Meie Elu = Our life, October 16, 1986

              ( y 1 ašiiiiiilii
/ ) ' ' ' - > '
• ' . i m
* * J , ? L '•-1
' ' ' ^ ( 1 /
- •
'-8. ' '
* yr , K • l i l
1 f -« (
spliililllli
l:iiiliiBilii
1
Detroidis
Pühapäeval, 28% septembril toimus
Detroidis Eesti Evangeeliumi Luteri
Usu Kiriku Michigani koguduse ko­dumaalt
lahkumise 42. aastapäeva
tähistamine arvukate osavõtjatega.
Sütitava jutluse pidas õpetaja dr.
Mihkel Soovik võttes aluseks Luuka­se
12. 32. Jumalateenistust kaunista­sid
lauluga sopran Tamara Norheim-
Lehela Torontost ja kohalik bass-bariton
R. Tralla, esitades\duetina C.
Faure ,,Grucifix" ning soprani soolo­na
C.Franck'i Panis Angelius".
Teenistust saatis orelil meisterlikiilt
L Kalkun.
Teenistuse alul ristiti Lisamai teis-
Niglase ja Mihf^erNiglase pisipoju-ke
Paul Christopher, jumalateenis­tus
lõppes armulaua ning Eesti hüm­niga.
Pärast teenistust siirdut! selts-kondlikku
ruumi kohvilauda kuula­tes
sopran T. Norheim-Lehela meel­divalt
esitatud K. Türnpu,, Üks ainus
kord" ja J. T a l l i „Rändaja õhtulaur'.
Publiku tungival soovil esitati lisa­palana
K. Tuvikese ,,Ööbikule".
Klaveril saatis L. Kalkun. ElgaNig-las
esitas luuletuse Mälestuste kil­lud"
ning klaverivirtuoos dr. Arvi
Sinka esitas meeliköitva tunnetuse­ga
L. V. Beethoveni ,,Kuuvalge so­naat".
Esinejad said suure kiituse
osaliseks. Mõnusas vestluses rikka­likult
kaetud kohvilauas lõppes päi­kesepaisteline
päev Detroidis. -
l p »
Kodumaalt lahkumise aastapäeva tähistamise korraldajad ja esine­jad
Detroidis. Vasakult — solist R. Tralla, rganist L. Kalkun, õpet. M .
Sobvik, solist T.Norheim-Lehela ja koguduse esimees L. Maripuu,
Foto — K. Lehela
OVER 50 YEARSOF GM SALES AND SERVieE
1
J y T T Ü S
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. £., Scarborough, Ont. MIS 4L9
EESTIST
oomis
on vaja as 111/
Joomisharjumusele on asendajat
vaja. Aga mida? Seda küsib ka nar-koloog
Anti Liiv oma artiklis Lau­päevane
kohtumine". Vaid käsu kor­ras
inimesi loobuma senisest ei piisa,
kui pole • midagi vastu pakkuda.
Nüüd on poolteist aastat möödunud
..juunipöördest" (nagu rahvas seda
kutsub), mil algas Gorbatšovi'alko­holivastane
kampaar/ia. Milline olu­kord
aga ikka veel- valitseb, selle
kohta kirjutab A. Liiv:
: ,,Eestis onülelB-aastaste populat­sioonis
karsklasi ^13%. Regulaarselt
tarvitajaid on Eestis täiskasvanutest
74%. Liigtarvitäjaid Eestis .7%. Päris
alkoholihaigeid on täiskasvanutest
meil umbes 6%. Aga narkoloogiaasu-tuštes
on kirjas umbes 1,5% kogu
• elanikkonnast.
Kuid tarbeesemete valik jätab, en­diselt
soovida, toidupoodides ühed^
samad konservid riitadesse laotud.
Teenindus komfjerdab kepiga. Kuigi
K. Vaino juba EKP 19. kongressil
kritiseeris karskusühingu nõrka
tööd, pole tegelikkuses asi parane­nud.
