Meie Elu = Our life, September 3, 1981

              ,^ele Elu" nn 33 (1644) 1981
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.
Yorgis B. Parming, 4t3 LuhmannDr., New
mk: m. mi) lemm ^
„MEIE ELU'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut/Ä. Weileri
;,Meie Elu'' toimetus ja talitud Eesti Majas,^^
Ave,, Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada ~ Tel 466-095!.
evat näinud Tartus juüte
ist •••V . • . . • ' • • • V - T l . - . , . , . ^ „ ,
Tellimiste jä kuulutuste vastuvõtmine igal toop.,
-5.p.l.; esmasp. ja neljap, kl. 9 li.-8 õ;
,,MEIE ELU" tellimisMnnad: Kanadas i a: |3e
fl6>00, 3•k.11L00^ufee^•-~^:i
1.50; Ülemeremaadfösse: 1 ä. |36.00, 6 k. $18.00,
112.00. Kiripostilisa Kanadas: la
ja lennüpostilisa U^Ä-sse: i a. |16,50, 6 k. $8.25. Lerniu-postilisa
iilemeremä^desse: 1 a. Ö2.75, 6 k. J16.40.
V;:Üksiknumb€r "^.SS^;',:; ;
• Kiailutušhimiad: l.to^^ ühel veerul :eMküy^^^
S4.50rkuüluiüste küljel |4.25. •
Nõukogude teadetebüroo Tass on
USA-protsessil olnud köhal ja M. Lii­du
lelled^ nende seas Tallinna omad,
refereerivad pikalt kohtu käiku Karl
Linnase vastu. Rahva Hääl on kolme-veeruse
sõnumi pealkirjastanud
„Roimar kohtu all" ja öeldakse, et
ta olevat osa võtnud „eeskätt kom­munistide
hävitamisest*'. Tuuakse
ära nõukogude tunnistajate seletu­sed
(Oskar Art, Hans Laats, Elmar
Puusepp), samuti läänesaksa tunnis­taja
Raul Hillbergi esinemine, vaiki­takse
aga Rootsi-eestlase dr. Harald
Keilandi osalemisest tunnistajana.
Käesolev suvi ja aasta
tl S(
on Ees-
Sel*
Kullal ei ole majanduslikku väär­tust,
kuid kullal pn alati hind. Kodu­maalt
lahkudes võis kiimne küldrufe-la
eest saada iilemere sõiduks paadil
koha. Keegi ei andnud paadikohta
isegi kiimne tuhande saksa marga
eest. USA dollari längus algas dollari
kullaaluselt äraviimisega president
Nixoni poolt augustis 1971 ä. Dollar
oli langetatud kullaaluseU ja on lan­genud
siit peale. .
Mitmete majandusteadlaste argu­ment,
et dollari ainsaks väärtuseks
on toodetud produkt, ei osutunud
õigeks. Toodangus tekkis .tagasimi­nek
koos kaasuva väliskaubanduse
defitsiidiga ja produkt raha vääringu
kattevarana kippus kaest libisema.
Olnuks see kuld Fort Knoxi keldrites,
olnuks sellel tagav väärtus kuigi i l ­ma
produktiivse väärtuseta, i j ;
Mii ongi USA dollar lalngenud ja teo
kitanud rahvusvahelisel rahaturul
üldise segaduse, suurendanud inflat­siooni
ja tõstnud tööpuudust. Kuld
aga käis samal ajal oma võidukäiku,
tõustes oma noriijiihinnalt S35unt­silt
80Ö.~ dollarile ja nüüd tagasi
umbes 400.— dollarile untsilt. Samal
ajal kukkus aga paberidollarl 1971. a.
ostis paberidollar näiteks 3,5 §aksa
marka. 1979. a. sai ÜSA dollari eest
ainult 1,7 Saksa marka. i
; Kuid USA dollariga on vahepeal
midagi juhtunud. Dollar on jälle ha­kanud
oma tugevust näitama. Dollari
tagasitulekut iseloomustab ,^Time"-
is avaldatud tabel Lääne-Saksa mar­ga
vastu dollar on nüüd tõusnud
27%, Shveitsi frangi vastu 22%, Ing­lise
naela vastu 32^/ ja Jaapani yen-i
vastu 14%. Kõrvuti selle^^a on USA
inflatsioon langenud 12^4 protsendilt
9 protsendile. Doliari jicursitõus on
seega aidanud vähendada inflatsioo­ni.
