1986-10-16-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
T ae et
Islandi konverents
Reykjavikis ei saavutatud,
aatomirelvastuse kokkulepet
Secoiul Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 42 (1910) 1986 NELJAPÄEVAL, 16. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 16 XXXVII aastalräik
Aktus ja demonstratsioon W * 1 1 • e
STOGKHOLM — Kõik Rootsi riigipäeva demokräatlSkuid erakoE°
uiad olid esindatiHd Eesti Vabadusvõitlejate Päeva aktusel, kus pea-kõneleja
Per Ahimark süiidistas N. Liitu Balti rahvaste rõhumises.
— Baltlased on oma kodumaadel vanglates viibivate eesti poliitvangi-muudetudvangideks.
Nadonnäinud Ide pilte. .
oma riikide muutumist vägevateks
sõjabaasi piirkondadeks inimsoo ajaloo
tugevaimale diktatuurile. Nad on
kogenud oma sõprade hukkamist,
Raudvärava ees jätkas oma pikka,
juba kuu aega kestnud igapäevast
demonstratsiponi Leila Miller, põgenik
kes nõulab inimlikkust oma 3-
vangistamist ja küüditamist, ütles aastasele tütrele Kaisale, keda Ees-endine
rahvaerakonna liider ja pea- tist välja ema juurde ei lasta. Saat-ministri
asetäitja.
VABADUST TULEB
— Balti põgenikud siin Rootsis
tuletavad meile meelde, milliseid riske
see kaasa toob, kui vabadust ei
kaitsta. Balti organisatsioonid tuletavad
meile meelde neid väärtusi,
mis võiksid kaduma minna ka siin.
Nad näitavad, milliseid suuri riske
me võtame sellega, ,/kui me järele
anname nõukogude ähvardustele.
Teie olete teinud demokraatia tugevamaks
sellel maal, kus te elate,
samal ajal kui demokraatia on hävitatud
sellel maal, kust te tulite.
konna aia taga valitses vaikus, kuid
oli ilmne, et raudvõre taha paigutatud
autobussist siiski kõike jälgitakse.
Lippude ümber, millistele kohale-tulijad
juurde tõid ka soome ja rootsi
lippe,^ kogunenud meeleavaldajatele
kõneles Rootsi riigipäevaliige ja rahvaerakonna
abiesimees Birgit Frig-gebo.
Ta ütles muu hulgas:
,iKui inimesed vabalt saavad kasutada
oma veendumust, oma keelt,
loomevõimet ja fantaasiat, siis varisevad
diktatuurid ja ülevõim. Nende
Kuna kõneleja oli Kopenhiaag?nis jõudude ees on diktatuur võimetu,
möödunud aastal toimunud tribunali \ Jääb järele vaid vägivalla kasutami-liige,
siis tuletas ta aktusekõnes ne. Vägivald, mida N. Liit jõhkralt
meelde seal selgunud tõsiasj|U:valIu- näitab Mart Nikluse, Lagle Pareki,
tajad püüavad maha suruda Balti rah- Enn Tarto, Heiki Ahoneni, Tiit Ma-vaste.
keeli ja hävitada kultuuri ning dissoni ja Arvo Pesti vastu. Võitlus
rahvustunnet, nad on hajutanud üle nende vabaduse eest on ühtlasi võit-hiiglasliku
Nõukogude impeeriumi lus vaba ja demokraatliku Eesti eest,
ja Gulagi vangilaagrite kümneid tu- võitlus vabaduse jä inimõiguste eest
handeid bahlasi, keda kahtlustatak-. | kogu N. Liidus."
se teadmiste ja armastuse edasikand- Birgit Friggebo ütles, et ta läheb
mises oma kodumaade vastu. , külastama Strasbourg'i Euroopa Inim-
Nad on paigutanud tuhandeid ve- imõiguste kohut, kuhu võivad 21 riigi
nelasi Baltikumi, et ainult nende ko- kodanikud pöörduda, kui nad leia-halolek
lõpuks minema pühiks need yad, et neid nende kodumaadel on
rahvused, kedanad aste-astmelt aken- valesti koheldud. 19 riiki on nõustü-davad.