Tean mitmeid vanu inimesi, kes
mäletavad aegu,; mil üks küla jõi
sama palju kui praegu üks traktorist
külas.
Mitte morsitonne kogumahus,
vaid kvaliteetseid jooke ori vaja, Aga
alkoholita õlle tootmine takerdub sii­ani
oskuse puuduse (plekkpurgid)
ning bürokraatia barjäärile! Mängus
on ikka needsamad niajandusmehed,
kes kiire alkoholirublaga harjunud.
, Üks laekunud alkoholirubla toob
meie riigile kahju kokku kolm rubla.
•.•,y..v.-¥Wft.
me viinapoode
:Oömisharjumu-
Asi pole selles, et
sulgeme 2/3 võrra,
sele on asendajat vaja. Samas Juhen­dame
seniste meelelahutuskohtade
lahtiolekuaegu. Aga harjumus? Tar-bimisvajaduši
me nii paugupealt rin­gi
ei tee. Ajaloos on korduvalt ürita­tud
kõrtse sulgeda.
Kohvikud! Meie korterikitsikuse
juures on kohvikud šuhtlemisko-haks.
Ja miks ei saa me kohvikutesse
ikka veel ajalphti? ...oleks võimalik
meie kohvikud kujundada selliseks,
nagu neid pn kirjeldanud mitmed
kultuurikorüfeed. See ei sunniks ini­mesi
loobuma senisest üksnes käsu
korras." (B,R) ,
(„Noorte Hääl" 12.ijuuli, 1986.a.)
Rõõmsameelelised malevate juhid pärast valimisi. Uus gaidmaleva
juht gdr. Anne Orunuk ja tagasivä skautmaleva juht skm. Egbert
Foto — Ervin Aleve
SALME TAAGEPERA
lõpetas juunis 1986 University of
California Santa Barbaras kiituse­ga
(honors) füsioloogia ning raku­bioloogia
alal ja kavatseb töötada
USA idarannikul enne õpingute
jätkamist Kõigi nelja aasta jooksul
Santa Barbaras oli tai Kalifornia
ülikooli silmapaistvaim stipen­dium,
Regents' Scholarship. Salme
alustas kooli NewarkMs DelawareV
is, ent kasvas üles peamiselt Irvine-is
Lõuna-Kalifornias. Ühe aasta
õppis ta edukalt soome keskkoolis
Helsingis. Ta on võtnud osa Los
Angelese Rahvatantsurühma ja gai-düksuse
tegevusest, esinedes Eesti
Päevadel Stockholmis ja Torontos
ning osaledes gaidilaagreis Põhja-
Ameerikas ja Rootsis. On käinud
Kotkajärve Metsaülikoolis ja Met­roos
Gotlandil ning oli Lääneranni­ku
Metsaülikooli (MULK 85) lae­kuriks.
Õpinguiks on ta korduvalt
saanud toetust Eesti Üliõpilaste
Toetusfondilt USA-s. Akadeemili­selt
on Salme Alpha Chi Omega ja
tsioon
0
Pühapäeval, 5. oktoobril vallutas
gaidi- ja skaudijuhtide vägi Toron­to
Kesti Maja noorteruumi. Peeti
aastakoosolek^ mis oli jätkuks kolm
nädalat varem Kotkajärvel toimu-nõupäevadel
Kui nõupäevad hõlmavad nii mar
levate kui üksuste koosolekuid, siis
aastakoosolekud tegelevad ainuh
gaid- ja skautmaleva aruannetega,
valimistega, tegevuskavadega, eelar­vetega,
fondidega, ülevaadetega suu­remaist
üritusist, nagu laagrid jä õp­pepäevad.
Neil koosolekuil on või­malik
juhtkonnal esitada uusi ideid
paremaks noortetööks ja ka kritisee­rida,
kui see vajalikuks osutub. Üks­teise
mõistmine on eduka skautluse
ja gaidluse juur. See on kunst, mida
õpitakse koondustel, nõupidamistel
ja^ laagrites.