• \
Kurvem on Kanada dollari kursi-kujunemii^
e. Vahepeal langes Kana­da
doiiar ligemale 80 USA j sendile,
kuid on kuidagi tagasi tulnud 83 sen°
dile. Kanada on vahepeal läbi teinud
kõik USA haigused majanduses ning
rahaturul, ainult halvemal kujul. Ka­nada
inflatsioon on tõusnud juba 14
protsendile, bensiini ning küttecili
hinnad on mööda läinud ÜSA hin­dades
tj- tööliskonna streigid on saa­vutanud
uusi palgatõuse omaltpoolt
toodanguliselt midagi juurde lisama­ta,
intressimä^ärades võistleb Kania-da
USA-ga, valitsus ei ole omapool­seid
kuluäe kokkuhoidmisi tehiud ja^
ei mõtlegi teha. ICu! omalajal Kanada
dollar vahekorras USA dollariga lan­ges,
siis kostis rõõmuhüüd: meil Oli
kergem oma kaupu välisturgudele
saata. Keegi ei küsinud, mida teh^
ostuvõimes amortiseeritud paberra­haga,
mida tuleb küll rohkem sisse,
kuid mida ka kulub rdikem.
Ka USA^s tuntakse, «t väärtuses
tõusnud ÜSA dollar pidurdab ehk
omamoodi väliskaubandust. Mitmed
maad on juba annulleerinud oma
tellunisi USA-st kõrgema dollarikursi
tõttu, Mitmed USA suurtööstused
tunnevad võistTussurvet Saksa ja Jaa­pani
tööstuste poolt sealse odavama
müügihinna tõttu. Tõenäoliselt teeb
USA dollar läbi veelgi mitmeid kõi­kumisi
vaatamata Reagani valitsuse
kokkuhoiule ning vastuabinõudele.
Kuid USA administfatsipon ja ma­jandus,
minevikus alati võimas ja
edasipürgiv, loodab end edasi pidada
ainu võimeliseks. Eeskujusid näeb
mujalt maailmast,mis väärt järgi te­ha.
Euroopa näitab juba tugevat ta­gasitulekut
ja seda ekspordi arvel.
Madalamad kursihinnad toovad too-dangulise
tõusu ja töötajate suurema
rakendumise.
Mugavaks iäinuü USA majandus ja
töötaja leiavad nüüd, et just kõrge­ma
vääringuline USA dollar sunnib
neid maha suruma hinnatõuse, toot­ma
töötaja kohta rohkem, et olla
teiste maadega yõistlusvõimeline.
Mõnedki USA tooted on siseturul
hinnas langenud, sest kui tahad
müüa, pead seda odavamalt tegema.
Majanduslik juhtkond on märganud,
et mugavad ajad on šedajpuhku möö­das,
iga töötaja peab endast andma
rohkem, võimalikult Ifeppima vähe­maga
oma riõudmistes ja seda kom­penseerima
püksirihma pingutami=
sega. Kui selle juures USIA dollari os­tuvõime
välismaal pusib, siis on see
tunnuseks, et USA on oma majandus­likust
haigusest ja dollarikriišist üle
saamas, ja Reagani valitsus omale
teeninud usalduse.
