Meie Elu = Our life, June 17, 1982

              MEOÄPÄEVAL, IT. JUUNIL - THURSDÄY. JUME i1
„MeieEJu"nr.24(1685):1982
I^ublišhed by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2R6 -
Toimetajad: H, Rebane ja S. Veidenbaun^. Toimetaja New
Yorgis B. Parriiing, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J„
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Äsut. Ä. Weileri al^atus^l 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto,,Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööpi, kl. 9 k
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. |34.00, 6 k.
$18:00, 3 k. $13.00; USA-sse 1 a. $37.00, 6 k. $20.00, 3 k.
$14.00;; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00l Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. Ki­ri-
Ja õhupostilJsa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-ipostilisa
ülemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. |2"4.15,
Üksiknumber —.65(^o ;
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel S4.25. - ' [
Infonnatslooniks helistada: (416) 231-329S, pr. Anne Saks
TORONTO EESTI NÄISSELTSI JÕEKÄÄRU SUVEKODU
vajab 1982. a. tegevushooajaks
Kanada Puiase Risti kvalifikatsiooniga ,
Kanada kaitsemiiüst-eeriumi P(K>lt
läbi vüdud küsitlus näitab, et ena­mik
kanadlasl (kõikidelt tõikadelt
ja nütmesüguse slssetul^ usw
vadi et järgmine suursöda
järgmise lÖ aasta jooksul
See arvamine suureneb pidevalt ja
sellele aitab 'kaasa Ameerika Ühend
riikide jä Venemaa vahekordade hal-veneriiine.
• Uue USA presidendi R.
Reagani Valgesse: Majja tasumisega
vahekord Ve'nemaäga müütus tera­vamaks
ja võimalused sõja piihke-miseks
šuurjõudude vahel suurene­vad.
Paljud sojalfsM ja poliitilised
vaatlejad arvavad, et vähe tähelepa­nu
pööratakse kõige olülistemale sõ-
0 , ™ 1- , . . , ^ , ^ ja puhkemise võimalustele sõja
President Reagan oma Eureka naU- autori nime kandev broshuur: „Ees= alustamine õnnetu juhuse tõtUi ja
koolis peetud kõnes ütles: ,„Sovjeti' ti Evangeelne Luterlik kirik tänapäe- j^Q^alik kokkupõrge mida ei saada
rahval ja Sovjeti juhtidel on suur vai". Selles on toodud ülevaade meie kontrollida ja laieneb sellega suur
huvi ära hoida aatomrelvade kasu- kiriku ajaloost ja praegusest olu-tamist."
Meed on uued sõnad USA korrast — aga sinna broshüüri on
presidendi suust, kes oma esimesel • juurde lisatud „EEL Kirik ja rahulü»
pressikonverentsil ütles: „Sovjeti ju- kumine" (peatükk nr. 4), kus kodu-hid
peavad ömal õiguse olevat teos- majal asuva kiiliku ülesandeks on
tada igasugu kuritegusid, valetada ja korraga pandud suurvenelaste poolt LUGEJA KIK,JUTAB
• " juhitud rahupropaganda tagant lük-jõudüde
vaheliseks arveteoiendami-seks.
petta."
Miks selline dramaatiline muuda­tus
president Reagani kõnes? Kas
see Reagani kõne osutub tõeliseks,
muutuseks Reagani tõelkspidamistes
maailma olukordadest või on' see
taktikaline võte ameeriklaste tõeks­pidamisi
muuta rohkem vastuvõtli­keks
Venemaaga läbikäimisel — või
kamine — Eesti kirik peab korraga
osa võtma Moskvast juhitud rahu-ofensiivis!
Selles neljandas peatükis
loeme: Võidurelvastumine tähendab
inimkonnale suurimat ähvardust.