Ainult mõnedsajadkilomeet- nud selle kohtu' otsüsi järgima,
rid Rootsi piiridest on see tohutu] Nende hulgas ei ole aga ühtki idarii-ümbermoondumine
käimas: kolm ki. Ühendatud Rahvaste 157-st riigist
rahvast tulevad kustutada mitte ai- on ainult 60 kirjutanud alla inimõi-nult
maakaartidelt, vaid ka teadvu- guste deklaratsioonile ja ainult poosest,
led neist nõustuvad järgima Haagi
Teame kõik, milline pealinn on rahvusvahelise kohtu otsusi. Nõus-
Stockholmile lähim — Tallinn, Eesti tujate seas ei ole N. Liitu,
pealinn. Kahe sõja vahel oli stock-
Külaliskõnelejaid Eesti Vabadusvõitlejale päeval. Vasakult: Norra
Helsingi komitee esimees Inge Mansaker, Rootsi riigipäevaliikmed
Göran Johansson (c), Margareta af Ugglas (m), Abistamiskeškuse
esimees Ants Kippar, riigipäevaliige Birgit Friggebo ja peakõneleja
•Per Ahimark ' . (Jeataja" foto)
Inglise kMiimgaiiiia
Salvadori pealinnas San Salvadoris
toimus tugevajõuline maavä°
risemine, mis tegi kesklinnas ja
vaesema rahva elamisrajoonides
suuri purustusi väga raskete inimohvritega.
Esmaspäevaks oli kindlaks
tehtud 970 surmaohvrit, kuna
teiste arvestuste järgi oli ohvreid
1800. Vigastatu: 'irvestatati 10.000
ja peavarjuta jäiü 150.00Ö inimest.
Varemete alt on päästetud hulk
imekombel ellujäänuid. Suure looduskatastroof
i puhul kuulutati San
Salvadoris toimuvaile kodusõjali-sile
võitlusile vaherahu.
Ühenduses katastroofilise õnnetusega
saatsid Salvadori naabermaad
ja mitmed Euroopa riigid San
Salvadori kiirelt mitmesugust abi.
Abi saadi Mehhikost, Ühendriikidest,
Shveitsist, Saksamaalt, Kana=
dast ja mujalt. Ban Salvadoris viibivad
kanadalased ei ole maavärisemisest
kannatanud.
Inglise kuninganiia Elizabeth ja
prints Philip viibivad külaskäigul
Hiinas, kus neile Pekingis, endise
keiserliku palee alal keelatud Linnas
korraldati suurejooneline hiinaliku
lavastusega pidulik vastuvõtt.
Kuninglik külaskäik Hiinasse
toimub Inglise ja Hiina vahekordade
normaalseks muutumise väljendusena
ja ^elle tagapõhjaks on
kokkulepe Hong Kongi tagasiandmiseks
Hiinale 1997. a. Kuning-anns
külaskäik aitab ka soodustada'ir?
2g!5se-Hiina kaubanduslikku
läbikäimist. Hiina on juba ostnud
grupi moodsaid Inglise hävitajaid
oma õhujõududele ja uusi tellimisi
Inglismaale on oodata tulevikus.
Tradeau reisil
Kahe suure, USA president
Reagani ja Nõukogude Liidu
kommunistliku partei peasekretäri
Gorbatshovi vahelised
kahepäevased läbirääkimised
Reykjavikis, Islandil, iei andnud
tulemusi ja lõppesid nurjumisega.
Kuigi läbirääkimistel
esitati mõlemalt poolt kauge-ulatuslikke
ettepanekuid aatomirelvastuse
järkjärguliseks
vähendamiseks ja selles suunas
tehti teatud edusamme,
nõudsid venelased kõikide
kokkulepete eeltingimusena
ameeriklastelt nn. „tähtede sõja''
programmi ettevalmistuste
lõpetamist, millega Reagan ei
nõustunud, mis tegi kõik kokkulepete
taotlused tühiseks.
Ka ametliku tippude konverentsi
pidamine Ameerikas,
milleks oli varasem kokkulepe,
jäi Islandi läbirääkimiste nurjumisega
täiesti lahtiseks.
Reykjaviki kohtumisele, mis
toimus Gorbatshovi soovil, mindi
mõlemah poolt teatud lootustega,
et ehk saadakse mingit põhimõttelist
kokkulepet vähemalt
keskmise laskekaugusega rakettide
piiramiseks Euroopas, millele
võiksid järgneda teised kokkulepped.'
Keskmise laskekaugusega
rakettide küsimuses lepi-tigi
kokku, nii et need pidid Euroopast
välja viidama. Siis esitas
Reagan kaugeulatusliku ettepaneku
ka strateegiliste kaugraket-tide
vähendamiseks ja lõpuks
likvideerimiseks 10 aasta jooksul.
Seda oli Gorbatshov nõus
kaaluma, kuid tema poolt seati
kõikide kokkulepete eeltingimuseks
et Ameerika lõpetab oma
Strateegilise Kaitse Algatuse
(SDI) või,,tähtede sõja" praktilised
katsetused ja võimaliku rakendamise
kava ning piirduks
selles suunas ainult laboratoorsete
katsetega. Sellele oli Reagan
kategooriliselt vastu, lubades
omalt poolt ainult selle prog-ku
tulevad või kas nad sedaüldse
lähemas tulevikus teevad. Kommentaatorid
arvestavad edaspidist
Ameerika ja Vene vahekordade
jahenemist ja Islandi kõnelusi
õieti sammuks tagasi Ameerika
ja Vene vahekordades.