Meil Kanadas hakatakse alles nüüd
valitsuse usaldust küsimusmärgi alla
panema ja nagu ikka, sammub Ka-
. nada USA-st taga ka selleSc .
suvel ja aastal kerkivad elavalt mä­lestuste
ekraanile 40 aastat tagasi
meie kallil kodumaal asetleidnud
traagilised sündmused. Kommunisti­de
ja hävituspataljonlaste julmad,
veretööd, niõrvamised, küüditami-sed
ja tapmised ning põletamised.
Kuid neile järgnes sõda N. Liidu ja
Saksamaa vahel. Eestlased ei saanud
jääda käed rüppes pealtvaatajaiks,
kui nende naisi ja lapsi mõrvati ning
küüditati ja eestlaste varandusi Sta^
Mm nn. mahapõletatud maa poliiti-.'
kaga .hävitati.-
Eestlased olid omariikiuse ajal üks,
sdjaliselt paremini väljaõpetatud- '
• rahväs; Meil oli sunduslik sõjaväe­teenistus
ja igal heal eestlasel oli aii°
asjaks olla hästi sõjalisek väljaõpe­tatud.
Meil oli sõjaline väljaõppe
koolides ja isegi ülikoolides olid vas­tavad
sõjalised -instituudid, Eestlas-'
tel olid rekad rahva käes, sest meil
oli üle 60-ne tuhandeline Eesti kait­seliit/
mis oma allorganite; nais'ko-dukaitse
ja noorte organisatsioonide­ga
haaras ligi 100,000 paremat eest-
.'last.-. : ., :'V'--\;::.
Eestlased ei olnud kunagi tunnus­tanud
esimest vene vägivaldset oku^
patsiooni ja ootasid ainult võimalust,
et kommunistlikku terrorit hävitada
ja vabariiki uuesti välja kuulutada.
Nii juhtuski, et veel enne kui saksa
sõjajõud jõudsid Eestisse haarati rel­vad
ja puhastati Lõuna-Eestikom-muTiistlikkudest
jõukudest, Võeti üle'
vallamajad ja teised'.omavalitsuse-asutised
ja endised E.V.' aegsed ame-tinaehed
ja politseinikud asusid oma
ametikohustuste täitmisele. Eesti li­pud
Eesti Vabariigi tunnuse ja süm­bolina
pän'di kõikjal lehvima. Need
mehed relvastatud peidetud Eesti
Kaitseliidu relvade ja Tartu Punaar-rhee
ladudest ningi vallarnajadest saa­dud
saagi relvadega rnehitasid väe-liini
Peipsist kuni Võrtsjärveni, kus ^
asus võitlusliinil ligi 3000 eesti' sõja­meest,
et takistada. kommunistlikke
jõuke valguma üle jõe, kui saksa rin­ne
Emajõe joonel ligi 3 nädalat pea-.
tus.. Need ei olnud sakslaste poolda­jad,
neil polnud üldse rningit sidet
saksa võimudega, nagu nüüd N. Liidu
ja teiste valetunnistäjatega USA koh­tus
püütakse meie vaenlaste poolt
väita.^ Need olid eesti patrioodid,
Eesti sõdurid, kes täitsid oma sõduri-;
vannet. Sakslased imetlesid ja kart­sid
hoopis nende võitlusvaimu, sest
kui Tartu linn oli vabastatud, siis
saadeti „partisanid" laiali. Saksa „va-litud
rahva-' teooria järele olid ainult
sakslased õigustatud relvi kandma, -z
Eestist eemal.. Kuid Eesti sõjaliste
üksuste tõttu oli saksa' okupatsioo­nivõimude
poliitika Eestis suhteliselt
väga tagasihoidlik. Kehtisid E.V.
seadused, niipalju' kui need polnud
vastuolus uute võimudega, Töötasid
Eesti omavalitsused, kohtud, .välis-politsei
ja nn. H. Mäe direktporium.