Erilist hädaohtu tähendab tuum-relv...
omo Iwgcjote mõtteavaldusi — kü
mid mis ei ühtu ajalehe seisukoh
tadega. Palume kirjutada kokku-põhjus?
fCanada dollar langes alla, 80 cendi da koormust kanda teenistus^als©.
vahekorras USA dollariga. Kanada korra kahanemise tõttu või sunni-dollar
on püsinud juba mõnda aega vad perekondlikud olukorrad suyi-
§0 cendi piirkonnas, kuigi kergelt laid likvideerima,
üle selle. Langusel alla 80 cendi on Paljude peas keerlevad küsimused, RAHUOFENSIIV
tugev psühholoogilüie mõju nende- kuidas kindlustada oma elusääste Kõigepealt peame tähele panema
le, kellel dollari pärast on põhjust kursilanguste vastu. Investeeringud Moskva suure rahuofensiivi alusta-muret
tunda. Kuid ühenduses selle-, küllasse ei aita, sest iga dollar, mis mišt ja kohe selle peale Reagani
ga püsib õhus uus küsimus: kui kau- on paigutatud kullakangi jääb ilma p^Qj^ alustatud uut poliitikat suht-gele
Kanada dollar langeda võib? pangaprotsendist, mis see dollar jemisel Venemaaga. Varem Reagan
hoiuse.näol kannab. Dollar sularaha- ei tahtnud tuumarelvade asjus ve-
Odava Kanada dollan mõju on ka. na on suutnud end kuidagi hoida nelastega. mingisuguseid kokkulep-i
võtlikuit ja lisada oma nimi }e
Kui vaadelda põhjusi, mis on tingi- aadress tömetusjm^^^
r . . . .,. nud maailmas relvaštumis^võidu- , •, ij
on selleks veel n»ng, um ja erilae " j, .uumasõjaohu hiiglasliku' 9«f «dtgeendo }.
kasvutempo, siis võib öelda, et vastu­tus
asub eelkõige USA-1 ja, tema liit­lastel..
Kurssi relvavarude nii kvanti­tatiivsele
kui kvalitatiivsele suuren­damisele
teostatakse n.n. ,,Nõukogu-de
ohu" müüdi all, seda ipõhjenda-takse
lääneriikide ebaveenvate kont-lühendada
ning mittesohivum
korral jätta avaldamata.
Londoni eestlaskond peab vaja
septsioonidega. Unustatagu ära fakt: kuks avalikult ajakirjanduses vasts­et
Venemaa ehitas üles ennenägema- ta viimaste kuude jooksul Peeter E
_ suhtumises eestlusse, snillised teata
KONVERENTS MOSKVAS ^^gäral ei ühtu kunagi kaasatcx^
Hiljuti Moskvasse rahu eest võitle- dud rangete!põhimõtete ja ideaal
Diadas on maad külluses, kus reisida.
Kui oleks see ainult nii lihtne. Pal­jud
teised kaubad ilma millisteSa'
meie läbi ei saa, tuginevad impordi­le,
nagu õli ja toitained. Mõlemad
miseks kokku aetud ülemaailmsete
. ^ ^ , on nagu ta^vamanha, nüs nippe lan- na see ei ^
veel kedagi ehmatada^ Esiteks voib g^^. See ei ole seda, vaid ainult osa- j^^ieppest kinni. Nende vanemate
hoiduda vahsmaa kaubast. Teiseks ^ne kursivkhe kate, mis aitab elu nõuandjate vaadates võidurelvastus
võib loobuda vahsrpsidest, sest Ka- ^^asi viia. asendavat avalikku sõda ja nad olid
Kanada inhnestel on kadmmdjga» kindlad, et majandusliku ja tehno- vMrikutegäaste^
sugune usaldus valitsuse teguvomie loogilise sõja võidab Ameerika ning Hik omal kulul lasknud
suh es Ottawas, kust tohiks loo a po- jõpuks Venemaa nõrk majandus ian. ,Male tuua suure osa konverentsi
lutihsi — inflatsioon gevat kokku. ^ , tegelasi vähemarenenüd maadest
-a- ,. . duse vahendarm^^^^^ ja Kanada dol- .^^sto suur rahuofensiiv on alus- kes vene ettepanekute läbiviimiseks .^..a... . . . . . . . o c . c a u . -
lisavad inflatsioonilistele nähetele Ja '^in Kursi,yoianuse võimes, vamsu- ^^^^^ mõtetega: Me võitleme tuum- moodustasid kindla kätetõstjate ko- tearvestamine oleks tegelikkuse va-nõuavad
tarbija taskust lisakulusid, ff" f\ ^^f psunnoioogi- relvade kinnikülmutamise eest — et • gu. Pole siis imestada kui üks kõne- lesti mõistmine. Meie iärehuliiäteJt
' ^''^ ^^^sutusi olukorra parandamise j^äda ellu! Tuleb ära hoida sõda ' leja teise järele ründas Ameerika po-suunas.