Kokkusaamisel tegid Reagan
ja Gorbatshov Reykjavikis pingutusi,
et läbirääkimistega midagi
saavutada. Selleks rakendati vahepeal
tegevusse kaks alamko-misjoni.
Ka pikendati teise päeva
läbirääkimisi pühapäeva õhtuni,
millal toimus lõplik lahku-ininek.
Parast läbirääkimiste lõppu
andsid Reagan ja Gorbatshov
mõlemad pressikonverentsi, selgitades
oma seisukohti. Gorbatshov
kasutas oma pikka jutuajamist
prppagandakõneks Ameerika
vastu, kutsudes teisi rahvaid
Ameerikale survet avaldama, et
Reagan oma „tähtede sõja"
programmist loobu(cs.
USA KAITSE
Esmaspäeva õhtul pidas Reagan
Ameerika rahvale kõne, andes
aru Islandi läbirääkimiste
käigust ja rõhutades täie kindlu-
"sega, et demokraatia kaitseks
Ameerikas ja mujal peab Ameerika
teostama SDI programmi.
See oleks kindlustuseks, et Nõukogude
Liit peab kinni temaga
sõlmitud kokkuleppeist. Seniseid
relvastuse alal Venemaaga,
sõlmitud kokkuleppeid on ta juba
rikkunud. Samaaegselt Reagan
kinnitas, et Reykjavikis jõuti
siiski ka edasi aatomirelvastuse
kontrolli küsimuse lahendamiseks
ja mõnes küsimuses on
USA ja Venemaa nüüd lähemal
kokkuleppele kui kunagi varem.
• Ka püsib edasi Ameerika kutse
Gorbatshovile Ameerikasse uuele
tippude konverentsile tule-
. kuks, kuid see küsimus oleneb
Gorbatshovist.
Ameerika välisminister Geor-holmlastele
peaaegu sama loomulik ^
sõita laevaga Tallinna kui rongiga
Göteborgi. Pärast seda aga, kui saksa
ja nõukogude väed järjestikku okupeerisid
Balti riigid, ei asu Tallinn,
Riia ja Vilnus enam meie lähedal.
Nad asuvad nagu kusagil teisel planeedil.
PROKLAMATSIOON
Lõpuks lugesid valjuhääldajaisse
eelnenud aktusel vastu võetud vaba-dusnõude
proklamatsiooni eesti keeles
Ants Kippar, rootsi keeles Jaak
Jüriadö ja vene keeles hiljuti Gotlandi
põgenenud Lembit Zilinski.
Läkituses nõuti venestamise lõpeta-
Aktus, mis toimus Kontserthoones, mist, poliitvangide vabastamist, ene-oli
pühendatud eesti poliitvangide ja semääramise taastamist ja noorte
vaenatud vabaduse ja õigluse eest
võitlejate perekondadele. Teadustajaks
oli Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeškuse [esimees
Arits Kippar ja avasõnad ütles ni laulmisega,
abiesimees Kulla Velliste, kes tervitas
peale kohale saabunud rootsi era- \ — — — —
kondade esindajate veel soome ja
norra Helsingi-komiteede esindajaid,
kellega eestlased on koostöös.
Nii erakondade kui soome ja nqrra
komiteede esindajad erinesid sõnavõttudega,
/Aktusel mille lõppsõna
ütles Ants Kippar oli rikkalik kont-sert-
kava.
sundsaatmise lõpetamist Afganistani
sõtta ja Tšernobõli tuumasaasta-tud
aladele.
Meeleleavaldus lõppes eesti hüm-
Eesti Vabadusvõitlejate Päev lõppes
meeleavaldussega N. Liidu suursaatkonna
ees. Raudaiä ette olid paigutatud
rohkeid sinimustvalgeid lippe
ning nõukogude vangilaagrites j|a
© Kanada parlament tuli 1. oktoobril
kokku uu^ks istungjärguks.
Kokkutulekul peetud troonikõnes
kindralkuberner Sauve kandis ette
valitsuse edaspidise töökava peajooned.
Lubati esitada uus maksureformi
seadus, vähendades üksikisikute
tulumaksu ja suurendades
korporatsioonide maksukoormat,
uue maailmaruumi agentuuri loomist
kõrgeastindlis0 tehnoloogia
arendamiseks, droogide levitamise
takistamist ja pornograafiavastas^
seadusandlust. ,
® Enne parlamendi kokkutulekilit
toimusid järelvalimised kahes valimisringkonnas.