Meil on sellepärast põhjust neid
Eesti sõjamehi, kes võitlesid, kanna'-
tasid ja langesid Eesti Teises vaba-.
dusvõitluses aastatel 1941—19.44 mä­lestada
ja meenutada. Au Eesti vaba-,
duse eest langenutele.'iKuid meenuta­me
ka kommunismi kõiki ohvreid ja
tõstame esile neid Eesti noori, kes
jv^õitlevad veel praegu Eestis kolman­dat
vabadusvõitlust kommunistliku
^terrori vastu, kannatavad ja surevad
kangelasürma Eesti vabadiise eest
võideldes. Nende |mälestamine on ak­tuaalne
küsimus.
MÄLESTUSPÄEV EESTI MAJAS- •
19. septembril algusega kell 7 õ.
toimub Toronto Eesti Majas Toronto
Võitlejate Ühingu korraldusel 1941
aasta võitluste ja Eesti üksiis.te asu­tamise
40. juubel ja mälestuspäev —
Eesti Teise vabadusvõitluse mäles-tušpliev.
See üritus tahab olla mäles­tuspäevaks
kõikidele neile eesti sõja­meestele
ja teistele parematele eest­lastele,
kes meie teisest vabadusvõit­lusest
mitmetel, rinnetel ja mitmetes
üksustes Karjala Kannasest kuni
Müstamereni, kas relvaga või teisiti
osa võtsid. Olid nad metsavennad,
partisanid, omakaitselased, kuulsus-,
rikkad idapataljonide. Eesti Leegio­ni,
Eesti Biviiši, PHrikaitse pataljoni-:
de, Soömepoiste üksuste jt. auväär­sed
võitlejad, lennuväe teenistuslased
: Kõik need, kes kandsid-relva möö­dunud
võitlustes Eesti kodupinna
. eest ja ka need kes veel praegu usu­vad
Eesti vabadusse ja išeseisvusse
palutakse mehi ja naisi sellest mäles­tuspäevast
osa võtta. Selle ürituse,
eeskava on korraldatud nii, et see
peaks võluma kõiki häid eestlasi.
Kõrk teretulemast Eesti vabadusvõit­luse
mälestuspäevale 19. septembril
1981 kell 7 õhtul Toronto Eesti Ma-
, jas.
Dr. Harald,Keiland, tunnistaja
Stockholmist Tallinna videoül-
• mis.
Artiklist selgub, et* Eestis mõisteti
Linnas surma juba 20 aasta eest, mi­da
aga USA rügidepartemang olevat
ignoreerinud, kuni ,,alles 20 aastat
hiljem õnnestus Linnas kohtulikule
vastutusele võtta". . \
USA valitsus ei tulnud selle nõud-,
mise esitamisel sellele vastu, kuid
president Carteri poolt ametisse sea­tud
kohtuministeeriumi eriosakond
võttis asja uuesti üles ja saatis Tal­linna
oma ametnikud Martha Talley
ja Rodney Šmithi täiendavaid anda­meid
koguma. Viimased olid West-,
bury kohtus ühtlasi süüdistajaiks,
kasutades. Tallinnas valmistatud vi-deo-
filmi seal kohatud tunnistajatest.
TUNNISTAJA ROOTSIST
Esimeseks tunnistajaks oli Stok-holmis
elav eesti arst Harald Kei­land,
endise nimega Malin, k-es video­filmis
jutustas, et Tartus Näituseväl­jakul
on näinud juudi mehi" ja nai-si-
lapsi okastraadist puurides, ta ei
olevat aga näinud Karl Linnast.
Edasi olid video-tunnistajaiks Tal­linnas
elunev pensioneeritud 70-aasta-ne
bussijuht Oskar Art, kes filmis
jutustab, kuidas ta Tartu koondus­laagrist,
kus Karl Linnas olnud ko­mandandiks,
vedanud juute maha­laskmisele,
ühtlasi tunnistas Art, et
tä olnud Linnase :„joo,makaaslane".