Aastakoosolekud avati gaidmale­va
juhi ngdr. Anne-Mai Kaunismaa
ja skautmaleva juhi skm. Egbert
Runge poolt. Palve pidas skm. Endel
Ruberg. Aasta jooksul surma läbi
lahkunud noortejuhte mälestati püsti
seistes. Loeti ette nende nimed: gdr.,
Maret Vessmann, gdr. Liis Juske,
skm. Herbert Michelson.
Tervitajaid oli kolm: Eesti Gaidide
Liidu poolt peagaidi asetäitja gdr.
A i l i Siim. Toronto Eesti Skaudisõp-rade
Seltsi poolt esimees Lembit Pik-kov
ja Ameerika Ühendriikide skaut-ja
gaidmaleva poolt kohalesõitnud.
skm. Harry Tarmo, kes andis ka üle
USA-s elava Eesti peaskaudi skm.
Endel Reinpõld'i isiklikud tervitu­sed.
Järgnesid eraldi koosolekud gaidi-ja
skaudijuhtidele. Mõlematel koos-^,
olekutel vaadati läbi 1985/86. tege­vusaasta
aruanded. Sellekohaselt oli
möödunud aastal Kanadas eesti gai­de
ja juhte kokku 215.,Nendest oli
hellakesi24, gaidel8, vanemgaide32
ja juhte 43. Ülejäänud organisatsi­ooni
liikmed ei tegutsenud üksuste
juures, või olid maleva ja gaiderite
kogu juhatuste liikmed, või aitasid
kaasa üksuste tööle mitmenimelistes
vanemate ringides! :
Skautmaleva liikmete arvuline
seis samal tegevusaastal oli 354.
Neist oli hundusid 34, skaute 42,
vendureid 29, vanemsjkaute 23, juhte
102 ja vanu skaute 124.
Malevate ühisüritusist eeloleval
tegevusaastal võiks nimetada va-nemgaidide
ja -skautide kaiiuuretke
Algonquin pargis veel sel sügisel,
orienteerumisvõistlust Toronto High
P a r k ' i s l . novembril, gdr. Liis Juske
mälestusjumalateenistust, metsajõu-lupuud,
talve-jä suvelaagreid, gaidi­de
traditsioonilist ,;Taliharja" Eesti
Majas, laskevõistlusi, Ünnamängu,
jüripäeva paraadi ja muud.
VALIMISED
Mõlemad malevad yalisid uued
juhtkonnad: gaidmalev juhatuse ja
skautmalev staabi. Eesti Gaidide Ma­leva
Kanadas uueks juhiks valiti gdr.
Anne Orunuk. Aniie Orunuk oli seni
maleva majandusjuhiks. Ta on võt­nud
osa paljudest laagritest ja on
tuntud võimeka noortejuhina. Teised
valitud juhatuse liikmed on: noorem-gaiderid
Anie-Mai Kaunismaa, Asta
Piil, Astrid Jõgi, Reet Marley, Silvia
Birk-Terts, Eevi Novek, Tiina Mart-jak
ja Leili Terts. Maleva vanemaks
on gdr. Alice Kullango.
Eesti Gaidide Liidu Esinduskogus­se
valiti nooremgaiderid Ingrid Kütt,
Margot Nortmaa ja Siiri Lepp. Juube­liaasta
erifondi hoodajaiks: gdr. Aili
Silm, gdr. Ene Lüdig ja ngdr. Elsa
Lindre..
Skautmaleva juhiks valiti tagasi
skm. Egbert Runge. Staabi liikmeiks
valiti: skautmastrid Ervin Aleve,
Gunnar Mitt, Mart Pedel, Jaan Lepp,
Silver Kask, Konsa Leemets, Bruno
Lindre, Lia Pikkov, Leo Puurits ja
nooremskautmastrid Arvu Oiling
ning Rein Pajo. Maleva vanemaks on
skm. Ermi Soomet. J
Skautide Liidu esinduskokku vali­ti
skautmastrid Asko Kütti, Heino
Jõe, Ervin Aleve ja Silver Kask. Juu­beliaasta
erifondi hooldajaiks valiti
skm. Harold Kivi ja skm. Mart Pedel.