Mõlemad järelvä-limised
võitsid kandidaadid samadest
erakondadest, kes olid vareiii
parlamendis. Albertas võitis suurelt
vähenenud häälteenamusega
konservatiivide kandidaat Walter
Van De Welle ja Quebecis liberaal
Gilles Grondin, millega erakondade
vahekord parlamendis jäi endiseks.
@ Vene välisministri Shevardnad-
26 Kanadas kahepäevasel külaskäigul
viibimisel kirjutati alla Ka-nada-
Nõukogude Liidu nisumüügi
lepingule, millega Kanada saab
viie aasta jooksul Venemaale müüa
lisu 25 miljonit tonni 3,75 miljardi
väärtuses. Shevardnadze Ottawas
viibimisel demonstreerisid parlamendihoone
ees Kanada juudid,
nõudes välja rännata soovivate
Kanada endine peaminister,
nüüdne nõunik ühes suuremas
Montreali advokaadifirmas, on
praegu pikemal reisil Venemaal,
mis viis te(|a viiepäevasel rongisõidul
läbi Siberi Vaikse ookeani
ääres asuvasse Habarovski. Habarovsk
on Vaikse ookeani ääres suur
laeva ja masinaehituste ja õlipuhastuse
tööstuste keskus. Koos P.
Trudeauga reisisid läbi Siberi
Montreali suured majanduslikud
ettevõtjad, suure insenerifirma La-velini
president B. Lamarre ja
Power Corp.'i esimees P. Desma-rais.
Ajakirjanduses on selle kaaluka
grupi Siberi^reisi kohta avaldatud
eriarvamisi, kas see on suurem
ärireis, või puhkusereis, nagu asjaosalised
ise väidavad. Sel puhul
avaldatud informatsioonis märgitakse,
et see on viimase kolme aasta
jooksul Trudeaul juba kolmas
reis Venemaale, olles ^seal käinud
igal rümasil aastal
rammi rakendamist mitte enne ge Shultz informeeris Brüsselis
kümmet aastat. NATO välisministreid Islandi
konverentsi käigust ja tulemu-
SAMM TAGASI . sest. Välisministrid kahetsesid
Venelaste nõue strateegilise läbirääkimiste nurjumist, kuid
kaitse programmi ettevalmista- andsid oma toetuse Ameerika
mise lõpetamiseks tegi lõpu läbi- seisukohale. Kanada välisminis-rääkimistele
ja täiesti lahtiseks ter Joe Clark nimetas Islandi
jäi küsimus, millal USA ja Vene- kokkusaamist ..tähtsaks sam-maa
poliitilised tipud uuesti kok- muks rahu suunas".
Maailmanäitus
Vancouveris lõppes
Vancouveri maailmanäitus lõppes
suure pidulikkusega Kanada
tänupühal, 13. oktoobril. Lõpupidudeks
koguiies suurele staadioni»
le 60.000 inimest ja seal esitati suur
rahvusvaheliselt sisustatud kava.
Ametikandjad pidasid kõnesid, rõhutades
maailmanäituse head kordaminekut
ja avaldades eriti tänu
näituse eduka läbiviimise eest
peadirektor Pattisonile. Maailmanäitust
oli külastanud 22.100.000
inimest. Näituse korraldamisel oli
arvestatud 15 miljonit külastajat.
Näitus lõpetati rahule pühendatud
lauluga. Järgmine maailmanäitus
korraldadkse 1988.a. BrisbaneMs,
Austraalias.
'I. • . • •
Nõukogude
e esitati pi-väljalaskmist
Liidust. Shevardnadze
kem juutide nimekiri, kes soovivad
Venemaalt lahkuda.
® USA kongress tühistas kvalifitseeritud
häälteenamusega tehtud
otsustega president Reagani veto
Lõana-Aafrika kohta majanduslike
sanktsioonide kehtimapaneku vastu,
millega varem kongressis vastuvõetud
sanktsioonid jõustusid. See
oli tugevaks tagasilöögiks Lõuna-
Aafrikale. Ainult Inglismaa on seni
veal keeldunud rakendamast tugevamaid
sanktsioone Lõuna-Aafrika
vastu.
ER
Ehatares laupäeval, 25.
kelli p.l.
KÕM TERETULEyUO)!
. 1
destl
' Kõik kutsutud :
ide Toetav Naisring Torontos
ITUS
laupäeval, 8.novembril 1986 kell 7õhtui
Toronto Eesti f^aja suurde saali!