66-aastane - metsainspektor Hans
Laats jutustas, et ta olnud laagris ad»-
ministraatoriks, mille eest Nõiikogu-de
kohus ta mõistnud 20-ks aastaks
sunnitööle, ent vabastatud 12 aasta
järele. Mahalaskmisi toimunud, kuid
tema järgi ei olnud laagreis mingeid
juute tema ajal, need ti)odud sinna
kraadis. Ta tunniid kaebealuse ära
fotodel. Kui aga kaitsja-advokaal
teda ristküsitlcs, võitis; Hilberg
omaks, et ta kunagi ehis ci ole Lin­nast
kohanudki, s.t. üldse mille näi­nud
enne pildi nägemist dokumenti­des.
KAITSE TUNNISTAJAD ,
Advokaat Ivars Berzins, Linnase
kaitsja oli kutsunud eksperdina tun­nistajaks'
prof. Tõnu Parmingu,'kes
selgitas N. Liidu võinnKk või loid
valetunnistuste ja võltsdokumentide
esitamise näol poliitüiste eesmärki­dega
paguluse kahjustamiseks. Muu
hulgas iõi ta esile juhtumi, kus Prav-da
ühel juhtumil avaldas kohtuotsu­se
hulk päevi enne kui protsess vahe­le
tulnud takistuse tõttu üldse lõp­pes.
• r
Nõukogude asutuste ja prokura­tuuri
võtteid kirjeldas veel ärahüpa­nud
end.J nõukogude prokurör Fre-derik
" Nezansky. Valclunnistajad,,
võltsdokumendid jne. on tavalised
N. Liidu protsessides. Piirkonnakoh-lunik
Jacob Mishler esitas küsimuse,
mis on nendel tunnistustel tegemist
käimasoleva protsessiga. Küsimus oli
halbaennustav kaebealusele Karl
Linnasele, kelle naabrid ja töökaas­lased
kaitse poolel teda kiitsid kui
head töömeest ja vaikset, tagasihoid-'
likku inimest.
. Teatavasti otsustas. kohus võtta
Kari Linnaselt ära USA kodakond­sus.
Selle otsuse poolt kaebatakse
edasi.
SAAB UUE
JULGEOLEKU-TEENISTUSE
Vastavalt Kanada Kuningliku Rat-sapolitsei
(RCMP) eksimusi uurinud
komisjoni soovitusele luuakse uus
julgeolekuasutus, mille juhatajaks
nimetati Fred Gibson kohtuministee-riumist.
McDonald komisjon töötas
kolm ja pool aastat ja kulutas 10 mil­jonit
dollarit RCMP tegevuse uuri­miseks
leides, et asitõendite saami­seks
on ebaseaduslikult teostatud
sissemurde jne., eriti 1970-aastate al­gul
Quebecis. See oli Kanada maksu­maksjatele
kõige kallimaks läinud
kuninglik komisjon. Kogutud mater­jali
alusel on ette näha seadust rik-kunuc^
politseinike vastutusele võt°
mine. Kergelt on üle mindud tõigast,
et eksimustest olid informeeritud
peaminister Pierre Tiiideau ja tolle­aegne
kohtuminister. Opositsioon
süüdistab, 2t komisjonis olid mõju­kad
liberaalid.
ühöks suureks süüks politseile pa­ni
komisjon ühe Montreali vasak­poolse
ajalehe ruumidesse tungimise
tellijate nimekirja ja dokumentide
saamiseks.
RCMP julgeolekuosakonna asenda­misel
uue salateenistusega tõenäoli­kul
legaliseeritakse asitõendite kogu­miseks
kirjade avamine, telefonikõ­nede
pealtkuulamine jne.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiini
Äri lahtioleku ajad: .esmaspäevašt---reedeni kl. 9 hom.—kl. 5 p.l
Juuni-,, juuli- ja augustikuudel kolmapäeviti avatud ja laupäeviti suletud.
