiar Mum,. Eve Kallas ja Neti Sügise.
Foto - Meeme Sultson
MEIE ELU'
esindaja
Vancouveris on
VALLY JOHANSON
(604}684-9911
••Meie Elu" nr.
T
Soome kulti
mistuvad FrioJ
aasta juubelikt
lest jutustab
„Aamulehti"
Simopekka Vii
KRAAPS. K
Nii süttib
Väike kollane
seistile, ajakirja
tulekandjale -
Eesti kirjand
dev ja tema mii
sehs — Friede
teeb parajasti e
sünni 100. aa
seks. Selleks k|
hulgas Tugluso
sega.
Tuglase Seltsj
asja juures. Tui
saab tähtpäev
teiste hulgas ka
ja Soome Ringi
Neljakümnel
date aastate ku
paljude poolt ui
terkirjanik ja tui
ber on suure ho
juurde.
TUI
. mmm
M Ä L E S T U S T E
Nädala algus]
kokku kul8utu(
veel isiklikul Tui
kunagi on omn e\
nud.
Kunstnikeko(
gunes üllatavaltl
meseks kõneles
fessor Eeva Niil
varasemad mä|
ulatuvad tagasi
tus, tollesse aej
„Vanemuise" te|
das,
Maarit Niini
elab aga juba v!
kohtas noore til
metaja ametis o
tel aastatel Tall
Teatud persp
andis ka Eino L
jälgib tänapäev
söögisaali sein(|
mis omal ajal ri|
las Kämpis.
Leino tundis
enne neid aastai(
kodakondsuse äi
ko nduse vastu
T U G L A S E PAGI
Tuglas ja Hei
lunkylä^ Need n
tud paarilised sl
noor mässumeol
sis tsaari kasaki
Soomes.
Kord
Laupäeval 7.
hommikul avatil
aastane puulõil
Rumballi Centrij
North Yorgis. Nij
Puulõikajate Ü
mille liikmeks oi
lõikekunstnik Ot
Kui võtta mõõ|
ka, siis Otto Rt
kõige laiaulatusll
tatud puud, metal
või raiutud peilil
vilatud põletusnf
deid.
Otto Rannamj
kolm lauda. Neljl
ma õpilaste töö(
hinnatud töödeh
Toronto näituse>
vääristatud tööc
Vapp ja kobraanl
Kui varem Ott|
panekute suure i
puust lõigatud lo(
aastatel on rohi
uute motiivide ja]
mis tema yäljapi
seks muudab.