Esinevad Eha Luik ja
Tantsuks mängib „Kaja" orkeste(\ ^inhlaud - Baar - Loterii
Tere tuiemast maski-kostüümiäes^ ' Pääsmed @ $10:—
ida: E. Liik — 421-1139
I, 2. novembril 1986 kell 3 p.l
suures
Q^ENE LOOSBERO
ASTA BALLSTADT
G ILTALI TRIO
Pääse: $10.00.
Eeltellimine: Pv. E. Moks, tel. 622-4757
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 16, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-10-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861016 |
Description
| Title | 1986-10-16-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | T ae et Islandi konverents Reykjavikis ei saavutatud, aatomirelvastuse kokkulepet Secoiul Class Mail Registration No. 1354. Nr. 42 (1910) 1986 NELJAPÄEVAL, 16. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 16 XXXVII aastalräik Aktus ja demonstratsioon W * 1 1 • e STOGKHOLM — Kõik Rootsi riigipäeva demokräatlSkuid erakoE° uiad olid esindatiHd Eesti Vabadusvõitlejate Päeva aktusel, kus pea-kõneleja Per Ahimark süiidistas N. Liitu Balti rahvaste rõhumises. — Baltlased on oma kodumaadel vanglates viibivate eesti poliitvangi-muudetudvangideks. Nadonnäinud Ide pilte. . oma riikide muutumist vägevateks sõjabaasi piirkondadeks inimsoo ajaloo tugevaimale diktatuurile. Nad on kogenud oma sõprade hukkamist, Raudvärava ees jätkas oma pikka, juba kuu aega kestnud igapäevast demonstratsiponi Leila Miller, põgenik kes nõulab inimlikkust oma 3- vangistamist ja küüditamist, ütles aastasele tütrele Kaisale, keda Ees-endine rahvaerakonna liider ja pea- tist välja ema juurde ei lasta. Saat-ministri asetäitja. VABADUST TULEB — Balti põgenikud siin Rootsis tuletavad meile meelde, milliseid riske see kaasa toob, kui vabadust ei kaitsta. Balti organisatsioonid tuletavad meile meelde neid väärtusi, mis võiksid kaduma minna ka siin. Nad näitavad, milliseid suuri riske me võtame sellega, ,/kui me järele anname nõukogude ähvardustele. Teie olete teinud demokraatia tugevamaks sellel maal, kus te elate, samal ajal kui demokraatia on hävitatud sellel maal, kust te tulite. konna aia taga valitses vaikus, kuid oli ilmne, et raudvõre taha paigutatud autobussist siiski kõike jälgitakse. Lippude ümber, millistele kohale-tulijad juurde tõid ka soome ja rootsi lippe,^ kogunenud meeleavaldajatele kõneles Rootsi riigipäevaliige ja rahvaerakonna abiesimees Birgit Frig-gebo. Ta ütles muu hulgas: ,iKui inimesed vabalt saavad kasutada oma veendumust, oma keelt, loomevõimet ja fantaasiat, siis varisevad diktatuurid ja ülevõim. Nende Kuna kõneleja oli Kopenhiaag?nis jõudude ees on diktatuur võimetu, möödunud aastal toimunud tribunali \ Jääb järele vaid vägivalla kasutami-liige, siis tuletas ta aktusekõnes ne. Vägivald, mida N. Liit jõhkralt meelde seal selgunud tõsiasj|U:valIu- näitab Mart Nikluse, Lagle Pareki, tajad püüavad maha suruda Balti rah- Enn Tarto, Heiki Ahoneni, Tiit Ma-vaste. keeli ja hävitada kultuuri ning dissoni ja Arvo Pesti vastu. Võitlus rahvustunnet, nad on hajutanud üle nende vabaduse eest on ühtlasi võit-hiiglasliku Nõukogude impeeriumi lus vaba ja demokraatliku Eesti eest, ja Gulagi vangilaagrite kümneid tu- võitlus vabaduse jä inimõiguste eest handeid bahlasi, keda kahtlustatak-. | kogu N. Liidus." se teadmiste ja armastuse edasikand- Birgit Friggebo ütles, et ta läheb mises oma kodumaade vastu. , külastama Strasbourg'i Euroopa Inim- Nad on paigutanud tuhandeid ve- imõiguste kohut, kuhu võivad 21 riigi nelasi Baltikumi, et ainult nende ko- kodanikud pöörduda, kui nad leia-halolek lõpuks minema pühiks need yad, et neid nende kodumaadel on rahvused, kedanad aste-astmelt aken- valesti koheldud. 