Eesti Nooruse Fondi hooldajate voli-tusaega
pikendati ühe aasta võrra.
Hooldajaiks on: skm. Gunnar Mitt ja
skm. Ermi Soomet.
Mõlemad koosolekud kinnitasid
tegevuskavad, eelarved ja määrasid
liikmemaksud 1986/87. aastaks.
Koosolekut juhatas tüdrukute poolel
ngdr. Anne-Mai Kaunismaa, poiste
poolel nskm. Endel Meil, protokolli-sid
vastavalt ngdr. Eevi Novek ja
nskm. Cindy Härm.
ÜHISKOOSOLEK
Malevate eraldi toimunud koos­olekutele
järgnes lühem vaheaeg, et
siis jätkata uuesti ühiskoosolekuga,
Vaheajal pakkus eesti noorte ajakirja
,.Tulehoidja" Kanada toimetus ja ta­litus
noortejuhtidele tassi kohvi ja
tüki kringlit. Nimelt pühitseb ainuke
ülemaailmne eesti noorte ajakiri
,,Tulehoidja" tänavu neljakümnen­dat
sünnipäeva. See oli aastal 1946
kui skm. Heino Jõe pani Rootsis käi­ma
,,Tulehoidja", mis veel praegugi -
toimetatakse ja trükitakse seal, kuid
levib kõikjal, kuš eesti noori.
„Tulehoidjä" Kanada talitaja gdr.
Helgi'Rosen ja toimetaja skm. Ervin
Aleve süütasid suurel kringlil neli­kümmend
küünalt. Ajakirja asutaja
rääkis paar huvitavat episoodi al­gaastaist.
Prooviti isegi,,Tulehoidja"
laulu. Tänutäheks ajakirja asutamise
eest ulatas gdr. Helgi Rosen skm.
Heino Jõele kimbu nelke.
Ühisel koosolekul kuulati ära juu­beliaasta
erifondi aruanne, mille esi­tas
skm. Jaan Lepp, Eesti Maja noor­teruumi
aruanne skm, Konsa Lee-mets'a
poolt, ,.Tulehoidja" majän-dusaruanne
gdr. Helgi Rosen'ilt ja
Eesti Nooruse Fondi aruanne, esita­tud
skm. Gunnar M i t f i poolt vasta­vate
seletustega kavatsetud muuda­tustest
fondi struktuuris.
Möödunud suvel Ühendriiges toi­munud
juubelilaagrist „Iärvemetsa
30" võttis osa Kanada malevate esin-dusüksus.
Selle üksuse majandus­juht,
ngdr. Anne-Mai Kaunismaa lu­ges
ette rahalise aruande. Ngdr. Ing­rid
Kütt, kes oli gaidide esindus-üksuse
juhiks, andis ülevaate laag­rist.
, '
Ngdr. Ingrid Kütt võttis samuti osa
möödunud suvel Saksamaal toimu­nud
gaid- ja skautjuhtide õppepäe­vadest.
Ta jagas koosolijaile oma
mälestusi sellest esmakordsest üritu­sest.
Tutvumine vanemate eesti
noortega viiest riigist oli elamuseks.
Ta ütles humoorikalt, et õppepäe­vadel
viibinud noorte arvamuse ko­haselt
eesti rahva madala iive tõstmi­seks
peaks igas eesti perekonnas ole­ma
kuus last.
Järgmised malevate ja üksuste
nõupäevad otsustati korraldada Kot­kajärvel
11-13. septembrini 1987 ja
malevate aastakoosolek Torontos 4.
oktoobril 1987.