.,Nagu na teks valitsuse ja tuumrelvadega, mis võib kujuneda:; iiitikat. • Seejüui^: k o m ^ Ä ame-kõrgema
bürokraatia palkade karpi- inimkonna lõpuks.- .Kasutatakse ka ,tid olid kõik Venelaste pooü
dega. Need lahkarvamused' on eksis
teerinud juba palju aastaid.
Kriitikud ignoreerivad täiesti tõi
ka, et ajad ja olukorrad on muutu­nud.
'Meie noored on üles kasvanud
võõraste rahvaste keskel. Selle mi
Lisa peavad maksma palgasaa
kui ka säästudest elavad pensionä­rid.
Et inimieste elatustase on juba al­la
läinud näitavad müükide tagasi­minekud
autode j ^ kmnisvarade
müügi
sisselöömise perioodil kerkisid spe­kulatiivselt
ka kinnisvarade hinnad
ja huvitaval kombel leidus ostjaid,
kes lootsid kinnisvarade hindade Jäl-lekordsele
tõusule ja vahekasu tee­nimisele.
Kuid kinnisvara hinnad edasi ei
tõusnud ka laenuprotsendid on jää"
nud ikkagi veel keelavalt kõrgeks.
Uus psühhoos tõi tõusu kinnisvara­de
pakkumistele ja sellega ühendu­ses
langetas elamute hinnad.' Kuid
ostjad on ettevaatlikud ja kinnisva
mise suunas. Ainus hind, mida valit­sus
maksab on kaotuse näol parla­mendi
opositsiooni halastamata krii-
Mejie järeltulijat
ei säa alati' rahvuslikult mõtlevaid
eestlasi. Kuidas muidu seletada tu­handete
vanade ja noorte kadumist
hüüdlauset: iParem olla punane, kui määratud. Ameerika evangelist Billy meie ühiskonnast? See oli mida Pei-surnud
(Better.Red than Dead!) rähamile anti:kaaviari — millest ta- ter Einola E.V. aktusekõnes Londf
Edasi: Inimeste kannatustel olevat väline venelane ei julge isegi unista- nis püüdis selgitada. Ta soovis leida
.suunas.
Käesoleva artikli ainsaks nõuan»
deks on hoida oma olemasolevaid
kinnisvarasid kuni võimaluseni, ku­na
kinnisvarad omavad reaalväärtu°
se kõikidel aegadel, kuigi spekula-tüvsed
väärtused võivad alati muu-alal.
Kõrgete laenuprotsentide «kaja^ valitsuse lahkumise nõudmise ^{^^-^ lääneriigid võtku seda ar- da - niipalju kui ta jõudis süüa, ja teid, kuidas noori meie rahvusliku
" " vesse. Kui nad. ei tegevat sellist teda veeti Moskvas ringi suure limu- tegevusega siduda. Tema isiklik -pi
tuumrelvade piiramist, mida Mosk- siiniga.Samal ajallda-iEuToopatäht- nüs selles töös on olnud hinnata/,
va heaks peab, siis on tulemuseks said kirikutegelasi sõidutati^^^^ri Eesti tÖöd ei tee ta mitte sunnitult,:
et rahvad tõstvad mässu. Need Ungaris ehitatud tavalise bussiga. Kui noorte kritiseerijatel oleks c i-
(I^oskva poolt juhitud) aatomsõja Graham hiljem, hakkas suure hääle- • gus, siis peäkš ^KN-uRahvusp^^^
KOLMANDA
JA LÄVEL?
Tõsiasi on, et suurriigi^ ei ole ku­nagi
varemalt mi täielikult relvas­tatud
olnud kui on seda praegu. Sa­muti
ei ole varemalt diktaatoriikku-dele
võimudele relvastus olnud i|ii
kergesti kättesaadav.
^ Kolmekümneviie aastase „rahu"
jooksul on toimunud 150 vähemat
või suurema ulatusega sõjalist kok­kupõrget,
mille, kogu kestvus on 400
aastat!
•^50% uurimistest on uute relvade
tootmiseks. USA-s on üks isik igast
kaheteistkümnest töötajast seotud
relvade tootmisega.
Iisraeli lennuvägi on suurem kui
Inglis- ja Prantsusmaal kokku. Pen-tagoni
kompuuteri alusel on Iisrael
võimeline võitma sõja kahe eelpool
nimetatud riigiga. I
Kui Sält II kokkulepe kirjutatak­se
alla ja sellest kinni peetakse, on
riikide relvastus siiski palju suurem
kui oli seda 1976. aastal. Kuigi aa-tomrelvad
on enamikus ainult nii po­liitilise
ja sõjalise jõu näitamiseks
jar suurvõimud hoiduvad seda tege­likult
kasutamast, jääb siiski kül­lalt
võimalusi rahuaegseteks õnne-tusteks.