482 Roncesvalles Ave.,
Kuid need eestlaste võitlussalgad,
metsavennad, partisanid, omakaitse-"
lased, milliseid nimetusi nad ka ei'
kannud, olid ainulVeelüksusteks täie­liku
tunnustuse omanud Eesti sõja­listele
üksustele, idapataljonidele
1941 aastal. "
Juba septembris 1941 aastal olid
saksa sõjaväevõimud jõudnud aru­saamisele,
et nad vajavad oriia kom­munismivastases
idasõjakäigus ka
Eesti sõjalisi iiksusi. Septembris fof-
: meeritigi Tartus Vabadusristi kava-len
major Vaski esimene Idäpatal-jon
ja sellele järgnes rohkesti teisi
feapataljonei või politseipataljorie,
kes leidsid rakendamist idas, et ta­kistada
kommunistlikke jõukude val­gumist
Eestisse, tapma, rüüstama,
põletama ja röövima. S;,^lliseid patal­jone
oli üle j5-ne, mis moodustas
suure Eesti armee.
s.o, kaks' muinasjuttu. §. Maasi,iraamatust „The
Fainters,and^othef EstonianToltTaWV
!f5.J0. Postiga; tellides pluss saatekulu 65Co:
J
•EESTI LEEGION
Tung nendesse üksustesse oli suur.
Selle peamiseks põhjuseks õli, et
eestlased teadsid, et sakslased ei jää
igavesti Eestisse. Arvati, et ajaluHu
kordub, nagu 1918. a; kus saksa oku-patsiüoni
järele õnnestus Vabadussõ­jas
Eestit vabaks võidülda. Selleks
oli vaja pääseda relvade juurde. Selle
tõttu toimus: idapataljonide võitlus
nagu võitlus kahe rinde vahel. '
Idapataljonidele, millised olid hal­vasti
relvastatud järgnesid juba Ees­ti
leegion. Eesti diviis ja viimaks Ees­ti
Piirikaitse rügemendid. Need aita-sid.
hoida sõjarinn-t li<!i kc'm aas• at
Äsja ilmus Balti teadusliku iihingu
Ässoeiation for the Advancement of
Bahic Studies (AABS) neh korda
aastas ümuva ajakirja ,,Journal of
Baltic Studies" (JBS) 1980. aasta tal­ve-
ja 1981. aasta kevädnumber. Toi­metajaks
on nüüd prof. Toivo Ü.
Raun, kes on JBS kolmandaks toi­metajaks
prof. A. Ziedonis'e ja prof.
Valdis J. Zeps'i järel; Oma saatesõ­nas
uuele vihule konstateerib prof.
Raun, et JBS on pnrkonna uurimuste
ajakiri, millisel asjaolul toinletaja
arvates on positiivsed kui ka nega­tiivsed
küljed. Ühest küljest võimal­dab
see avaldada kirjutisi paljudelt
erialadelt, teisest küljest aga kah­justab
ainevalla ulatus ajakirja sisu­list
ühtlust. JBS uus toimetaja loo­dab
neist probleemidest üle saada
perioodiliselt Ilmuvate temaatilist^
vihkudega ja ka mõne laiemat üld-teemat
h'aarava artikliga, mis tasa­kaalustaks
erialalisi uurimiisi. Ka
loodab uus toimetaja ajakirja välja
and3 võimalikult, korrapäraselt
kui vaadelda kähe ilmunud numb­ri
sisu, siis leiame autorite hulgas
terve rea eesti teadlasi. Nii kirjutab
1980/4 vihus prof, Elmar Järvesoo
põllumajandusliku hariduse andmi­sest
Tartu Ülikoolis 19. sajandi algu­poolel,
kuna prof. Felix Oinaselt on
lühiartikkel. Väinämöineni „õlest ho­buse"
kohta. Prof. Oinaselt on ka ret­sensioon
Herbert Salu kahele raama-tule:„
Porkuni preih" ja „Must lagi
un meie toal". ^ ^
„Journäl of Baltic Studies;' 1981 /1
vihus kirjutab Jaan Pennar Nõuko­gude
rahvustepoHitikast, kuna prof.