19 riiki on nõustü-davad. Ainult mõnedsajadkilomeet- nud selle kohtu' otsüsi järgima, rid Rootsi piiridest on see tohutu] Nende hulgas ei ole aga ühtki idarii-ümbermoondumine käimas: kolm ki. Ühendatud Rahvaste 157-st riigist rahvast tulevad kustutada mitte ai- on ainult 60 kirjutanud alla inimõi-nult maakaartidelt, vaid ka teadvu- guste deklaratsioonile ja ainult poosest, led neist nõustuvad järgima Haagi Teame kõik, milline pealinn on rahvusvahelise kohtu otsusi. Nõus- Stockholmile lähim — Tallinn, Eesti tujate seas ei ole N. Liitu, pealinn. Kahe sõja vahel oli stock- Külaliskõnelejaid Eesti Vabadusvõitlejale päeval. Vasakult: Norra Helsingi komitee esimees Inge Mansaker, Rootsi riigipäevaliikmed Göran Johansson (c), Margareta af Ugglas (m), Abistamiskeškuse esimees Ants Kippar, riigipäevaliige Birgit Friggebo ja peakõneleja •Per Ahimark ' . (Jeataja" foto) Inglise kMiimgaiiiia Salvadori pealinnas San Salvadoris toimus tugevajõuline maavä° risemine, mis tegi kesklinnas ja vaesema rahva elamisrajoonides suuri purustusi väga raskete inimohvritega. Esmaspäevaks oli kindlaks tehtud 970 surmaohvrit, kuna teiste arvestuste järgi oli ohvreid 1800. Vigastatu: 'irvestatati 10.000 ja peavarjuta jäiü 150.00Ö inimest. Varemete alt on päästetud hulk imekombel ellujäänuid. Suure looduskatastroof i puhul kuulutati San Salvadoris toimuvaile kodusõjali-sile võitlusile vaherahu. Ühenduses katastroofilise õnnetusega saatsid Salvadori naabermaad ja mitmed Euroopa riigid San Salvadori kiirelt mitmesugust abi. Abi saadi Mehhikost, Ühendriikidest, Shveitsist, Saksamaalt, Kana= dast ja mujalt. Ban Salvadoris viibivad kanadalased ei ole maavärisemisest kannatanud. Inglise kuninganiia Elizabeth ja prints Philip viibivad külaskäigul Hiinas, kus neile Pekingis, endise keiserliku palee alal keelatud Linnas korraldati suurejooneline hiinaliku lavastusega pidulik vastuvõtt. Kuninglik külaskäik Hiinasse toimub Inglise ja Hiina vahekordade normaalseks muutumise väljendusena ja ^elle tagapõhjaks on kokkulepe Hong Kongi tagasiandmiseks Hiinale 1997. a. Kuning-anns külaskäik aitab ka soodustada'ir? 2g!5se-Hiina kaubanduslikku läbikäimist. Hiina on juba ostnud grupi moodsaid Inglise hävitajaid oma õhujõududele ja uusi tellimisi Inglismaale on oodata tulevikus. Tradeau reisil Kahe suure, USA president Reagani ja Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretäri Gorbatshovi vahelised kahepäevased läbirääkimised Reykjavikis, Islandil, iei andnud tulemusi ja lõppesid nurjumisega. Kuigi läbirääkimistel esitati mõlemalt poolt kauge-ulatuslikke ettepanekuid aatomirelvastuse järkjärguliseks vähendamiseks ja selles suunas tehti teatud edusamme, nõudsid venelased kõikide kokkulepete eeltingimusena ameeriklastelt nn. „tähtede sõja'' programmi ettevalmistuste lõpetamist, millega Reagan ei nõustunud, mis tegi kõik kokkulepete taotlused tühiseks. Ka ametliku tippude konverentsi pidamine Ameerikas, milleks oli varasem kokkulepe, jäi Islandi läbirääkimiste nurjumisega täiesti lahtiseks. Reykjaviki kohtumisele, mis toimus Gorbatshovi soovil, mindi mõlemah poolt teatud lootustega, et ehk saadakse mingit põhimõttelist kokkulepet vähemalt keskmise laskekaugusega rakettide piiramiseks Euroopas, millele võiksid järgneda teised kokkulepped.' Keskmise laskekaugusega rakettide küsimuses lepi-tigi kokku, nii et need pidid Euroopast välja viidama. Siis esitas Reagan kaugeulatusliku ettepaneku ka strateegiliste kaugraket-tide vähendamiseks ja lõpuks likvideerimiseks 10 aasta jooksul. Seda oli Gorbatshov nõus kaaluma, kuid tema poolt seati kõikide kokkulepete eeltingimuseks et Ameerika lõpetab oma Strateegilise Kaitse Algatuse (SDI) või,,tähtede sõja" praktilised katsetused ja võimaliku