Aatomrelvade kasutusele võtmine
võib toimuda ka Ameerika Ühend­riikide
liitlase või mõne riigi poolt
kelle pinnal asuvad aatomrelvade
laod. Paljud riikidest, kes on luba­nud
oma pinnale paigutada ameerik­lastel
aatomrelvi, on diktaatoriikud
võimud ja neil on tülisid oma sise­asjades
kui ka naabritega.
Kolmandaks võimaluseks on amee­riklaste
endi poolt kasutamine ilma
vastava loata või korralduseta. /
Neljandaks on õnnetused: 19^45 aas­tast
alates on ameerika sõja Väel ol­nud
üks õnnetus aastas, mis senini
on kõik õnnelikult lõppenud.
Kõige kardetavam õnneljus juhtus
196L aastal kui lennukilt kogemata
pääses lahti 24 megatonniline pomm,
mille plahvatus ja hävitusvõime on
1800 korda suurem kui oH seda
ameeriklaste poolt Hiroshimas kasu.
tatul. Suure õnnetuse hoidis ainult
ära ,vii,mas'e kaitseriivi mitte avane-mine.
Kaitseriive on kuus. Kolm aas­tat
varem kaotas aatompommi
transporteeriv lennuk selle asusta-
Vmata maaalale, kus toimus ka plah­vatus,
kuid ilma kahjustusi tegema­ta.
-
1958. aastal oli lennuõnhetus B52
transportlennukiga. See juhtus sa­muti
asustamata põhja-alal Grööni­maal.
Kuigi aatomrelvi omavad rii­gid
püüaVad kõiki kaitseabinõusid
kasutusele võtta, et need õnnetuse
või mõnel muul viisil kasutusele ei
tuleks, siiski jääb võimalus, et hari­liku
relvastusega toimuva sõja puhul
> kaotaja riik' viimase võimalusena võ­tab
need kasutusele. •
tuda. Aljes dolS^ri^ stab^^^^^^ jad ei võtvat omaks Ameerika tõeks- episood usuvabaduse tegelikust olu- kes omavahel inglise keelt räägivak!
pidamisi -r saada võimu ja võitu Ve- korrast • Venemaal näitas midagi muulastega abielluvad ja muidugi
n^maa üle, kes olevat ainuke ähvar- muud. Kui kongressile kutsutud üks ka nende vanemad, kes seda luba­dus
rahule.
võib uuesti mõtelda ka kinnisvarade
likvideerii^sele, kui seBeks tõsine
vajadus tekib.
Oleme khidlad, et see arusaamine
on ka kõigil meie lugejail kinnisva- Moskva peamine eesmärk on : ^a^^
rade ja suvilatega ja nad ka alanud sorti rahutused kanda Ameerikc ja
rasid ostetakse vähem. Sama kehtib g^yg rahulikult oma kodudes Ja su- teiste Lääneriikide tagalatesse, selle-ka
maade ja suvilate suhtes. Viima» ^jjates veedavad,
seid on müügil massiliselt. Esiteks, ^
paljud suvilaomanikud ei jaksa se-llllli!
lll!llllllllllliliHllilllll91lllllltlllllllll9IIHIillllllSllil!SII
ga neid võitlusvõimetuiks tehes ja
siis lõpuks, kui tuleb vene tõeline
pealetung, nad: pole võimdisec' sis- .
setungijale vastu panema. Lä' ne^ mutamiseks, on hakanud levima üle
Euroopa riikidesse ja nüüd ka juba ameerika. Isegi mõned poliitikud
Ameerika, ipastor astus Moskvas len- vad. Kuhu selline mõtlemisviis välja
nukilt maha, siis temalt konfiskeeri- viiks, on igale kaineltmõtlevale Jiji-ti
kõik usuteaduslikud raamatud mesele selge. Meie arusaamine |on,
koos piibliga. : et tuleks noori.aidata saada jä jääda
Venelaste poolt ihimeste aatomsõ- headeks eestlasteks suurema arušsja-jaga
hirmutamine ja ettepanekud ™ise, kaasabi ja sõbralilckusega.
tuumrelvade valmistamise kinnikül- K. LOONE
Londoni Eesti Seltsi esimebs
Ameerikasse on üle toodud aatom­sõja
ärahoidmise nõudmised.