Rein Taageperalt on ulatuslik uuri- '
mrs Balti elanikkonna muudatustest
Parem tunnistaja prokuröridel oli
74-aastane kommunistliku partei lii­ge
Elmar Puusepp, kes teadis filmis
kinnitada, et Just Karl Linnas ole­vat
juute käsutanud bussidesse ma­halaskmisele
viimiseks. Tema tunnis­tus
oli seega vastu eeFmistele.
IsikUkult oli kohale tulnud Saksa­maalt
elukutsehne natsidejähtaja
Raul Hilberg, kes ütles, et Saksa­maal
leiduvate dokumentide järele
on Karl Linnas olnud vabatahtlik SS-pataljon
38 juures nooremleitnandi
1950—1980. Retsensioonide hulgas
prof. Olavi Arens arvustab dokumen­tide
kogumikku „Eestimaa Sõja-Re-volutsioonikomitee"
ja konsul Evald
Uustalu vaatleb H.TalVar'i „The Fo-reign
Policy of Estonia 1918—1921"/
leides teoses hulganisti ebatäpsusi ja
valesid.
Mainida tuleks ka prof. Edgar An-dersoni
uurimust „Briti poliitika Bal­ti
riikide suhtes 1940-41"^ (JÖS 1980
/4) ja prof. Laurence P. A. .Kitching'u
uurimust Bertolt Brechfi ühe „Kauk-aasia
kriidiringis" esineva Jaulu või­maliku
eesti päritolu kohta (JBS
1981/1). "
Peale muude kirjutiste sisaldab
JBS 1980/4 ka 1976-1980 aastakäiku­de
sisukorra koostatuna ajakirja too­kordse
toimetaja prof. Zeps'i pck)h.
Silvia Hinnomi koostatud on (JBS
1981/1). isikuliste teadete osakond,
kus leidub andmeid selle kohta kes
mida teeb või on teinud.
JBS saadetakse tasuta kõigile
ÄABS'i liikmetele ja seda on võima^
lik tellida /UBS'i eksekutiivbüroost,
mille uus aadress on:" Mr. J. Gaigu-lis,
Exeeutiye Director, 231 Miller
Road, Mahwah, New Jersey 07430,
USA. i . .
Soome võlg
välisriikidele
miliarclit marko
HELSINGI (M.E.) - Möödunud
aasta lõpul oli Soome välisvõla suu­rus
68 miljardit marka. Samaaegselt
oli soomlastel saada välismaadelt 38
miljardit marka. Seega netovõlg vä­lisriikidele
30 miljardit, 16% möödu-mid
aasta kogutoodangu väärtusest;
Võlga peetakse siin rahvušvaljielise
imõõdupuuga võrreldes väga |mõö<
idukaks ja Soome kuulsus hea iViaks-janaon
ikka väga hea.
Suhteliselt Soome. välisvõlg (neto)
oli kõige suurem 1977 a., millal see
oh tubli viiendik, rahvatoodangust.
Võrreldes teiste Põhjamaadega oli
1979 l võlga Soomel 15, Taanil 22,
Norral 44 ja Rootsil 5 protsenti rah-vatoodandust.
Viisid ja sõnad: RENE UFER
Uus heliplaat
VAHELDUS
Kaastegev: alt LILIAN TREIBERG
Sisu: Vaheldus, Rulett, Baaridaam,
Ütle lind, Kesköine arm. Pruunid
poisid, Põhjamaa neiu, Kaluriema,
Armukiir, Las Vegas, Vaid illusioon.
Hind: $10.00
.REKALLA RECORDS
Box 45941, Westchester Station
Los Angeles. CA. 90045 U.S.A.