rakendamise kava ning piirduks selles suunas ainult laboratoorsete katsetega. Sellele oli Reagan kategooriliselt vastu, lubades omalt poolt ainult selle prog-ku tulevad või kas nad sedaüldse lähemas tulevikus teevad. Kommentaatorid arvestavad edaspidist Ameerika ja Vene vahekordade jahenemist ja Islandi kõnelusi õieti sammuks tagasi Ameerika ja Vene vahekordades. Kokkusaamisel tegid Reagan ja Gorbatshov Reykjavikis pingutusi, et läbirääkimistega midagi saavutada. Selleks rakendati vahepeal tegevusse kaks alamko-misjoni. Ka pikendati teise päeva läbirääkimisi pühapäeva õhtuni, millal toimus lõplik lahku-ininek. Parast läbirääkimiste lõppu andsid Reagan ja Gorbatshov mõlemad pressikonverentsi, selgitades oma seisukohti. Gorbatshov kasutas oma pikka jutuajamist prppagandakõneks Ameerika vastu, kutsudes teisi rahvaid Ameerikale survet avaldama, et Reagan oma „tähtede sõja" programmist loobu(cs. USA KAITSE Esmaspäeva õhtul pidas Reagan Ameerika rahvale kõne, andes aru Islandi läbirääkimiste käigust ja rõhutades täie kindlu- "sega, et demokraatia kaitseks Ameerikas ja mujal peab Ameerika teostama SDI programmi. See oleks kindlustuseks, et Nõukogude Liit peab kinni temaga sõlmitud kokkuleppeist. Seniseid relvastuse alal Venemaaga, sõlmitud kokkuleppeid on ta juba rikkunud. Samaaegselt Reagan kinnitas, et Reykjavikis jõuti siiski ka edasi aatomirelvastuse kontrolli küsimuse lahendamiseks ja mõnes küsimuses on USA ja Venemaa nüüd lähemal kokkuleppele kui kunagi varem. • Ka püsib edasi Ameerika kutse Gorbatshovile Ameerikasse uuele tippude konverentsile tule- . kuks, kuid see küsimus oleneb Gorbatshovist. Ameerika välisminister Geor-holmlastele peaaegu sama loomulik ^ sõita laevaga Tallinna kui rongiga Göteborgi. Pärast seda aga, kui saksa ja nõukogude väed järjestikku okupeerisid Balti riigid, ei asu Tallinn, Riia ja Vilnus enam meie lähedal. Nad asuvad nagu kusagil teisel planeedil. PROKLAMATSIOON Lõpuks lugesid valjuhääldajaisse eelnenud aktusel vastu võetud vaba-dusnõude proklamatsiooni eesti keeles Ants Kippar, rootsi keeles Jaak Jüriadö ja vene keeles hiljuti Gotlandi põgenenud Lembit Zilinski. Läkituses nõuti venestamise lõpeta- Aktus, mis toimus Kontserthoones, mist, poliitvangide vabastamist, ene-oli pühendatud eesti poliitvangide ja semääramise taastamist ja noorte vaenatud vabaduse ja õigluse eest võitlejate perekondadele. Teadustajaks oli Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeškuse [esimees Arits Kippar ja avasõnad ütles ni laulmisega, abiesimees Kulla Velliste, kes tervitas peale kohale saabunud rootsi era- \ — — — — kondade esindajate veel soome ja norra Helsingi-komiteede esindajaid, kellega eestlased on koostöös. Nii erakondade kui soome ja nqrra komiteede esindajad erinesid sõnavõttudega, /Aktusel mille lõppsõna ütles Ants Kippar oli rikkalik kont-sert- kava. sundsaatmise lõpetamist Afganistani sõtta ja Tšernobõli tuumasaasta-tud aladele. Meeleleavaldus lõppes eesti hüm- Eesti Vabadusvõitlejate Päev lõppes meeleavaldussega N. Liidu suursaatkonna ees. Raudaiä ette olid paigutatud rohkeid sinimustvalgeid lippe ning nõukogude vangilaagrites j|a © Kanada parlament tuli 1. oktoobril kokku uu^ks istungjärguks. Kokkutulekul peetud troonikõnes kindralkuberner Sauve kandis ette valitsuse edaspidise töökava peajooned. Lubati esitada uus maksureformi seadus, vähendades üksikisikute tulumaksu ja suurendades korporatsioonide maksukoormat, uue maailmaruumi agentuuri loomist kõrgeastindlis0 tehnoloogia arendamiseks, droogide levitamise takistamist ja pornograafiavastas^ seadusandlust. , ® Enne parlamendi kokkutulekilit toimusid järelvalimised kahes valimisringkonnas. Mõlemad