Washingtonis , oh esitanud mitme­kümne
rahvasaadiku allkirjadega
nõudev Kongressile, sama nõude na­gu
| Venemaa soovitab. Ka Kalifor-nias
tuumrelvade töötlemise kinni-
KIRIKUD
Moskva, pn nüüd onaa Venena
i , , 7 , J o mitmesuguseid kirikuid võitlema külmutamise iettepanek tõi. kiiresti
Kanada mitmekultuurilisuse mi. tada ja tühistada jõulupühad. Suure pannud Kremli'poolt propageeritud kokku üle 750 000. allkirja, mitme-nister
James Flemmg väitis hiljuti Reede ja teisi usupühi. Ta kusis eda- rahunoudmise ofensiivis. Nagu käsu kordselt rohkem, kui seda loodeti,
parlamendis, et poola päritoluga eel- si, kas .Fleming/(fa^
i">-väli
• • r •
m\ pühapäeva-eestlane?
ciiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiisiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiniiiiiiit
Seoti Sihtkapital Kanadas
ÄiuMtused, teetemendl-pUrandussd ja
raKlsstusfondld on tulumBksuvabBd.
Suunake oma annstussd noortda Ja
tsttteSs oestl organlMtaloonld^la
Bestl Slhtkapiiil Kanadat
haudu tulumaksuvaba bvUtuiigl saa-
MeOiB. — Eastl Maja, 9S8 Broad-vi<
m Am Toronto, Ont. M4K tBA
iiii»iiiiieiii!iiiiiiiuiniiiiiiiiiiiiiiii^iHiHiiiiiiiiiiiiiiii»i
kes „näib arvavat; et mitmekultuuri-"
jisus tähendab enamuse vabaduse
traditsioonide halastamatut alläsu-
^ ü m i s t ' ^ - V:^--
Flemingi vastus oli, et Edmonton
Viimasel poleiat mmgit^ õigust North parlamendiliige Steve Papros.
nõuda valitsuse poolt nimetatud Ka- p^^gb liiga palju pipart oma pi-nada
Mitmekultuurilisuse Nõuandva rukaisse!".
mise konservatiivide valitsuse mit
mekultuurilisuse minister, pariamen.
diliige Steve Paproski „paneb liiga
ju pipart oma pirukaiss<f!"
kohaselt on Venemaalilmumas kiri- i n • t i i - i .
küte broshüürid nende tänapäeva ' ' ^ f g^^^^^^ka/kone oh osavalt Lugeja M. Toomsalu väidab, et
olukorrast. Hiljuti ilmus tList ^""f T t^/r f^^^<'^^<^' Liidu okupatsiooni, eist
Moskvas Vladimir A. KurejedoV ^""^'^^ ^^"^y."-'' ! 'P^^^^^J^^ ^^"^^ Järelt^li
broshüür ,,'Usk ja kirik Sovjet Unioo­nis".
Samuti koos sfUega saadeti laia:
li 7000-das eksemplaris E. Haric'i, kui
hitüd tuumrelvade protesti liikumi^
sest.
KAIKAS
Kogu raišsi-vahekordade komitee esi­mehe
Is^ael Ludwigi vallandamist.
•Stevej jPaproski oli nimelt kritisee»
rinud Winnipegi advokaadi Israel
Ludwigi seisukohti, kes Nõuandva
Israel Ludwig, C€CM-i rassi-vahe-kordade
grupi juht oma kõnes Van-couveris
pani muuhulgas ette, et
muudetaks ,j.ord's Day Observance
Act" ning et seadusandlus arvestaks
Kogu if^ssivahekordade komitee esi- usupühade puhul ka mitte-kristlasist
mehena* nõuab „valitsuse vastuvõt- kanadlasi.-
matpt vahelesegamist ajakirjanduse . . üks tema ettepanekutest näeb et-vabadusse".
te, et tööandjad annaksid Oma tee-
Papröski väitis, et Ludwig tahab nistujatele vähemasti ühe-vaba päe-rassismi-
vastu võitlemiseks ära kao- va nädalas, kuid mitte tingimata pü­hapäeva
nagu see praegu on tavaks.