Aastakoosolekule eelnes püha­päeva
hommikul Skautmastrite Ko­gu
üld- ja erakoosolek. Neil koosole­kuil
tegeldi koondise tegevuskavade
jä, aruannetega. Koondisel puudub
omaette majandus. Rahalised vaja­dused
kaetakse maleva summadest.
Skautmastrite Kogu liikmed maksa­vad
liikmemaksu, nagu kõik juhid,
Nõukogude Liidu välisministri
Shevardnadze tuleku puhul Otta­wasse
teisipäeval 30. sept, korral­das
sõidu Ottawasse eestlastie
ÜRO-aktisiooni komitee kahel au­tol,
levitama selgitavaid lendlehti
ja korjama toetusallkirju ÜRO täis­kogu
presidendile saadetavale
apellile.
Vähem kui kahe ja poole tunni
kestel korjati 280 totetusallkirja,
ehk keskmiselt lOOtoetusallkirja
tunnis ühe grupi poolt Samal ajal
levitati Parlamendimäel 450 lend-'
lehte.
Sõit Ottawasse ebaõnnestus selles
mõttes, et esmaspäeval, 29. sept. sa­das
rekordiliselt vihma ja amietliku
ennustuse kohaselt pidi olema teisi­päeval
vihmasadu koos äikese ja tor­miga.
See heidutas lätlasi ja leedula­si,
kes pidid koos eestlastega Otta­wasse
sõitma. Nemad loobusid sõi­dust.
Sõit Ottawasse oli siiski oivali­ne
läbi värviküllase looduse.
Jõuti täpselt kell 13:00 igavese tule
juurde Parlamendi mäel. Vastu võt­mas
oli kohaliku Eesti seltsi esinaine,
Ene Kukk-Shewchuk koos Nora
Nõmmikuga, ja kaks leedulast.
Liikumine Parlamendimäel oli ti­he.
Oli näha palju turiste, ajakirjanik­ke
ja tv- tehnikuid. •
Pr. Shewchuktutvustasajakirj^ni-kele.
mida taotletakse ÜRO täiskogu
presidendile saadetava apelliga. A.
Nõmmik selgitas eesti, läti ja leedu
rahva saatust nõukogude okupatsi­ooni
all ja vajadust saada vaatleja-staatus
nendele rahvastele ÜRO or­ganisatsioonis.
Kõike filmiti, kuid
õhtustes raadio- ja tv-teadetes ei ol­nud
sellest midagi, samuti ka mitte
kohapäevastes ajalehtedes.
Lätlaste ja leedulaste ärajäämise
tõttu sai tegevusse rakendada efek­tiivselt
ainult üks toetusallkirjade
korjamise grupp. Allkirjade korja -
jateks olid A. Nõmmik, E. Berendsen
ja E. Ruberg. Lendlehti jagasid P.
OskojaM. Berendsen. Plakatite juur­de
jäi A. Tamm. >
Aega toetusallkirjade korjamiseks
jäi vaevalt kaks ja pool tundi. Sest
kella 16:20 ajal kattus taevas pilvede­ga
ja hakkasid sadama esimesed pii­sad.
Tuli kokku panna kaasatoodud
varustus ja rutata autode juurde.
Rahvas suhtus üldiselt heatahtli­kult
toetusallkirjade korjajatesse,
paljud olid hästi informeeritud Bahi
rahvaste kurvast saatusest II maail­masõja
ajal ja olid meeleldi valmis
oma toetusallkirja andma. Umbes
10% isikutest, kelle poole pöörduti
allkirja-saamiseks, ütlesid sellest ära,
peamiselt põhjusel et nemad on valit­suse
teenistuses ja peavad jääma era-pooletuiks.
Vaatamata sellele, et üritus Otta­was
ei kujunenud niivõrd suureks
kui kavandatud, ta näitas siiski, et
organiseeritud toetusallkirjade kor­jamine
saab. olla edukam kui indivi­duaalne.
Seda tuleks ette valmistada
vaid suuremas skaalas.