järelvä-limised võitsid kandidaadid samadest erakondadest, kes olid vareiii parlamendis. Albertas võitis suurelt vähenenud häälteenamusega konservatiivide kandidaat Walter Van De Welle ja Quebecis liberaal Gilles Grondin, millega erakondade vahekord parlamendis jäi endiseks. @ Vene välisministri Shevardnad- 26 Kanadas kahepäevasel külaskäigul viibimisel kirjutati alla Ka-nada- Nõukogude Liidu nisumüügi lepingule, millega Kanada saab viie aasta jooksul Venemaale müüa lisu 25 miljonit tonni 3,75 miljardi väärtuses. Shevardnadze Ottawas viibimisel demonstreerisid parlamendihoone ees Kanada juudid, nõudes välja rännata soovivate Kanada endine peaminister, nüüdne nõunik ühes suuremas Montreali advokaadifirmas, on praegu pikemal reisil Venemaal, mis viis te(|a viiepäevasel rongisõidul läbi Siberi Vaikse ookeani ääres asuvasse Habarovski. Habarovsk on Vaikse ookeani ääres suur laeva ja masinaehituste ja õlipuhastuse tööstuste keskus. Koos P. Trudeauga reisisid läbi Siberi Montreali suured majanduslikud ettevõtjad, suure insenerifirma La-velini president B. Lamarre ja Power Corp.'i esimees P. Desma-rais. Ajakirjanduses on selle kaaluka grupi Siberi^reisi kohta avaldatud eriarvamisi, kas see on suurem ärireis, või puhkusereis, nagu asjaosalised ise väidavad. Sel puhul avaldatud informatsioonis märgitakse, et see on viimase kolme aasta jooksul Trudeaul juba kolmas reis Venemaale, olles ^seal käinud igal rümasil aastal rammi rakendamist mitte enne ge Shultz informeeris Brüsselis kümmet aastat. NATO välisministreid Islandi konverentsi käigust ja tulemu- SAMM TAGASI . sest. Välisministrid kahetsesid Venelaste nõue strateegilise läbirääkimiste nurjumist, kuid kaitse programmi ettevalmista- andsid oma toetuse Ameerika mise lõpetamiseks tegi lõpu läbi- seisukohale. Kanada välisminis-rääkimistele ja täiesti lahtiseks ter Joe Clark nimetas Islandi jäi küsimus, millal USA ja Vene- kokkusaamist ..tähtsaks sam-maa poliitilised tipud uuesti kok- muks rahu suunas". Maailmanäitus Vancouveris lõppes Vancouveri maailmanäitus lõppes suure pidulikkusega Kanada tänupühal, 13. oktoobril. Lõpupidudeks koguiies suurele staadioni» le 60.000 inimest ja seal esitati suur rahvusvaheliselt sisustatud kava. Ametikandjad pidasid kõnesid, rõhutades maailmanäituse head kordaminekut ja avaldades eriti tänu näituse eduka läbiviimise eest peadirektor Pattisonile. Maailmanäitust oli külastanud 22.100.000 inimest. Näituse korraldamisel oli arvestatud 15 miljonit külastajat. Näitus lõpetati rahule pühendatud lauluga. Järgmine maailmanäitus korraldadkse 1988.a. BrisbaneMs, Austraalias. 'I. • . • • Nõukogude e esitati pi-väljalaskmist Liidust. Shevardnadze kem juutide nimekiri, kes soovivad Venemaalt lahkuda. ® USA kongress tühistas kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsustega president Reagani veto Lõana-Aafrika kohta majanduslike sanktsioonide kehtimapaneku vastu, millega varem kongressis vastuvõetud sanktsioonid jõustusid. See oli tugevaks tagasilöögiks Lõuna- Aafrikale. Ainult Inglismaa on seni veal keeldunud rakendamast tugevamaid sanktsioone Lõuna-Aafrika vastu. ER Ehatares laupäeval, 25. kelli p.l. KÕM TERETULEyUO)! . 1 destl ' Kõik kutsutud : ide Toetav Naisring Torontos ITUS laupäeval, 8.novembril 1986 kell 7õhtui Toronto Eesti f^aja suurde saali! Esinevad Eha Luik ja Tantsuks mängib „Kaja" orkeste(\ ^inhlaud - Baar - Loterii Tere tuiemast maski-kostüümiäes^ ' Pääsmed @ $10:— ida: E. Liik — 421-1139 I, 2. novembril 1986 kell 3 p.l suures Q^ENE LOOSBERO ASTA BALLSTADT G ILTALI TRIO Pääse: $10.00. Eeltellimine: Pv. E. Moks, tel. 622-4757 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-16-01