Kaotamisele tuleks usupühad nagu
jõulud ja Suur Reede ning selle ase­mel
võiksid töötajad võtta vaba päe-
. ya riende endi soovi kohaselt vasta­valt
oma usule^ / .
y Min. Fleming väitis, et Paproski
olevat Ludwigi kõnet valesti tõlgen­danud,
ning et. Ludv^ig Olevat töö­andjaid
ainult veenda püüdnud and­maks
mittekris tläsile puhkepäevi
nende „pühadel päevadel". •
Sama.aegselt hiöönas minister; et
ta ei nõustu küll kõigi Ludwigi vaa­detega,
kuid" tä teda siiski ei vallan-
;da!;:-^;{^•:;;;:"•v
• Sellega lõppes seekordne „piruka-
< p » ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ < | poleemika" pariamendis.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
ÖGANM
ChevÖIds Limited
5000 Sheppard Äve. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
. LATIR & CO.
Insurance
1462 Bathurst St.,
Toronto MSP 3H1
Te!.: 633.7815 Ja 633
täis või osalise ajaga.
Tel 284-0828 või 284-0829
mm
I jad saavad olla vaid pagulaseestia-
• sed. Nii üllas kui see mõte ka ei ole,
saab seda siiski vaid soovina võtta.
Kas ollakse pagulas-, valis- või piil la-päevaeestlane
või koguni oma pärit­olu
hüljanud kanadlane oleneb, vali.
kust mille|^ tegemist jkellelegi keeh.ta
ei saa. Mõisteliselt on poliitiline ])a-gulane
isik, kes oma kodumaalt on
seal valitseva poliitilise olukorra tõt­tu
ajutiselt lahkunud. iKu)ia selline
pagulane olukorra muutudes oma
kodumaale tagasi pöördub, siis ei is=
simileeru ta oma asukohamaa üiiis-konda.
'
Suurema vaevata võime nentida] et
paljudT kes Eestist pagulastena l^h-
— küsid on väliseestlasteks hakanid.
Nii nagu enamus immigrante kasu-
"1 tavad nad eestikeelses vestluses c ht-
^ rait ingliskeelseid sõnu, nimetavad
Kanada valitsust meie valitsuseks ja'
hääldava|d oma nime nagu oleks see
ingliskeelne sõna. Ebatõenäolik on
ka, et need poolassimileerunud eest­lased
oma vabale kodumaale kord
tagasi siirduks. Eelnenu põhjal jõua­me
tahtmatult kurvale järeldusi\e,
et pagulaseestlaskond on suurearvu­line,
vaid aktusekõnedes. See tõik ise­enesest-
veel ei takista kedagi nii ees.
ti kultuuri kui Eesti vabaduse eest
tegutsemast. Iseigi täisvereline ka­nadlane
võib olla tubli estofiil ja
,^EIE ELU" bn eestlus®
hoidja ja üliendaja paguluses,
püüdes kaasa aidata eesti kee­le
säilitamiseks Ja kasvava
noorsoo hoidmiseks meie rah
vusgrupl liikmena—seepärast
lugege ja tellige ,iMEIE ELU".
urm
Eesti vabaks saamine teostub ikka­gi
kodumaal eluneva rahva eluõiguse
pärast.
Selle pärast et. kõik kes soovivad
võiks eestluse heaks midagi oina jõu
ja tahtekohaseJt teha, ei ole' meil õi­gust
nõuda, et P. Einola (kes on eesti
ühiskonnas aktiivne) loobuks ole­mast
estofiil lihtsalt selle tõttu, et tal
oli julgust ütelda seda, mida paljud
tegudes väljendavad. Heaks illustrat­siooniks,
et P. Einola taunimine võib
katla ja paja keskusteluks kujuneda
on E. Kiilaspea (kelle rahvuslikke
teeneid ei või mitte alahinnata) lu­gejakiri,
milles juba vanadel eestlas­tel
käibel olnud ütelus sogases vees
kalapüüdmise kohta, autori arvates
ainult inglise keeles öelduna arusaa­davaks
muutub. On selge, ^t ideaal­selt
peaksid kõik võõrsil elavad eest­lased
endid pagülaseestlastena tund­ma
ja vastavalt käituma. Arvatavas­ti
ei jätku kõigil idealismi suurteks
tegudeks, kuid kultuurkeelena tun­nustatud
eesti keele solkimatu kasu-tamine
ei tohiks-isegi väliseestlastel
üle jõu käia.
H.-^KIVILO (pagulane)