Levitatavatest lendlehtedest esi­mene
selgitas ühel küljel miks eestla­sed,
lätlased ja leedulased oma apelli­le
toetusallkirju vajavad ja teisel le­heküljel
on toodud nende nõuded,
millele ÜRO täiskogu ja ÜRO liik­mesriigid
peaksid oma nõusoleku
andma, kui nad ei taha olla N. Liidu
imperialistlike taotluste toetajad.
Teisel lendlehel oli ära toodud kogu
ÜRO täiskogu presidendile ja liikr
mesriikide valitsustele saadetava
apeUi tekst.
A.N.
,Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja-aadress,
Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Milline jõud teeb
kõvera sirgeks?
Juba koolivennad olid arvestanud
ja leidnud, et suurim jõud maailmas
ilmneb siis, kui härjale panna kõrs
saba alla ja puhuda nii kõvasti, et
sarved lähevad sirgeks.
Väga tänuväärt oli lugeda ,,Meie
Elu" nr. 39 artiklil kus J. Frank
püüab üht „kõverat" lugu ,,sirgeks"
rääkida. Onia rääkimise lõpus ta teeb
ettepaneku tõlkida see inglise keelde
ja saata raamat ,.Juudid. Jumal, ja
ajalugu" autorile.
Sellest on vähe. Jõudu on tarvis
palju rohkem.
Seda tõlget, ühes täiendustega,
näiteks Gutkin'i ja teiste kohta,
peaks saatma kõigile USA-OSI Ja
Canada Deschenes'i komisjoni liik­meile,
kõigile läänemaailma poliiti­kuile,
ajakirjandusele, raadio- ja te-levisioonijaamadele
ja levitama val­gustuseks
igale tumedale tegelasele.
Kui see tõlge saata ainult nimeta­tud
raamatu autorile M. Dimonti'le,
siis see veel tema kõveraid sarvi
sirgeks ei puhu.
PAULROHUNURM
Küsimusi E.S.K.
juhatusele
28, mail s.a. E.S.K; peakoosolekul
esitasin küsimuse hr. H. Lupp-ile
endanimelise fondi summa suuruse
ja antud toetuste kohta; nimelt minu­le
antud aruandes puudus E.S.K-le
enne minu äri kinkimist antud $30.
000,00. Hr. Lupp ei olnud koosolekul
võimeline selle kohta selgitust an­dma.
Olen oodanud seda selgitust mitu
kuud, kuid asjatuU. Olen nüüd sunni­tud
seda ajalehe kaudu küsima. Sel­lele
lisaks on mul veel kahjuks teisi
arusaamatusi;
a) Minu-nimelise fondi suurus.
E.S.K. .aasta aruannete järele, kus on
näidatud minu aiaäri iga-aastased ka-sumid'
1978 kuni 31.12. 85 $195.300,
00, minule antud aruandes sama aja­jooksul
$158.300,00 - vahe $37.000,
00, lisaks sellele eelpool märgitud
$30.000,00 on üldine vahe $67.000,00.
Lõplik fondi suurus peaks olema
$158.300,00 V67.000,00=$225.300,00.
b) Intress 1980-st kuni 1985. a-nion
$23.564,00, see tundub liig madal.
c) Toetusi minu fondist, antud
1985.a. $6700,00. mis on liig vähe.
d) Antud 1985, a. L-Ont. Eesti.
L-suvek. $2000.00, see pole E.S.K.
aruandes. Avalik vastus nendele kü­simustele
on väga oluline meie rah­vusgrupi
liikmetele nende elutöö
säästude paigutamisel.
Lugupidavalt,
ALEKSANDER HAAVANIIT
TÖÖPAKKUMISED
® }aan Taagepera lõpetas keskkooli
irvine'is Kalifornias ja asub õppi­ma
inseneriteadust. Ta on National
Merit Scholar(keda oli umbes pool
protsenti kõigist lõpetajaist USAs)
ja sai vastava stipendiumi Unive^
sity of California Saiata Barbara
harult Jaan oli University High
SchooPi debativõistkonna kapte­niks,
osales akadeemilises küm­nevõistluses
ja oli kooli Varsity
võistkonnas teivashüppes. Ta on^
olnud tegev eesti skautrühmas ja
rahvatantsurühmas.
kuid selle tasumine toimub maleva
majandusjuhile.
Skautmastrite Kogu Kanada
Koondise juhatuse esimeheks valiti
skm. Eino Kuris. Juhatuse liikmeiks
valiti skautmastrid Raul Olo, Valter
Piigli, Ivar-Nippak, Harold Kivi ja
Evald Oder. Juubeliaasta erifondi
hooldajaiks valiti skm. Jaan Lepp ja
skm. Ervin Aleve.
E.A. •
Lilleäri Torontos vajab
ÄRITEENIJAT
Inglise keele oskus vajalik.
Küsida Intat 466-1502
(UllllliltlllilllilllliillllllliHlilliUlllilllltlUIUIUilllUiUiUiUII
KUHUMINNA?
• Pühäp., 19. okt Segakoori 35.
aastapäeva juubeliaktus Eesti Ma­jas
algusega kt 15,00, ,
(i Pühap., 19. oktMuIkide koos­viibimine
Eesti Majas algusega kt
15.00.
® Neljap., 23. okt Aiandusklubi
loeng „Sibullilled aasta ringi" Ees­ti
Majas algusega kt 19.30.
® Lajup.,. 25. okt Eesti Abistamis­komitee
ja „Ehatare" loterii „Eha"
tares" algusega kt 13.00.
® Laup. 25. okt Kotkajärve ball
Eesti Majas algusega kl. 19.30.
® Kolmap. 1. • 31. okt E.K.K.T.
sügisnäitus North Yorg i raamatu­kogus,
35 Fairview Mall Dr.
® Pühap., 2. nov. Invaliide Toetava
Naisringi Moenäitus Eesti Majas
algusega kt 15.00.
® Laup., 8. nov. Hiidlaste Mardi-pidu
Eesti Majas algusega kt 19.00.
® Laup., 15. nov. Toronto Eesti
Seltsi Sügispidu Eesti Majas algu
sega kt 19.00.
Tor
Kolmkümmend
möödunud sellest p|
mikust oktoobris 191
lauluhuvilist tulid
ja panid aluse Tor(
koorile. Vaevalt või
selle tagasihoidlik!
ette aimata, et selle
pagulasajastu üksi
edukamaid segakj
kond tõusis mõni
piirile ja on selle ri
tänapäevani, tänu
le arvule TorontosI
Tor. E. Segakooi
alates osa võtnud]
ühiskonnas toimi
sisuga üritustest
jumalateenistuses
laulupäevad, Eei
Kontserte on antui
koos teiste muusil
sioonidega nii Tori
jaspOot Suurimat[
vaimustust on tooi
P-Ameerika, Üh
Lääneranniku El
vaatama nendega
pikkadele ja pinj
valmistusele. Sell
tihti tuhandete mil
nõuavad ka rohkej
mida siiski paljul
Tor. E. Segakoc
dustundega vaai
aasta jooksul tehtj
lul, mille skaala
last kuni Lõbusate
humoristlike, sär
gudent Pikk on n|
mestik, kes nendl
T.E. Segakoori ürl
panustega on rikl
mispaikade nimef
mepalgelised ürit
nud, pole ka lühi
Massey Hall, Linl
kirik või kodu —|
tud samast põhisi
edasi kanda eestil
le traditsioone
— „kuni ükskorj
Kaasa arvatud!
juht AslaBallstai
Lau|
Toi
REISUINIF
LENDUDEl
Sissepääs
Õ H T U PUI
EESTI
laupi
Koosviibil
Pakume s
Klientide V
SPETSIAA]
UUEDTOi
mida saav^
lastele. €>
TE
836 Eglinj
Avati